Kuidas kakleb? Lõvi sööb antiloope, sebrasid jne, aga ka hiiri. Lõvi on kiskja. Jahti peab õhtuti põhiliselt emalõvi. AHV Kuidas ronib? Okstel liikumise ajal kasutavad nad sageli ka käsi ja jalgu samaaegselt. Mida söövad? Sööb puuvilju, marju, lehti, putukaid ja linnumunasid... Miks õrritavad? KAAMEL Miks nii kaua ei Et tema seljaküürus on rasvavaru, suudab kaamel söömata ja joomata joo? läbida pikki vahemaid. Rasvavaru kasutab ta toidu- ja veepuudusel. Milleks küür on? SEBRA Miks triibuline? Igal sebral on erinevad triibud. Mida söövad? Söövad rohtu, vahel puukoort, lehti ja puuvilju. KAELKIRJAK Miks nii pikk kael? Kaelkirjakul, nagu inimeselgi, on 7 kaelalüli. Kaelkirjak sünnib sarvedega.
päevalpalavuse eest. Pikk kõverdunud kael võimaldab haarata söödavaid taimi. Pikad tihedad ripsmed kaitsevad silmi kõrvetava päikese või jäise pakase eest. Liivatormi ajal laskub kaamel nahksetele põlvemõhnadele, tõmbab kõrvad peadligi, suleb silmad ja suu ning peaaegu täielikult ninasõõrmed. Nii ei satu tema hingamisteedesse liiva ega tolmu. (Illustreeritud lasteentsüklopeedia). Kaamel sobib kõrbeeluks paremini kui enamik maailma loomi. Et tema seljaküürus on rasvavaru, suudab kaamel söömata ja joomata läbida pikki vahemaid. Rasvavaru kasutab ta toidu- ja veepuudusel. Kaamelid hoiavad end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei kuumeneks, nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab nende veetarvet. Jõudes veeallika juurde, võib kaamel ära juua kuni 114 liitrit vett. (http://et.wikipedia.org/wiki/Kaamel). Toidu suhtes on kaamel vähenõudlik
pinnasesse, kolmandad uinuvad koobastes ja muudes paikades, kus temperatuur püsib võimalikult ühtlane. Optimaalne, st kõige soodsam kehatemperatuur erineb siiski liigiti. Selle järgi valitakse ka talvituskoht. Kui paiga temperatuur püsib kogu magamise vältel ühtlaselt optimumi lähedal, on loomade uni pidev ning ainevahetus ja energiakulu kõige väiksem. Kõikuv temperatuur nõuab magajalt rohkem energiat. Enne talveunne jäämist koguvad loomad kehasse rasvavaru, mida kasutavad magades ja ärgates energiaallikana. Eristatakse kahte tüüpi rasvkudet: valget ja pruuni. Valge rasv kogutakse peamiselt naha alla ja siseorganite vahele. Pruun rasvkude paikneb aga lihaskiudude ja tähtsamate elundite vahetus läheduses. Just pruun rasvkude on talimagaja põhiline soojaallikas, mida vajadust mööda lagundatakse (,,põletatakse"), hoides niiviisi elundeid liialt jahtumast või küttes neid töölehakkamiseks vajaliku temperatuurini üles.
