konservatiivsed IRL sotsialistlikud parteid - Sotsiaaldem. 4. Selgita mõisted: ad hoc- ajutine survegrupp, looduud mingiks kindlaks otstarbeks klerikalism-riik ja kirik on ühte kasvanud despootia-idamine diktatuur. Hiigeliku territooriumiga riikide valitsejatele sobiv valitsusvorm. Üks mees kasutab ja käsutab kõike ja kõiki. Liberalism- vabameelsus. Tunnusjooned: individualism, parlamentalism, võimaluste võrdsus, antiklevikalism, reformism. Majanduses vabadus. Patsifism- sõja vastased Inglismaal e rahuliikumine 5. nimeta kolm kasutusel olnud valimistsensust ealine tsensus, kodakondsus tsensus ja teovõimelisuse tsensus 6. loetle konservatismi kolm iseloomulikku joont orgaanilisus, traditsionalism, klevikalism 7. too välja kolm erinevust erakonna ja survegruppi vahel Erakonna eesmärk on luua poliitikat, survegrupi eesmärk mõjutada poliitikat.
ideoloogia, programm ja strateegia ideoloogia ja retoorika varjatud ja avalik ideoloogia valmis ja ad hoc ideoloogia Parem- ja vasakpoolsus Laver ja Hunt eristasid vasak- ja parempoolseid 5 küsimsue alusel: 1. Suhtumine avalikku omandisse 2. positiivne sotsiaalpoliitika 3. Alusideoloogiad: Liberalism- vabadus sotsialism- õiglus, solidaarsus Konservatism- vastutus, pärimus Rohelised?? Liberalismi põhiideed: Individualism Parlamentalism Võimaluste võrdsus Reformism Kirikuvastasus Liberalismi areng: Klassikaline liberalism Paremliberalism- negatiivne vabaduse idee Sotsiaalliberalism- positiivse vabaduse idee Liberalismi võtmeteemad: - Usk inimmõistusesse - usk avatud ja vabasse arutellu - usk inimese - Pos vs negaitiivne vabadus Negatiivne vabadus- vabadus piirangutest teha ükskõik mida Pos. Vabadus- võimaluste olemasolu reliseerida oma potentsiaali (inimesed kasvavad vabamateks). Konservatismi areng
samuti eri riikides tõlgitsetud erinevalt. Kui Ameerika Ühendriikides seondub liberalism põhiliselt inimõigustega ehk kõige liberaalsemad on need parteid, kes taotlevad võrdseid õigusi kõikidele inimestele, siis Euroopas tõlgendatakse liberalismi põhiliselt majandusvabadustest lähtudes ning liberaalseks peatakse poliitikut, kes ei poolda piiranguid majanduses. Liberalismi 5 peamist põhimõtet on: individualism, parlamentarism, võimaluste võrdsus, reformism ja antiklerikalism. Liberalismi, kui ideoloogia aluseks, erinevalt konservatiivsest ideoloogiast, on optimistlik usk inimese enesetäiustamise ja progressiivse arengu võimalusse. Klassikalise liberalismi kõrgaeg oli 19. sajandil. Liberalismi ajalugu 14.15. sajandil tähendas ' liberaal ' Prantsusmaal ja Itaalias vaba inimest, kellel pole senjööri. Hiljem laienes isikliku vabaduse mõiste ka kõne- ja mõttevabadusele. 18. sajandil tähendas liberalism ennekõike uuenduste eest
