· Lehed on väikesed ja naaskeljad, asetuvad varrele tihedalt mitmerealiselt. 4 Sõnajalg · Vars on maa-alune risoom. · Lehed asetsevad korrapärase lehtrina, pehmed. · Eoslad asuvad eoskuhjades eraldi. 5 Sõnajalgade tähtsus · Väljasurnud sõnajalgade jäänustest on moodustunud pruun- ja kivisüsi. · Mõned liigid on tuntud ravimtaimedena (näiteks maarjasõnajalg ja põldosi). 6 Huvitavaid fakte (1) · Kokku on sõnajalgtaimi ligikaudu 10 000 taimeliiki. · Eestis kasvab neist vaid umbes 50 liiki. · Teadust, mis uurib sõnajalgu, nimetatakse pteridoloogiaks. · Sõnajalad võtavad endasse pinnases olevaid raskemetalle ja mürkaineid, eriti arseeni. Sel põhjusel kasutatakse sõnajalgu pinnase puhastamiseks. 7
Liivahiired, liivaboa ja skorpionid TAIMELIIGID Datlipalm- Kõrbes moodustavad datlipalmid oaase. Nad varjavad oma suurte lehtedega päikesevalgust. Tänu sellele saavad seal kasvada ka teised taimed.Palmi juured on sügaval liivas, et vett kätte saada. Kaktused, agaavid, palmliiliad, saksauulid, mürgise piimmahlaga piimalilled ja aaloed. Paljudel kõrbetaimedel on suur toiteväärtus, neid tarvitatakse toidutaimedena. Paljusid kasutatakse ka ravimtaimedena. Kõrbest pärit kultuurtaimed on arbuus ja melon. INIMTEGEVUS Araabia kõrbe lähedal asub tuntud puhkuskuurort Hurghada.Kohalikud korraldavad turistidele sõite kõrbesse. VIDEO https://www.youtube.com/watch?v=mr_TXEtlVcc Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Eastern_Desert http://et.wikipedia.org/wiki/Araabia_k%C3%B5rb http://et.wikipedia.org/wiki/Luitekass http:// miksike.ee/docs/lisa/8klass/3teema/loodus/korbed
.........................................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................6 Sugukond Juurseller kuulub sarikõieliste sugukonda. Perekonnaks on rahttaimed. Päritolu Seller on päris Vahemeremaade sooldunud muldadega rannaniitudelt. Vanas-Egiptuses, Kreekas ja –Roomas kasutati lõhna- ja ravimtaimedena. Hiljem maitse- ja köögiviljataimedena. Botaaniline iseloomustus Kuulub sarikõieliste sugukonda. Juurseller ei kasvata mugulat, vaid paksud mahlased varred ja lehed. Seller sisaldab rohkesti eeterlikku õli, sellest on tingitud tema tugev lõhn ja maitse. Bioloogiline iseloomustus Parim temperatuur idanemiseks on 20 - 22ºC Keskmise soojanõudlikusega Ei talu öökülma Parim temperatuur idanemiseks on 20 - 22ºC
Sammalde tähtsus: aitavad hoida atmosfääri hapniku taset, sest toodavad rohkem hapnikku kui ise kasutavad Paljasseemnetaimede tähtsus: 1.Okaspuude puit(ehitusmaterjal,paberi-, tselluloosi, mööblitööstuse tooraine,küttematerjal,muusikariistad jne) 2. Rikastavad õhku hapnikuga,mõjutavad mulla omadusi,reguleerivad veereziimi Sõnajalgtaimede tähtsus: jäänustest moodustunud pruun- ja kivisüsi. Kasutatakse ka ravimtaimedena(maarjasõnajalg,põldosi) ja optikas läätsede lihvimiseks+IMIKUPUUDER!!! 17. Miks ja kuidas toimus kivisöeajastul (ca 300 miljonit aastat tagasi) suurte sõnajalgtaimede väljasuremine. Kliima jahenes ja kuivenes, halvenesid kasvutingimused ning võimsad sõnajalad surid välja. 18. Võrdle paljasseemnetaimi sõnajalgade ja sammaldega. Leia nii palju erinevusi ja sarnasusi kui võimalik. VT : TV lk 12 ÜL 1 19
