· Elektrolüüdid ained, mille vesilahused sisaldavad ioone: kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad elektrolüütide lahused elektrivoolu. · Tugevad elektrolüüdid esinevad lahuses ainult ioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) · Nõrgad elektrolüüdid lahuses esinevad nii molekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused) · Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained. · TH: 5tk H2SO4, HCl, HNO3, HBr, HJ · TA: 10tk IA, IIA, Ca · Mitteelektrolüüdid ained, mille vesilahused ei sisalda ioone ei juhi elektrivoolu. · Lahuses on ainult molekulid (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid) · Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained. · Elektriline dissotsiatsioon elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees. · Dissotsiatsiooni põhjusta...
1. AINE EHITUS: aatomi elektronkatte ehitus (kihid ja alakihid); aatomorbitaalid (s, p, d), elektronvalem ja ruutskeem (1.4. perioodi elementidel); aatomiehituse seos keemilise elemendi asukohaga perioodilisustabelis; elementide metalliliste ja mittemetalliliste omaduste (elektronegatiivsuse) muutus perioodilisustabelis (A-rühmades; keemiliste elementide tüüpiliste oksüdatsiooniastmete seos aatomiehitusega, tüüpühendite valemid; keemilise sideme energeetiline põhjendus; ekso- ja endotermilised reaktsioonid; mittepolaarne ja polaarne kovalentne side; osalaeng; iooniline side; vesinikside; metalliline side; ainete omaduste sõltuvus keemilise sideme tüübist; molekulidevaheliste jõudude ja keemilise sideme tugevuse võrdlus. 2. ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID. ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED: oksiidid, happed, alused ja soolad, nende nomenklatuur, keemilised omadused ja saamisviisid; elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid; tugevad ja nõ...
Füüsikaline keemia sissejuhatus ja elektrolüütide lahuste kordav konspekt Käsitletavad teemad: 1) Füüsikaline keemia sj energeetika: ekso- ja endotermilised reaktsioonid + arvutused kiirus/kineetika: temp. kons. rõhk.... katalüsaator + praktiline töö keemiline tasakaal: le chaterieri printsiip + praks 2) Elektrolüütide lahused lahustumisprotsess: lahustumise soojusefekt tugevad ja nõrgad elektrolüüdid, mitteelektrolüüdid; elektrolüütide dissotsatsioon keemilised reaktsioonid elektrolüütide lahustes(sade, gaas, nõrk elektrolüüt) + ioonvõrrandid soolade hüdrolüüs Keemilise reaktsiooni soojusefekt eksotermiline reaktsioon - energiat eraldub endotermiline reaktsioon - energiat neeldub energia mis eraldub on keemiline energia mis eraldub soojuse, valguse või elektrina Keemiline energia soojus/ v...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll esitatud: arvestatud: EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 1 Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Töö ülesanne ja eesmärk Elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. Sissejuhatus Reaktsioonivõrrandeid võib esitada kahel viisil molekulaarkujul ja ioonvõrrandina. Molekulaarkujul võrrandis kajastuvad vaid ühendid. Täpsemini kirjeldab toimuvat ioonvõrrand, sest elektrolüüdid on vesilahuses jagunenud ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu. Et eristada erinevates ...
LABORATOORNE TÖÖ 4 Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Töö eesmärk: Elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoks- reaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. Sissejuhatus: Reaktsioonivõrrandeid võib esitada kahel viisil molekulaarkujul ja ioonvõrrandina. Molekulaarkujul võrrandis kajastuvad vaid ühendid Täpsemini kirjeldab toimuvat ioonvõrrand, sest elektrolüüdid on vesilahuses jagunenud ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu. Reaktsioone, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele, nimetatakse redoksreaktsioonideks. . Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone, nimetatakse redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste kasvab). Ainet või iooni, mis seob elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutsee...
Ained võivad lahustumisel moodustada: a) Joone (happed, alused, soolad), saadud lahus juhib elektrit ja sellist ainet nim. elektrolüüdiks. b) Molekule (orgaanilised ained, lihtained, osa oksiide), kuna lahuses laetud osakesi ei ole siis lahus elektrit ei juhi. Selliseid ainedi nim. mitteelektrolüütideks. Elektrolüüdid jagunevad: 1) Tugevad elektrolüüdid. Kogu aine jaguneb joonideks (soolad, tugevad happed ja tugevad alused). (eelised need mis lahustuvad vees HCl ; H2SO4 ; HNO3) Tugevate elektrolüütide lahused juhivad hästi elektrit. Nõrkade elektrolüütide lahustes on ioonide sisaldus väike, seetõttu on nende lahuste elektrijuhtivus palju halvem. 2) Nõrgad elektrolüüdid. Moodustavad lahuses ioone vähesel määral (nõrgad alused ja nõrgad happed). Mõisted: 1) Elektrolüüt aine, mis lahustumisel või sulamisel jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks ja juhib elektrit. 2) El...
ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED 1. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid Lahuste elektrijuhtivuse alusel võib aineid jaotada 2 liiki: 1) elektrolüüdid hapete, aluste, soolade vesilahused. Elektrolüüdid juhivad elektrivoolu vesilahuses ja sulatatud olekus (kuna sisaldavad vabu laengukandjaid ioone); 2) mitteelektrolüüdid destilleeritud vesi, suhkru, alkoholide ja paljude orgaaniliste ainete vesilahused. Mitteelektrolüüdid praktiliselt ei juhi elektrivoolu (ei ole võimelised vabu ioone moodustama). Elektrolüüdid- ained, mille vesilahused Mitteelektrrolüüdid- ained, mille sisaldavad ioone vesilahused ei sisalda ioone Tugevad elektrolüüdid- Nõrgad elektrolüüdid- Lahuses on ainult molekulid lahuses on peamiselt ioonid, lahuses on nii molekulid kui Praktiliselt ei juhi juhivad hästi elektrivoolu ioonid. ...
