Rauarooste (0)

5 VÄGA HEA

Pjotr Tšaikovski
Luikede Järv

Pjotr Tšaikovski
Luikede järv

Odette/Ottilie : Galina Lauš
Koreograaf -lavastaja: Tiit Härm
Muusikaline juht ja dirigent : Arvo Volmer
Prints Siegfried : Maksim Tšukarjov
Dirigendid: Mihhail Gerts, Risto Joost
Kujundus ja kostüümid: Eldor Renter
Valguskunstnik : Airi Eras
Andrei Mihnevitch
Andrus Laur

Nanae Maruyama
Olga Rjabikova

Osatäitjad
Vaatused
I vaatus
Park lossi lähedal. Prints Siegfried pühitseb sõpradega oma täisealiseks  saamist. Pärast
külaliste lahkumist jääb Siegfried üksi. Printsi tähelepanu köidab möödalendav luikede
Ennastohverdava armastuse ja truuduse ees murdub Roberti võlujõud ja ta hukkub.
parv. Ta haarab relva ja tõttab järve poole.
II vaatus
Metsajärve kaldale ilmuvad uhked valged luiged . Need on nõiutud tütarlapsed, kes vaid
öösel inimesteks muutuvad. Õel võlur Robert hoiab neid oma nõiduse kütkes ja üksnes
truu armastaja võib luiged taas inimesteks muuta. Prints Siegfried jõuab järve äärde. Ta
märkab valget lindu ja tõmbab vibu vinna. Ootamatult muutub lind kauniks tütarlapseks.

See on luikede kuninganna Odette.Tütarlapse ilu lummab printsi. Odette näeb Siegfriedis
Pjotr Tšaikovski elulugu
oma võimalikku päästjat. Noormees vannub talle igavest truudust. Hommik läheneb.
Tšaikovski sündis 7. mail 1840 Udmurtias Votkinskis haritlaste
Tütarlapsed peavad taas luikedeks saama ja Odette jätab Siegfriediga hüvasti.
perekonnas. Tema isa Ilja Petrovitš Tšaikovski oli mäeinsener ja
töötas Votkinski tehases juhtival ametikohal. Helilooja ema,
III vaatus
Aleksandra Andrejevna (neiupõlvenimi d'Assier), oli Ilja Tšaikovski
Siegfriedi ema on korraldanud poja auks balli. Kuue ülla neitsi seast peab
teine abikaasa ja mehest 18 aastat noorem. Tšaikovski oli
kuuelapselise pere teine laps. Aastal 1838 sündis pere vanim laps
Nikolai, 1842 helilooja õde Aleksandra, seejärel Ippolit. Aastal 1850
Siegfried endale mõrsja valima . Kuid printsi mõtted on imekauni Odette´i juures. Vaid
sündisid perre kaksikud pojad Anatoli ja Modest . Anatoli oli aastail
ema soovile alludes pöörab ta ballile kutsutud mõrsjakandidaatidele tähelepanu.
1891 –1892 Eestimaa asekuberner ja Modest oli tuntud näitekirjanik,
tõlkija ja teatrikriitik. Ta kirjutas libretod Tšaikovski ooperitele
Ootamatult saabub tundmatu külaline.See on õel  võlur  Robert, kes esineb rüütlinaja on
" Padaemand " ja "Jolanthe".
ballile toonud oma tütre Ottilie.Siegfriedi hämmastab kaunitari sarnasus Odette´iga.
Muusika oli selles peres aukohal . Tšaikovski ema mängis klaverit ja
Robert käsib tütrel kogu oma veetlus mängu panna, et kütkestada printsija saada temalt
laulis, õhtuid veedeti kohalikke rahvamuusikuid kuulates.
Aastal 1849 läks Tšaikovskite perekond elama Alapajevskisse ja
armutõotus. Siegfriedi peab Ottiliet Odette´iks ja teatab emale oma otsusest naituda
seejärel 1850. aastal Peterburi.
tütarlapsega. Sel hetkel näitab end Siegfriedile valge luik. Prints mõistab, et teda on
Aastatel 1850– 1859 õppis ta Peterburi õigusteadustekoolis ning
petetud ja ta tõttab ahastades järvele. IV vaatus
õppis klaverit Carl Friedrich Karelli käe all. 1854. aastal suri ta ema,
Tšaikovski oli siis kõigest 14-aastane. Pärast kooli lõpetamist asus
On öö. Järve kaldal seisavad kurvad luiktütarlapsed. Siegfried palub Odette´ilt andestust
Tšaikovski tööle Justiitsministeeriumis titulaarnõunikuna. Töö
ja veenab teda oma tunnete muutumatuses.Robert püüab võlujõuga Odette’i printsist
kõrvalt õppis ta Vene muusikaühingu juures klaverit ( juhendaja
lahutada. Siegfried astub oma armastuse ja Odette´i õnne eest võitlusesse.
Rudolf Küdinger) ja külastas tihti ooperiteatrit. 1862. aastal astus
Tšaikovski Peterburi Konservatooriumi ning lõpetas selle 1865.
surma kõige reaalsemaks põhjuseks peetakse praegu
Algul püüdis ta kooli kõrvalt tegeleda ka ametniku ülesannetega,
arseenimürgitust, ehkki seda ei suudeta enne kindlalt tõestada, kui
kuid 1863. aastal otsustas lõplikult muusika kasuks.
avatakse Tšaikovski haud ja analüüsitakse tema säilmeid. Pjotr
Konservatooriumis õppis ta kompositsiooni Anton Rubinšteini ja
Tšaikovski on maetud Peterburi Aleksander Nevski kloostri Tihvini
Nikolai Zaremba juhendusel.
Aastal 1866 alustas ta Nikolai Rubinšteini kutsel tööd
harmooniaõppejõuna vastavatud Moskva Konservatooriumis, kus
töötas 1878. aastani. Tema käe all õppis mitusada noort muusikut,
kellest ehk tuntuim oli Sergei Tanejev, kellele Tšaikovski pühendas
sümfooniateose " Francesca da Rimini".
1868. aastal tutvus ta "Võimsa rühma" liikmetega ning tegutses ka
muusikakriitikuna.
kalmistule.