- taimedel lehed kas puuduvad, on imepisikesed või on nende asemel hoopis astlad - taimed on kaetud vahakihiga 3 - taimedel on paksud lehed või jämedad rohelised varred, näiteks kaktused, aaloed jt. Selleks, et vähest vett kätte saada, on kõrbetaimede juurestik hästi laiuv või vastupidi, sügavale ulatuv. Paljud kõrbetaimed on suure toiteväärtusega, neid kasutatakse söödaks, toiduks ning ravimtaimedena. Saksauul ja tamarisk on kõrbepõõsastest tuntuimad, kaktused on iseloomulikud Põhja- Ameerika ning piimalillelised Lõuna-Ameerika kõrbetele (Miksike, 2018) Erinevates kõrbetes kasvavad erinevad taimed, näiteks mõni taimeliik on iseloomulik vaid ühele kõrbele. Kaktused on eriti levinud Mehhikos ja Argentiinas. Palju on ka madalaid põõsaid ja lühiealisi taimi. Lühiealised taimed elavad ainult mõne nädala niiskel perioodil ja jätavad siis oma valminud seemned uut vihma ootama
taimeliiki. Eestis kasvab neist vaid umbes 50 liiki. Kõige enam kasvas sõnajalgtaimi kivisöeajastul (280-360 miljonit aastat tagasi). Siis katsid Maad hiidsõnajalgade metsad. Sõnajalgadest on Eestis kõige sagedasemad ohtene sõnajalg ning kilpjalg. Osjadest on tavalisem põldosi. Kõige levinumad kollad on katte- ning karukold. Tänapäeval on sõnajalgtaimede tähtsus suhteliselt väike. Väljasurnud sõnajalgade jäänustest on moodustunud pruun- ja kivisüsi. Mõned liigid on tuntud ravimtaimedena (näiteks maarjasõnajalg ja põldosi). [s6najalg] 11 Paljasseemnetaimed Enamik paljasseemnetaimi on okaspuud. Nimetus "paljasseemnetaim" tuleneb sellest, et erinevalt õistaimedest paiknevad nende seemned paljalt käbisoomuste vahel. Valdav osa paljasseemnetaimedest on igihaljad puud või põõsad. Lehed on neil tavaliselt kitsad – nõeljad okkad, mis on kaetud tugeva vahakihiga. Tänu sellele on aurumine okastest väiksem ja seetõttu
Sammaltaimed 439 mat (miljon aastat tagasi) Siluris Sõnajalgtaimed 405 mat Devonis Paljasseemnetaimed 360 mat Karbonis Katteseemnetaimed 144 mat Kriidis INIMENE JA TAIMED lk 50-53 Taimede tähtsus: 1. orgaanilise aine tootjatena vajalikud teistele organismidele. 2. põllumajandus karja-, heinamaad, põllud 3. energiaallikaks fossiilsed kütused, puit, kütteõlid. 4. materjalitööstuses paberi-, mööblitööstus jne 5. ravimtaimedena meditsiinis Mürktaimed-~10000 liiki Mürkainete põhirühmad: 1. alkaloidid- kahjustavad närvisüsteemi ( sinine käoking, surmaputk) 2. glükosiidid kahjustavad südant (näsiniin, maikelluke) 3. eeterlikud õlid ärritavad nahka (jugapuu, sookail) BIOINVASIOON võõrliikide sissetung mingile alale. 1. Pärismaised e looduslikud liigid kasvavad antud alal inimese abita. 2. Sissetoodud liigid: a) Kultuurtaimed kasvatamise eesmärgil sissetoodud (mägimänd)
Võilillelehed võivad olla isegi meelistoiduks, näiteks küülikutele. Siiski on võib-olla hea teada, et mõnel 8 loomal võib väga rohke võilillede söömine isegi mürgistuse esile kutsuda. Ei üle ega ümber ei saa aga tõsiasjast, et võilill on umbrohi. Ta võib paljuneda nii seemnetega kui ka juuretükikeste abil. Nii on võililledest väga raske lahti saada. Kokkuvõte Paljusid umbrohtusid kasutatakse ravimtaimedena ja loomasöötadena. Ühesuguseid umbrohte ja ka erinevaid umbrohte võib kasvada ühes kohas palju. Osad umbrohud on ka kõrge toiteväärtusega ja 9 nendest tehaksegi loomadele sööta nagu näiteks lutsern ja ristik hein. Ka mesilased korjavad umbrohtude õitelt õietolmu mida kasutavad mee valmistamiseks. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Umbrohi 10 http://et.wikipedia.org/wiki/Vesihein http://et.wikipedia.org/wiki/Kõrvenõges http://et
