Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Reformatsioon Saksamaal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kirik, piibel, reformatsioon, 1555, vaimulikud, kirikuvande, teadlaste, pidurdamine, ristimine, armulaud, piiblidSeal hakati neid juba ette müüma. 1517 naelutas Luther oma seisukohad Wittenburgi lossikiriku uksele (95 teesi) 1) lõpetada indulgentside müük 2) paavst saab kustutada vaid enda poolt määratud karistusi. 3) Munkadel ja nunnadel lubada kloostrist lahkuda. 4) Vaimulikel lubada abielluda. 5) Kaotada pühakute ja reliikviate kultus 6) Keelata tasu võtmine kiriku toimingute eest 7) Lõpetada vaimulike ametikohtade müük 8) Tõlkida piibel rahvus keeltesse Reformatsioon Saksamaal (1517-1555) Põhjused: · Katoliku kirik oli ajast maha jäänud · Vaimulikud ei olnud enam eeskujuks Tegevused: · Martin Luther astus vastu patukahetsuskirjade müügile · Martin Luther lõi Littenbergi lossikiriku uksele enda koostatud 95 teesi · Luther pandi kirikuvande alla Kaasmõju: · Patukahetsuskirjade müük · Kirikumaksud · Teadlaste tegevuse pidurdamine · Sekkuti valitsemisse
Talle ei olnud vastuvõetav indulgentside müük, sest tema meelest ei olnud võimalik pattude lunastamine läbi raha. Lutheri õpetused levisid veel paljudesse Euroopa riikidesse nagu Sveits, Inglismaa, Prantsusmaa ja Madalmaad. Saksamaal ühinesid reformatsiooniga peale Marthin Lutheri veel Andreas Karlstad ja Thomas Müntzer. Luther sai rahva seas väga kuulsaks ning ennast hakkasid ohustatuna tundma nii keiser kui ka kirik 1521. aastal kutsuti Martin Luther Wormis toimuvale Saksa riigipäevale, lootuses, et Luther loobub oma seisukohtadest, kuid ta siiski ei teinud seda. Luther kuulutati lindpriiks. Varjudes aasta aega Friedrich Targa lossis, pöördus ta lõpuks tagasi Wittenbergi ning asus uut kirikut üles ehitama, riik võttis aga kiriku vara ja maavaldused üle. Kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid. Reformatsiooni eesmärkideks olid muuta
1) Millal ja kelle algatusel algas saksamaal reformatsioon? (3põhjust) Reformatsioon sai alguse 1517.a. Martin Lutheri algatusel. Põhjused: *paavsti võimu autoriteet oli langenud *müüdi indulgentse e. patu lunastus kirju *jumala teenistused ladina keeles *Euroopas oli lõppenud feodaalse killustatuse ajajärk *riigid ei tahtnud alluda paavstile *katoliku kirikut oli kritiseeritud Tulemused: *Levik teistesse maadesse *Piiblid rahvuskeeltes *Usurahu lubas Luteri usku ja Katoliku usku
seisukohtadest (vastu võetud paavsti ja kirikukogude poolt) = USUPUHASTUS Protestantism reformatsiooni tulemusena katolikust kirikust 16. sajandil eraldunud usuvoolude ühisnimetus (luterlus, kalvinism, anglikaani kirik) Lutheri seisukohad ,,Ainus usulise tõe allikas on Piibel" väliste usukommete (indulgentside müük, pihitool jm) asemel rõhutati sisemist usklikkust, kõlbelist käitumist, enesedistsipliini jm. Rahval peab olema vaba pääs piiblitõdede juurde Piibel tuleb tõlkida rahvakeelde. Ei vajata vaimulike tõlgendusi ,,Inimene saab õndsaks ainult usu kaudu" inimene ise oma usulisele tõele toetudes peab elus edasi jõudma, jumal toetab õigeid tegusid (mitte loota vaid jumala peale ISE (individualism)). ,,Kes töötab, ei tee pattu" mõte kaotas kloostrielu, vabatahtlik vaesuses elamine, pühapiltide ja reliikviate kummardamise jm. Jättis alles 2 sakramenti - ristimine ja armulaud.
