Viru Maakohtus on 30 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: Pärnu Maakohtus on 22 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: Tartu Maakohtus on 35 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: 1) Tartu kohtumaja 15 kohtunikku Kui inimene tahab esitada maakohtule avalduse või muu dokumendi, võib ta selle viia ükskõik millisesse vastava maakohtu kohtumajja. Maakohtute struktuuri kuuluvad kinnistusosakonnad, registriosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad. Kinnistusosakondades peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit. Kohtute registriosakondades peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Kriminaalhoolduse käigus valvatakse kriminaalhooldusaluse käitumise ja talle kohtu või prokuröri pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga
häälteenamust nim osalevat ühingut emaettevõtteks. Tütarettevõte-kus emaettevõte osaleb nim tütarettevõtteks. Ettevõte-majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks. Firma-e ärinimi on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Äriregister-Äriregistrit peavad maa- ja linnakohtute registriosakonnad (edaspidi registripidaja) oma tööpiirkonnas asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete ja seal asuvate äriühingute kohta. Registrikood-Ettevõtjale antakse äriregistrisse kandmisel kordumatu registrikood. FIE-võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema nõudel. FIE tuleb kanda äriregistrisse, kui ta on maksukohustuslasena registreeritud Maksu- ja Tolliametis vastavalt käibemaksuseadusele.Üksikettevõtja.
1. jaanuaril 2006 ühendati 16 maa- ja linnakohut neljaks maakohtuks (Harju maakohus 66 kohtunikku, Viru maakohus 30 kohtunikku, Pärnu maakohus 22 kohtunikku, Tartu maakohus 35 kohtunikku). Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Maakohtute struktuuri kuuluvad kinnistusosakonnad, registriosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad. Kinnistusosakondades peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit. Kohtute registriosakondades peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Kriminaalhoolduse käigus valvatakse kriminaalhooldusaluse käitumise ja talle kohtu või prokuröri pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset
isiku nõusolek (KRS §34´) Formaliseerituse põhimõte – esitatud dokumendid peavad olema vormistatud ja esitatud kindlal viisil, neid kontrollitakse üldjuhul üksnes formaalselt, ei kontrollita sisuliselt kausaaltehingut ega nõusoleku andmise asjaolusid Järjekohapõhimõte – eelistatakse varem tekkinud (kinnistatud) õigust hiljem tekkinule (oluline eelkõige hüpoteegiga koormamisel ja täitemenetluses) Kinnistusraamat on kohtulik register, mida peavad KRS § 2 järgi maakohtute registriosakonnad (vt ka kohtute seadus § 15) Lisaks kinnistusraamatule peetakse: 1) maatükkide majandusliku režiimi määratlemiseks maakatastrit (peab Maaamet) 2) Riiklik ehitisregister (EhS § 58-mõiste, § 60 kantavad andmed) – kantakse ehitistega seotud olulised andmed, nagu ehitise, ehitusloa, kasutusloa andmed, ehitamisega seotud isikute andmed, kultuurimälestistega seotud andmed, andmed energiamärgise kohta jne (peab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium)
Kohtueelne menetlus ja kriminaalkohtumenetlus teevad kokku kriminaalmenetluse. Maa- ja linnakohtud arutavad kõiki tsiviil-, kriminaal- ja haldusrikkumise asju. Tsiviilasju vaatab läbi kohtunik ainuisikuliselt, kriminaalasju reeglina aga kohtunik ja kaks kaasistujat. Kaasistuja valib kandidaatide seast välja selle kohtu tööpiirkonna linna- või vallavolikogu 5 aastaks. Nendesse kohustesse kuuluvad ka kinnistusametid, registriosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad. Kinnistusametite registrid: kinnistusraamat, abieluvararegister, pärimisregister. Registriosakondade registrid: äriregister, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrid, kommertspandiregistrid, laevakinnistusraamat. Kriminaalhooldusosakondade ametnikud tegelevad selliste isikutega, kes on tähtajalise vabaduskaotuse tingimisi saanud või kes on tingimisi enne vabaduskaotuslikust karistusest vabastatud.