vastuolude tõttu kui ka liigse ettenägelikkuse puudumise näol, mida Fukuyama artiklis „Ajaloo lõpp“ välja toodud, polnud piisavalt veenvalt. Kas Fukuyama „ Ajaloo lõpp“ on üldse võimalik? Liberalism tuleneb ladinakeelsest sõnast liberalis, mis tähendab vabameelsust poliitilises filosoofias, mille näitajateks on eelkõige, kodanike poliitilise vabatuste, isikuvabaduse, inimõiguste konstitutsiooniline kaitsmine. Mille peamisteks põhimõteteks on võimaluste võrdsus, reformism, antiklerikalism, parlamentarism ja ühe enam individualism. Näiteks Euroopas on harjutud tõlgendama ja kasutama ühiskonnas liberalismi eelkõige majandusega, siis USA-s isikuvabadustega. Seega, antud käsitluse tõlgendamisel võiks juba väita, et liberalism ei ole üheselt võetav, ehk arendatav ja rakendatav osa on tihtipeale riikide vahel erinev. Seetõttu on üsna tavaline, et säärase olukorra tagajärjeks võib ilmneda olukord, kus
Riigipoolset aktiivset majanduse juhtimist on vaja eelkõige stabiilse arengu garanteerimiseks. Turu isereguleeriv toime on tihti liiga aeglane, riigil on seega kasulik neid protsesse kiirendada. Tänapäeval ongi liberaalse ideoloogia sees prevaleerivad peamiselt sotsiaalliberalistlikud ideed. Kõigile liberalismi vooludele ja erinevatest filosoofilistest tagapõhjadest lähtuvatele doktriinidele on aga omased viis põhimõtet. Nendeks on: Individualism; Parlamentarism; Võimaluste võrdsus; Reformism; Antiklerikalism (ei peeta õigeks kiriku aktiivset sekkumist poliitikasse ja ühiskondlikku ellu). http://et.wikipedia.org/wiki/Liberalism
1. Kuidas defineerida poliitikat? · Poliitika saab alguse erinevatest huvidest, väärtustest,eelistustes, õieti ta sisaldab neid kõiki kolme. Avaldub indiviidi, grupi ja riigi tasandil. · Poliitika on ,,Acta Vita" ,elutegevus(H Arendt) · Poliitika on ühiskonna erinevuste loomulik peegeldus · Poliitika tähendab valiku tegemist olemasolevate alternatiivide hulgast. Valik peaks olema praktiline ja eetiline (Aristoteles) · Poliitika tähendab võimu ja võimusuhteid. · Poliitika eeldab avalikke poliitilisi otsuseid kohalike või üldriiklike organide poolt. · Poliitika on väärtuste jaotamine (D.Easton) · Poliitika on: Kes saab mida ,millal ja kuidas (H.Lasswell) · Poliitika (ratsionaalne ) on kompromisside kunst. · Poliitika on võimalikkuse kunst (N.Machiavelli) · Poliitika avaldub kõikides sotsiaalvaldkondades-kultuur, haridus, majandus, tervishoid jne. 2. Millest poliitika välja kasvab?...
Ideoloogia idee: Logos-idee, teadus. Ideoloogia-idee kogum, süsteem. 3 põhiideoloogiat: liberalism, konservatism, sotsialism. 1. Liberalism-J. Locke (1632-1704) vabameelsus. Ideoloogia-kõik inimesed on sünnipäraselt vabad ja võrdsed. Võimud peavad olema lahutatud (ei tohi olla segunenud). Montesamen tõi kolmanda võimu-kohtu. Põhitunnused: · Individiolism-vabadus omandile ja vabadusele, võimaluste võrtsus. · Reformism-reformidpeavad olema õigustatud ja ei tohi olla äärmuslikud. · Parlamentalism kõrgem võim kuulub parlamendile. · Antikerikalism-kerikalism-riigi ja kiriku läbipõimumine, usu vabadus ja sallivus. · Majanduslik liberalism-vaba majandus. Riigi osalemine majanduses minimaalne. W. E. Gladstone 19 saj. kuulus liberaal. 2. Konservatism-tulnud ladina keelest- säilitama. Tekkis prantsuse revulutsiooni mõjul. Lipukiri: vabadus, võrtsus, vendlus. Rajaja E