seisukohtadest (vastu võetud paavsti ja kirikukogude poolt) = USUPUHASTUS Protestantism reformatsiooni tulemusena katolikust kirikust 16. sajandil eraldunud usuvoolude ühisnimetus (luterlus, kalvinism, anglikaani kirik) Lutheri seisukohad ,,Ainus usulise tõe allikas on Piibel" väliste usukommete (indulgentside müük, pihitool jm) asemel rõhutati sisemist usklikkust, kõlbelist käitumist, enesedistsipliini jm. Rahval peab olema vaba pääs piiblitõdede juurde Piibel tuleb tõlkida rahvakeelde. Ei vajata vaimulike tõlgendusi ,,Inimene saab õndsaks ainult usu kaudu" inimene ise oma usulisele tõele toetudes peab elus edasi jõudma, jumal toetab õigeid tegusid (mitte loota vaid jumala peale ISE (individualism)). ,,Kes töötab, ei tee pattu" mõte kaotas kloostrielu, vabatahtlik vaesuses elamine, pühapiltide ja reliikviate kummardamise jm. Jättis alles 2 sakramenti - ristimine ja armulaud.
· Mis ajendas Martin Lutherit välja astuma katoliku kiriku vastu? Millal ja millist sündmust peetakse reforatsiooni alguseks? Luther hakkas kahtlema, kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada. Temas süvenes arusaam, et õndsaks saab vaid usu kaudu ja seega polnud vaja kirikut ja paavsti. Vastuvõetamatu oli talle ka induligentside ehk patukustutuskirjade müük. 31. oktoobril 1517 naelutas Wittenbergi ülikooli teoloogiaprofessor Martin Luther Wittenbergi linnusekiriku uksele 95 teesi indulgentside müügi vastu. · Nimeta Martin Lutheri õpetuse seisukohad. *keskendus nendele Piibli
REFORMATSIOON Kitsam tähendus: usupuhastus (ristiusu puhastamine sajandite jooksul ladestunud tõlgendustest ja täiendustest ning tagasipöördumine piiblil põhineva algse õpetuse juurde.) Laiem tähendus: ühiskonnas toimunud muutused, mis kaasnesid usupuhastusega (valitsuses, majanduses, poliitikas). Miks algas reformatsioon katoliku kiriku vastu? Põhjused: · Katoliku kiriku moraalse prestiizi langus (vaimulikud ei elanud vastavalt nõuetele, vaid elasid küllaltki ilmalikku elu. Nende jaoks oluline rikkus, ei peetud kinni tsölibaadist, vaimulikuametid ostetavad-müüdavad) · Katoliku kiriku kulutused olid muutunud suureks ja seeläbi tõusid kirikumaksud. Miks kiriku kulutused tõusid? Katoliku kiriku paavstid pöörasid suurt tähelepanu kultuurile,
Intensiivse põllumajanduse osatähtsus Väärismetallide sissevedu põhjustas varanduslikku kihistumist Reformatsiooni põhjused ja eeldused Paavstide huvid muutusid üha ilmalikemaks Vaimulike mittekristlikke eluviise ei kiidetud heaks, nad polnud eeskujulikud Usukombeid taheti lihtsamaks muuta Indulgentside müük tekitas kristlastes pahameelt Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal Martin Luther ja tema reformatsioon Luther astus vastu indulgentside müügile Alles jätta vaid kaks sakramenti: ristimine ja armulaud Pidas vajalikuks rahvuskiriku loomist Paavst Leo X Medicit andis välja bulla Lutheri vastu, mille viimane avalikult põletas. Reformatsiooni võidutsedes suleti kloostrid Vaimulikel oli õigus abielluda Ladinakeelne jumalateenistus asendati emakeelsega Augsburgi usurahu Katoliiklased üritasin luteri usku keelustada Rooma keiser Karl V asus väevõimuga usuühtsust taastama 1555
