loomaliigi kohta eraldi ei võimaldanud seda. Referaat jaguneb kolme ossa. Esimeses antakse lühike ülevaade lipiididest, mis need on ja milleks neid vaja on. Teises osas käsitletakse lipiidide seedet ja imendumist lihtmaolistel loomadel ning kolmandas osas liitmaoliste oma. 3 1. LIPIIDID Lipiidideks nimetatakse vees lahustumatuid ja vähemalt kahest komponendist, alkoholist ja rasvhappest, koosnevaid biomolekule [http://www.gag.ee/materjalid/12klassile/BIOKEEMIA.doc]. 1.1. Lipiidide jaotus Lipiide võib liigitada mitmeti. Eestikeelsetes materjalides on need jaotatud tavaliselt liht-, liit-, ja tsüklilisteks lipiidideks [www.gag.ee/materjalid/12klassile/BIOKEEMIA.doc]. Lihtlipiidideks loetakse rasvad, mis koosnevad glütseroolist ja rasvhappest, ja vahad, mis koosnevad alkoholist ja rasvhappest (Biokeemia ja molekulaarbioloogia aluste konspekt).
Sahhariidid - taimedes kõige rohkem Mono - fruktoos, transport ja veevahetus glükoos - energeetiline Oligo –sahharroos, laktoos, maltoos - energeetiline, toiteül Polü - tärklis ja glükogeen P rakumembraani ehitus, varuenergeetiline; tselluloos ja kitiin - ehitus nukleiinhapetes Lipiidid - hüdrofoobsed, koosnevad glütseroolost ja Rasvhappest - Rasvad õlid vahad steroidid. Kolesterool -rakumembraani koostises, vitamiinide süntees, ateroskleroos * Kaitse - temp, siseelundid, ärakuivamine, märgumine*Varuenergia - varurasvad, seemnetes viljades *Lahusti vitamiinidele *Energia *Ehitus - rakumembraani koostises, fosfolipiidid*Suguhormoonid Valgud - biopolümeerid, tähtsaim ehitusmaterjal, aminohapetest, 8 vajalikku mida rakud ei sünteesi, peptiidside
Rasvad-rasvhapete ja klütserooli estrid. Rasvade leidumine-taimsed rasvad, hülge ja vaala rasv vedelad. Loomsed on tahked(siga). Taimsed on seemnetes. Füüsikalised om:värvuseta, lõhnata, maitseta, vees ei lahustu, kõrge keemistemp, madal sulamistemp, kõrge toiteväärtus. Rasvumine rasva kui estri hüdrolüüsil saadakse rasvhape ja glütserool mis oksüdeeritakse CO2 ja H20'ks liigne osa rasvhappest mida inimene ära ei kuluta muudetakse rasvaks ja ladestub rasvakihina. Rääsumine on rasvade hapendumine õhuhapniku ja osaliselt ka valguse mõjul. Kasutamine: toiduainetööstus, määrdeained, ravimid, seebi valmistamine. Vedelad rasvad muutuvad tahkeks hüdrogeenimise teel. Seep opn rasvhapete sool. Seebi molekulis eristame pikka hüdrofoobset süsivesinikahelat ja polaarset hüdrofiilset karboksülaatrühma. Seepi on võimalik saada kas rasva või rasvhappe reageerimisel NaOH või KOH'ga
Toiduainetes leiduvad süsivesikud jagatakse suhkruteks ja mittesuhkruteks. Süsivesikuid leidub tera-, kaun- ja köögiviljades, loomsetes toiduainetes piimas ja maksas. Rasvad on nagu süsivesinikudki inimorganismile energiat andvaiks toitaineiks. Nende väärtus on üle kahe korra suurem, kui süsivesinikkudel ja valkudel. Rasva leidub piimas, koores, võis, munakollases, rasvases lihas, rasvastes kalades jne. Keemiliselt ehituselt koosnevad rasvad glütseriinist ja rasvhappest. Taimerasvad on kõrge kalorsusega ja nad sisaldavad palju küllastamata rasva, mille tõttu on soovitatav, et 1/3 päevasest rasvavajadusest kaetaks taimeõlidega. Taimeõlisid saadakse paljude taimede viljadest ja seemnetest (päevalilleseemned, sinepiseemned, sojaoad jne.) Kasutatud kirjandus: 1. U. Kokasaar, M. Martin (2003) BIOLOOGIA PÕHIKOOLILE 4. OSA kirjastus Avita 2. Interneti lehekülg www.nutrikaubandus.ee 3. H. Pastak (1972) TOIT TERVISE VARAAIT kirjastus Valgus