Iga lendlane toob ilmale vaid 1 poja, kes sündides on abitu ja kaalub vaid 1,5 g. Esimestel elunädalatel on pojad ema külge klammerdunud, hiljem jäävad ööseks varjepaika, kus ema neid aeg ajalt toitmas käib. Areng on aga kiire ja noor lendlane lennuvõimestub juba 1 kuu vanuselt ning saab suguküpseks 1...2. eluaastal. Talve veedavad tõmmulendlased talveunes suuremates liiva- ja lubjakivikoobastes, harvem ka vanades mahajäetud keldrites ning talve üleelamiseks koguvad nad naha alla rasvavaru. Enamasti on nad pugenud kivimipragudesse ega ripu seintel või laes nagu nahkhiirtel kombeks. Tõmmulendlased võivad samas kohas talvituda aastaid järjest, kuid talvel ei moodusta nad suuri kolooniaid - harva on ühest kohast leitud üle 10 looma korraga. Talveks väljavalitud koobas ei pruugi asuda samas paigas, kus lendlased suvel elutsevad. On kindlaks tehtud, et tõmmulendlaste suviste ja talviste elupaikade vahe Eestis võib olla kuni 30 km
Mäed ja orud raskendavad liikumist. Selle poolest erineb Araabia kõrb tugevasti Liibüa kõrbest. KLIIMA Araabia kõrbes on sademeid 10...20 mm aastas (võrdluseks: Liibüa kõrbes on aasta keskmine sademete hulk valdavalt 1...5 mm). Kõige kuumema kuu (juuli) keskmine temperatuur 42.5 °C LOOMALIIGID Kaamel- suudavad säilitada kudedes tohutul hulgal vett. Veevarude taastamiseks suudavad nad ära juua isegi 100 liitrit vett, küürudes säilitavad rasvavaru Kaamel kaitseb end edukalt liiva eest. Ta ei lase sel kõrva tungida. Selle jaoks on kõrvas tihe karvastik. Silmade ees on tihedad ripsmed. Luitekass -on kassi perekonda kuuluv väikest kasvu kaslane. Elab ainult kuivades ja liivastes kõrbetes ja liivaluidetel. On suuteline ellu jääma ka ainult oma toidust tuleva vedeliku peal. Liivahiired, liivaboa ja skorpionid TAIMELIIGID Datlipalm- Kõrbes moodustavad datlipalmid oaase. Nad varjavad oma suurte lehtedega päikesevalgust
Pikk kõverdunud kael võimaldab haarata söödavaid taimi. Pikad tihedad ripsmed kaitsevad silmi kõrvetava päikese või jäise pakase eest. Liivatormi ajal laskub kaamel nahksetele põlvemõhnadele, tõmbab kõrvad peadligi, suleb silmad ja suu ning peaaegu täielikult ninasõõrmed. Nii ei satu tema hingamisteedesse liiva ega tolmu. (Illustreeritud lasteentsüklopeedia). Kaamel sobib kõrbeeluks paremini kui enamik maailma loomi. Et tema seljaküürus on rasvavaru, suudab kaamel söömata ja joomata läbida pikki vahemaid. Rasvavaru kasutab ta toidu- ja veepuudusel. Kaamelid hoiavad end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei kuumeneks, nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab nende veetarvet. Jõudes veeallika juurde, võib kaamel ära juua kuni 114 liitrit vett. (http://et.wikipedia.org/wiki/Kaamel). Toidu suhtes on kaamel vähenõudlik. Vähetundlike
maapählit, teed, puude raue kütteks osa niiskus mullast, Kitsed, veised. puuvilla, Töö Kõrrelised ja palmid loodusparkides. taluvad põlenguid. KÕRB Troopiline kliima, Õhk on kuiv, Kasvavad Rasvavaru: küür ja Hall muld, sest on Hõredasti asustatud, Haritaks põlluks Datlipalm, Mereäärsed Pilvitu ja sademieid langeb harva, higihaljalised ja saba, Öine eluvis, vähe huumust, Nomaanid, kogu sobilik maa, kõrbed tekivad Aastaajad puuduvad, Ööpäevane heitlehelised põõsad Suve uni, Väike Mulla pinnal ja Kasvatatakse kitsi, Nomaanid liiguvad külmahoovuse tagajärjel.
päevagi. Karvadega kaetud kõrvad, tihedad kulmud ja pikad ripsmed kaitsevad ta silmi ja kõvu päikese ja liiva eest. Kaamel võib olla ilma veeta kogu talve, kuna uriini ja roojaga eritub vaid veidi vedelikku. Samuti ei kutsu tema kehatemperatuuri tõus esile nii suurt niiskusekadu nagu teistel loomadel. Kaameli võime olla kaua joomata ei tule mitte maos olevast veevarust ega võimest lagundada küürudes olevat rasvavaru. Ta võib kaotada vee arvel kuni ¼ oma massist, säilitades seejuures veres vett tunduvalt rohkem kui teised imetajad. TOITUMINE Üksküürkaamel on mäletseja, kes rahuldub väga kasina toiduga. Ta sööb teiste taimtoiduliste loomade poolt ärapõlatud suure soolasisaldusega taimi ning isegi põõsaste okkalisi oksi. Vangistuses toidetakse üksküürkaameleid datlite, rohu ja viljaga. Kui toitu napib, söövad kaamelid ka kala või liha
