Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Reformatsioon, vastureformatsioon". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
reformatsioon, indulgentside, vastureformatsioon, põhimõtetest, vabaneda, eluviisid, piibel, puhastada, usupuhastus, tulust, peetruse, kirikuhierarhia, hingekarjane, tunnistas, sakramendist, ristimine1.oktoobril 1517 aastal lõi Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi. Nende ladinakeelsete teeside üle pidi tulema avalik väitlus Wittenbergi ülikoolis. Väidete kaitsmist ei tulnud kunagi. Selle asemel levisid need teesid saksa keelde tõlgituna kogu riigis ja panid liikuma sündmuste ahela, mis paisus kristliku kiriku revolutsiooniks. Indulgentsimüüjad süüdistasid Lutherit eksiõpetuses Reformatsioon ehk usupuhastus: Luther leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks saab olla vaid Piibel. Ristiusu õpetus tuli puhastada sinna sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Siit tuleneb ka reformatsiooni teine nimi-usupuhastus-. Luther oli jäiga kirikuherarhia vastu .Ta kutsus üles kirikut reformima ,pidades vajalikuks rahvakiriku loomist. Pühakirjale tuginedes tunnistas Luther senisest 7 sakramendist vaid kahte, ristimist ja armulauda. Luterliku reformatsiooni võidukäik:
1.oktoobril 1517 aastal lõi Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi. Nende ladinakeelsete teeside üle pidi tulema avalik väitlus Wittenbergi ülikoolis. Väidete kaitsmist ei tulnud kunagi. Selle asemel levisid need teesid saksa keelde tõlgituna kogu riigis ja panid liikuma sündmuste ahela, mis paisus kristliku kiriku revolutsiooniks. Indulgentsimüüjad süüdistasid Lutherit eksiõpetuses Reformatsioon ehk usupuhastus: Luther leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks saab olla vaid Piibel. Ristiusu õpetus tuli puhastada sinna sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Siit tuleneb ka reformatsiooni teine nimi-usupuhastus-. Luther oli jäiga kirikuherarhia vastu .Ta kutsus üles kirikut reformima ,pidades vajalikuks rahvakiriku loomist. Pühakirjale tuginedes tunnistas Luther senisest 7 sakramendist vaid kahte, ristimist ja armulauda. Luterliku reformatsiooni võidukäik:
REFORMATSIOON. Põhjused ja eeldused. Katoliku kiriku kaugenemine algkristuse põhimõtetest tekitas vastuseisu ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Al- gas reformatsioon. Tagajärjed: pärast kristlaskonna lõhenemist roomakatoliku ja kreeka- katoliku kirikuks oli reformatsioon suurim vapustus kristluse ajaloos. Eeldused: Lääne- Eu-s tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. Ka- toliku kiriku kõlbeline allakäik. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks. Erilist paha- meelt tekitas patukustutuskirjade müük. Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu val- landus Saksamaal. Martin Luther ja tema õpetus. Reformatsiooni algataja. Tähelepa- nu koondus Piibli tekstidele. Tema arusaam: õndsaks saab mitte tänu tahtepingutusele või hüvelistele tegudele vaid ainult usu kaudu ja selleks pole vaja ei kirikut ega paavsti.