seotud riskide võtmine. Äritegevus kasu saamise eesmärgil. 11. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid. Võib olla ka juriidiline isik, milleks on seaduses sätestatud äriühing. 12. Ettevõte on tegutsemise vorm ja viis, majandusüksus, mille kaudu tegutseda. Kui ettevõtlusvorm pole SA ega MTÜ, on eesmärgiks kasu saamine. 13. Äriregister on register, peavad maa- ja linnakohtute registriosakonnad (edaspidi registripidaja) oma tööpiirkonnas elavate füüsilisest isikust ettevõtjate ja seal asuvate äriühingute kohta. 14. Ärinimi on Äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Äriühingul võib olla ainult üks ärinimi. Peab vastama nõuetele. 15. Ettevõtlusvormid: FIE, OÜ, UÜ, tulundusühistu, täisühing, AS, filiaal 16. Äriideena käsitletakse võimalikke planeeritavaid tegevusi kasumi saamiseks see on kirjeldus
Prokuura kandes näidatakse prokuristi nimi ja isikukood. Kui prokuura on antud mitmele prokuristile, tuleb kandes märkida, kas ja kellele neist on antud ühisprokuura. 11. Äriregister, registritoimingud. Äriregistri õiguslik tähendus. Äriregistrisse kandmine annab äriühingule õigusliku tähenduse. Äriregister on avalik register. Võimalik firma infot kätte saada kuni põhikirja ja aastaaruandeni. Äriregistri pidamine ja kohtumenetlus. Peavad maakohtute ja registriosakonnad registripidajad oma tööpiirkonnas asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete ja seal asuvate äriühingute kohta. 4 maakohut tartu, viru, pärnu ja harju. ... Äriregistrisse kantakse: · Ärinimi ja asukoht · Asukoht, aadress · Majandusaasta algus ja lõpp · Nimed, Isikukoodid , registrikoodid · Esindama volitatud osanikud ja kes neist on õigustatud esindama ühingut ühiselt · Muud seadusest ettenähtud andmed
peatamisest ette, märkides ajavahemiku, millal ettevõte ei tegutse. Füüsilisest isikust ettevõtja, kelle ettevõtte tegevus tulenevalt tegevusala iseloomust on hooajaline, võib äriregistri pidajale teatada ettevõtte tegevuse algus- ja lõppkuupäeva. Ettevõtte tegevuse algus- ja lõppkuupäeva võib teatada ka ajutise tegutsemise korral. 12. Äriregister, registritoimingud .Äriregistri õiguslik tähendus. Äriregistrit peavad maakohtute registriosakonnad (edaspidi registripidaja) oma tööpiirkonnas asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete ja seal asuvate äriühingute kohta. Äriregistrit pidav maakohtu registriosakond võib teha kande ka teise maakohtu registriosakonna poolt peetaval registrikaardil. Registripidajale esitatud dokumentide menetlemine ja kandemääruste tegemine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus registrimenetlusele sätestatud korras, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti.