Kontrolltöö ,,Elektrolüütide lahused" kordamisteemad. Õ lk 85-116 1. Elektrolüüt on aine mille vesilahus või sulatud olek jaguneb ioonideks(H2SO4,NaCl) Mitteelektrolüüt on aine mille vesilahus ei sisalda ioone (CH4 , Cl2) Tugev elektrolüüt on tugev hape, tugev sool, tugev alus, aine milles on ioone (HCl,KOH) Nõrk elektrolüüt on nõrk hape, nõrk alus(H2SO3,NH3*H20) Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine ioonideks jagunemine Hüdraatumine on keemiliste sidemete lõhkumine ja energia neeldumine pH on vesinikioonide sisaldus lahuses Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses 5. Tugev alus + nõrk hape = aluseline keskkond Nõrk alus + tugev hape = happeline keskkond Tugev hape + tugev alus = neutraalne 7.Ioonse aine lahustumisel vees toimub hüdraatumine, vee molekulid ühinevad ioonidega ja NaCl la...
Aineklasside vahelised reaktsioonid Aluselise ja 1. alus + hape sool + NaOH + HCl NaCl + H2O happelise aine vesi 2 Fe(OH)3 + 3 H2SO4 Fe2(SO4)3 + 6 H2O reaktsioon: tekib 2. aluseline oksiid + hape CaO + 2HCl CaCl2 + H2O alati sool. sool + vesi Na2O + H2SO4 Na2SO4 + H2O (Happelise oksiidi 3. happeline oksiid + alus Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O reageerimisel tekib sool + vesi 2 NaOH + SO3 Na2SO4 + H2O oksiidile vastava happe 4. happeline oksiid + CaO + CO2 CaCO3 sool!) aluseline oksiid sool 6 Na2O + P4O10 4 Na3PO4 Oksiidi 5. aluseline oksiid + vesi Na2O + H2O 2 NaOH reageerimine alus CaO + H2O Ca(OH)2 veega. Reageerivad vaid IA ja IIA al CuO + H2O ei toimu ...
Eksperimentaalne töö nr 1 Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Töö ülesanne ja eesmärk Töö eesmärgiks oli elektrolüütide lahuses toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide tasakaalustamine. Sissejuhatus Redoksvõrrandeid võib esitada kahel viisil- molekulaarkujul ja ioonvõrrandina. Molekulaarkujul võrrandis kajastuvad vaid ühendid nt 2NaOH + CuSO4 Cu(OH)2 + Na2SO4. Täpsimini kirjeldab toimuvat ioonvõrrand, sest elektrolüüdid on vesilahuses jagunenud ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu nt 2OH- + Cu2+ Cu(OH)2. Et eristada erinevates agregaatolekutes olevaid ja lahustunud ühendeid, on korrektne märkida olek ühendi või iooni juurde: aq- ühend lahuses ...
Keemia alused I. KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL I. KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL A. Keemilise reaktsiooni kiirus Keemiline kineetika on keemiaharu, mis uurib reaktsioonide kiirust ja mehhanismi. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageeriva aine või reaktsiooni saaduse kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Kontsentratsiooni väljendatakse tavaliselt aine moolide arvuga kuupdetsimeetris ja aega sekundites; sel juhul on reaktsiooni kiiruse dimensioon mol·dm-1·s-1. Kui reageeriva aine kontsentratsioon ajamomentidel t1 ja t2 on vastavalt c1 ja c2, avaldub reaktsiooni keskmine kiirus v ajavahemikus t2 - t1 = t järgmiselt: c 2 c1 c v . (1) t 2 t1...
Elektrolüüt-aine,mis vesilahustes ja sulatatud olekus jaguneb täielikult v osaliselt ioonideks. E-d on happed, alused ja soolad. Ioon-laenguga aatom v aatomite rühmitus. Katioon-pos. Laenguga ioon Anioon-neg. Laenguga ioon. Elektr. disson.- lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Mitteelektrolüüdid-ained,mis ei esine lahuses mitte ioonide, vaid neutraalsete molekulidena. (O2, I2; CO, NO, Al2O3; suhkur, etanool; Fe2O3, Cu jt) Tugevad el.-d on lahuses täielikult jagunenud ioonideks (soolad, tugevad happed ja alused) nõrgad el-d on lahuses ainult osaliselt jagunenud ioonideks (nõrgad happed ja alused). Elektrolüütide lahused juhivad elektrit. Mida nõrgem on elektrolüüt, seda väiksem on ta lahuse elektrijuhtivus. Ioonsed ained (soolad,leelised)on tugevad elektrolüüdid. Lahustumisprotsessi soojusefekt tervikuna sõltub sellest, kumb on ülekaalus-kas energia neeldumine kristallvõre lagunemisel v energia eraldumine ioonide hüdraatumise...
Eksperimentaalne töö TÖÖ NIMETUS: Reaktsioonid elektrolüütide lahustes TÖÖ EESMÄRK : Elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. KASUTATUD - MÕÕTESEADMED , TÖÖVAHENDID: Katseklaaside komplekt. TÖÖ KÄIK : Viia läbi 12 katset ja igaühe juures kirjeldada toimuvaid muutusi (sademe teke, värvuse muutused, gaaside eraldumine jne) ning tekkivaid sademeid. OKSÜDATSIOONIASTMETE MUUTUSETA KULGEVAD REAKTSIOONID SADEMETE TEKE KATSE 1 SO42- ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba 2+ ioone sisaldavat lahust. H2SO4 + BaCl2 = BaSO4 + 2HCl Ba2+ + SO42- = BaSO 4 Katseklaasi tekkis valge mittelahustuv sade. KATSE 2 Al3+ ioone sisaldavale lahusele (0...