REFORMATSIOON 31. peatükk 1. Mis oli reformatsiooni sügavamad põhjused? Mis sai usupuhastusliikumise ajendiks? Sügavamad põhjused: Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt Katoliku kiriku kõlbeline allakäik Vaimulike privileegitud seisund vaimulike mittekristlikud eluviisid Ajend: indulgentside müük 2. Missugused olid Lutheri peamised etteheited tolleaegsele katoliiklusele? Milline oli paavstikiriku reaktsioon? indulgentside müük leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks saab olla Piibel jäiga kirikuhierarhia vastu tunnistas seitsmest sakramendist vaid kahte (ristimist ja armulauda) Paavstikiriku reaktsioon oli sellele ükskõikne, paavst pidas seda munkade omavaheliseks lobaks. Kui Leo X Medict selle tõsidusest aru sai, oli hilja juba. 3
Reformatsioon-XVI saj.toimunud usupuhastusliikumine,mille tagajärjel kujunesid katolooklusest eraldunud protestantlikud kirikud(nt luterlus,kalvinism,anglikaani kirik) Põhjused ja eeldused kujunesid jube keskaja lõpul. Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt . Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahuolematust. Pahameelt suurendas katoliku kiriku kõlbeline allakäik. Tõsiusksetele ei saanud meeltmööda olla vaimulike mittekristlikud eluviisid. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid päevapoliitikasse ega välistanud kokkulepeid isegi Türgi sultanitega, kes kristlikke maid anastas. Üheks Reformatsiooni põhjuseks oli indulgentside müük
REFORMATSIOON. Valitsevast õpetusest lahknevaid usuvoole on kirikus olnud juba selle kujunemisest peale ent reformatsioon on pärast kristlaskonna lõhenemist roomakatoliku ja kreekakatoliku kirikuks suurim vapustus kristluse ajaloos. Reformatsiooni eeldused kujunesid juba keskaja lõpul, nendeks olid: o LääneEuroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. o Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust. o Tõsiusksetele ei olnud meeltmööda vaimulike mittekristlikud eluviisid. o Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid ka päevapoliitikasse. Erilist pahameelt tekitas patulunastuskirjade ehk indulgentside müük, kurikuulsaks indulgentside müüjaks sai Johann Tetzel, seal kus tema oli neid müünud, jäid kirikud tühjaks, sest rahvas oli end vabaks ostnud nii
1) Millal ja kelle algatusel algas saksamaal reformatsioon? (3põhjust) Reformatsioon sai alguse 1517.a. Martin Lutheri algatusel. Põhjused: *paavsti võimu autoriteet oli langenud *müüdi indulgentse e. patu lunastus kirju *jumala teenistused ladina keeles *Euroopas oli lõppenud feodaalse killustatuse ajajärk *riigid ei tahtnud alluda paavstile *katoliku kirikut oli kritiseeritud Tulemused: *Levik teistesse maadesse *Piiblid rahvuskeeltes *Usurahu lubas Luteri usku ja Katoliku usku
Sissejuhatus Järgnevas referaadis saate lugeda kuidas toimus reformatsioon Saksamaal, millised rahvusliikumised ja usurahud seal aste leidsid. Referaat räägib veel Kalvinismist ja selle kujunemist Sveitsis. Veel saate sealt lugeda reformatsiooni Inglismaal ja selle levikut Põhja-Euroopas. Saate ka teadmisi vastureformatsiooni eeldustest ja pähjustest, ning Martin Lutheri õpetusest, tema nähemusest kirikusse ja kõike sellega kaasnevat. Lisaks veel miks oli Hispaania vastureformatsiooni kants. Ja lõpetuseks reformatsiooni ja selleaegast elu Eestis
Millal ja millist sündmust peetakse reforatsiooni alguseks? Luther hakkas kahtlema, kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada. Temas süvenes arusaam, et õndsaks saab vaid usu kaudu ja seega polnud vaja kirikut ja paavsti. Vastuvõetamatu oli talle ka induligentside ehk patukustutuskirjade müük. 31. oktoobril 1517 naelutas Wittenbergi ülikooli teoloogiaprofessor Martin Luther Wittenbergi linnusekiriku uksele 95 teesi indulgentside müügi vastu. · Nimeta Martin Lutheri õpetuse seisukohad. *keskendus nendele Piibli tekstidele, milles räägiti inimese ja Jumala vahekorrast. *usulise tõe ainsaks allikaks on Piibel. *Õndsaks saab ainult usu kaudu, selleks ei ole vaja kirikut ja paavsti. *tunnustas ainult kahe sakramenti: ristimist ja armulauda. *ta oli kirikuhierarhia vasti kutsus üles kirikut reformima, vajalik luua rahvakirik. *mõistis hukka patukahetsuskirjade müümise
põllumajanduses Uuteks kaubanduskeskusteks Madalmaad Amsterdam ja Antwerpen Käsitöölised muutusid väiketootjatest suurettevõtjate palgatöölisteks Väärismetallide sisseveo kasv Kulla ja hõbeda hinnaväärtuse kahanemine Toiduhindade tõus Rahvaarvu kasv Intensiivne põllumajanduse areng Reformatsioon Põhjused ja eeldused Põhjused Eeldused Katoliku kiriku väidetav Rahvusriikide valitsejad kaugenemine püüdsid vabaneda Tavatu reformatsiooni paavstivõimu kontrolli alt ulatus ning selle tagajärg Katoliku kiriku kõlbeline allakäik Paavstide huvid muutusid ilmalikumaks Indulgentside patukustutuskirjade müük Martin Luther (1483-1546) ja tema õpetus Reformatsiooni algataja Õppis teoloogiat Tähelepanu pööras Piibli tekstidele
Reformatsioon ja vastureformatsioon Reformatsiooni mõiste Reformatsioon ehk usupuhastusliikumine, mis sai alguse 16.sajandil. Usulise uuendusliikumise tulemusena eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud ehk protestantlikud harud. Nt luterlus, kalvinism ja anglikaani riik Reformatsiooni põhjused ja eeldused Riikide valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust. Katoliku kiriku kõlbeline allakäik Paavsti huvi muutus üha ilmalikumaks Indulgents- patukustutuskiri Martin Luther (1483- 1546) Oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon, ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ( eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Kutsus katoliku kirikut tagasi tulema Piibli õpetuste juurde.
