005 0.0003 0.146 120 0.365 0.219 1440 0.006 0.0004 0.155 120 0.365 0.21 1560 0.006 0.0004 Kckesk.,dif = 0.003 1/sek Kckesk.,int. = 0.004 1/sek 4. Kokkuvõtte. Leidsime sellest tööst, et osoono lagunemise reaktsiooni järk on esimene. Seda on näha graafikult lnC=f(t), et joon on sirge ja tal on sirge joone võrrand. Oli määratud reaktsiooni kiiruse konstantid difirentsiaalse ja integraalse meetodiga, aga nad on natuke erinevad. Teeoretiliselt kiiruse konstant võrdub 0,004 1/sek, praktiliselt leiatakse, et kiiruse konstant võrdub ka 0,004 1/ sek Tallinn 2013a.
Reaktsiooni kiiruste määramiseks võtame 5 minuti järel reaktsioonisegust proovid, milles määrame vaba KOH kontsentratsioon tiitrides proovi 0,1 N HCl lahusega. Teist järku reaktsiooni kineetikavõrrand on järgmine: dc A = -kccAcB (6). d 4. Töö ülesanne 4.1. Viia läbi etüülatsetaadi hüdrolüüsi katsed erinevatel temperatuuridel. 4.2. Esitada graafiliselt sõltuvus cA = f (). 4.3. Määrata katseandmete põhjal kiiruskoefitsientide väärtused erinevatel temperatuuridel, tulemused esitada graafikuna kc=f(T). 4.4. Määrata koefitsiendid võrrandisse (1). 4.5. Saadud sõltuvust käsutada töös nr 4. kiiruse võrrandi järgi sõltuvuse co3 = f () arvutamine, ning arvutustulemuste võrdlemine katsetulemustega. 5. Katseandmed C0KOH = (0,425*0,2)/(2,5+0,2)= 0,031 n EA-etüülatsetaat C0EA = (0,416/20*2,5)/(2,5+0,2)=0,0193 n
- diferentsaalvõrrandina 8.Mis on nn. Ni 0 Ci 0 FA) Levenspieli graafik ja -milleks seda saab kasutada- -reaktsiooni süsteem. i = = mingi Selektiivsuse S abil toimub paralleelsete reaktsi-- C p
T või kontsentratsioon c . Isokooriline protsess süsteemi ruumala protsessi käigus ei muutu. Järelikult paisumistööd ei tehta ja Olekuvõrrand süsteemi olekut iseloomustav kogu süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi parameetrite omavaheline sõltuvus. Siiani on kindlaks siseenergia muutmiseks. tehtud vaid suhteliselt lihtsate süsteemide olekuvõrrandid Isokoorilise protsessi soojusefekt on võrdne (ideaalne ja reaalne gaas). Olekufunktsioon suurus, mis sõltub ainult süsteemi
1 Loeng 1-2 Keemia ja teaduslik meetod 1.Teadus ja keemia. Teadus uurib ja püüab mõista loodust. Sõltuvalt uuritavst objektist või tema eri tahkudest eristame sotsiaalteadusi (inimsuhted), bioloogiateadusi (elavad organismid) ja füüsikalisi teadusi (põhilised loodusprotsessid). Keemia, kuuludes viimaste hulka, uurib aine struktuuri, omadusi ja muundumisi.Teadlased, vaadeldes loodust ja korraldades katseid (see on mõõtmisi) koguvad andmeid mõistmaks, mis looduses toimub. Saadud andmete alusel teadlased sõnastavad mõisteid ja väiteid, püsitavad hüpoteese, loovas teooriaid ja avastavad loodusseadusi. Hüpotees (kr. hypothesis-alus, eeldus) on teadaolevaile faktidele toetuv, kui tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vms. kohta. Hüpoteeside tõenäosus on erinev, tähtis on, et nad võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida.. Erinevalt meelevaldseist oletusist peab ta
Kiiruskonstandi järk= kogu reaktsiooni järk Järk aine suhtes: aine A suhtes a järku. Reaktsiooni molekulaarsus näitab reaktsiooni elementaaraktist osavõtvate osakeste/molekulide arvu. Kui monomolekulaarne reaktsioon, siis võtab elementaaraktist osa ainult üks osake, sellel osakesel on sisemine omadus muutuda teiseks osakeseks, see ei sõltu teise reagendi põrgetest, aine teeb seda oma energeetilisest seisust lähtudes. Monomolekulaarne reaktsioon on radioaktiivne lagunemine radioaktiivsel tuumal on sisemine tõenäosus laguneda, see paika pandud sisemise kella poolt. Bimolekulaarne reaktsioon hõlmab kahe molekuli kokkupõrget. Trimolekulaarne reaktsioon vaja on kolme molekuli kokkupõrget. Keerulisemad reaktsioonid lähevad tavaliselt läbi vaheetappide, ntx A+B+CP. Selline kolmikkokkupõrge on vähetõenäoline, seetõttu toimuvad vaheetapid A+BAB, AB+CP. Monomolekulaarne on lagunemisreaktsioon, ühest saab kaks.