Ideoloogia ja filosoofiline süsteem huvitab seletamine Ideoloogia ja usund omab harva poliitilisi ambitsioone Ideoloogia, programm ja strateegia tegevuskava ideoloogia elluviimiseks Ideoloogia ja retoorika konkreetsem ja kitsam kui ideoloogia Varjatud ja avalik ideoloogia Valmis ja ad hoc ideoloogia Liberalism vabadus Põhiideed: Individualism Parlamentarism Võimaluste võrdsus Reformism Kirikuvastasus Klassikaline liberalism valimisõigus, vabakaubandus Paremliberalism e uuskonservatism e turufundamentalism erinevad voolud, mis keskenduvad negatiivse vabaduse käsitluseele, eriti majanduses. Eraelu osas on uuskonservatiivid jäigad Sotsiaalliberalism sünteesib liberalismi ja sotsialismi. Positiivse vabaduse idee, võrdne võimalus areneda, minimaalkindlus Sotsialism õiglus, solidaarsus
XIX sajandi algul kartsid liberaalid, et kui anda võim harimatule ja vaesele rahvamassile, siis hakkab rahvas seda tingimata kuritarvitama. Nüüdisaegne liberalism on sõlminud demokraatiaga rahu. · Võimaluste võrdsus Inimese ühiskondliku positsiooni peavad põhiliselt määrama saavutuslikud kriteeriumid nagu talent, töökus ja loovus, mitte aga sünniga seotud asjaolud. · Reformism Progress vajab aktiivset kaasaaitamist reformidele, mitte aga lihtsalt passiivset osavõttu. · Antiklerikalism Kirik peab olema riigist lahutatud. Vanameelsest ja vabameelsest suunast sündisid XIX sajandil Euroopa esimesed üleriigilised puhtpoliitilised organisatsioonid erakonnad ehk parteid, mille telddmine sai alguse parlamendis võistlevatest rühmitustest. Nende poolehoidjad hakkasid üle kogu riigi moodustama kohalikke ühinguid
Konservatism - E. Burke. Iseloomulikud põhimõtted: orgaanilisus - riik on nagu organism; elitarism - inimesed on ebavõrdsed, traditsionalism, tugev võim, riik ei sekku majandusse, kodumaise kapitali toetamine, mõõdukad maksud, sotsiaalse turvalisuse tagamine eeskätt perekonna jt. traditsiooniliste koosluste ülesanne, kiriku ja riigi liit. Liberalism - Locke, Montesquieu, Smith, Mill. Iseloomulikud põhimõtted: individualism, parlamentarism, võrdsus seaduse ees, reformism, riik ei sekku majandusse, madalad maksud, vaba konkurents, tugev kodanikuühiskond (tsiviilühiskond) kirik peab olema riigist lahutatud. Sotsialism - Marx. Iseloomulikud põhimõtted: solidaarsus, osalusdemokraatia, tegelik võrdsus, võrdsed võimalused, riigi sekkumine majandusse, kõrged maksud avaliku sektori rahastamiseks, riik ja kirik lahutatud. Tänapäeval alternatiivideoloogiad roheline maailmavaade. Eesti olulisemad parteid:
valijate ootustele konkurentsilähenemine n b) erakond kui oma ,,ajaloo ja institutsiooni vang", st minevik määrab, kas ja mis ulatuses muutusi tehakse institutsionaalne lähenemine Alusideoloogiad ® Liberalism vabadus ® Sotsialism õiglus, solidaarsus ® Konservatism vastutus, pärimus ® (Rohelised? suhe laiemasse keskkonda Liberalism Põhiideed: ® Individualism ® Parlamentarism ® Võimaluste võrdsus ® Reformism (muutused paremusele on võimalikud) ® Kirikuvastasus (antiklerikalism) Liberalismi areng ® Klassikaline liberalism valimisõigus, vabakaubandus jne. 19. saj 20. saj algul saavutas suure osa eesmärkidest ® Paremliberalism e uuskonservatism e turufundamentalism erinevad voolud, mis keskenduvad negatiivse vabaduse käsitlusele, eriti majanduses. Eraelu osas on uuskonservatiivid jäigad ® Sotsiaalliberalism sünteesib liberalismi ja sotsialismi