.............................................8 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................................9 Sissejuhatus Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus. Usulised õpetused, mis kaldusid kõrvale põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest. See on üldise arvamuse eitamine ning tähendab otsest vastuolu mingi seisukoha või õpetusega. Tolleaegne Rooma-Katoliku kirik oli muutunud liiga ilmalikuks ja korrumpeerunuks, seda võiks võrrelda mõne tänapäeva monopolistliku ärikorporatsiooniga nad hakkasid nõudma raha iga võimaliku asja eest. Nende asjade hulka kuulusid näiteks nn. indulgentside ehk patukirjade müük ja surnud inimeste hingede taevasse pääsemise kindlustamine raha eest. Ketserluse sihiks oli seatud tagasipöördumine algkristliku lihtsuse juurde, mis tähendas
Luther ütleb, ei loobu oma seisukohast ning ta kuulutatakse lindpriiks, sellest hetkest muutub usupuhastus poliitiliseks, mis tõttu jaguneb Saksamaa kahte leeri: 1. lutheri pooldajad(Friedrich Tark võtab ta enda kaitse alla, Luther tõlgib piibli saksa keelde 1522/1534 2.keisri pooldajad *LUHERI PÕHISEISUKOHAD: *paavsti ülemuslikkuse eitamine *piibel on vaieldamatu autoriteet *emakeelse piibli ja jutluse nõue *vaid armulaud ja ristimine sakramentideks *tahtevabaduse eitamine *kirikupea on riigivalitseja *pühakutekultuse eitamine *tselibaadi(abielukeeld) kõrvaleheitmine *kloostrite ja mungaordude kaotamine *kirikuvarade võõrandamine VASTUREFORMATSIOON 1.Reformatsiooni mõju Euroopale: *ideed levivad ülekogu Euroopa väljaarvatud Hispaania, kogu Pürenee ja Venemaa *eesmärk ei ole uue usu loomine, vaid pöördumine tagasi algkristluse juurde
REFORMATSIOON. Põhjused ja eeldused. Katoliku kiriku kaugenemine algkristuse põhimõtetest tekitas vastuseisu ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Al- gas reformatsioon. Tagajärjed: pärast kristlaskonna lõhenemist roomakatoliku ja kreeka- katoliku kirikuks oli reformatsioon suurim vapustus kristluse ajaloos. Eeldused: Lääne- Eu-s tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. Ka- toliku kiriku kõlbeline allakäik. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks. Erilist paha- meelt tekitas patukustutuskirjade müük. Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu val- landus Saksamaal. Martin Luther ja tema õpetus. Reformatsiooni algataja. Tähelepa- nu koondus Piibli tekstidele
Reformatsioon- usupuhastus Eelkäijaks oli ketserlus, mis oli suunatud allakäinud kiriku või rikastunud paavsti vastu. Peale ketserite hakkas järjest enam leiduma usuteadlasi, kes leidsid, et kirikut on vaja reformeerida. Alguse sai reformatsioon 14. saj Tsehhist, mis oli Kesk- Euroopa suurim riik. Eestvedajaks Praha ülikooli usuteaduuste professor Jan Hus: 1) simooniat ( kirikuametite müüki) pidas kuritegelikuks 2) leidis, et kirikutalituste eest ei või tasu võtta. 3) Kirik peaks alluma ilmalikule võimule. 4) Indulgentside müük tuleb keelata (patulunastus kirjad) Pandi algul kirikuvande alla. Hiljem vangi. Keeldus oma seisukohtadest loobumast ja põletati 1415 ketserina. Tsehhis järgnes pikaajaline hussiitide liikumine kiriku vastu, mis lõpuks maha suruti. Saksamaa 16. saj toimus seal esimene võitnud reformatsioon. Tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja oli Martin Luther. Alguse sai jälle seoses indulgentside müügiga. Seal hakati neid juba ette müüma
KT. Renessanss, suured maadeavastused, reformatsioon. Lk 208 - 243 I RENESSANSS Iseloomulikud jooned: 1)feodalismi vastasus 2)katoliku kiriku kritiseerimine 3)antiikkultuuri tähtsustamine. Antiikkultuuri tuletati uuesti meelde, selles oli inimese käsitlus teistsugune. Inimene oli õnnelik. Arhitektuuris kaared. 4)humanism inimese tähtsustamine, inimelu on väärtuslik, inimene ise on oma õnne sepp, ratsionalism, inimesi ei tohiks eraldada religioossed ja seisuslikud piirid.