KEEMIA KT2 1. Rasvad Rasvad on triestrid, mis on tekkinud 3 rasvhappest ja glütseroolist. Küllastunud rasv: - Searasv, hanerasv, või - Nt glütserüültristearaat Küllastumata rasv: - Oliivõli, rapsiõli, linaõli - Nt glütserüüllinolenaatdioleaat Oomega rasvhapped: - Hüdrofoobsed - Põlevad -> H2O + CO2 2. Seep Seep on karboksüülhappe sool, mille saab rasva ja leelise liitmisel. Seep on detergent. RASV + LEELIS -> SEEP + GLÜTSEROOL Teeme seebi märjaks, hüdrofoobsed osad on sees ja hüdrofiilsed väljas, viime mustuse juurde,
Taimsed rasvad, hülge ja vaala rasv on vedelad. Loomsed rasvad on tahked 21)Rasvade füüsikalised omadused värvuseta, lõhnata, maitseta, vees ei lahustu, kõrge keemistemp. madal sulamistemp. kõrge toiteväärtus, rääsuvad õhu käes 22)Mis on rääsumine? Kuidas seda vältida? Rääsumisel tuleb juurde ebameeldiv maitse ja lõhn ja vältimiseks kasutada antioksüdante 23)Rasvade keemilised omadused (hüdrolüüs aluselises ja happelises keskkonnas) 24)Miks inimene rasvub? Liigne osa rasvhappest, mida inimene ära ei kuluta muudetakse rasvaks ja ladestub rasvkihina 25) Rasva tähtsus inimese elutegevuses energiaallikas, soojuse isolaator, rasva abil saab organism teatud vitamiine, kaitseb põrutuste eest, kaitsefunktsioon(hoiab neerud kindlas asendis) 26)Rasvade kasutamine määrdeained, ravimid, seep 27)Kuidas saadakse vedelatest rasvadest tahked rasvad? hüdrogeenimisel Transrasvad hüdrogeenimisel alles jäänud kaksiksidemed lähevad looduslikust cis vormist üle transs vormi
värv, lõhn ja maitseomadused. 6 KEEMILISED OMADUSED RASVADE HÜDROLÜÜS Hüdrolüüs on rasvade tähtsaimaks omaduseks. Rasvade kui rasvhapete ja propaantriooli estrite hüdrolüüs vee toimel kulgeb väga aeglaselt. Tööstuslikult viiakse hüdrolüüs läbi veega kõrgel temperatuuril(200*C) ja rõhul(20at) Või keetmisel naatriumhüdroksiidi vesilahusega. Viimasel juhul tekib rasvhappest vastav naatriumsool seep. HÜDROGEENIMINE Vedelaid rasvu (rasvõlisid), mille rasvhappe radikaalis esineb kaksiksidemeid, muudetakse tahketeks hüdrogeenimisel. Hüdrogeenimisreaktsioonil muutub rasva koostisse kuuluv küllastumata rasvhappe radikaal küllastunud rasvhappe radikaaliks: Hüdrogeenimine viiakse läbi vesiniku abil nikkelkatalüsaatori manulusel. Hüdrogeenimisprotsessil tekkiva rasva nimetatakse salomassiks ja sellest toodetakse margariini
taimedel, kitiin lülijalgsetel) Varuaine (tärklis taimedel, glükogeen loomadel/inimesel, laktoos piimas) Ligimeelitamine (õienektar) Kaitsefunktsioon (suhkur alandab külmumistemperatuuri) Toit ( imetajate piimasuhkur) Biosünteetiline ( muutuvad lipiidideks jt org. aineteks) Lipiidid Neutraalrasvad koosnevad glütseroolist ja 3 rasvhappe jäägist hüdrofoobsed rasvad, õlid Vahad koosnevad lihtsamast alkoholist ja 1 rasvhappest hüdrofoobsed taimsed vahad (lehtedel), loomsed vahad (mesilasvaha) Lipiidid Hüdrofiilne pea Hüdrofoobne saba ·Steroidid keerulise ehitusega molekulid, hüdrofoobsed D-vitamiin, mõned hormoonid (adrenaliin), kolesterool ·Liitlipiidid (fosfolipiid) koosnevad lipiidist ja mõnest muust molekulist Lipiidide ülesanded Energeetiline funktsioon( 1g rasva- 38,9 kJ ) Varuaine ( talvine rasvakiht, seemnetes õli)
