5. Kuidas mõjutab keemilist tasakaalu a) tempetatuuri muutus, b) rõhu muutus, c) saaduse eemaldamine? 6. Miks soolalahus juhib elektrit, suhkrulahus aga mitte? 7. Millised osakesed põhjustavad happelisust, millised aluselisust? 8. Miks on vesi neutraalne? 9. Milliste reaktsioonide kiirus sõltub peenestusastmest ja segamisest? Miks? 10. Kumb lahus on happelisem ja mitu korda? a) pH=2, b) pH=6 11. Dissotsiatsioonivõrrandid: a) H2SeO4 <---> b) Ba(OH)2 <---> c) Fe(NO3)3 <---> 2A + B ----> 3C + D ( H > 0 ) <---- 12. Kuidas nihutab tasakaalu: a. aine A lisamine b. aine D eemaldamine c. aine B eemaldamine d. aine C lisamine e. temp. tõstmine f. rõhu alandamine ( kõik ained on gaasid ) 13. Millised soolad hüdrolüüsuvad? Milline on lahuse keskkond? a) K2S, b)FeCl3, c)Na2SO4 d)Zn(NO3)2 14
Paljudel nendest on küllaltki püsib rühma numbrist 2 võrra väiksem oa. Sel juhul on vastava elemendi aatom loovutanud ainult väliskihi p-elektronid, kuid s- alakihi elektronid on jäänud loovutamata. Minim oa esineb ühendites metallidega ja enamikel ühendis vesinikuga (va boor, räni,arseen vesinikust väiksem elektronegatiivsus). Maks oa moodustub oksiid ning sellele astava happe (ja happe soolad). Klooril on näiteks Cl2O7 ja vastav hape HCLO4. Seleenil SeO3 ja H2SeO4. Maks 2 võrra väiksem oa enamkul mittemetallilistest elementidest esinevad ka rühma numbrist 2 võrra väksemas oa-s oksiid ja vastav happe. Väävel (IV)ühendid on näiteks SO2 ja H2SO3. Lämmastik(III)ühendid on N2O3 (dilämmastiktrioksiid) ja HNO2. Poolmetallid metalliliste ja mittemetalliliste iseloomulike omadusi. Iseloomulik läige, aga küllaltki haprad ja raskesti töödeldavad. Elektrijuhtivus on halvem, kui metallidel, aga siiski juhivad
kuumutada tugevalt ning ei mõju ka happed üksikult, kuid mitu ainet koos suudavad seda teha. HCl ja HNO3 seguga saab viia kulda lahusesse, mida kutsutakse kuningveeks. Kuningvesu on peaaegu puhta lämmastikhappe ja kontsentreeritud vesinikkloriidhappe segu ruumalavahekorras 1:3. See on suuteline lahustama väärismetalle. Selles lahustub kuld ainsana ja tänu sellele on kulda nimetatud kuningaks. Tänapäeval saab kulda lahusesse viia ka seleenhappega (H2SeO4). Suurepäraselt reageerib kuld ka elavhõbedaga, andes elavhõbeda valgele-hõbedasele läikele värvilise vedeliku kuldamalgaami. Amalgaam tekib kulla ja elavhõbeda kokkupuutel. Varasematel aegadel kasutati seda asjade ülekuldamiseks. Kuld ei reageeri hapnikuga, vesinikuga, fosforiga, lämmastikuga, süsinikuga ja antimoniga ning vastavaid ühendeid saadakse kaudselt. Kuld ei oksüdeeru isegi sulatades mitte. [2]