Mis on elektrolüüdid?Elektrolüüdid on ained, mis jagunevad vees lahustumisel ioonideks. Miks juhivad elektrolüütide lahused elektrit?Elektrolüütide lahused juhivad elektrit, sest nad sisaldavad ioone , mis saavad lahuses vabalt ringi liikuda. Millised järgmistest ainetest on a) tugevad elektrolüüdid, b) nõrgad elektrolüüdid, c) mitteelektrolüüdid: K2SO4, O2, CO, H2SO4, Ca(OH)2, Pb(NO3)2, C2H5OH, CH4, HCl ?K2SO4 , H2SO4, Ca(OH)2, Pb(NO3)2, HCl. Millest koosneb ioonsete ainete kristallivõre? Tooge näiteid ioonsetest ainetest. Ioonsete ainete kristallivõre koosneb ioonidest, mis on omavahel seotud ioonsete sidemetega. Ioonsed ained on nt. Ba(OH)2, K2SO4 jneSelgitage, kuidas toimub ioonse aine lahustumine vees. Kuidas osalevad selles protsessis vee molekulid? Tahkete ioonsete ainete lahustumisel vees ioonide vastastiktoime kristallivõres nõrgeneb nende seostumise tõttu polaarsete vee molekulidega. (vastasnimeliste laengute tõmbumise t...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Labora-toorne Töö pealkiri: töö nr. 4 Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö Protokoll Protokoll arvestatud: Meeme teostatud: esitatud: Põldme 25.11.2011 09.12.2011 Eksperimentaalne töö 1 Töö eesmärk Elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. Töövahendid Katseklaaside komplekt Töö käik Kirjeldada toimuvaid muutusi (sademe teke, värvuse muutused, gaaside eraldumine jne) ning tekkivaid sademeid. Kirjutada kõiki muutusi kirjeldavad reaktsioonivõrrandid nii ioon- kui molekulaarkujul. Tasakaalustada ja lõpetada juhendis toodud reaktsioonivõrrandid. Redoksreaktsioonides märkida, mil...
Eksperimentaalne töö Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Töö eesmärk Elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. Sissejuhatus Eksperimentaalse töö käigus tehakse 12 katset erinevaid ioone sisaldavate lahustega. Töövahendid: katseklaaside komplekt. Kasutatud ained: erinevaid ioone sisaldavad lahused. Sademete teke Katse 1 0,5...1 ml 0,2 M Na2SO4 lahusele lisatakse tilkhaaval BaCl2 lahust. Na 2SO 4 + BaCl2 2NaCl + BaSO 4 SO 24- + Ba 2+ BaSO4 Reaktsioonil tekib valge sade. Algselt on sade hõljuv, segamisel muutub ühtlaseks. Katse 2 0,5...1 ml 0,2 M Al2(SO4)3 lahusele lisatakse tõmbekapi all 2 M NH3·H2O lahust ammoniaagi lõhna püsimajäämiseni. Al2 (SO 4 )3 + 6(NH 3 H 2O) 2Al(OH)3 + 3(NH 4 ) 2 SO 4 2Al3+ + 3SO42- ...
Oksiidid Ba(NO3)2 Ba + 2NO3 Nimetused Lahustumisel: Mittemetalli oksiidid (eesliitega) 1. kristallvõre laguneb N2O3 - dilämmastiktrioksiid 2. hüdraatumine e veemolekulid jäävad ümbritsema B-metallid Fe2O3 - raud(III)oksiid Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Metallid 1. sade (ml ühend) alumiiniumoksiid 2. eraldub gaas 3. nõrgem elektrolüüt Oksiidide jagunemine aluselised - enamasti metalli oksiidid, B metalli oksiidid · molekulaarne reaktsioon happelised - enamasti mittemetalli oksiidid (B met max o- MgBr2 + 2KOH - Mg(OH)2 + 2KBr astmega) ·...
1. Sissejuhatus. Reaktsioonivõrrandeid võib esitada kahel viisil – molekulaarkujul ja ioonvõrrandina. Molekulaarkujul võrrandis kajastuvad vaid ühendid. Täpsemini kirjeldab toimuvat ioonvõrrand, sest elektrolüüdid on vesilahuses jagunenud ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu. Et eristada erinevates agregaatolekutes olevaid ja lahustunud ühendeid, on korrektne märkida olek ühendi või iooni juurde. Ioonvõrrandite kirjutamisel jälgida järgmisi reegleid: lahku võib kirjutada kõik tugevad elektrolüüdid vasakul ja paremal pool korduvad ioonid jäetakse võrrandist välja (taandatakse) kokku jäetakse: gaasid jt mittedissotsieeruvad ühendid (CO2, NH3, SO2, MnO2 jt) vähelahustuvad ühendid (BaSO4, AgCl, Cu(OH)2 jt) vesi H2O ning muud vähedissotsieeruvad ühendid (H2S, HCN, HF, NH3 ⋅ H2O, CH3COOH jt) kompleksioonid ( [Ag(NH3)2]+, [Al(OH)6]3– jt) laengute sum...
SISSEJUHATUS Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Reaktsioonivõrrandeid võib esitada kahel viisil – molekulaarkujul ja ioonvõrrandina. Molekulaarkujul võrrandis kajastuvad vaid ühendid 2NaOH(aq) + CuSO4(aq) →Cu(OH)2(s) + Na2SO4(aq) Täpsemini kirjeldab toimuvat ioonvõrrand, sest elektrolüüdid on vesilahuses jagunenud ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu (selles näites SO42–ja Na+). Sama reaktsioon ioonvõrrandina 2OH–(aq) + Cu2+(aq) →Cu(OH)2(s) Et eristada erinevates agregaatolekutes olevaid ja lahustunud ühendeid, on korrektne märkida olek ühendi või iooni juurde. aq– ühend lahuses, s– tahke ühend või sade (vahel näidatakse ka noolega ↓), l– vedelik, g– gaas (vahel märgitakse ka noolega ↑). Oksüdatsiooniastmete muutusega kulgevad ehk redoksreaktsioonid Reaktsioone, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele, nimetatakse redoksreaktsi...
Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused I. Termodünaamika alused 1. Termodünaamika põhimõisted Süsteem vaadeldav universumi osa (liigitus: avatud, suletud, isoleeritud); faas ühtlane süsteemi osa, mis on teistest osadest eralduspinnaga lahutatud ja erineb teistest osadest oma füüsikalis-keemiliste omaduste poolest; olekuparameetrid iseloomustavad süsteemi termodünaamilist olekut: temperatuur (T), rõhk (p), ruumala (V), aine hulk (koostis) (n); olekuvõrrandid olekuparameetrite vahelised seosed. Ideaalse gaasi olekuvõrrand (Clapeyroni-Mendelejevi võrrand): pV = nRT , R gaasi universaalkonstant; R = 8.314 J/molK (ehk 0.0820 dm atm/molK); 3 R = poVo/To; po normaalrõhk (1 atm. ehk 101 325 Pa), To normaaltemperatuur (0 °C ehk 273.15 K), Vo molaarruumala normaaltingimustel (22.4 dm3/mol). Olekufunktsioonid funktsioo...
Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused I. Termodünaamika alused 1. Termodünaamika põhimõisted Süsteem – vaadeldav universumi osa (liigitus: avatud, suletud, isoleeritud); faas – ühtlane süsteemi osa, mis on teistest osadest eralduspinnaga lahutatud ja erineb teistest osadest oma füüsikalis-keemiliste omaduste poolest; olekuparameetrid – iseloomustavad süsteemi termodünaamilist olekut: temperatuur (T), rõhk (p), ruumala (V), aine hulk (koostis) (n); olekuvõrrandid – olekuparameetrite vahelised seosed. Ideaalse gaasi olekuvõrrand (Clapeyroni-Mendelejevi võrrand): pV = nRT , R – gaasi universaalkonstant; R = 8.314 J/mol⋅K (ehk 0.0820 dm ⋅atm/mol⋅K); 3 R = poVo/To; po – normaalrõhk (1 atm. ehk 101 325 Pa), To – normaaltemperatuur (0 °C ehk 273.15 K), Vo – molaarruumala normaaltingimustel (22.4 dm3/mol). Olekufunktsioonid – funkt...
TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut Keemia osakond YKI0022 Laboritöö võtted Laboratoorne Töö pealkiri: Elektrolüütiline töö nr. 7 dissotsiatsioon Õpperühm: Töö teostaja: Lisette Marleen LAAB2018 Mikk 185655LAAB Õppejõud: Kaie Töö teostatud: Protokoll Protokoll Laane 17.10.2018 esitatud: arvestatud: 28.11.2018 Laboratoorne töö VII Elektrolüütiline dissotsiatsioon Töö eesmärgiks ja ülesandeks oli elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine ja reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul. Katses 1 tuli kolme katseklaasi valada ~ 5 mL dest vett ja lisada igasse 2-3 tilka indikaatorit, vastavalt esimesse metüülpunast, teise broomtümoolsinist, kolmandasse fenoolftaleiini. Indikaatorite vär...
Aineklassid ja nendevahelised seosed Aineklassid Lihtained: · Metallid (Na, Zn, Fe, Cu...) · Mittemetallid (C, Si, B, O2, H2, N2, F2, Cl2...) Liitained · Oksiidid (koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik o.a-ga II; Na2O, CO, Cl2O3...) o Keemiliste omaduste järgi Aluselised oksiidid peamiselt metallioksiidid (eriti madalamas o.a-s); reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO Happelised oksiidid peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2 Amfoteersed võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO Neutraalsed ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO · Happed (koosnevad ühest või mitmest vesinikust ja happe(jääk)anioonist; HCl, H2SO3, H3PO4...) o Vesiniku aatomite arvu järgi: Ü...
Aineklassid ja nendevahelised seosed Aineklassid Lihtained: Metallid (Na, Zn, Fe, Cu...) Mittemetallid (C, Si, B, O2, H2, N2, F2, Cl2...) Liitained Oksiidid (koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik o.a-ga –II; Na2O, CO, Cl2O3...) o Keemiliste omaduste järgi Aluselised oksiidid – peamiselt metallioksiidid (eriti madalamas o.a-s); reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO Happelised oksiidid – peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2 Amfoteersed – võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO Neutraalsed – ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO Happed (koosnevad ühest või mitmest vesinikust ja happe(jääk)anioonist; HCl, H2SO3, H3PO4...) o Vesiniku aatomite arvu järgi: ...
1. Mis on elektrolüüdid? 2. Miks juhivad elektrolüütide lahused elektrit? 3. Millised järgmistest ainetest on a) tugevad elektrolüüdid, b) nõrgad elektrolüüdid, c) mitteelektrolüüdid: K2SO4, O2, CO, H2SO4, Ca(OH)2, Pb(NO3)2, C2H5OH, CH4, HCl ? 4. Millest koosneb ioonsete ainete kristallivõre? Tooge näiteid ioonsetest ainetest. 5. Selgitage, kuidas toimub ioonse aine lahustumine vees. Kuidas osalevad selles protsessis vee molekulid? 6. Millest koosneb soojusefekt ioonsete ainete lahustumisel vees? 7. Mis on aine lahustuvus? Millistes ühikutes seda tavaliselt väljendatakse? 8. Mis on lahuse molaarne kontsentratsioon? Kuidas seda tähistatakse? 9. Kirjutage järgmiste ainete elektrolüütilise dissotsiatsiooni võrrandid: ZnCl2, K2CO3, Ba(NO3)2, Ca(OH)2, Na3PO4. 10. Mille poolest erineb tugevate ja nõrkade hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon lahuses? 11. Mis on hüdrooniumioonid? Kuidas nad tekivad? 12. Mis on astmeline disso...
Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Töö eesmärk Elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. Sissejuhatus Reaktsioonivõrrandeid võib esitada kahel viisil – molekulaarkujul ja ioonvõrrandina. Molekulaarkujul võrrandis kajastuvad vaid ühendid 2NaOH (aq) + CuSO4 (aq)→ Cu(OH)2(s) + Na2SO4 (aq) Täpsemini kirjeldab toimuvat ioonvõrrand, sest elektrolüüdid on vesilahuses jagunenud ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu (selles näites SO42+ ja Na+). Sama reaktsioon ioonvõrrandina 2OH- (aq) + Cu2+ (aq) → Cu(OH)2(s) Oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevad reaktsioonid Kulgemise peamised põhjused 1. Sademe (vähelahustuva ühendi) teke 2. Gaasi teke (CO2 karbonaat...
Ioon- Laenguga aatom või aatomite rühmitus. 1.Mis on elektrolüüdid? Vastus: Elektrolüüt on aine, mis vesilahustes ja sulatatud olekus jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks. Elektrolüüdid on happed, alused ja soolad. 2. Milliste osakestena esinevad lahuses a) tugevad eletrolüüdid b) nõrgad elektrolüüdid c) mitteelektrolüüdid ? Vastus: Tugevad elektrolüüdid-on lahuses täielikult jagunenud ioonideks, nõrgad elektrolüüdid-on lahuses jagunenud osaliselt ioonideks esinevad lahuses nii molekulide kui ka ioonidena, mitteelektrolüüdid- ei esine lahuses ioonidena. 3. Näited a) tugevad elektrolüüdid b) nõrgad elektrolüüdid c) mitteelektrolüüdid Vastus: a) CaCl(II), HCl, LiOH, b) H2SO4, H2S, AlOH2 4. Miks juhivad elektrolüütide lahused elektrit? Vastus: Tema elektrijuhtivus põhineb vabade ioonide liikumisel. 5. Millised on : a) tugevad elektrolüüdid: H2SO4, HCl, Ca(OH)2, K2SO4, Pb(NO3)2 b)nõrgad elektrolüüdid: c)mittelektrolüüd: O2, CO, C2H5O...
Eksperimentaalne töö nr. 1 Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Töö eesmärk: Elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. Töövahendid: Katseklaaside komplekt. Kirjeldada toimuvaid muutusi (sademe teke, värvuse muutused, gaaside eraldumine jne) ning tekkivaid sademeid. Kirjutada kõiki muutusi kirjeldavad reaktsioonivõrrandid nii ioon- kui molekulaarkujul. Tasakaalustada ja lõpetada juhendis toodud reaktsioonivõrrandid. Redoksreaktsioonides märkida, milline ühend on oksüdeerija, milline redutseerija. Oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevad reaktsioonid Sademete teke Katse 1 SO42 ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba2+ ioone sisaldavat lahust. Na2 S O4 + BaCl 2 2 NaCl+ BaS O4 2+¿ BaS O4 2-¿+ Ba¿ ...
Sissejuhatus Et eristada erinevates agregaatolekutes olevaid ja lahustunud ühendeid, on korrektne märkida olek ühendi või iooni juurde. aq – ühend lahuses, s – tahke ühend või sade (vahel näidatakse ka noolega ↓), l – vedelik, g – gaas (vahel märgitakse ka noolega ↑). Ioonvõrrandite kirjutamisel jälgida järgmisi reegleid: lahku võib kirjutada kõik tugevad elektrolüüdid vasakul ja paremal pool korduvad ioonid jäetakse võrrandist välja (taandataks) kokku jäetakse o gaasid jt mitte dissotsieeruvad ühendid (CO2, NH3, SO2, MnO2 jt) o vähelahustuvad ühendid (BaSO4, AgCl, Cu(OH)2 jt) o vesi H2O ning muud vähe dissotsieeruvad ühendid (H2S, HCN, HF, NH3 ⋅ H2O, CH3COOH jt) o kompleksioonid ([Ag(NH3)2]+, [Al(OH)6]3– jt) laengute summa võrrandi vasakul pool peab võrduma laengute summaga paremal pool (ülaltoodud näites vasakul 2*(–1) + 2 = 0,...
Üldine keemia 1. Aine ehitus Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Aatomi elektronkate jaguneb elektronkihtideks, need omakorda alakihtideks. 1. elektronkihis on üks alakiht, igas järgmises kihis on üks alakiht rohkem. Igas alakihis on kindel arv orbitaale. Orbitaal ruumiosa, kus elektroni leidumise tõenäosus on väga suur. salakihis on 1 orbitaal, palakihis on 3 orbitaali, dalakihis on 5 orbitaali jne. Üks orbitaal mahutab kuni kaks elektroni ehk ühe elektronipaari. 2. Aatomi ehituse seos perioodilisustabeliga Aatomiraadius suureneb rühmas ülevalt alla, sest kasvab elektronkihtide arv. Aatomiraadius väheneb Arühmades perioodis vasakult paremale, sest suureneb tuumalaeng ja seega tuuma mõju elektronegatiivsuse ja mittemetallilisuse kasv elektronkatte...