ootus. Ürdid pole üksnes kasulikud, vaid ka kaunid. Kui talvelgi tahaks toitudele lisada kuivatatud maitsetaimede asemel värskeid, kuid poeletil leidub vaid tilli ja peterselli, tasub roheline panna kasvama parem oma köögiaknale. Maitsetaimed on mitmekülgselt kasulikud nad annavad toitudele huvitava lisaväärtuse ja on kasulikud ka organismile. Näiteks rosmariin, koriander, seller, basiilik ja küüslauk on paljudes maades tuntud koguni nii maitse- kui ka ravimtaimedena. Maitsetaimede liigitus VÜRTSIDE LIIGITUS Inimkond tunneb kokku üle pooleteisesaja vürtsi, millest kodusel valmistamisel kasutatakse tavaliselt vaid kümmekonda. Maitseainete piiratud kasutamise põhjus peitubeelkõige nende halvas tundmises, selles, et orienteeruta nende rikkalikus sortimendis. Seepärast tutvumegi vürtside klassifikatsiooniga, mille tundmine hõlbustab nende valikut ja õiget kasutamist, õpetab leidma üksteist asendavaid vürtse, eristama
taimi Maal tegelikult kasvab (Pedaste, Marandi, Sarapuu, Toom. 2008). Paljud mürktaimed peavad end kaitsma mikroobide ja parasiitseente eest ning seetõttu annavad mõned ained taimele sellise lõhna ning maitse, mis säästab neid ärasöömise eest. Aga on ka taimi, mis meelitavad ligi taimi tolmendavaid putukaid iseloomuliku lõhna ning erksa värvi abil. Samuti võivad paljud mürktaimed ka õige kasutamise korral olla vägagi väärtuslikud ravivahendid ehk neid saab kasutata ravimtaimedena, mille tõttu on ka väga raske tõmmata piiri mürgiste taimede ja ravivate taimede vahel. 3 Väikestele lastele on mürktaimed tavaliselt rängema tagajärjega kui täiskasvanule ja seda seetõttu, et lastel on õrnem nahk ning tihtipeale rändab lill või ka lillemahlad käest suhu. Mürgised taimed ei kasva ainult kaugetes metsades, vaid ka meie endi kodudes ja aedades,
Põhiosa puidust saadavast tselluloosist kasutab paberitööstus. Mõnede okaspuuliikide seemned sisaldavad toiduks kasutatavat õli. Märgatav osa okaspuudest läheb ka kütteks. 4.2 Mis tähtsus on õistaimedel? Õistaimed on kõigi taimekoosluste peamiseks osaks. Nad pakuvad toitu, varju ja kaitset paljudele organismidele. Ka inimene kasutab igapäevases elus taimedest kõige enam just õistaimi. Paljusid liike kasvatatakse toidu-, ilu- ja ravimtaimedena. Lehtpuudest saadakse kütet, ehitusmaterjali, toorainet mööblitööstusele jne. 5 Eestis levinumad paljasseemnetaimed Eestis kasvavad paljasseemnetaimedest vaid okaspuud. Tuntuimad neist on kuusk, mänd ja kadakas. Harilik mänd ja kuusk ja on tavalised metsapuud, kadakad kasvavad aga nii metsa all kui ka loodudel. Soojemast kliimaperioodist pärineb jugapuu, mis kasvab Hiiu- ja Saaremaal. Ta on meil hävimisohus ja seetõttu looduskaitse all. Sissetoodud liikidest on levinumad lehised,