enamasti vedelas olekus (õlid). Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni. Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). 2. Liitlipiidid e. fosfolipiidid. 3. Tsüklilised lipiidid e. steroidid. Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Esinevad loomkudedes hormoonide, vitamiinide ja kolesteriidina. Kolesteriid koosneb kolesteroolist ja rasvhappest. Kolesteriid kuulub loomaraku membraani koostisesse. Liigne kolesterool võib soodustada ateroskleroosi (veresoonte lupjumine) kuna ladestub veresoonte seintesse. See Võib põhjustada nt infarkti kuna häirub verevarustus ja võivad tekkida trombid. Rasvad peaksid täitma umbes 30% päevasest kalori vajadusest Liigtarbimine põhjustab rasvumist, millega võivad kaasneda mitmed haigused nagu ateroskleroos, suhkrutõbi, südamehaigused jt. Lipiidide koostises olevad rasvhapped on
sojaoas 35%, hernes 6,6%,põldoas 6%, aedoas 4% Olulised valguallikad on piim ja piimasaadused (piimas keskmiselt3,4%), kala (1620%), liha (1521%), muna Lipiidid 1 Lipiidideks on rasvhapped, triglütseriidid, fosfolipiidid, glükolipiidid, steroolid. Neutraalrasvad ehk rasvad moodustavad vaid ühe osa lipiididest. Neid nimetatakse triglütseriidideks, mis koosnevad kolmest rasvhappe molekulist ja glütseroolist. Lipiidid koosnevad kahest komponendist: alkoholist ja rasvhappest, mis on omavahel ühendatud estersidemega. Lipiide leidub organismi kõikides kudedes, üldsisaldus sõltub eelkõige kehaehitustüübist, soost ja vanusest. Täiskasvanu kehas on keskmiselt 15% rasva, millest enamik paikneb rasvkoes. Rasvkoe sisaldus naiste organismis on veidi (5 10%) kõrgem kui meestel. Lipiidid 2 Rasvhapped võivad olla: Küllastunud ilma kaksiksidemeta (palmitiinhape, palmithape) Monoküllastumata ühe kaksiksidemega (oleiinhape
Rasvhapped on karboksüülhapped, mis on hargnemata ahelaga ja paarisarvulise süsinikuaatomite arvuga. Süsinikuarv 16-18. Propaan 1-2-3 triool glütserool, glütseriin. Oh tähistab hüdroksüülrühma. Karboksüülhappe lipiid + glütserool = eraldub vesi ja tekib ester. Glütserooli iga OH rühmaga saab liituda üks karboksüülhappega rasvhape. On tugeva ja iseloomuliku lõhnaga. Ester moodustub glütseroolist ja rasvhappest need reageerivad omavahel. Ester määrab ära looduslike ainete lõhna. Rasvad ei lahustu vees, nad on hüdrofoobsed. Nad on mittepolaarsed ja lahustuvadka mittepolaarsetes (orgaanilistes) lahustes ntx. bensiinis, vedelates rasvades, õlis. Loomsed rasvad on tahked, taimsed rasvad on vedelad. Iga looma rasv koosneb erinevate rasvade segust. Taimsetel rasvadel esineb kaksiksidemeid, loomsetel rasvadel on ainult üksiksidemed. Rasvad lagunevad CO2 ja veeks.
tervislikest polüküllastamata rasvhapetest. Et süüa tervislikult, peab jälgima nii rasva koostist kui ka selle kogust toidus. Päris ilma rasvata või liiga vähese rasvasisaldusega toit ei ole tervislik. Toiduga peab kindlasti saama asendamatuid ehk polüküllastamata rasvhappeid (alfa-linoleenhape ehk omega-3 rasvhape ja linoolhape ehk omega-6 rasvhape), mis on organismile hädavajalikud. Teisi polüküllastamata rasvhappeid saab inimorganism ise moodustada neist kahest asendamatust rasvhappest, EPA-t ja DHA-d (eikosapentaeenhape ja dokosaheksaeenhape) toodetakse kehas omega-3 rasvhapetest. Valmiskujul saame neid aga merekalast näiteks lõhest, makrellist, heeringast, hiidlestast jt. Tänapäeva toit on liigselt küllastatud rasva (loomne rasv) ja omega-6 rasvhapete (päevalilleõli, maisi- ja sojaõli ning teravilja ja loomsete jahudega toidetud loomade liha) rikas, mis soodustab paljusid haigusi.