Tuge ja inspiratsiooni saadi antiikkultuurist. Renessanss avaldus arhitektuurid, kujutavas kunstis, rõivamoes, kirjanduses jne. · Renessansiinimene mitmekülgne, paljudes asjades väga hea. · Leonardo da Vinci tuntud kunstnikuna (,,Mona Lisa"), kuid oli ka teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik. Leiutas erinevaid lennumasinaid (helikopter, deltaplaan) Reformatsioon ja vastureformatsioon 1. Nimeta eeldusi reformatsiooniks. Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. Vaimulike privileegitud seisund tekitas rahulolematust. Pahameelt suurendas katoliku kiriku kõlbeline allakäik. Tõsiusksetele ei saanud meeltmööda olla vaimulike mittekristlikud eluviisid. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid päevapoliitikasse ega välitanud kokkuleppeid isegi Türgi sultaniga, kes
Teravilja nõudlus kasvas. Talupoja sõltuvus aadlikust maaomanikust suurenes varauusajal, peamiseks rendivormiks teoorjus.Lääne-Euroopas olid talupojad juba varauusaja alguseks enamasti pärisorjusest vabastatud ning pidid maksma raharenti. Teoorjusel põhinev põllundus ei andnud nii suurt saaki kui vaba talupoja töö. REFORMATSIOON Valitsevast õpetusest lahknevaid usuvoole oli kirikus juba selle kujunemisest peale. Katoliku kiriku väidetav kaugenemine algkristluse põhimõtetest tekitas vastuseisu ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Selles tähenduses ei olnud ka reformatsioon ehk usupuhastusliikumine mingi erand. Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba keskaja lõpul. L-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. Pahameelt suurendas katoliku kiriku kõlbeline allakäik. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks. Erilist pahameelt tekitas
KT. Renessanss, suured maadeavastused, reformatsioon. Lk 208 - 243 I RENESSANSS Iseloomulikud jooned: 1)feodalismi vastasus 2)katoliku kiriku kritiseerimine 3)antiikkultuuri tähtsustamine. Antiikkultuuri tuletati uuesti meelde, selles oli inimese käsitlus teistsugune. Inimene oli õnnelik. Arhitektuuris kaared. 4)humanism inimese tähtsustamine, inimelu on väärtuslik, inimene ise on oma õnne sepp, ratsionalism, inimesi ei tohiks eraldada religioossed ja seisuslikud piirid.