Kokerboom - see Edela-Aafrika kuivades rohtlates kasvav draakonipuu kannatab mitmeaastast põuda, langetades lehed ning kaotades enamiku oma mahlast . Kohapeal kokerboomi nime all tuntud taim kasvab mitme meetri kõrguseks. Vanasti kasutasid busmanid tema puitu noolte valmistamiseks. Paljudel kõrbetaimedel on suur toiteväärtus, neid tarvitatakse toidutaimedena.. Selliseks taimeks on näiteks datlipalm. Datlipalmid elavad kuni 200 aastaseks. Paljusid kasutatakse ka ravimtaimedena. Kõrbest pärit kultuurtaimed on arbuus ja melon. Osa kõrbetaimi kasvab ainult pärast vihma. Mõnede kõrbetaimede seemned võivad olla maapinnas aastaid vihma ootel. Pärast vihma nad kasvavad, õitsevad ning surevad mõne päeva jooksul. Velvitsia Velvitsia on Namibi kõrbe rikkus. Sellel kummalisel taimel on ainult kaks narmenduvat rihmataolist lehte ning vägev juurikas, mis ülalt võib olla kuni 1 meetri jämedune ja ulatub maapinnale ligi 20 cm ning moodustab seal tüve
Viljastamine toimub veekeskkonnas. Gametofüüt otsekui oleks jäänud peatuma vetika arengutasemel ja ehkki ka sporofüüt on täielikult maismaataim, ei ole sõnajalgtaimed suutnud "hõivata" maismaad. Tähtsus. Sõnajalgtaimed on paljude taimekoosluste tähtsaks komponendiks, eriti troopilistes, subtroopilistes ja põhjapoolkera laialehistes metsades. Neid kasvatatakse dekoratiivtaimedena nii väljas kui kasvuhoonetes, samuti on nad kasutusel ravimtaimedena. Süstemaatika. Hõimkonnad jaotatakse kolmeks klassiks: esikeerdlehikud, ebakeerdlehikud ja päriskeerdlehikud. Esikeerdlehikute klassi esindajad on kõik välja surnud. Ebakeerdlehikute klass kujutab endast hääbuvat arengusuunda, liikide üldarv on 150. Päriskeerdlehikute klassi kuulub valdav enamus kaasaegseid sõnajalgtaimi. KLASS PÄRISKEERDLEHIKUD. Liikide arv umbes 10 000. Eluvormid on väga mitmesugused:
sel viisil viljastades. Selline süsteem on tihti spetsialiseerunud teatud liiki putukate ja taimede vahel. Tänu sellele tekib järjest juurde uusi taimesorte, mis erinevad värvilt või suuruselt. Taoline sümbioos on silmnähtavalt kiirendanud erinevate liikide hulka nii õistaimede kui ka putukate seas. Tänapäeval on sõnajalgtaimede tähtsus suhteliselt väike. Väljasurnud sõnajalgade jäänustest on moodustunud pruun- ja kivisüsi. Mõned liigid on tuntud ravimtaimedena (näiteks maarjasõnajalg ja põldosi). http://www.annaabi.com/materjal-14401-bioloogilise-mitmekesisuse-v %C3%A4henemine http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:0O96UKrQ8ecJ:www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-485/Bioloogiline- mitmekesisus-on-taastumatu- loodusvara+taimede+mitmekesisus+vähenemine&cd=2&hl=r http://bio.edu.ee/taimed/general/indexlk.html http://bio.edu.ee/taimed/general/indexlk.html http://bio.edu.ee/taimed/general/indexlk.html http://bio.edu
Selleks, et vähest vett kätte saada, on kõrbetaimede juurestik kas hästi laiuv või vastupidi, sügavale ulatuv. Samas on paljud kõrbetaimed suure toiteväärtusega, neid kasutatakse söödaks, toiduks ning ravimtaimedena. Kõrbemullad on enamasti primitiivsed, õhukesed ja huumusevaesed. Peamised mullatüübid on hall-pruunmullad (parasvöötme kõrbetes), hallmullad (lähistroopilistes kõrbetes) ja punamullad (troopilistes kõrbetes).