pääseb, hakkab ta mungaks. Nõnda juhtuski ja 17. juulil astus ta augustiinlaste ordu liikmeks. 1507. aastal, pärast preestriks pühitsemist, alustas ta ka teoloogiaõpinguid, saades 1512. aastal teoloogiadoktoriks. Et teda varasemad usuõpetused ei rahuldanud, asus ta välja töötama uut õpetust. Luther koondas tähelepanu Piibli tekstidele, mis keskendusid inimese ja jumala vahekorra küsimustele. Luther hakkas kahtlema , kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada. Üha enam süvenes tema arusaam , et õndsaks saab mitte tänu tahtepingutustele või hüvelistele tegudele , vaid ainult usu kaudu .Lutheri meelest polnud selleks vaja kirikut ega paavsti. Täiesti vastuvõetamatu oli lutherile patukustutuskirjade ehk indulgentside müük, mille tuludest rahastati Rooma Peetruse kiriku ehitustöid. 1.oktoobril 1517 aastal lõi Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi
pääseb, hakkab ta mungaks. Nõnda juhtuski ja 17. juulil astus ta augustiinlaste ordu liikmeks. 1507. aastal, pärast preestriks pühitsemist, alustas ta ka teoloogiaõpinguid, saades 1512. aastal teoloogiadoktoriks. Et teda varasemad usuõpetused ei rahuldanud, asus ta välja töötama uut õpetust. Luther koondas tähelepanu Piibli tekstidele, mis keskendusid inimese ja jumala vahekorra küsimustele. Luther hakkas kahtlema , kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada. Üha enam süvenes tema arusaam , et õndsaks saab mitte tänu tahtepingutustele või hüvelistele tegudele , vaid ainult usu kaudu .Lutheri meelest polnud selleks vaja kirikut ega paavsti. Täiesti vastuvõetamatu oli lutherile patukustutuskirjade ehk indulgentside müük, mille tuludest rahastati Rooma Peetruse kiriku ehitustöid. 1.oktoobril 1517 aastal lõi Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi
Martin Luther ja reformatsioon Luterlus · Eitatakse paavsti võimu ja katoliku kiriku pärimust · Õndsakssaamine toimub vaid usu läbi Jumala armust · Ainus autoriteet on Piibel · Jumalateenistusel on pearõhk jutlusel · Luterluses on säilunud vaid kaks sakramenti: ristimine ja armulaud · Luterlust tunnistati 1555.aastal Augsburgi usurahuga. Vastu võtsid Põhja- ja Kesk-Saksamaa, Skandinaaviamaad, Vana-Liivimaa. Kirik allus kuningavõimule Reformatsioon · Reformatsioon ehk usupuhastusliikumine sai alguse 16. sajandil · Martin Lutheri seisukohtadest sai alguse reformatsioon · 31. oktoobril peetakse tänapäeval usupuhastuspüha Martin Luther (1843 1546) · Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja teiste kristlike traditsioonide õpetust. · Luther sündis Eislebenis talupoeglikku päritolu
Sissejuhatus Järgnevas referaadis saate lugeda kuidas toimus reformatsioon Saksamaal, millised rahvusliikumised ja usurahud seal aste leidsid. Referaat räägib veel Kalvinismist ja selle kujunemist Sveitsis. Veel saate sealt lugeda reformatsiooni Inglismaal ja selle levikut Põhja-Euroopas. Saate ka teadmisi vastureformatsiooni eeldustest ja pähjustest, ning Martin Lutheri õpetusest, tema nähemusest kirikusse ja kõike sellega kaasnevat. Lisaks veel miks oli Hispaania vastureformatsiooni kants. Ja lõpetuseks reformatsiooni ja selleaegast elu Eestis
sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Reformatsiooni all mõistame kiriku ja ühiskonna muutmist laiemalt, sealhulgas valitsemise, poliitilise ja ka majandusliku võimu alal (kirik ja ilmalik võim; kiriku maavaldused). Saksa keisririik 15.saj lõpul 16.saj algul Saksamaa oli keisririik Euroopa südames. Ametlik nimetus Saksa Rahvuse Püha Rooma riik. Keiser Karl V valitses aastail 1519-1556 ning ta ajal toimus Saksa reformatsioon. Ta on Hasburgi dünastia silmapaistvamaid esindajaid. Ta isa Philipp oli abiellunud Aragoni printsessiga. Nii sai Karl isa poolt Hasburgide riigi ja ema poolt Hispaania troonipärijaks. Karl V valdused piirasid Kesk-Itaalias asunud Paavstiriiki ümberringi ning sellest tekkisid pinged ilmaliku ja vaimuliku võimu ahel. Karl V ja kogu Euroopa suurimaid välispoliitilisi probleeme oli türklaste pealetung: tekkis oht, et muhamedlased alistavad kristliku maailma.