(taimekaitsevahendid, putukatõrje vahendid). • 3. Nimetada ja selgitada koosluses toimivaid liike nende elutegevuse alusel (muutja, tugi, haruldane) KORDAMISKÜSIMUSED• Taliuinak - püsisoojase looma (nt. pruunkaru, mägra, kähriku) puhkeseisund, et elada üle toiduvaest ja külma talve. Kehatemperatuur ei lange oluliselt, ainevahetus ei ole nii loid kui talveune korral. Ebasoodus aeg elatakse üle talletunud rasvavaru arvel. • Selgita ja too näiteid, ökoloogilise nišši kohta Ökoloogiline nišš on: 1) Populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonna tegurite olemasolu. 2) Liigi koht ökosüsteemis, mis on määratud tema biootilisse potentsiaali. Eristatakse: a) Fundamentaalset põhinišši- tarvilik abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks. b) Realiseerunud e. tegelik nišš- reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, parasiitidega jne. Nt
Nad suudavad olla nädalate viisi joomata. Ta võib veeta vastu pidada mitu päeva. Kaameleid kasutatakse kõrbes liikumiseks ja veoloomana. Kaamel võib olla ilma veeta kogu talve, kuna uriini ja roojaga eritub vaid veidi vedelikku. Samuti ei kutsu tema kehatemperatuuri tõus esile nii suurt niiskusekadu nagu teistel loomadel. Kaameli võime olla kaua joomata ei tule mitte maos olevast veevarust ega võimest lagundada küürudes olevat rasvavaru. Ta võib kaotada vee arvel kuni ¼ oma massist, säilitades seejuures veres vett tunduvalt rohkem kui teised imetajad. 2. KAITSE LIIVA JA KUUMENEMISE EEST Liivatormi ajal suruvad kaamelid oma õhukesed silmalauad kinni nähes nende läbi hästi. Liiva eest kaitsevad veel silmi pikad tihedad ripsmed ja võime sulgeda oma nisasõõrmed
immuunsüsteemi töös hoidmiseks, aga ka haavade paranemiseks ning infektsioonide ja muude haigustega toimetulekuks. Vaeguse korral väheneb vastupanuvõime haigustele, tekib apaatia ja liikumisvõime langus. Ka liigne hulk valku on kahjulik, kuna see koormab neerusid ja maksa, võib põhjustada podagrat ja kiirendada vananemist. 21.Võimalikud energiatasakaalufaasid Positiivse faas väljendunud kõige selge-mini vanuses 40 65 a , iseloomulik kehakaalu ja rasvavaru suurenemine Negatiivne faas esineb üle 65 aastastel ja seda iseloomustab kehakaalu kaotus, vähenenud toidutarbimine, lihasmassi vähenemine ja alatoitumise risk 22.Kuidas ravimid võivad toitumist muuta? Ravimid võivad muuta toidu tarbimist, toitainete omastamist, ainevahetust, eritumist organismist Mitmed ravimid kutsuvad esile iiveldust, isutust, mõned vähendavad organismi mineraalainete varusid jne
Ning ka mõni naine. Puhast rõõmu südasuvist puhast: epiteet pakub leebe laine. leebe: epiteet Need, kes ujuda ei oska, ka ei lähe mossi mossi: epiteet nemad võivad ehitada uhket liivalossi. uhket: epiteet Värelemas vetepiisku kaunil kehal ruskel. kaunil: epiteet Vaatad sinna kaunid õlad, kaunid: epiteet teisal oh mis muskel! On ka neid, kel mõni kilo reitel ülearu, mõni ikka kaasas tassib talvist rasvavaru. talvist: epiteet Reidil roostes laevakere, roostes: epiteet horisondil puri. Kuid on juba saanud päikest küllalt minu turi! Peagi varjulises aias varjulises: epiteet kõhu täis söön grilli. täis: epiteet Vette ma ei läinud, sest ma kardan krokodilli. 9 Luuletuses ,,Rannas" räägitakse ilusast ja heast rannailmast ja rahva tegemistest suvel.
Keskkonnateguri toime graafikud. Keskkonnateguri toime graafikud: 1) normaaljaotuse tüüpi (milliste tegurite korral?); 2) tegur on letaalne vaid kõrgemate väärtuste/kõrge intensiivsuse korral (milliste tegurite korral?) Kõrgete ja madalate temperatuuride toime taimede ja loomade elutegevusele (talvine/öine külm ja suvine/päevane kuumus). · Strateegiad taimedel, loomadel (puhkeolek, migratsioon, taliuinak, rasvavaru kogumine, karvavahetus) 11. Fotosünteesijaid mõjutavad abiootilised tegurid ja nende toime. Fotosünteesivate organismide puhul (taimed, vetikad, sinikud) Päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, vesi (selle kättesaadavus), mineraalsed toitained. pH, CO2 12. Heterotroofide rühmad. Heterotroofide hulka kuuluvad kõik loomad, seened ja arhed, samuti bakterid, kes ei ole fotosünteesijad ega kemosünteesijad.