tarnijale võla vähendamiseks. Ülejäänud 4 500 (75 000 kr) jääb aga võlgu täisosanik, kes vastutas tegevuse eest oma isikliku varaga. On võimalik, et ta saab võlausaldajaga kokkuleppele ning maksab seda mitmes osas (järelmaksuga), kuid on ka võimalik, et see võetakse tema isikliku vara hulgast. Täis- ja usaldusühing · Algkapitalinõue · Puudub · Asutamine · Äriregistrisse (register, mida peavad maa- ja linnakohtute registriosakonnad oma tööpiirkonnas asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate, ettevõtete ja seal asuvate äriühingute kohta) kandmiseks esitavad osanikud kohtu registriosakonnale avalduse, mis on kõigi osanike poolt alla kirjutatud ja notariaalselt kinnitatud allkirjadega (2-3 nädalat) · esitatud ettevõtjaportaali kaudu https://ettevotjaportaal.rik.ee/ (24 h kiirmenetlus, muidu 5 tööpäeva) · Ostad registreeritud ettevõtte (2-3 tööpäeva) - keskmiselt läheb selline tehing (firma ostmine)
aadress ja isiku- või registrikood; aktsia liik ja nimiväärtus; aktsia märkimise ja omandamise aeg. Aktsiaraamatut peab Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja. AS juhatus tagab aktsiaraamatu pidajale seadusega sätestatud ja õigete andmete õigeagse esitamise. Aktsiaraamatuga on õigus tutvuda aktsionäril, juhatuse ja nõukogu liikmel ning pädeval riigiasutusel. 36. Äriregistri tegevus. Äriregistrit peavad maa- ja linnakohtute registriosakonnad oma tööpiirkonnas asuvate FIE ja äriühingute kohta. Justiitsministeeriumi haldusala. Äriregistri kanded on avalikud. Äriregistri kaudu teostatakse ettevõtjate üle järelevalvet. Struktuurselt koosneb äriregister kolmest osast: 1) registrikartoteek; 2) äritoimikud; 3) registritoimikud. Registrikartoteegis ettevõtja registrikaart ärinimega, asukoht, tegevusala jms. Äritoimikus dokumendid, mida ettevõtja ise enda kohta seaduse alusel äriregistrile on esitanud
(ja kui müügisummast ei piisa siis jagavad osahüpoteegipidajad saadava summa proportsionaalselt oma osale). - Ühishüpoteek - kui ühe hüpoteegiga on koormatud mitu kinnisasja, siis vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest ja juhul, kui laenu ei tagastata, võib hüpoteegipidaja valida, milline kinnistu müüa. 38. Äriregister (tähendus ja pidamise koht). Äriregistrit peavad maakohtute registriosakonnad nende tööpiirkonnas asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete ja seal asuvate äriühingute kohta. Maakohtu registriosakond võib teha kande ka teise maakohtu registriosakonna poolt peetaval registrikaardil. Äriregistri kanne tehakse ettevõtja avaldusel, kohtulahendi alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Äriregistri koosseisu kuulub: 1) registrikaart 2) äritoimikud; 3) registritoimikud. 39. Mis on kinnistusraamat?
PUUDUSED: - demokraatia tõttu väiksem paindlikkus - liikmete suhete halvenemine võib mõjutada majandustegevust Majandusüksused kasumitaotluse ja õigusliku vormi järgi (2011)ESTA · http://www.rik.ee/et/e-ariregister Äriseadustik · Äriseadustikus (ÄS) on kõige olulisemad äriühingute - asutamist, - tegevuse juhtimist , - ühinemist, - jagunemist, - ümberkujundamist, - lõpetamist ning - äriregistri tegevust reguleerivad sätted Äriregister · Äriregistrit peavad maakohtute registriosakonnad (Harju, Tartu, Pärnu ja Viru Maakohus) · Äriregistrisse kantakse registripidaja tööpiirkonnas asuvad FIE-d ja äriühingud · Äriregistri kanded - on avalikud ( igaühel on õigus tutvuda ja saada ärakirju) - kehtivad kolmanda isiku suhtes õigena · Äriregistri koosseisu kuulub: 1) registrikartoteek (A-kaart või B-kaart) 2) äritoimikud (ettevõtja poolt ja kohta esitatud dokumendid) 3) registritoimikud (riigilõivu kviitungid jm. dokumendid) Äriregister