Varauusajale iseloomulikud jooned.(16.-18. Saj) Koloniaalvallutused, reformatsioon, usuvaenused, absolutistlik valitsemisviis. Suured avastusretked. Maailma ajalugu oli Euroopa keskne. Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim. 1485. a pani henry Tudor Inglismaal aluse tugevale kuningavõimule. Prantsusmaal tugevdas kuningavõimu Francois 1. Kesk-Euroopa jäi poliitiliselt killustatux(Saksa Rahva Püha Rooma Riik).1483. a keisritroon kuulus Habsburgide suguvõsale. Varauusajal oli Saxa keisrix Maximilian 1. Karl 5.(1519-1556) Ajal oli habsburgide dünastia võimu tipp
Usupuhastus ja reformatsioon §31 õ. lk.224-235 Usupuhastus- ristiusu õpetuse puhastamine sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Reformatsioon- kiriku ja ühiskonna muutumine laiemalt Usupuhastuse eeldused ja põhjused(õ.lk. 224) • Ilmaliku ja vaimuliku võimu vaheline konkurents • Katoliku kiriku moraalne allakäik • Indulgentside müük, millega rahastati kiriku ettevõtmisi • Humanismiideede levik • Renessanss, teadmiste areng • Rahvusriikide kujunemine • Kirik peab olema lihtne, odav, emakeelne • Kirikukogudus ei pea alluma Rooma paavstile Usupuhastus Saksamaal Martin Luther (1483- 1546) . • Preester, teoloog • 31.0ktoobril 1517 naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele plakati 95 teesiga patukaristuse kustutamise kohta
kriitikaks Martin Luther 4 Reformatsioon 16. sajandi algul tekkinud vastuseis Lääne-Euroopas paavsti poolt juhitud katoliku kirikule poliitiline ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku varasid ja maid, tahtsid kirikuid oma mõjule allutada vaimne taotles sügavaid kultuurialaseid muudatusi, kiriku õpetuse puhastamist sinna aastasadade jooksul lisandunud ja ladestunud seisukohtadest (vastu võetud paavsti ja kirikukogude poolt) = USUPUHASTUS Protestantism reformatsiooni tulemusena katolikust kirikust 16. sajandil eraldunud usuvoolude ühisnimetus (luterlus, kalvinism, anglikaani kirik) Lutheri seisukohad ,,Ainus usulise tõe allikas on Piibel" väliste usukommete (indulgentside müük, pihitool jm) asemel rõhutati sisemist usklikkust, kõlbelist käitumist, enesedistsipliini jm. Rahval peab olema vaba pääs piiblitõdede juurde Piibel tuleb tõlkida rahvakeelde. Ei vajata vaimulike tõlgendusi
kriitikaks Martin Luther 4 Reformatsioon 16. sajandi algul tekkinud vastuseis Lääne-Euroopas paavsti poolt juhitud katoliku kirikule poliitiline ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku varasid ja maid, tahtsid kirikuid oma mõjule allutada vaimne taotles sügavaid kultuurialaseid muudatusi, kiriku õpetuse puhastamist sinna aastasadade jooksul lisandunud ja ladestunud seisukohtadest (vastu võetud paavsti ja kirikukogude poolt) = USUPUHASTUS Protestantism reformatsiooni tulemusena katolikust kirikust 16. sajandil eraldunud usuvoolude ühisnimetus (luterlus, kalvinism, anglikaani kirik) Lutheri seisukohad ,,Ainus usulise tõe allikas on Piibel" väliste usukommete (indulgentside müük, pihitool jm) asemel rõhutati sisemist usklikkust, kõlbelist käitumist, enesedistsipliini jm. Rahval peab olema vaba pääs piiblitõdede juurde Piibel tuleb tõlkida rahvakeelde. Ei vajata vaimulike tõlgendusi
Euroopa kesk- ja varauusaeg Keskaja alguseks peetakse tavaliselt Ida-Rooma kokkuvarisemist aastal 476, mil germaanlased vallutasid need alad. Keskaja lõpuks pakutakse erinevaid daatumeid: 1453. a. - Konstantinoopoli vallutamine/1492. a. - Ameerika avastamine Kolumbuse poolt/ 1517. a. - usupuhastus. 5.saj. Lõpul tungisid frangid Clodovechi juhtimisel Galliasse ja tõrjusid läänegoodid Hispaaniasse. Nad võtsid üle risitusu ja ühinesid katoliku kirikuga. Roomlased nägid neis liitlasti germaanlaste vastu, kes pooldasid ariaanlust. 6-7. saj. Kuningavõim nõrgenes ja peale kuninga surma pidid pojad riigi omavahel ära jaotama, see ebaõnnestus ja toimusid vennatapusõjad. Aja jooksul kujunesid välja suured iseseisvad piiskonnad, kus valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused. 560
