Doping spordis on viimase aja väga levinud teema, sest peaaegu igal nädalal kuuleme uudiseid sportlastest, kes on dopingu tarvitamisega vahele jäänud. Suurte võitude nimel on sportlased valmis kõigeks ja paljud atleedid valivad illegaalse tee, et saavutad see kõige teravam tipp. Kuid millega nad riskivad ja mis on selle tagajärjed sportlasele endale, tema perekonnale, riigile, spordialale ja kogu spordile? Suur osa dopingu kasutajatest ei jää vahele, sest koondistel on omad laborid, mis on sammukese dopinguküttidest ees ja see võimaldab selle, et üha enam sportlasi ei karda keelatuid aineid manustada. Pärast sportlaskarjääri lõppu hakkab paljudel dopingu kasutajatel ja sellele kaasa aidanud inimestel südametunnistus piinama ja nad ei suuda saladusi ning telgitaguseid enam enda teada hoida ja nad soovivad kõik ausalt ülestunnistada. Tänu nendele inimestele oleme teada saanud, kes on kasutanud dopingut,
Central American and Caribbean Association Football ehk CONCACAF). Jalgpallimaailm on jaotatud kuueks piirkonnaks. Riiklikud jalgpalliliidud kuuluvad nii FIFA-sse kui ka reeglina oma maailmajao alaliitu. 9 5 KOONDISED JA RAHVUSVAHELISED SUURVÕISTLUSED Jalgpallikoondised on iga riigi esindusvõistkonnad, kus reeglina mängivad selle maa parimad mängijad. Koondistel on võimalus pääseda valikmängude kaudu maailmameistrivõistlustele või oma maailmajao meistrivõistlustele. Esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1930. aastal. Finaalturniir peetakse iga nelja aasta tagant. Sinna pääsevad alates 1998. aastast 32 riigi koondised. Igal piirkondlik alaliit saab kindel arv kvalifikatsioonikohti. Euroopa meistrivõistlusi peetakse 1960. aastast. Finaalturniir toimub iga nelja aasta tagant. Sinna pääsevad alates 1996. aastast 16 riigi koondised.
Serie A (Itaalia) 4. Bundesliga (Saksamaa) 5. Ligue 1 (Prantsusmaa) Parimad klubid pääsevad rahvusvahelistesse sarjadesse, nagu näiteks Meistrite Liiga ja UEFA Euroopa Liiga või Copa Libertadores Lõuna-Ameerikas. Meistrite Liiga (Champions League) ja UEFA Euroopa Liiga tiitliomanikud selgitavad omavahel Euroopa Superkarika võitja. Koondised ja rahvusvahelised suurvõistlused Jalgpallikoondised on iga riigi esindusvõistkonnad, kus mängivad selle maa parimad. Koondistel on võimalus pääseda valikmängude kaudu maailameistrivõistlustele või oma maailmajao meistrivõistlustele. Esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1930. aastal. Finaalturniir peetakse iga nelja aasta tagant FIFA korraldusel. Aastatel 1942 ja 1946 ei toimunud turniiri Teise maailmasõja tõttu. Sinna pääsevad 32 riigi koondised. Igal piirkondlik alaliit saab kindel arv kvalifikatsioonikohti. Turniiri praegune meister on Hispaania jalgpallikoondis, mis võitis FIFA 2010 MM-i
Fútbol ehk CONMEBOL), · Okeaania Jalgpallikonföderatsioon (Oceania Football Confederation ehk OFC), · Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi Jalgpalli Konföderatsioon (Confederation of North, Central American and Caribbean Association Football ehk CONCACAF). Riiklikud jalgpalliliidud kuuluvad nii FIFA-sse kui ka reeglina oma maailmajao alaliitu. Jalgpallikoondised on iga riigi esindusvõistkonnad, kus reeglina mängivad selle maa parimad mängijad. Koondistel on võimalus pääseda valikmängude kaudu maailmameistrivõistlustele või oma maailmajao meistrivõistlustele. Esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1930. aastal. Finaalturniir peetakse iga nelja aasta tagant. Sinna pääsevad alates 1998. aastast 32 riigi koondised. Igal piirkondlik alaliit saab kindel arv kvalifikatsioonikohti. Euroopa meistrivõistlusi peetakse 1960. aastast. Finaalturniir toimub iga nelja aasta tagant. Sinna pääsevad alates 1996. aastast 16 riigi koondised.
annaabi.ee 