Kahe sisuliselt lähedase mõiste eristamine omab kaubandusõiguses suurt tähtsust, kuna kaubandusõigus tegeleb esmajoones just nimelt subjektidega, seega ettevõtjatega, mitte aga objektidega (ettevõtetega). Ettevõte aga omab olulist tähendust võlaõiguse jaoks, kus tuleb selgelt fikseerida lepinguobjektid. 93. Mis on äriregister? äriseadustiku alusel loodud register, mida peavad maa- ja linnakohtute registriosakonnad oma tööpiirkonnas asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate, ettevõtete ja seal asuvate äriühingute kohta. *Äriregistrit peetakse eesti keeles. *Äriregistri kanded on avalikud, s.o. kättesaadavad kõigile. *Äriregistrisse kantakse ainult seaduses ettenähtud andmed. *äriregistri kaudu teostatakse ettevõtjate üle järelevalvet. Äriühingu kui juriidilise isiku õigusvõime on lahutamatult seotud äriregistriga see tekib ühingu registrisse kandmisega ja
nõukoja nõusolek. Kohtudirektor allub nii kohtu esimehele kui justiitsministrile ning korraldab kohtuasutuse asjaajamist ja vara kasutamist, valmistab ette kohtu eelarve taotluse, käsutab eelarvevahendeid, vastutab raamatupidamise korraldamise eest. Kohtu õigusemõistmistegevust puudutavad otsused (nt tööjaotusplaani kinnitamine) võetakse vastu kohtuasutuse kõigist kohtunikest koosneval kohtu üldkogul. Kohtute juures tegutsevad ka kinnistusosakonnad ja registriosakonnad, mis alluvad kohtudirektorile. Kinnistusosakonnad peavad kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit, registriosakonnad äriregistrit, mittetulundusühingute registrit, kommertspandiregistrit ja laevakinnistusraamatut. PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM Riigikohus kontrollib põhiseaduslikkuse järelevalve korras õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu vastavust põhiseadusele. Sellekohase taotluse
kriminaalkuritegude menetlemise korral. Kuritegelikku ühendusse kuulumise, selle organiseerimise, sellesse liikmete värbamise, sellise ühenduse või selle osa juhtimisega seonduvaid asju arutab kohus kolmest kohtunikust koosnevas koosseisus. Lisaks õigusemõistmisele on seadusega maakohtutele pandud ka mitmeid täidesaatva riigivõimu funktsioone. Nii peab maakohtu koosseisus olev kinnistusosakond kinnistusraamatut. Maakohtutes asuvad ka registriosakonnad, mis peavad äriregistrit maa- ja linnakohtu tööpiirkonnas asuvate ettevõtjate kohta ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit maakohtu tööpiirkonnas asuvate mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta. Kannete tegemise nendesse registritesse otsustab maakohtu esimees või tema määratud kohtunik. Maakohtutes asuvad ka kriminaalhooldusosakonnad (kriminaalhoolduse käigus valvab kriminaalhooldaja, et
kriminaalkuritegude menetlemise korral. Kuritegelikku ühendusse kuulumise, selle organiseerimise, sellesse liikmete värbamise, sellise ühenduse või selle osa juhtimisega seonduvaid asju arutab kohus kolmest kohtunikust koosnevas koosseisus. Lisaks õigusemõistmisele on seadusega maakohtutele pandud ka mitmeid täidesaatva riigivõimu funktsioone. Nii peab maakohtu koosseisus olev kinnistusosakond kinnistusraamatut. Maakohtutes asuvad ka registriosakonnad, mis peavad äriregistrit maa- ja linnakohtu tööpiirkonnas asuvate ettevõtjate kohta ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit maakohtu tööpiirkonnas asuvate mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta. Kannete tegemise nendesse registritesse otsustab maakohtu esimees või tema määratud kohtunik. Maakohtutes asuvad ka kriminaalhooldusosakonnad (kriminaalhoolduse käigus valvab kriminaalhooldaja, et