diploidses faasis, surnud vetikates kivimite lademed millest tehakse dünamiiti, heli- ja soojusisolatsiooni). 7) Pruunvetiktaimed (umbes 900 liiki, levinud kõikjal meredes, põhiliselt madalvees, bentose oluline koostisosa, värvus oliivirohelisest pruunini, rakud ühe tuumaga, eluiga mitme aastani, vegetatiivne paljunemine talluse tükkidega, sugutu zoospooridega, suguline iso-, hetero- või oogaamiaga, üha suurenev tähtsus sööda-, toidu- ja ravimtaimedena ning tehnilise toorainena). 8) Koldvetikad ~1000 liiki. Auto- ja heterotroofsus. Parasvöötme magevees. Kalduvad ka hulkraksusesse. Meioosi ja sugulist paljunemist pole teada. Kestas tselluloosi ja räni. Õ RIIK EXCAVATA 9) Silmviburvetiktaimed (umbes 1000 liiki, rohelist värvi, rakustruktuur teistest vetikatest äärmiselt kauge, auto- ja heterotroofne, taime ja looma vahepealsed, rammusamates ja reostunud vetes, meioosi pole, ilmselt kunstlik rühm). SAMBLIKUD
On kohastunud eluks niisketes tingimustes. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Gametofüüt otsekui oleks jäänud peatuma vetika arengutasemel ja ehkki ka sporofüüt on täielikult maismaataim, ei ole sõnajalgtaimed suutnud "hõivata" maismaad. Tähtsus. Sõnajalgtaimed on paljude taimekoosluste tähtsaks komponendiks, eriti troopilistes, subtroopilistes ja põhjapoolkera laialehistes metsades. Neid kasvatatakse dekoratiivtaimedena nii väljas kui kasvuhoonetes, samuti on nad kasutusel ravimtaimedena. Süstemaatika. Hõimkonnad jaotatakse kolmeks klassiks: esikeerdlehikud, ebakeerdlehikud ja päriskeerdlehikud. Esikeerdlehikute klassi esindajad on kõik välja surnud. Ebakeerdlehikute klass kujutab endast hääbuvat arengusuunda, liikide üldarv on 150. päriskeerdlehikute klassi kuulub valdav enamus kaasaegseid sõnajalgtaimi. Klass päriskeerdlehikud- Leptofilipsida. Liikide arv umbes 10 000. eluvormid on väga
On kohastunud eluks niisketes tingimustes. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Gametofüüt otsekui oleks jäänud peatuma vetika arengutasemel ja ehkki ka sporofüüt on täielikult maismaataim, ei ole sõnajalgtaimed suutnud "hõivata" maismaad. Tähtsus. Sõnajalgtaimed on paljude taimekoosluste tähtsaks komponendiks, eriti troopilistes, subtroopilistes ja põhjapoolkera laialehistes metsades. Neid kasvatatakse dekoratiivtaimedena nii väljas kui kasvuhoonetes, samuti on nad kasutusel ravimtaimedena. Süstemaatika. Hõimkonnad jaotatakse kolmeks klassiks: esikeerdlehikud, ebakeerdlehikud ja päriskeerdlehikud. Esikeerdlehikute klassi esindajad on kõik välja surnud. Ebakeerdlehikute klass kujutab endast hääbuvat arengusuunda, liikide üldarv on 150. päriskeerdlehikute klassi kuulub valdav enamus kaasaegseid sõnajalgtaimi. Klass päriskeerdlehikud- Leptofilipsida. Liikide arv umbes 10 000. eluvormid on väga