Poeg päris isa ameti, tiitli ja seisuse. Igal seisusel oli teistest erinev elulaad, haridus ja kasvatus. Mingisse seisusesse kuulumine oli rangelt seotud vastava tegevusalaga: näiteks kuninga õukonda võis kuuluda ainult aadlik, kösitöö või kaubandusega tegeleda ainult vastava gildi või tsunfti liige. Paljud eeskirjad eristasid inimesi ka väliselt: kes missugust riietust võib kanda, kes võib relva kanda jne. 7) Reformatsioon. Põhjused ja eeldused. Martin Luther ja tema õpetus. Reformatsioone ehk usupuhastusliikumise põhjuseks oli katoliku kiriku kaugenemine algkristluse põhimõtetest. Püüti vabaneda paavsti võimu alt Paavstid muutusid ilmalikuma, nad sekkusid päevapoliitikasse ega välistanud kokkuleppeid Türgi sultaniga Indulgentside müük Paavstid/piiskopid elasid suures luksuses
· Humanism ja maailmapildi muutumine · Maadeavastuste mõju · Arusaamatus ladina keelt mõistsid vähesed Martin Luther · Reformatsiooni algataja Saksamaal · Avaldas 31.10.1517 kuulsa dokumendi 95 teesi (teooria), kinnitas need Wittenbergi kiriku uksele · Sisaldas ideid kiriku reformimiseks, samuti mõtteid, kuidas usku inimestele lähendada · Kiiresti kujunes välja uus reformitud usk luterlus · Oluline pole kirik, vaid Piibel, inimene pidi reaalselt aru saama, Piibli tõlkimine, õndsaks saab vaid usu kaudu, mõistis hukka indulgentside müümise, 7 sakramendist jättis alles vaid 2 (ristimine ja armulaud) Reformatsiooni levik Saksamaal: · Kiire levik üle riigi · Lutheri ideed olid vastuvõetavad kõikides ühiskonnakihtides · Neid oli võimalik ka muuta, tekkealus erinevatele usulahkudele · Algasid väljaastumised kiriku vastu pildirüüsteliikumised
1. Millised tegurid viisid reformatsioonini? Miks algas see just Saksamaalt? Õpetusest lahknevad usuvoolud, valitsejad püüdsid paavstivõimu kontrolli alt vabaneda, kiriku kaugenemine algkristluse põhimõtete juurest. See algas Saksamaal, sest Martin Luther ise elas Saksamaal ja riputas Wittenbergi losskiriku uksele oma vaateid seletava teesi. Algas indulgentside müügi pärast. Alguses ei pööratud ta tegevusele suurt tähelepanu, selle tingis paavsti ilmalikud huvid ja Saksamaa poliitiline killustatus, mis lasi reformatsioonil laialdaselt levida. 2. Analüüsi erinevate ühiskonnakihtide võimalikku suhtumist Lutheri õpetusse ja reformatsiooni. Kellel oli reformatsioonist võita, kellel kaotada? Paljud Saksa vürstid astusid reformatsiooni poolele, et oma poliitilist võimu suurendada ja kiriku määda ja varade arvelt rikastuda
REFORMATSIOON Kitsam tähendus: usupuhastus (ristiusu puhastamine sajandite jooksul ladestunud tõlgendustest ja täiendustest ning tagasipöördumine piiblil põhineva algse õpetuse juurde.) Laiem tähendus: ühiskonnas toimunud muutused, mis kaasnesid usupuhastusega (valitsuses, majanduses, poliitikas). Miks algas reformatsioon katoliku kiriku vastu? Põhjused: · Katoliku kiriku moraalse prestiizi langus (vaimulikud ei elanud vastavalt nõuetele, vaid elasid küllaltki ilmalikku elu. Nende jaoks oluline rikkus, ei peetud kinni tsölibaadist, vaimulikuametid ostetavad-müüdavad) · Katoliku kiriku kulutused olid muutunud suureks ja seeläbi tõusid kirikumaksud. Miks kiriku kulutused tõusid? Katoliku kiriku paavstid pöörasid suurt tähelepanu kultuurile,
talgupoegi;1358- žakerii ülestõus- talupjad said vabaks pärisorjusest ja nendega sõlmiti soodsamad rendi lepingud; Inglismaa vs. Prantsumaa 100a sõda(1346- Crecy lahing, 1356 Poitiersi lahing). Reformatsioon-16saj usupuhastusliikumine, kujunesid katoliiklus, kalvinism, anglikaani kirik. Algataja oli Martin Luther, tema seisukohad: mõistis hukka patukahetsemiskirjade müümist, usulise tõe ainsaks allikaks on Piibel, vaidlustas paavstikiriku ilmeksimatuse; Põhjused: ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võima all, vaimne suund- vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsooni vastu; Eeldused:katoliku kiriku kõlbeline allakäik, paavsti huvi muutus üha ilmalikumaks, vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust, Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt; Tagajä: Katoliku kiriku