. 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ................................................................... 11 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega............................................... 11 1.1.6 Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) .......... 12 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st ............. 12 1.1.8 Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega ........................................... 13 Kontrollküsimused ............................................................................................... 13 1.2 SÜSIVESIKUTE REAKTSIOONID ................................................................... 15 1.2.1 Molisch'i test............................................................................................... 17 1.2
mida suudab teha suletud süsteem pöörduval protsessil ilma paisumistööta. Gibbsi energia keemilise reaktsiooni jaoks on selle reaktsiooni toimumise potentsiaal, mis võrdub nulliga, kui reaktsioon on saavutanud tasakaalu. Konstantsel temperatuuril ja rõhul: Seega kulgeb iga protsess iseeneslikult vabaenergia vähenemise suunas Tasakaaluolekus on delta G võrdne nulliga. 35. Gibbsi vabaenergia arvutamine. G= H TS KEEMILINE TASAKAAL JA KINEETIKA 36. Keemilise reaktsiooni tasakaal. Keemilised reaktsioonid: pöörduvad CaCO3 (t) = CaO (t) + CO2 (g) mittepöörduvad (kulgevad ühes suunas, praktiliselt lõpuni) 2 KClO3 (t) = 2 KCl(t) + 3 O2 (g) Pöörduvate reaktsioonide korral: Kui tingimused ei muutu, kulgevad reaktsioonid olekuni, kus vastassuunaliste reaktsioonide kiirused saavad võrdseks, ainete kontsentratsioonid enam ajas ei muutu ja tekkinud segus on sõltuvalt tingimustest rohkem
(atmosfäärirõhuga) ja külmub, kui ta aururõhk saab võrdseks jää aururõhuga. Sellest järeldub, et vesilahuste keemistemperatuur on kõrgem kui puhtal veel (100 °C) ja külmumistempera- tuur madalam kui jääl (0 °C) Lahuse keemistemperatuuri tõus ja külmumistemperatuuri langus on võrdelised lahustunud aine hulgaga. Tänavate ja teede ,,soolatamine" talvel põhinebki sellel, et tekib soola lahus, mis jäätub tunduvalt madalamal temperatuuril kui vesi. Illustreeriv graafik: · Vedelik keeb, kui küllastunud auru rõhk saab võrdseks atmosfäärirõhuga; lahuse keemistemp. on alati kõrgem kui puhta lahusti keemistemp. · Vedeliku külmumine algab temperatuuril, mille juures vedeliku ja jää auru rõhud võrdsustuvad; lahuse külmumistemp. on alati madalam kui puhta lahusti külmumistemp. o Vees on Ca2+ + Mg2+ sisaldus 2,0 mmol dm-3, HCO3- sisaldus 4,5 mmol dm-3, kui palju
2. Pinnase omaduste määramine on keerukas. Proovide võtmisel, transportimisel ja katseseadmesse paigutamisel on raske tagada pinnase looduslikku struktuuri ja osakeste vaheliste sidemete säilimist. Seepärast ei anna katsed alati pinnase looduslikule olekule vastavaid tulemusi. 3. Pinnased on oma olemuselt keerukamad kui enamik ehitusmaterjale nad on kihilise ehitusega, anisotroopsed, deformatsiooni sõltuvus pingest ei ole lineaarne. 4. Tegemist on tasand- või ruumiülesannetega ja sellest tulenevalt on vajalik leida vastavalt 3 või 6 üksteisest sõltumatut pinge ning pine (suhteline deformatsioon) komponenti ning määrata seosed nende vahel. 5. Mudelkatsete tegemine teoreetiliste seoste kontrollimiseks on keerukas kuna on tülikas modelleerida pinnase omakaalu mõju.
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