Linnakohtu (tööpiirkond Tallinna linn ning Harjumaa; Hiiumaa, Järvamaa, Läänemaa, Raplamaa); Tartu Maakohtu (tööpiirkond Tartu linn ning Jõgevamaa, Põlvamaa, Tartumaa; Valgamaa, Võrumaa) ning Pärnu Maakohtu (tööpiirkond Pärnu linn ning Pärnumaa, saaremaa, Viljandimaa) ja Lääne-Virumaa Maakohtu (tööpiirkond Ida-ja Lääne Virumaa koos nende maakondade linnadega) registriosakondades vt. Piirkondlikud registriosakonnad Ettevõtte kandmiseks äriregistrisse vajalikud dokumendid esitatakse vastava registriosakonna sekretärile. Vastuvõtja ei kontrolli dokumente sisuliselt ega anna ka juriidilist konsultatsiooni. Juriidilise konsultatsiooni saamiseks tuleb pöörduda notari poole. Avalduse, põhikirja ja asutamislepingu tõestamine notari pool sisaldab ka konsultatsiooni ning muud kande tegemiseks ettevõtjale vajalikku informatsiooni. Vastuvõetud dokumendid vaadatakse läbi 15 päeva jooksul
liikme vahel puudub üldreeglina võlasuhe, millest tuleneksid viimase kohustused ja ka vastutus konkreetse isiku ees, kellel on õiguslikult nõue üksnes äriühingu vastu. 20. Miks peetakse äriregistrit kohtute juures? Sõltumatuse ja õiguskindluse tagamiseks. Kes peab mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit? Toimib samadel põhimõtetel nagu äriregister ning mis analoogselt äriregistrile on kohtulik register: seda peavad maakohtute registriosakonnad. Majandustegevuse registrit? Majandustegevuse register sisaldab andmeid nende juriidiliste isikute kohta, kes tegutsevad erinõuetega tegevusaladel. Majandustegevuse registri eesmärk on erinõudega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate üle avalikkusele kättesaadaval viisil arvestuse pidamine ja järelevalve teostamine. Registripidajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eesti väärtpaberite keskregistrit
erineval tasemel andmete kontroll haldusvõimu poolt peetavates registrites kontrollitakse eelkõige avalduste ja dokumentide olemasolu, kohturegistrites toimub enne kannete tegemist kande aluseks olevate asjaolude kontrollimine (seda küll eelkõige formaalsel alusel), mis peaks ennetama probleeme. Samuti peetakse kohtulikke registreid usaldusväärsemateks tulenevalt kohtuvõimu sõltumatusest. Kuigi kannete tegemine toimub registriosakondades, ei pea registriosakonnad äriregistrit, vaid seda teeb Justiitsministeeriumi juures asuv Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Siin on valitud lahendus, kus registripidamise tehniliste küsimustega (milleks andmebaasi pidamine olemuslikult on) ei pea tegelema kohtud, vaid vastav ülesanne on pandud haldusasutusele. Eestis on täna neli registriosakonda (koos tööpiirkondadega): Tallinna linnakohtu registriosakond - Harjumaa;
Formaliseerituse põhimõte – esitatud dokumendid peavad olema vormistatud ja esitatud kindlal viisil, neid kontrollitakse üldjuhul üksnes formaalselt, ei kontrollita sisuliselt kausaaltehingut ega nõusoleku andmise asjaolusid Järjekohapõhimõte – eelistatakse varem tekkinud (kinnistatud) õigust hiljem tekkinule (oluline eelkõige hüpoteegiga koormamisel ja täitemenetluses) Kinnistusraamat on kohtulik register, mida peavad KRS § 2 järgi maakohtute registriosakonnad (vt ka kohtute seadus § 15) Lisaks kinnistusraamatule peetakse: 1) maatükkide majandusliku režiimi määratlemiseks maakatastrit (peab Maaamet) 2) Riiklik ehitisregister (EhS § 58-mõiste, § 60 kantavad andmed) – kantakse ehitistega seotud olulised andmed, nagu ehitise, ehitusloa, kasutusloa andmed, ehitamisega seotud isikute andmed, kultuurimälestistega seotud andmed, andmed energiamärgise kohta jne (peab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium)
annaabi.ee 