uued kaubanduskeskused (Lissabon), mais, kakao, kartul, kalkun, tubakas, nakkushaigus – süüfilis ehk AIDS, tomat, uba, maapähkel. Reformatsioon 1054 toimus ristiusukiriku lõhenemine - Rooma katalikukirik (kiriku pea on paavst, ladina keelne) ja Kreeka katolikukirik ehk õigeusukirik (kiriku pea on patriarh, kohalikus keeles). Tsölibaat – vaimulike keeld abielluda Reformatsiooni eelduseks oli see, et vaimulikel olid mittekristlikud eluviisid ning see viis katoliku kiriku kõlbelise allakäiguni. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid päevapoliitikasse ega välistanud kokkuleppeid isegi Türgi sultaniga, kes kristlikke maid anastas. Reformatsiooni põhjus - tagasipöördumine kristlike põhimõtete range järgimise juurde. Reformatsioon – 14. sajandil toimunud usupuhastusliikumine, mille tagajärjel kujunesid katoliiklusest eraldunud protestantlikud kirikud (luterlus, anlikaani kirik)
suhtumist katoliku kirikusse. Mida tähtsuse ja asendusid uutega. sarnast märkate? Mis olid reformatsiooni sügavamad Suhtuti kriitilisemalt inimlike ja põhjused? Mis sai ühiskondlike pahede suhtes. Katoliku usupuhastusliikumise ajendiks? kirikusse suhtuti väga hästi, arvasid, et Katoliku kiriku väidetav kaugenemine see on tarvilik. algkristluse põhimõtetest tekitas Võrrelge varauusaegsete vastuseisu ning nõuti ristiusu algete astronoomide (Kopernik, Bruno, juurde tagasi pöördumist. Talupojad Galilei) seisukohti ja saavutusi. Mis nõudsid tagasi aadlike valdusesse viis õpetlased vastuollu katoliku läinud kunagiste kogukonnamaade kirikuga? ühiskasutamise õigust. Neil kõigil oli samad seisukohad ja Missugused olid Lutheri peamised
Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus. Usulised õpetused, mis kaldusid kõrvale põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest. See on üldise arvamuse eitamine ning tähendab otsest vastuolu mingi seisukoha või õpetusega. Tolleaegne Rooma-Katoliku kirik oli muutunud liiga ilmalikuks ja korrumpeerunuks, seda võiks võrrelda mõne tänapäeva monopolistliku ärikorporatsiooniga nad hakkasid nõudma raha iga võimaliku asja eest. Nende asjade hulka kuulusid näiteks nn. indulgentside ehk patukirjade müük ja surnud inimeste hingede taevasse pääsemise kindlustamine raha eest. Ketserluse sihiks oli seatud tagasipöördumine algkristliku lihtsuse juurde, mis tähendas kirikutalitustest loobumist, kui ka nõuet kaotada kiriku ja kloostrite maavaldused ja kirikumaksud. Kokkuvõttes oli tegevus suunatud paavstivõimu vastu ning selle tulemusena tekkisid olemasoleva feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised. Tekkis
saksa kombeid · Patriitsid olid ühtlasi suurmaaomanikud · Prahas oli väga palju: · Käsitöölisselle · Lihttöölisi · Kerjuseid · Prostituute · Nendes kihtides leidsid soodsat vastuvõttu kriitilised ülesastumised katoliku kiriku ja saksa ülemkihtide suhtes 2 · Jan Hus · Koos temaga algas ka reformatsioon · Sündinud 1371 · Lõuna Tehhis talupojaperekonnas · Ründas katoliku kiriku majanduskorraldust · Pidades suureks kuritarvituseks simooniat kirikuametite müüki ning ebaõiglaseks võtta eraldi tasu · Ristimise · Matuse · Laulatamise · Püha võidmise... eest · Astus välja kiriku eriseisundi vastu
Astus välja kiriku eriseisundi vastu ja leidis, et kirik peab alluma ilmalikule võimule. Talle ei meeldinud , et armulaual tehti vahet vaimulikel ja ilmikutel ( leiba said mõlemad kuid veini ainult vaimulikud). Kaitses ja toetas tsehhi keelt ( nõudis tsehhi keele puhastamist saksa sõnadest ja soovitas lastele koolis õpetada emakeelt). Tahtis, et Praha ülikool muudetakse Tsehhi Ülikooliks. 1412.a teatas Hus, et indulgentside müük ei ole kooskõlas Kristuse õpetusega. Jan Hus jäi ilma kuninga toetusest ning see andis soodsa võimaluse paavstile ta kirikuvande alla panna. Hus heideti välja vaimulikust seisusest ning kõigil keelati temaga suhtlemine ära, isegi matta tohtis teda ainult pühitsemata mulda. Et karistus ei tabaks Prahat lahkus reformaator pealinnast enne vande jõustumist. Koostas tsehhi keele grammatika ja lõpetas piibli tsehhi keelde tõlkimise. 1414
Euroopa varauusaja algul 1. Varauusaeg (16.-18. saj.) a. Säilisid keskaegsed struktuurid ja seisuslik kord. b. Toimus rida uusajale omaseid muutusi: · Koloniaalvallutused · Reformatsioon · Absolutism · Valgustus c. Euroopa erinev arengutase: · Algul vastandus barbaarne Põhi tsiviliseeritud Lõunale. · Tänu Põhja kiirele arengule, hakati perioodi lõpul eristama Ida- ja Lääne- Euroopat. d. Varauusaeg oli kõige Euroopa-kesksem periood: · Eurooplaste eeliseks oli kultuuriline mitmekesisus ja avatus. · Majandustegevuse vabadus ja eraomandi kaitse toetasid Euroopa kiiremat arengut.