Aastal 1877 abiellus ta Antonina Miljukovaga, tegelikult oli
BALLETI AJALOOST
Tšaikovski homoseksuaalne ning abielu oli heliloojale
Renessansiajastul, 14-15. sajandil korraldati  Itaalias antiiketenduste eeskujul õukonnaetendusi. Sõna balletto kasutati
katastroofiline. Pikas lahutusprotsessis halvenes Tšaikovski vaimne
seal sisuliselt ühendatud tantsude kohta.   17. sajandi Prantsusmaad valitsenud Louis XIV oli eriti
tervis ning arstid soovitasid tal minna välismaale. Tšaikovskit toetas
tantsulembene kuningas, tema õukonnas oli tantsuõpetusel tähelepanuväärne koht. Balletitantsude kõrval arenes tants
rahaliselt helilooja suur austaja, metseen Nadežda von Meck , kelle
kui omaette etendus publikule, milles sageli ka Louis XIV solistina ning õukondlased kaasa tantsisid.
annetuste abil oli Tšaikovskil võimalik reisida ja pühenduda suuresti
1661. a. rajas Louis XIV Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia, mis oli esimene sellelaadne asutus Euroopas. Seal
oma loomingulisele tegevusele.
kasutusele võetud positsioonid jalgade ja käte asendite jaoks on klassikalises balletis püsinud tänaseni.
Euroopa reisidel dirigeeris ta koore nii Berliinis, Pariisis kui ka
Renessansi- ja barokiajastul polnud balletietenduse aluseks tingimata kirjanduslik süžee. Lavastus võis lähtuda puhtal
Londonis. Reisidel peatus ta pikemalt Itaalias ja Šveitsis, kus tutvus
kujul tantsust ning muusika osaks oli sel juhul olla lihtsalt tantsu saatemuusika.
ka kaasaegsete heliloojatega, näiteks Griegi ja Saint-Saënsiga.
18. sajandi teisel poolel suurenes oluliselt muusika roll tantsuetenduste sisu esiletoomisel. Tants koos muusikaga
1885. aastal pöördus ta tagasi kodumaale ja asus elama Klini. Seal
hakkas rohkem väljendama inimtundeid, samas suurenes ka pantomiimi osatähtsus. Prantsuse ballettmeistrist Jean
asub ka helilooja majamuuseum .
Georges Noverr´ist ( 1727 -1810) algas süžeelise draamaballeti tegelik ajalugu. Siitpeale tuuakse lavale ka otse
kaasaegse eluga seotud probleemid.
19. sajandi romantiline ballett hakkab üha rohkem väljendama inimvaimu püüdlemist materialistlikust maailmast
ideaalsesse, unistustesse, kirgedesse ja fantaasiatesse. Romantismile kui vaimsele liikumisele on iseloomulik, et
tundeline seatakse mõistuslikust märksa kõrgemal. Balletis vastab sellisele tundelisusele baleriini tõusmine