· Humanism ja maailmapildi muutumine · Maadeavastuste mõju · Arusaamatus ladina keelt mõistsid vähesed Martin Luther · Reformatsiooni algataja Saksamaal · Avaldas 31.10.1517 kuulsa dokumendi 95 teesi (teooria), kinnitas need Wittenbergi kiriku uksele · Sisaldas ideid kiriku reformimiseks, samuti mõtteid, kuidas usku inimestele lähendada · Kiiresti kujunes välja uus reformitud usk luterlus · Oluline pole kirik, vaid Piibel, inimene pidi reaalselt aru saama, Piibli tõlkimine, õndsaks saab vaid usu kaudu, mõistis hukka indulgentside müümise, 7 sakramendist jättis alles vaid 2 (ristimine ja armulaud) Reformatsiooni levik Saksamaal: · Kiire levik üle riigi · Lutheri ideed olid vastuvõetavad kõikides ühiskonnakihtides · Neid oli võimalik ka muuta, tekkealus erinevatele usulahkudele · Algasid väljaastumised kiriku vastu pildirüüsteliikumised
Varauusajale iseloomulikud jooned.(16.-18. Saj) Koloniaalvallutused, reformatsioon, usuvaenused, absolutistlik valitsemisviis. Suured avastusretked. Maailma ajalugu oli Euroopa keskne. Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim. 1485. a pani henry Tudor Inglismaal aluse tugevale kuningavõimule. Prantsusmaal tugevdas kuningavõimu Francois 1. Kesk-Euroopa jäi poliitiliselt killustatux(Saksa Rahva Püha Rooma Riik).1483. a keisritroon kuulus Habsburgide suguvõsale. Varauusajal oli Saxa keisrix Maximilian 1. Karl 5.(1519-1556) Ajal oli habsburgide dünastia võimu tipp
Martin Lutheri elu tähtsaimad sündmused Sündis 10.11.1483 Eislebenis Immatrikuleerus 1501. aastal Erfurdi ülikooli, et õppida juristiks 1505 lasi end mungaks pühitseda 1512 alustas Wittenbergis tööd teoloogiaprofessorina 31.10.1517 saatis kirja Mainzi peapiiskopile, millele lisas 95 teesi 1519 Leipzigi väitlus 03.01.1521 pandi Luther kirikuvande alla 06.03.1521 Wormsi riigipäev 1522 ilmus saksakeelne Uus Testament 13.06.1525 abiellus Katharina von Boraga 1534 ilmus Vana Testamendi tõlge Suri 18.02.1546 Eislebenis Martin Luther sündis 10. novembril 1483 Eislebenis. Lapsepõlv ja esimene kooliaasta möödusid Mansfeldis ja hiljem Magdeburgis ja Eisenachis. Luther immatrikuleerus 1501. aastal Erfurdi ülikooli filosoofiateaduskonda, et õppida juristiks, kuid 1505
Reformatsioon Reformatsioon oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn. refomeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Reformatsiooni põhjused: Ei meeldinud kiriku ilmeksimatus Paavsti ja kiriku autoriteedi langemine Humanismi ja renessansi ideede levik Ilmalikud tahtsid oma võimu laiendada Indulgentside müük Reformatsioon Inglismaal: Alustas Henry VIII 1) Kasutas reformatsiooni oma poliitiliste ja isiklike plaanide teostamiseks 2) Kuulutas end paavstist sõltumatuks ja nimetas end Inglise Kiriku peaks
Algataja Martin Luther pärit rikkast perest, isa oli tööstus, omas mitmeid maagikaevandusi. Tänu sellele sai L. parimatest gümnaasiumidest väga hea hariduse, astus ülikooli, kus õppis juurat. Oli seda lõpetamas, kui koju minnes sattus äikesetormi, lubas jumalale, et kui pääseb eluga vahetab juura teoloogia vastu. Pääses ja vahetaski. Temast sai Wittenbergi ülikooli professor. Oli väga populaarne. L. ei meeldinud indulgentside müümine, katoliku kirik tegi sellega suurt ära. 1517. a. lõi L. Wittenbergi lossi uksele 95 teesi indulgentside müügi vastu. Paavst saatis L. ähvarduskirja. Teda võrreldi metsseaga, kes tuhnib üles viinamäge. L. kutsus oma õpilased õue ja pani ähvarduskirja põlema. Üliõpilased kiitsid selle heaks. See oli luterluse algus. 1521. a. kutsuti L. Saksa riigipäevale, kus oli kohal ka Rooma paavsti esindaja. Plaanis oli panna L. vande alla ja põletada ta nagu ketser