Reformatsioon Reformatsioon oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn. refomeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Reformatsiooni põhjused: Ei meeldinud kiriku ilmeksimatus Paavsti ja kiriku autoriteedi langemine Humanismi ja renessansi ideede levik Ilmalikud tahtsid oma võimu laiendada Indulgentside müük Reformatsioon Inglismaal: Alustas Henry VIII 1) Kasutas reformatsiooni oma poliitiliste ja isiklike plaanide teostamiseks 2) Kuulutas end paavstist sõltumatuks ja nimetas end Inglise Kiriku peaks 3) Säilitati paljud katoliiklaste traditsioonid Sarnasused katoliku kiriku ja anglikaani kiriku vahel Emakeelne jumalateenistus Kloostreid pole Kirik allub riigile
populaarsuse lihtrahva seas. 1415. a. Konstanzi kirikukogul mõisteti ta surma, kuid jätkus tema pooldajate ehk hussiitide liikumine. Hussiidid osutusid ähvardavaks jõuks ja kiriku jaoks ka ainsaks keskaegseks sektiks, millega tuli kompromiss leida. Hussiidide liikumise massiliseks muutudes arenes 2 suunda : kariklased ja taboriidid. Kariklased Praha jõukad kodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Ideoloogideks ülikooli teadlased. Nad nõudsid kirikuvarade sekulariseerimist, indulgentside keelustamist.Taboriidid linnarahva vaesemad kihid ja talupojad. Tunnistasid vaid Kristust. Rõhutati rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. 1420. aastal kuulutas paavst Martinus V välja ristisõja tsehhi ketserite vastu. Kui Praha ümber piirati jõudsid kohale taboriitide väed Jan Zizka juhtimisel. Jan Zizka võttis kasutusele vankerkatsi- e. Talupojavankritest kiiresti kokkupandava kaitsekilbi, mille vastu ratsavägi abituks osutus. 1433
Tekib kaks paavsti Rooma ja Avigiooni *kirikukogude liikumine 1409-1447....... 1447 Martinus V skisma leevendus, valitakse ainsaks paavstiks. 2. Paavstlusevastase opositsiooni kasv *John Wyclif Inglismaal- tõlgib piibli inglise keelde *Jan Hus Tsehhimaal- tõlgib piibli tsehhikeelde; KARL IV on tema kuningas ja püüab teda kaitsta *Johannes Reuchlin ja Ulrich von Hutten Saksamaal- rõhutavad piibli tähtsust 3.USUREFORMATSIOON EHK USUPUHASTUS Mõiste seletus: *katse reformida katoliku kirikut ja pöörduda tagasi vana kiriku juurde *murrang 16.saj majanduses, poliitikas ja kultuuris ALGUS: 31.oktoobril 1517 naelutab Martin Luther 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele. 1520.a paavst ei nõustu nende positsioonidega ning Luther pannakse kiriku vande alla; tema keiser on KARL V 1521.a Wormsi riigipäev tuleb kokku, kus toimub diskusioon, mis on väga äge. Luther ütleb, ei loobu
annaabi.ee 