MEDKEEMIA. Juha Ehrlich I BIOENERGEETIKA Rakus toimub palju keemilisi reaktsioone, mis on omavahel seotud ja mille üheks ülesandeks on organismi varustamine energiaga. Tänu nendele reaktsioonidele on elutegevus võimalik. 1. termodünaamika põhimõisted: Termodünaamika — teadus soojusnähtustest ja energiavormide vastastikusest üleminekust (energiaülekanded, -muutused, -kaod). Süsteem — termodünaamika uurimisobjekt. Meid huvitav osa universumist, mis on eraldatud füüsikaliste või mõtteliste pindadega. Nt. 1 l õhku või inimene. Süsteemid võivad olla: 1. Homogeensed — punktist punkti liikudes süsteemi koostis ja omadused ei muutu või muutuvad sujuvalt. Puuduvad füüsikalised eralduspinnad. Nt. suhkrulahus. 2. Heterogeensed — koosnevad homogeensetest osadest, mida nimetatakse faasideks. Faasid on üksteises...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne töö nr. Töö pealkiri: Õpperühm: Õppejõud: Töö teostanud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Eksperimentaalne töö Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Töö ülesanne ja eesmärk. Elektrolüütude lahustes toimuvate rektsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsoonide võrrandite tasakaalustamine. Sissejuhatus. Reaktsioone, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele, nimetatakse redoksreaktsioonideks. Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektroni, nimetatakse redutseerijateks, see a...
Eksperimentaalne töö Töö ülesanne Reaktsioonid elektrolüütide lahustes. Töö eesmärk Elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. Sissejuhatus Reaktsioone, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele, nimetatakse redoksreaktsioonideks. Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone, nimetatakse redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste kasvab). Ainet või iooni, mis seob elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb). Ainult redutseerija ja oksüdeerija olemasolu korral ühel ajal ühes ja samas süsteemis (näiteks katseklaasis), loob võimaluse redoksreaktsiooni toimumiseks. Lihtsad ja enam levinud redoksreaktsioonid on põlemine ja metallide reageer...
Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Eksperimantaalne töö Töö eesmärk: Elektrolüütude lahustes toimuvate rektsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsoonide võrrandite tasakaalustamine. Töövahendid: Katseklaaside komplekt Kasutatud uurimis- ja analüüsimismeetodid: · Al2(SO4)3 lahuse pH-d hinnata metüülpunase lisamisega. Metüülpunane pöördeala (värvuse muutumise pH vahemik) pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane). · Na2CO3 lahuse pH-d hinnata fenoolftaleiini lisamisega. Fenoolftaleiin pöördeala 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane). Töö käik: Sademete teke: Katse 1. SO42- ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba2+ ioone sisaldavat lahust. Ba2+ + SO42- = BaSO4 H2SO4 + BaCl2 = BaSO4 + 2HCl Katseklaasis tekkis v...
Laboratoorne töö 4 Reaktsioonid elektrolüütide lahustes. Heterogeenne tasakaal 1. Raskelahustuva ühendi sadenemine ja lahustumine Katse 1.1 Valasin katseklaasidesse 1 ml HC ,l NaCl ja CaCl2 lahust ning lisasin igasse katseklaasi 0,1 ml (2 tilka) AgNO3 lahust. Igas katseklaasis tekkis valge sade. Cl- ioonide määramise reaktiiv peab sisaldama Ag + iooni. HCl+ AgNO3=AgCl+ HNO3 NaCl+AgNO3=AgCl+ NaNO3 CaCl2+ 2AgNO3=2AgCl+ Ca(NO3)2 Ks=1,8*10-10 [Ag+]=1,82*10-3 [Cl-]=1,82*10-3 Ks1=[Ag+][Cl-]=3,31*10-5 [Ag+]=2*1,82*10-3 [Cl-]=2*1,82*10-2 Ks2=[Ag+][Cl-]=3,31*10-5 Ks2>Ks Ks1>Ks Järelikult peabki sade tekkima Ks=aAg+ + aCl- a=[A]* aAg+=0,95*0,02=0,019 aCl-=0,95*0,02=0,019 Ks=3,8*10-2 mol/l Katse 1.2 Valasin katseklaasidesse 1 ml H2SO4, Na2SO4, MgSO4, CuSO4 ja Na2S2O3 lahust ning lisasin igasse katseklaasi 0,1 ml (2 tilka) BaCl 2 lahust. Kõigis lahustes peale Na2S2O3 lahuse tekib valge sade. ...
Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Eksperimantaalne töö Töö eesmärk: Elektrolüütude lahustes toimuvate rektsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsoonide võrrandite tasakaalustamine. Töövahendid: Katseklaaside komplekt Kasutatud uurimis- ja analüüsimismeetodid: · Al2(SO4)3 lahuse pH-d hinnata metüülpunase lisamisega. Metüülpunane pöördeala (värvuse muutumise pH vahemik) pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane). · Na2CO3 lahuse pH-d hinnata fenoolftaleiini lisamisega. Fenoolftaleiin pöördeala 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane). Töö käik: Sademete teke: Katse 1. SO42- ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba2+ ioone sisaldavat lahust. SO42+Ba2+ BaSO4 H2SO4 + BaCl2 = BaSO4 + 2HCl Katseklaasis tekkis valg...