saksa kombeid · Patriitsid olid ühtlasi suurmaaomanikud · Prahas oli väga palju: · Käsitöölisselle · Lihttöölisi · Kerjuseid · Prostituute · Nendes kihtides leidsid soodsat vastuvõttu kriitilised ülesastumised katoliku kiriku ja saksa ülemkihtide suhtes 2 · Jan Hus · Koos temaga algas ka reformatsioon · Sündinud 1371 · Lõuna Tehhis talupojaperekonnas · Ründas katoliku kiriku majanduskorraldust · Pidades suureks kuritarvituseks simooniat kirikuametite müüki ning ebaõiglaseks võtta eraldi tasu · Ristimise · Matuse · Laulatamise · Püha võidmise... eest · Astus välja kiriku eriseisundi vastu
REFORMATSIOON. Valitsevast õpetusest lahknevaid usuvoole on kirikus olnud juba selle kujunemisest peale ent reformatsioon on pärast kristlaskonna lõhenemist roomakatoliku ja kreekakatoliku kirikuks suurim vapustus kristluse ajaloos. Reformatsiooni eeldused kujunesid juba keskaja lõpul, nendeks olid: o LääneEuroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. o Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust. o Tõsiusksetele ei olnud meeltmööda vaimulike mittekristlikud eluviisid. o Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid ka päevapoliitikasse
Feodaalkoormistele tuli talupoegadel veel maksta kirikukümnist. Vaimulike muutumine feodaalisandateks tekitas kirikuvastaseid meeleolusid ning lõi soodsa pinnase ketserlikele liikumistele. Linnades tugevnesid patriitside ja tsehhidest linnaelanike vastuolud. Jan Hus ründas katoliku kiriku majanduskorraldust (pidas kuritarvituseks simooniat e. Kirikuametite müüki), pidas ebaõiglaseks võtta tasu ristimise, matmise ja laulatuse eest. Astus välja kiriku eriseisundi vastu ja leidis, et kirik peab alluma ilmalikule võimule. Talle ei meeldinud , et armulaual tehti vahet vaimulikel ja ilmikutel ( leiba said mõlemad kuid veini ainult vaimulikud). Kaitses ja toetas tsehhi keelt ( nõudis tsehhi keele puhastamist saksa sõnadest ja soovitas lastele koolis õpetada emakeelt). Tahtis, et Praha ülikool muudetakse Tsehhi Ülikooliks. 1412.a teatas Hus, et indulgentside müük ei ole kooskõlas Kristuse õpetusega. Jan Hus jäi
elulaadi pealesurumine,kristianiseerimine,kohaliku kultuuri hävitamine),hobune,varblane,gripp,rõuged,tüüfus. VANA MAAILM:tekkisid kauba- ja fondibörs,hindade revolutsioon,laevaehitus ja navigatsioon,avardus maailmapilt(geograafia,zooloogia,botaanika,etnoloogia),mais,maapähkel,kakao,küüslauk,kartul,tomat,tubakas,uba,kalkun(saksa hani),süüfilis. REFORMATSIOON JA VASTUREFORMATSIOON. REFORMATSIOON ehk usupuhastusliikumine sai alguse 16,saj; tulemusena eraldusid katoliiklikust kirikust protestantlikud harud NT luterlus,kalvinism,anglikaani kirik;PÕHJUSED riikide valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt,vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust,katoliku kiriku kõlbeline allakäik. Martin Luther(1483-1546)oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk,tema
koopiatest koostas kompilatsiooni vene ajaloolane Vassili Tatistsev (17351800). Nimeta sündmusi, mis toimus aastal: 862 sai esimeseks vürstiks Novgorodist viikingipealik Rjurik. 882 Vürst Oleg vallutas Kiievi ja asutas Vana-Vene riigi. 988 valitses Kiievi suurvürst Vladimir. 1030-1061 vallutas Jaroslav Tark kagu-Eesti ja rajas Jurjevi kindluse Tartusse. Reformatsiooni algus Saksamaal. Defineeri e seleta mõiste, nimetus vm ja iseloomusta: Reformatsioon - Reformatsioon (protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinudkatoliku kiriku vastane usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. Indulgents- eestkätt katoliku kirikus patu ajaliku karistuse andestamine kiriku poolt seatud tingimustel