vajalikku ei saa. 2.3 Orgaanlised ained Süsivesikud,lipiidid,valgud ja nukleiiinhapped Süsivesikud - looduses enam levinud orgaanilised ained . (taimedes 75-80%, loomorganismides -2%, mikroorganismides 12-28%, seentes 3%) Süsivesikud ehk sahhariidid jagunevad kolmeks: 1. Monosahhariid ehk lihtsuhkrud, mis jagunevad kaheks: a) Pentoosid nt riboos Desoksuriboos b) Heksoosid 2. Glükoos & fruktoos Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappest. Need on hüdrofoobsed ja veest koosnevad. 1)Lihtlipiidud ehk neutraalrasvad Vedelad taimsed õlid Tahked loomsed rasvad Vahad taimsed ja loomsed Tahked Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped tahked rasvad (nt seapekk) Süsinikaatomi vahel üksikssidemed Talletakse rakkudes, kasutatakse energiallikana. Vedelad Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olakus. Süsinuku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ja seentes varuaineks
järkselt Sepsise korral Haavaparandamise kiirendamiseks Raske kõhulahtisus või oksendamine Suukaudse dieedi toetamine Anoreksia Toitelahused Perifeeria kaudu glukoos, 8 elektrolüüdid, dekstroos 5-10%,aminohapped 3-8,5%kasutavad lühiajaliselt tsentraalse veeni kaudu dekstroos 25-70%, aminohapped,vitamiinidLipiidne emulsioon koosneb rasvhappest ( 10- 20%) isotooniline rasvemulsioon katab 60% energia vajadusest Glükoos Aminoplasmal Lipofundin Nutriflex Tracutil Vitalipid Kuhu manustada Olenevalt lahusest kas tsentraalveeni või perifeersesse veeni Kui on valida, siis tsentraalsesse veeni Toite lahused ei sobi alati kokku teiste infusiooni lahuste ja ravimi 15.AJU FÜSIOLOOGILISED ERIPÄRAD CPP (cerebral perfusion pressure) - aju perfusiooni rõhk. CPP = MAP - ICP MAP (mean arteriale pressure) – keskmine arteriaalne rõhk
* kaitse rakukestas, välisskeletis (kitiin) 7 LIPIIDID / lihtlipiidid liitlipiidid rasvad glütserool fosfolipiidid õlid vahad gl ei ole! Steroidid kolesterool hormoonid Lipiidid on vees mittelahustuvad! Koosnevad alkoholist ja rasvhappest. Ülesanded: I Õlid, rasvad · Energiaallikaks annavad 2x rohkem energiat kui sahhariidid, kuna neis leidub ohtralt H selle energeetiline väärtus suur. 70kg inimesel 10-12 kg lipiide, mida saab kasutada energeetiliselt. 1kg annab ~9000kcal. · Kaitsefunktsioon: a) veelindudel rasvakiht aitab vältida liigset jahtumist. b) rasvkude toimib mehhaanilise amortisaatorina (silmamuna, neerude ümber)
Seda ei ole soovitatav kasutada nendel, kellel on nisu või nisuõli vastu allergia (Promakeupstore, 2012). 2.4.5. Lanoliin Lanoliin, mida kutsutakse ka villa vahaks või villa rasvaks, on kollane vahataoline aine, mida eritavad villakandvate loomade rasunäärmed. Peale villa pügamist seda rafineeritakse ja puhastatakse. Sealt saadud ainet töödeldakse, millest saadakse lanoliin. Sellel ei ole üldist valemit, sest see on segu rohkem kui 260 rasvhappest, estrist ja kõrge molekulaarmassiga alkoholist. Lanoliinil on madal sulamistemperatuur. (Cosmetics info, 2007) Lanoliin on väga tõhus pehmendaja, mis tagab naha sarvkesta niiskusetasakaalu ning tänu sellele ei lase nahal kuivada, samas mitte häirides naha normaalset aurumist. Samuti kasutatakse seda naha määrdeainena ja kaitsjana. Kuna lanoliin on vees lahustuv ning imbub nahka, võtab see kaasa ka teisi toit- ja mineraalaineid ning antioksüdante.