suhtelisust. Parempoolsus on termin poliitikas, mida seostatakse erinevate ideoloogiatega nagu näiteks konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism jm. Vasakpoolsus on termin poliitikas, mis tähistab poliitilise spektri seda poolt, mille alla kuuluvad sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism. 44. Tutvusta liberalismi tunnuseid ja arengut. Liberalismi põhiideed: individualism paralmentarism võimaluste võrdsus reformism kirikuvastasus Liberalismi voolud 1)Klassikaline liberalism – valimisõigus,vabakaubandus. 19-20 saj algul saavutas suure osa eesmärkidest 2)Paremliberalism – erinevad voolud,mis keskenduvad negatiivse vabaduse käsitlusele,eriti majanduses. Eraelu osas jäigad 7 3)Sotsiaalliberalism – sünteesib liberalismi ja sotsialismi.Positiivse
vahetamine. Martin Luther (1485-1546) protestantliku reformi inspireerija- ei soovinud lahku lüüa vaid reformida piibli interpretatsiooni- igaüks ise. Pattude andeks andmine (indulgentsid). Jean Calvin- 1509-1564- kalvinism: prantsuse teoloog ja protestantlik reformaator, Piibel- jumalat tuleb austada. 30- aastane sõda (1618-1648) Väga julm sõda. Sillaks kesk- ja kaasaja vahel. I sõda religiooni üle (katoliiklus, protestantism) reformism. II sõda poliitika üle?- Ühel pool Austria ja Hispaania kuningakojad, teisel- Taani, Rootsi, Holland ja Prantsusmaa. Katoliiklus- peavool. Protsetantism- vastasvool ja Reformijad- kahe vahepealsed. Westfaali rahu 4 faasi- I Boheemia faas (Tsehhis alguse, mäss algab) II Taani faas (sõda sai üleeuroopaliseks, Taani sekkus territooriumi pärast. Habsburgid on edukad). III Rootsi faas (Rootsi kui suuriigi esiletulek Euroopas.) IV Prantsusmaa faas (viimane välisriikide sõda Saksamaa pärast
Vasakpoolsus on termin poliitikas, mis tähistab poliitilise spektri seda poolt, mille alla kuuluvad sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism. 1 Tutvusta liberalismiideoloogia tunnuseid ja voole. Liberalismi põhiideed: 10 · individualism · paralmentarism · võimaluste võrdsus · reformism · kirikuvastasus Liberalismi voolud 1)Klassikaline liberalism valimisõigus,vabakaubandus. 19-20 saj algul saavutas suure osa eesmärkidest 2)Paremliberalism erinevad voolud,mis keskenduvad negatiivse vabaduse käsitlusele,eriti majanduses. Eraelu osas jäigad 3)Sotsiaalliberalism sünteesib liberalismi ja sotsialismi.Positiivse vabaduse idee,võrdne võimalus areneda ja minimaalkindlus
Mõtteline korrastatus. 49. Selgita parem- ja vasakpoolsuse mõistet ning ajaloolist kujunemist. Tähendus ennekõike kõnekeeles, erinevatel aegadel erineva sisuga, erinevates riikides erineva sisuga, ahvuslus, inimkesksus, majandusvabadus, minimaalne ja maksimaalne riik, kasutatav poliitilise spektri kaardistamiseks kindlal hetkel ja ruumis. 50. Tutvusta liberalismiideoloogia tunnuseid ja voole. Põhiideed: Individualism Parlamentarism Võimaluste võrdsus Reformism (muutused paremusele on võimalikud) Kirikuvastasus (antiklerikalism) Klassikaline liberalism valimisõigus, vabakaubandus jne. 19. saj 20. saj algul saavutas suure osa eesmärkidest Paremliberalism e uuskonservatism e turufundamentalism erinevad voolud, mis keskenduvad negatiivse vabaduse käsitlusele, eriti majanduses. Eraelu osas on uuskonservatiivid jäigad Sotsiaalliberalism sünteesib liberalismi ja sotsialismi. Positiivse vabaduse idee, võrdne võimalus