varbaotstele, varvaskingade kasutuselevõtt ja vastava tantsutehnika rakendamine. Baleriinikostüümiks sai valge kahar
Pjotr Tšaikovski suri 1893. aastal Sankt-Peterburgis koolerasse.
tüllkleit. Balletis muutus nüüd sisu, muusika ja koreograafia ühtsus eriti oluliseks. Algas baleriinikultus.
Tšaikovski surma tegeliku põhjuse kohta on mitu versiooni. Näiteks
Romantism oli balleti kuldajastu, tants koos muusikaga seisis kunstiliikide esireas. 19. sajandiks kujunes välja kolm
on muu hulgas arvatud, et ta tegi enesetapu või et ta mürgitati. Tema
peamist balletikoolkond: itaalia, prantsuse ja vene koolkond. Koostöös Peterburi Maria teatris töötanud Lev Ivanovi
( 1834-1901) ja prantslase   Marius Petipaga (1819- 1910 ) ühendas balletikunstis prantsuse ja vene eripära) lõi oma
meistriteoseid Pjotr Tšaikovski (1840-1893).   20.
sajandi algul korraldas Sergei Djagilev (1872-1929) vene balletti tutvustavaid hooaegu algul Pariisis, siis mujal
Euroopas ja Ameerikas. Maailmakuulsuse saavutas priimabaleriin Anna Pavlova (1881- 1931 ), kelle tantsitud “ Surev
luik” C.Saint Saensi muusikale on muutunud balletiajaloo legendiks. Klassikaline ballett säilib ja areneb edasi ka
tänapäeval, selle peamised keskused on Moskva, Peterbur, Pariis, London, Milano , Kopenhaagen ja New York .
Tuntud ballettitantsijad: Maria Taglioni (1804-1884),August Bournonville (1805- 1879 ), Anna Pavlova (1881-1931),
Rudolf Nurejev (1938-1994), Maia Plissetskaja, Galina Ulanova.
Tuntud ballettmeistrid: Filippo Taglioni (1777-1871), Marius Petipa (1819-1910), Lev Ivanova (1834-1901), Mihhail
Fokin (1880-1942), Georg Balanchine (1904-1983), Maurice Bejart.
Ballette: Louis Joseph Herold, “ Asjatu ettevaatus” ; Jean Schneitzhoeffer, “Sülfiid”; Adolphe Adam, “ Giselle ”; Leo
Delibes , “Coppelia”; Pjotr Tšaikovski, “Luikede järv”; “Pähklipureja”, “ Uinuv kaunitar”; Aleksandr Glazunov,
“Raimonda”; Igor Stravinski , “Tulilind”, “Petruška”, “Kevadpühitsus”; Sergei Prokofjev , “Romeo ja Julia ”;
Bela Bartok, “Võlumandariin