Arusaam, et õndsaks saab usu kaudu Väitis: "Kui paavst teaks, milliseid kuritarvitusi indulgentside müük kaasa toob, eelistaks ta sellele Püha Peetruse kiriku mahapõletamist" Lõi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, millel oli palju lugejaid Martin Luther (1483-1546) ja tema õpetus Leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks Piibel Reformatsioon usupuhastus ehk ristiusk tuli puhastada Seitsmest sakramendist tunnistas vaid ristimist ja armulauda Reformatsioon ja rahvaliikumised Reformatsioon haaras ka ühiskonna kõrgkihti Talupojad nõudsid kogukonnamaade ühiskasutamist Talurahva väljaastumine Saksa talurahvasõda Thomas Müntzer taotles jumalariigi loomist maa peale Talupojad olid valmis kõigest loobuma, kui need on pühakirjadega vastuolus Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni Augsburgi usurahu Luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks Kehtima jäi põhimõte "Kelle valitsus, selle usk"
mida kasutas Martin Luther. · Tekkis konflikt reformimeelse Lutheriga tahtevabaduses, ja rõhutas selle olemust. · ,,Narruse kiitus" laseb Narrusel kõnelda, kas kirikul võiks olla suuremaid vaenlasi kui paavstid, kes võltsivad Kristuse õpetust meelevaldse seletuse ja kipuvad ,,oma katkumürgise eluga kõri kallale". Mitmes töös avaldas ta sõjavastaseid vaateid kristlik kirik verega rajatud, kinnitust leidnud ja läbi ülendatud, kuid paavstid ajavad edasi, nagu Kristus oleks lõplikult surnud. JOHANNES REUCHLIN 1455-1522 · Saksa Ingolstadti ja Tübingeni heebrea ja vanakreeka keele professot. · 1509. aastal tüli Kölni usuteadlastega - taotlesid juudi pühade raamatute hävitamist kristlusele vaenulikud tegelikult vajalikud uurimiseks.
Euroopa varauusaja algul 1. Varauusaeg (16.-18. saj.) a. Säilisid keskaegsed struktuurid ja seisuslik kord. b. Toimus rida uusajale omaseid muutusi: · Koloniaalvallutused · Reformatsioon · Absolutism · Valgustus c. Euroopa erinev arengutase: · Algul vastandus barbaarne Põhi tsiviliseeritud Lõunale. · Tänu Põhja kiirele arengule, hakati perioodi lõpul eristama Ida- ja Lääne- Euroopat. d. Varauusaeg oli kõige Euroopa-kesksem periood: · Eurooplaste eeliseks oli kultuuriline mitmekesisus ja avatus. · Majandustegevuse vabadus ja eraomandi kaitse toetasid Euroopa kiiremat arengut.
inimesi. Üheks selliseks oli näiteks Rodrigo Borgia, paavstina Alexander VI, kes oma võimupüüdlustes ei kohkunud tagasi salamõrvade, äraostmise ja muude räpaste tehingute eest. Kiriku probleemidele lisandus ka rahapuudus ja kuna oli pooleli paavstikiriku, Püha Peetruse katedraali ehitus ja pealegi tuli asuda uute, vastavastatud maade elanike kristianiseerimisele, mis oli samuti suhteliselt kulukas ettevõtmine, siis selleks, et raha saada asus kirik müüma indulgentse, mis oli paljudele tõsiusklikele inimestele vastuvõetamatu. Põhjuseid oli veel palju teisigi, kuid ainuüksi nendest piisas reformatsiooni algatamiseks. Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus-usulised õpetused, mis kaldusid kõrvale ametliku kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest. Läbi keskaja eksisteerisid mitmed kiriku organisatsiooni ja paavstivõimu suhtes kriitilised liikumised, mis kutsusid tagasi
ka eelolevate pattude eest. Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal, kus pol. Killunemise tõttu oli katoliku kirikul vaba voli toimetada. Reformatsiooni algataja Martin Luther (1483-1546) oli pärit Saksimaalt. Saanud Wittenbergi ülikooli teoloogiaprofessoriks, koondus Lutheri tähelepanu Piibli teksitedele, mis keskendusid inimese ja Jumala vahekorra küsimustele. Hakkas kahtlema, kas kirik saab aidata inimesel õndsaks saada. Süvenes temas arusaam, et õndsaks saab vaid usu kaudu. 31.okt.1517 lõi M.Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladina k teesi, mis hiljem saksa k tõlgituna ja trükituna väga laialdaselt ja kiiresti levisid. Igasugune vaimulik kirjandus oli au sees. Ta vaidlustas paavstikiriku ilmeksimatuse ja leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks saab olla piibel.
annaabi.ee 