o Konservatism - E. Burke. Iseloomulikud põhimõtted: orgaanilisus - riik on nagu organism; elitarism - inimesed on ebavõrdsed, traditsionalism, tugev võim, riik ei sekku majandusse, kodumaise kapitali toetamine, mõõdukad maksud, sotsiaalse turvalisuse tagamine eeskätt perekonna jt. traditsiooniliste koosluste ülesanne, kiriku ja riigi liit. o Liberalism - Locke, Montesquieu, Smith, Mill. Iseloomulikud põhimõtted: individualism, parlamentarism, võrdsus seaduse ees, reformism, riik ei sekku majandusse, madalad maksud, vaba konkurents, tugev kodanikuühiskond (tsiviilühiskond) kirik peab olema riigist lahutatud. o Sotsialism - Marx. Iseloomulikud põhimõtted: solidaarsus, osalusdemokraatia, tegelik võrdsus, võrdsed võimalused, riigi sekkumine majandusse, kõrged maksud avaliku sektori rahastamiseks, riik ja kirik lahutatud. Tänapäeval alternatiivideoloogiad roheline maailmavaade. 5
aristokratism on olemas väikesearvuline liit, kes valitseb, ja teistel polegi asja valitsemisse (see oli igasuguse võrdsuse vastu) klerikalism kiriku ja riigi liit, nad peaksid tegutsema ühiselt pooldas eraomandusel põhinevat kauplemis ja tootmisvabadust (nähti ette oma turu kaitse, kaitsetollidega) LIBERALISM individualism üksikisik on alati olulisem kui kollektiiv reformism vanadest traditsioonidest ei tasu kinni hoidma, ühiskonda tuleb reformida, aga samad peavad need reformid olema läbikaalutud parlamentarism valitsemine on kodanike poolt valitud parlamendi käes, seeläbi on valitsemisse kaasatus ka enamik rahvast (nad ju valitsevad endale esindajad, kes neid valitsema hakkavad) antiklerikalism kirik ei tohi sekkuda poliitilisse või ühiskondlikku ellu pooldas eraomandusel põhinevat kauplemis ja tootmisvabadust
Konservatiivne ideoloogia (konservatism): · Tugev võim · Traditsionalism · Kiriku ja riigi liit (aga riik on tähtis) · Mõõdukad maksud · Kodumaise kapitali toetamine · Riik ei sekku majandusse · Elitarism Inimesed on ebavõrdsed · Sotsiaalse turvalisuse tagamine eeskätt perekonna ja traditsiooniliste koosluste ülesanne Liberaalne ideoloogia (liberalism): · Individualism · Parlamentarism · Võrdsus kohtu ees · Reformism · Riik ei sekku majandusse · Madalad maksud · Vaba konkurents · Tugev kodanikuühiskond · Kirik peab olema riigist lahutatud Sotsialism: · Solidaarsus · Osalusdemokraatia · Tegelik võrdsus · Võrdsed võimalused · Riigi sekkumine majandusse · Kõrged maksud avaliku sektori rahastamiseks · Riik ja kirik lahutatud Roheline ideoloogia: · Keskkonnakaitse ja säästlik majandamine · Roheline elamisviis