Maapealsed võsud on osjadel reeglina üheaastased, ainult üksikutel liikidel mitmeaastased, igihaljad. Mõned liigid on tähtsad söödataimed (liivosi, raudosi). Kuid paljudel liikidel on epidermi rakkude kestad inkrusteeritud ränidioksiidiga, mis muudab nad mittesöödavaks. Paljud liigid on põldude ja karjamaade tülikad umbrohud, eriti happelistel muldadel (põldosi). Mõned liigid on koduloomadele mürgised (soo-osi). Osje kasutatakse ravimtaimedena. Nende varsi kasutatakse liivapaberi asemel. Põldosi on üks levinumaid osjaliike. See on mitmeaastane rohttaim. Kasvab põldudel ja jäätmaadel umbrohuna. Tema maa-alune osa kujutab endast risoomi, mis tungib kuni 1m sügavusele mulda. Mõned risoomi lühikesed külgharud muutuvad säilitustärklisega täidetud mugulateks. Sõlmekohtades paiknevad männasena lehetuped ja lisajuured. Juure ehitus on primaarne, koores asuvad suured õhuruumid
Sõnajalgtaimi võib kohata kogu maailmas, eriti aga niisketes troopilistes piirkondades. Eestis kasvavad nad peamiselt niisketes metsades, kuid neid esineb ka müüri- või kivipragudes. Ka kollad on metsataimed. Osjad on levinud erinevates kasvukohtades nii kuivadel kui soistel aladel. Tänapäeval on sõnajalgtaimede tähtsus suhteliselt väike. Väljasurnud sõnajalgade jäänustest on moodustunud pruun- ja kivisüsi. Mõned liigid on tuntud ravimtaimedena (näiteks maarjasõnajalg ja põldosi). TAIMEDE HÕIMKONDADE VÕRDLUS 32 Hõimkond Juur Eosed Seemned Esindaja Sammaltaimed X karusammal Sõnajalgtaimed X X maarjasõnajalg
kuuluvad õistaimede hulka. Õistaimed on tänapäeval kõige liigirikkam taimerühm selles on umbes 240 000 liiki. Nad arenesid ürgsetest paljasseemnetaimedest. Eestis kasvab pärismaisena umbes 1400 liiki õistaimi. Õistaimed on enamiku taimekoosluste peamiseks osaks. Nad pakuvad toitu, varju ja kaitset paljudele organismidele. Ka inimene kasutab igapäevases elus taimedest kõige enam just õistaimi. Paljusid liike kasvatatakse toidu-, ilu- ja ravimtaimedena. Lehtpuudest saadakse kütet, ehitusmaterjali, toorainet mööblitööstusele jne. Väga palju õistaimi kasvatatakse kultuurtaimedena toiduks ja ilutaimedena. 20. TAIMEDE TUNNUSED Taime on juurtega mullas ja nad ei saa liikuda vabalt ringi. Taim ei vasta tavaliselt keskkonna muutustele ärritusega. Taimed vajavad eluks päikeseenergiat ja mullast saadavat vett ning mineraalaineid. Taimed vajavad süsihappegaasi, et toota hapnikku. Taimed võivad kasvada kogu elu
annaabi.ee 