· Na3Co(NO2)6 - naatriumheksanitrokobaltaat(III) · tumekollane krist vees lahustuv ühend · K+ -ioonidega K3Co(NO2)6 · rasklahustuv (0,02% vees) kollane · ("Fischeri sool") · kasutatakse keraamikas värvainena · Co kompleksühendeid tuntakse väga palju · Co karbonüüle tuntakse mitmeid, · neist tuntuim - Co2(CO)8 oranz kristallil aine · selles ühendis Co o.-a. = 0 3. Kulla reageerimine hapetega · Reageerib H2SeO4-s (soojend-l) · segudes H2SO4 + HNO3 · HCl + HNO3 (kuningvesi) · H2SO4 + HMnO4 · HCl + Cl2 (lahus) · kloorvees (Cl2) · elavhõbedas · tsüaniidide vesilahustes · · · Kuningvees : · Au + HNO3 + 4HCl HAuCl4 + NO + 2H2O · kuldtetraklorovesinikhape · Tsüaniidilahuses : · 4Au + 8CN- + 2H2O + O2 4Au(CN)2- + 2OH- 4. Plaatinametalline võrdlevad omadused · PM : hõbehallid, rasksulavad, väga rasked metallid
NH4Br - ; P2O74 N2O - ; ReO4 Pb(N3)2 - (II); SO32 NO2 - ; HSO3 H2SO4 K2O2 - SO42 CuSO4 - (II) SO4 PCl3 - H2S2O7 LaCl3 - (III) S2O72 - H2S2O6(O2) H2F+ - S2O6(O2)2 C22- - H2SO3S SO3S2 H3O+ - H2SeO3 CN- - SeO32 H3S+ - H2SeO4 CNO- - SeO42 NH4+ - Ca3(PO4)2- HF2- - Ca(H2PO4)2- N2H5+ - (1+) CaHPO4- HO2- - CuCO3- (II) N2H6+ - (2+) Cu2CO3(OH)2- - La(NO3)3- (III) Ti(NO3)2O- - H2SiO3 SiO32 H4SiO4 SiO44 H2TeO3 TeO32 H2TeO4 TeO42 H6TeO6 TeO66 VO3 VO43 WO43 IO42 (2 ) SO22 (IV) MoO32 (IV) TeO52 (IV) PoO32 (IV) XeO64 (VIII) NaOH Ba(OH)2 KOH La(OH)3 (III) KAl(SO4)2- - CaMg(CO3)2- - SO3 -
saadakse: SeF6 – värvitu gaas, vees praktil. ei lahustu ega hüdrolüüsu, SeF4 – värvitu vedelik, reageerib energiliselt veega, söövitab klaasi, SeCl4 – värvitud või helekollased kristallid, hüdrolüüsub vees; konts HCl-ga → H2SeCl6 (heksakloroseleenishape). SeO2 reag veega H2SeO3- seleenishape - värvitu kristallaine, hügroskoopne, vees väga hästi lahustuv, kesk tugevusega hape; SeO3 – seleentrioksiid - värvitu kristallaine, reag tormiliselt veega; H2SeO4 – seleenhape, soolad, värvitu kristallaine, väga hügroskoopne, moodustab hüdraate (nagu H2SO4). Se reageerib kõigi metallidega (kuumutamisel) → seleniidid. Kasut: paljundusaparaatide valgustundlikud kihid, pooljuhtmaterjal (hall Se): dioodid, fototakistid, terase lisand, klaasi värvitustamine, keraamikas: värvilised glasuurid. Biotoime: Se ühendid on väga mürgised. Lihtainena vähemmürgine, kuid aurud on väga mürgised. Se ühendid eriti ohtlikud keskkonnareostuse puhul
- Õhus põleb → SeO2 (värvitu kristallaine), veega → H2SeO3 H2SeO3 – seleenishape, soolad: selenaat(IV) e. selenit värvitu kristallaine, hügroskoopne, vees väga hästi lahustuv keskmise tugevusega hape hape ja soolad väga mürgised hapet võib saada ka Se oksüdeerimisel HNO 3-ga: 3Se + 4HNO3 + H2O → 3H2SeO3 + 4NO SeO3 – seleentrioksiid (240ºC juures → Se2O5) värvitu kristallaine saadakse kaudselt (H2SeO4 veetustamisel P4O10-ga reageerib tormiliselt veega → H2SeO4 (seleenhape) H2SeO4 – seleenhape, soolad selenaadid (VI) värvitu kristallaine väga hügroskoopne, moodustab hüdraate (nagu H2SO4) söestab orgaanilisi aineid konts. hape lahustab (kuumutamisel) Pd ja Au - Se reageerib kõigi metallidega (kuumutamisel) → seleniidid Se2- on tuntud ka mittemetallide seleniidid seleniide võib olla palju (Th-ga 5-6 seleniidi, Au-ga 3 jne)
annaabi.ee 