Iooniraktsioonid (vesi)lahustes Elektrolüütide lahustes kulgevad reaktsioonid on ioonidevahelised protsessid. Tüüpilisi ioonireaktsioone kutsutakse põhikoolis vahetusreaktsioonideks, sest "molekulid" nagu vahetavad osi. Põhireegel on lihtne Kokku lähevad ainult positiivne ioon negatiivsega Reaktsioon kulgeb juhul, kui mõni ioonidest lahkub lahusest (reaktsioon kulgeb kõige halvemini dissotsieeruva aine tekke suunas) Selleks on mõned võimalused 1. Tekib nõrk elektrolüüt ja enamus tema koostisse kuuluvatest ioonidest lahkub lahusest molekulidena ( vesi, mõni nõrk hape) 2. Tekib gaasiline aine, mis lahusest minema lendab 3. ( leeliste toimel: NH3 ja hapete toimel:CO2, SO2 , H2S) 4. Tekib vees lahustumatu aine (sade) ja vastavad ioonid lahkuvad lahusest. 5. Kui vähemalt üks tingimustest pole täidetud - reaktsioon ei kulge Tee nii Kontrolli, kas 1 lähteainetest on hape Jah ...
Kordamine füüsikalise ja kolloidkeemia protokollide vastamiseks Vaja on vastata 1) 1. Soola integraalse lahustumissoojuse määramine 1. Esimene termodünaamika põhiseadus. Termodünaamika esimene seadus sätestab, et keha siseenergia (U) saab muutuda tänu soojushulgale (Q), mis saadakse väliskeskkonnast ning tööle (A), mida süsteem teeb välisjõudude vastu:U = Q - A, kus Q on soojushulk, mille keha saab väliskeskkonnalt ning A on töö, mida keha teeb välisjõudude vastu (juhul kui keha annab soojust ära, siis on Q negatiivne; kui välisjõud teevad tööd, siis on Apositiivne). Termodünaamika I seadus on üldise energia jäävuse seaduse konkreetne väljendus termiliste protsesside korral. Jäävuse seaduse järgi on süsteemi energia tema oleku üheseks funktsiooniks. Väliskeskkonnast isoleeritud süsteemi koguenergia on jääv. Mitmesuguste protsesside korral sellises süsteemis võib energia muunduda ühes...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr: Õpperühm: Teostaja: KATB12 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Viia Lepane SISSEJUHATUS Reaktsioonivõrrandeid võib esitada kahel viisil molekulaarkujul ja ioonvõrrandina. Molekulaarkujul võrrandis kajastuvad vaid ühendid 2NaOH(aq) + CuSO4(aq) Cu(OH)2(s) + Na2SO4(aq) Täpsemini kirjeldab toimuvat ioonvõrrand, sest elektrolüüdid on vesilahuses jagunenud ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu (selles näites SO4 ja Na ). Sama reaktsioon 2 + ioonvõrrandin...
Reaktsioonid elektrolüütide lahustes. Heterogeenne tasakaal 1. Rasklahustuva ühendi sadenemine ja lahustumine Katse 1.1 I katseklaasi valati 1 ml HCl lahust, lisati 0,1 ml AgNO3 lahust. HCl + AgNO3 AgCl + HNO3 Ag+ + Cl- AgCl Tekkis valge sade II katseklaasi valati 1 ml NaCl lahust, lisati 0,1 ml AgNO3 lahust. NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 Ag+ + Cl- AgCl Tekkis valge sade III katseklaasi valati 1 ml CaCl2 lahust, lisati 0,1 ml AgNO3 lahust. CaCl2 + 2AgNO3 2AgCl + Ca(NO3)2 Ag+ + Cl- AgCl Tekkis valge sade Cl- ioonide määramiseks peab reaktiiv sisaldama Ag+ ioone, tekib hõbekloriidi sade. I katseklaas: Järelikult sade pidi tekkima II katseklaas: Järel...
I TERMODÜNAAMIKA ALUSED I Termodünaamika pôhimôisted. Termodünaaika I seadus energia ei teki, ega kao vaid läheb ühest vormist teise. Isoleeritud süsteemis on U jääv. Keemilise reaktsiooni soojusefekt vôrdub reaktsiooni saaduste ja lähteainete energiate vahega. Entalpia e. soojussisaldus [H = U + pV = U + nRT]. II Hessi seadus. Termokeemilised vôrrandid selline reakts. vôrrand, millele on lisatud reakts.i soojusefekt. Q- efekt sôltub T-st ja P-st. Hessi seadus reaktsiooni Q-efekt sôltub ainult lähteainete ja saaduste iseloomust (ja oleku parameetritest), kui ei sôltu reaktsiooni kulgemsie viisist ega vahe etappidest. Tekkeentalpia [H = Hj,f - Hi,f]: ühe mooli aine tekkimisel lihtainetest eraldub vôi neeldub soojust st. ühe mooli aine tekkimise Q-efekt. Pôlemisentalpia [Hc = Hj,c - Hi,c]. III Entroopia. Entroopia selline olekufunktsioon, mis isel. süsteemi korrapäratust. Energia kulub entroopia kasvuks: [Hsul = TS...
1. Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) järgmised keemia valdkonnas kasutatavad keemia ja füüsika seadused: elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus, massi jäävus kinnises süsteemis, aine koostise püsivus (millistel juhtudel kehtib, millistel mitte, näited?), Archimedese seadus, Faraday seadused. a. Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus Keemiliste elementide ja (mõnede) nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassist). Tuumalaengu kvantitatiivse muutusega kaasneb uute omadustega elemendi teke. Mendelejevi tabelis iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tu...
Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks. 1. Mis on keemia? Milline on keemia koht loodusteaduste süsteemis? Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Keemia- teadus ainete muundumistest ning nendega kaasnevatest nähtustest 2. Aine massi jäävuse seadus. Aine massi ja energia vaheline seos. Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. · Aine mass ja selles sisalduv energia on omavahel seotud · A. Einstein (1879-1955) DE = Dm c2 3. Mille poolest erinevad füüsikalised ja keemilised nähtused? Milline on nendevaheline seos? · Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida, reeglina ilma ainet ja tema koostist muutmata. Keemilised omadused, on seotud aine koostise muutusega, keemiliste re...