on teatud otsused (kollektiivne tegutsemine, kollektiivseks seadustamiseks, hukkamõist). Kas ÜRO-l oli volitus pommitada Belgradi ja Bagdadi? tõlgendamised o tõlgendus laiemas tähenduses – Clive Archer, RV org-i saab tõlgendada realistlikult; tema enda termin on revisjonism/reformism – väidab, et nii on täiesti võimalik analüüsida ühe või teise RV org-i olemasolu; autor on selles valdkonnas kõige mõjukam RV organisatsiooni määratlused ja klassifitseerimised Kuidas RV org. võiks määratleda? 4 erinevat võimalust, kuidas üht RV org-i võib määratleda: o aluseks võetakse RV org. kui institutsioon – sellele suunale on kõige rohkem
Konservatism - E. Burke. Iseloomulikud põhimõtted: orgaanilisus - riik on nagu organism; elitarism - inimesed on ebavõrdsed, traditsionalism, tugev võim, riik ei sekku majandusse, kodumaise kapitali toetamine, mõõdukad maksud, sotsiaalse turvalisuse tagamine eeskätt perekonna jt. traditsiooniliste koosluste ülesanne, kiriku ja riigi liit. Liberalism - Locke, Montesquieu, Smith, Mill. Iseloomulikud põhimõtted: individualism, parlamentarism, võrdsus seaduse ees, reformism, riik ei sekku majandusse, madalad maksud, vaba konkurents, tugev kodanikuühiskond (tsiviilühiskond) kirik peab olema riigist lahutatud. Sotsialism - Marx. Iseloomulikud põhimõtted: solidaarsus, osalusdemokraatia, tegelik võrdsus, võrdsed võimalused, riigi sekkumine majandusse, kõrged maksud avaliku sektori rahastamiseks, riik ja kirik lahutatud. Tänapäeval alternatiivideoloogiad roheline maailmavaade.
Konservatism - E. Burke. Iseloomulikud põhimõtted: orgaanilisus - riik on nagu organism; elitarism - inimesed on ebavõrdsed, traditsionalism, tugev võim, riik ei sekku majandusse, kodumaise kapitali toetamine, mõõdukad maksud, sotsiaalse turvalisuse tagamine eeskätt perekonna jt. traditsiooniliste koosluste ülesanne, kiriku ja riigi liit. Liberalism - Locke, Montesquieu, Smith, Mill. Iseloomulikud põhimõtted: individualism, parlamentarism, võrdsus seaduse ees, reformism, riik ei sekku majandusse, madalad maksud, vaba konkurents, tugev kodanikuühiskond (tsiviilühiskond) kirik peab olema riigist lahutatud. Sotsialism - Marx. Iseloomulikud põhimõtted: solidaarsus, osalusdemokraatia, tegelik võrdsus, võrdsed võimalused, riigi sekkumine majandusse, kõrged maksud avaliku sektori rahastamiseks, riik ja kirik lahutatud. Tänapäeval alternatiivideoloogiad roheline maailmavaade. Eesti olulisemad parteid:
Osad teoreetikud on väitnud, et tegelikult tegelevad poliitikud kõige rohkem planeerimisega. Samas erineb nende tegevus aga oluliselt planeerijate omast. Planeerija on erialaspetsialist, kes töötab planeerimisküsimustega, valmistades ette otsuse eelnõusid, mille suhtes otsustaja (poliitik) peab seisukoha võtma ning vajadusel kinnitama ja mille haldusaparaat peab siis ellu viima üldsuse hüveks. 201. Füüsilise planeerimise ajalugu: utopism, reformism, urbanism, aedlinna idee, modernismi ideede mõju kaasaegsele elukeskkonnale nii linnas kui maal. Territoriaalplaneerimine ehk füüsiline planeerimine Ajaloolisest traditsioonist tulenevalt käsitletakse kahemõõtmelise territoriaalplaneerimisena ka seda osa ühiskonnaplaneerimisest, mis käsitleb looduslike ja kultuuriliste territoriaalsete ressursside olemuse, seisundi ja kasutuse analüüsi, nende ressursside edaspidiste
annaabi.ee 