Natuke tekib ka lühikesi peptiide, mis lõhutakse aminohapeteks peensoole hariäärise ensüümide toimel. Seedunud toidumassi viibimisel peensoole keskmises osas jejuunumis – imenduvad valkudest tekkinud või toidus olnud vabad aminohapped. Tekkinud ained imenduvad otse vereringesse. Veri kannab toitained kõigepealt maksa, kus toimub aminohapete kasutamine. 2. Lipiidide seedimine ja imendumine Rasvad (trigülütseriidid – koosnevad kolmest rasvhappest ja glütseroolist) moodustavad 95-98% toidulipiididest. Toidu põhilipiidideks ongi rasvad. Rasvade olulist lõhustumist suus ei toimu. Siiski on suus olemas keelealune ensüüm lipaas,mis väikese koguse triglütseriide lõhustab. Maos on olemas ensüüm maolipaas.Tema toime ei ole tugev, aga kuna ta on suhteliselt happekindel, siis toimub maos triglütseriidide mõningase koguse tagasihoidlik seedimine.
kerataansulfaat, hüaluroonhape. Need biomolekulid funktsioneerivad inimkehas vaid komplekseerunult teiste biomolekulidega. 22. Lipiidid: omadused, klassifikatsioon. Lipiidid vees mittelahustuvad või raskesti lahustuvad orgaanilistes lahustes (kloroform, eeter, kuum alkohol) lahustuvad biomolekulid. Ei ole polümeersed, ent moodustavad agregaate. On varieeruva struktuuriga mittehomogeenne klass molekule. Reeglina alkoholi ja rasvhapete estrid. Koosnevad akoholist ja rasvhappest. Süsiniku ahelas on 4-36 süsinikku, lipiidide ehituskomponent. Süsiniku ahelas on paarisarv süsiniku aatomeid. Liipiidide rasvhapped on lineaarse või hargneva ahelaga ning küllastunud või küllastumata. Mida rohkem on lipiidis küllastumata rasvhappeid, seda madalamal temperatuuril see sulab. Inimorganismis on lipiidide alkoholideks: glütserool (kolmevalentne alkohol, baasalkoholiks triatsüülglütseriidides ja
oligopeptiidideks. (dipeptiidid, tripeptiidid). Pankreases kõige olulisem ensüüm Krüpsiin. RASVA SEEDE Rasva seede saab alguse maos. Mao lipaas on oluline eriti noortel sigadel. Peensooles toimub rasvade emulgeerimine sapi mõjul, rasvad lõhustuvad pankrease ensüümide (lipaas, kolipaas), sapphapete ja fosfolipiidide koosmõjul. Rasvade hüdrolüüsi kõpp-produktideks on triglütseriidid, mis koosnevad kahest vabast esterifitseerimata rasvhappest ja monoglüseriidist. Fosfolipiidid ja steroolid hüdrolüüsuvad pankrease fosfolipaasi ja kolesteroolesteraasi mõjul vabaseks rasvhapeteks, lüsofosfolipiidideks ja kolesterooliks. VEE JA ELEKTROLÜÜTIDE IMENDUMINE Peensooles toimub vee ning vees- ja rasvas lahustuvate vitamiinide, mineraalide imendumine pasiivse difusiooni teel. Vedeliku imendumise võime sõltub sigade suurusest, nt 59 kg kehamassiga sigadel imendub ööpäevas kuni 1-2 l/m peensoole kohta, 75 kg aga 4-5 l/m.
eukarüootides ja prokarüootides DNA, RNA, valkude, fosfolipiidide ja paljude teiste väikeste molekulide metüleerimiseks. AI-1 süsteemi AHL süntaas, LuxI või selle analoogid (LasI), tsükleerivad metioniini nii, et väävli aatom jääb tsüklist välja (tekib tsükleerinud homoseriin homoseriinlaktoon). Homoseriinlaktooni lämmastikule liidetakse rashvhappe (atsüüljääk). AHL C-ahela pikkus ning modifikatsioonid (ketoonradikal või hüdroksüülradikal) sõltub rasvhappest, msi liideti homoseriinlaktooni tsüklile. AI-2 prekursoriks on S-adenosüülhomotsüsteiin (AdoHcy), mis tekib kui AdoMet-lt kantakse metüültransferaaside abil üle metüülradikaal erinevatele substraatidele. AdoHcy on metüültransferaaside inhibiitor ning muutub rakku kogunemisel toksiliseks. AdoHcy degradeerimiseks on kaks rada. Hüdrolüüsi abil lõhutakse AdoHcy adenosiiniks ja L-homotsüsteiiniks. AdoHcy nukleosidaasi abil
annaabi.ee 