Üldine keemia. Näidisküsimused. Termodünaamika 1. Miks gaas paisumisel jahtub (kuidas muutub isoleeritud süsteemi paisumisel tema siseenergia)? Gaas teeb paisumisel tööd välisrõhu vastu, mistõttu tema siseenergia väheneb. Siseenergia muut U = 0 ehk isoleeritud süsteemis siseenergia on jääv ei muutu. 2. Miks sulamisprotsessis H U, kuid aurustumisprotsessis on nad erinevad? H U ainult juhul, kui meil on konstantse ruumalaga süsteem. 3. Milline on H märk järgmistes protsessides? Miks? a) Fe(t) + S(t) FeS(t), |eksoterm. reakts. H<0 b) (NH4)2Cr2O7(t) Cr2O3(t) + N2(g) + 4 H2O(g), |endoterm. reakts. H>0 c) 2 Na(t) + 2 H2O(v) 2 NaOH(l) + H2(g) |eksoterm. reakts. H<0 4. Kummal juhul on soojusefekt suurem, kas 1 mol metaani või 1 mol süsinikoksiidi täielikul põlemisel? Mi...
TARTU ÜLIKOOL Füüsikalise Keemia Instituut Erika Jüriado, Lembi Tamm ÜLDKEEMIA PÕHIMÕISTEID JA NÄITÜLESANDEID Tartu 2003 SISUKORD I. Keemiline kineetika ja keemiline tasakaal. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . II. Lahused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . III. Tasakaalud elektrolüütide lahustes. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . IV Soolade hüdrolüüs. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . V. Redoksreaktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . VI. Metallide aktiivsus ja korrosioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...
Teooria kompleksühendid Kompleksühend koosneb tsentraalaatomist kompleksimoodustajast, millel on üks või teine oksüdatsiooniaste ja mille ümber on koordineerunud kas neutraalsed molekulid, aatomid või ioonid, milliseid kõiki nimetatakse ligandideks. Tsentraalaatom koos ligandidega moodustavad kompleksühendi sisesfääri. Valemis eristatakse sisesfäär nurksulgudega. Ligandide arv on määratud kompleksimoodustaja koordinatsiooniarvuga, millised on tavaliselt 2...6. Seejuures ühe ja sama elemendi aatomid võivad omada erinevaid koordinatsiooniarve sõltuvalt oksüdatsiooniastmest. Näiteks Cu(I) 2, Cu(II) 2, 3, 4 ja 6, Al(III) 3, 4 ja 6, Zn(II) 2, 3 ja 4, Fe(III) 2, 3, 4 ja 6. Kompleksühendi välissfääri võivad moodustada positiivse laenguga ioonid juhul, kui kompleksioon omab negatiivset laengut (kompleksanioon), negatiivse laenguga ioonid juhul, kui kompleksioon omab positiivset laengut (komplekskatioon). Välissfäär võib ka puududa ja...
1. Mis elemendi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Fosfori avastas 17.saj Saksa keemik Brand. Ta eksperimenteeris uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Aur kondenseerus valgeks vahaseks aineks, mis helendas pimedas ja põles hämmastavalt hästi. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku? Reaktsioonivõrrand. Henry Cavendish, inglise keemik. Mõõtis esimesena gaaside tihedust; 18. saj uuris gaasi, mis eraldub metallide reageerimisel hapetega; gaas on väga väikese tihedusega ja kergestisüttiv; Tõestas katseliselt, et selle gaasi põlemisel tekib vesi; st. vesi tekib kahe gaasi kombinatsioonil. Zn + H2SO4= ZnSO4 + H2↑ 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Antoine-Laurent Lavoisier, prantsuse keemik, 18. saj Tõestas eksperi...
1 Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem. 1.1 Aatomi ehitus. Aatom on keemilise elemendi väikseim osake. Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, millel liiguvad elektronid. Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni 8 elektroni, kolmandale kihile kuni 18 elektroni ja neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 elektroni ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni. Isotoobid on elemendi teisendid, mille tuumas on erinev arv neutrone. Osake Laeng (elementaarlaengutes) Mass (aatommassiühikutes) Prooton (p) +1 1 Neutron (n) 0 1 Elektron (e ) -1 0,0005 (~0) Seega on aatomi mass koondunud suhteliselt väiksesse tuuma. Elektronkatte raadius ületab tuuma raadiust ~100 000 korda. 1.2 Aatomi ehituse seosed perioo...
Laboratoorne töö 1 Keedusoola määramine liiva-soola segus 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Kasutasime keedusoola lahuse tiheduse määramiseks. Skaalalt lugesime tiheduse näidu järgi, milleni areomeeter lahusesse sukeldus. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Lahustunud aine sisaldusest lahuses. 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus 5. Kui suur on 200 g lahuse ruumala, kui tihedus on 1,08 g/cm 3? Kui palju on sellises lahuses lahustunud ainet, kui lahuse massiprotsent on 23%? V=m/ρ=200/1,08=185,2 cm3 . Lahustunud ainet on 200*0,23=46 g. 6. Kuidas väljendatakse lahuste koostist? 1) Massiprotsent (ehk pr...
Laboratoorne töö 1 Keedusoola määramine liiva-soola segus 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Kasutasime keedusoola lahuse tiheduse määramiseks. Skaalalt lugesime tiheduse näidu järgi, milleni areomeeter lahusesse sukeldus. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Lahustunud aine sisaldusest lahuses. 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus 5. Kui suur on 200 g lahuse ruumala, kui tihedus on 1,08 g/cm 3? Kui palju on sellises lahuses lahustunud ainet, kui lahuse massiprotsent on 23%? V=m/ρ=200/1,08=185,2 cm3 . Lahustunud ainet on 200*0,23=46 g. 6. Kuidas väljendatakse lahuste koostist? 1) Massiprotsent (ehk pr...