glükogeeni näol. Normaalse kehakaalu (70 kg) ja kehakuju korral on rasva organismis ligi 12 kg, seevastu süsivesikuid erinevas vormis vaid 500 grammi. Veelgi suurem kontrast on energiahulga vahel. Rasvad annavad organismile kaks korda enam energiat (1g rasva - 9 kcal), kui seda teevad süsivesikud ja valgud (1g - 4 kcal). Seega, 70 kg mehel on süsivesikute energeetiline võimsus 2 tuhat, rasvadel aga koguni 108 tuhat kalorit. Kuigi organismi rasvavaru on sisuliselt piiramatu, pole paraku meie igapäevase toidu rasvasisaldus siiski mitte 25 - 30 %, vaid koguni 35 - 45 % päevasest energiahulgast. Siit ka põhjus, miks ülekaalulisus tänapäeval nii levinud. Lisaks oluliselt madalamale toidu rasvasisaldusele peame kindlasti jälgima, et küllastatud rasvhapped (liha, vorst, piimatooted, juust, või), monoküllastamata rasvhapped (oliiviõli, pähkliõli, seesamõli) ja polüküllastamata rasvhapped (taimsed rasvad -
glükogeeni näol. Normaalse kehakaalu (70 kg) ja kehakuju korral on rasva organismis ligi 12 kg, seevastu süsivesikuid erinevas vormis vaid 500 grammi. Veelgi suurem kontrast on energiahulga vahel. Rasvad annavad organismile kaks korda enam energiat (1g rasva - 9 kcal), kui seda teevad süsivesikud ja valgud (1g - 4 kcal). Seega, 70 kg mehel on süsivesikute energeetiline võimsus 2 tuhat, rasvadel aga koguni 108 tuhat kalorit. Kuigi organismi rasvavaru on sisuliselt piiramatu, pole paraku meie igapäevase toidu rasvasisaldus siiski mitte 25 - 30 %, vaid koguni 35 - 45 % päevasest energiahulgast. Siit ka põhjus, miks ülekaalulisus tänapäeval nii levinud. Lisaks oluliselt madalamale toidu rasvasisaldusele peame kindlasti jälgima, et küllastatud rasvhapped (liha, vorst, piimatooted, juust, või), monoküllastamata rasvhapped (oliiviõli, pähkliõli, seesamõli) ja polüküllastamata rasvhapped (taimsed rasvad -
klassile OGASABA elab Saharas ja on üks vapramaid kõrbesisalikke. Ta talub põrgupalavust ning talle jätkub veest, mida ta hangib kastest, taimedest ja vähestest saagiks püütud putukatest. See sisalik tegutseb päeval ning poeb oma sügavasse urtgu peitu ainult keskpäevase päikeselõõsa eest. Jälitajatest vabanemiseks lipsab sisalik mõnda kaljuprakku ning suleb sissepääsu oma ogalise sabaga. Sabasse kogutud rasvavaru aitab tal üle elada põuaaegu, mil napib toidutaimi. KRAEAGAAM elab Austraalia poolkõrbetes.Ta ajab laiali kaela ümbritseva krae, et suurem näida ning vaenlasi minema peletada. Kui see kallalekippujat ei heiduta, sisalik ründab ja hammustab. MOOLOK elab Austraalia kõrbetes ning tema sipelgajahimehe eluviis sarnaneb kärniguaani omaga
mägralinnakuid kasutavad teised loomad - rebased, kährikud. (Looduskalender) 14 Mägra menüü on äärmiselt mitmekesine. Sinna kuuluvad pisiimetajad, konnad, sisalikud, linnud ja nende munad, putukad ja nende vastsed, limused, vihmaussid, marjad, puuviljad, pähklid ja pohttaimed. Ööpäevas tarvitab tavaliselt vaid umbes 0,5 kg toitu. Sügisel kogub mäger oma kehha mitmekilose rasvavaru, mis tagab talle energia pikaks talveuneks.( Loomade elu, 1987) Paarid moodustuvad sügisel, kuid paaritumine ja viljastumine toimub erineval ajal. Seetõttu on tiinus erineva pikkusega. Suvise paaritumise korral kestab tiinus 217-284 päeva, varakevadise paaritumise puhul kuni 365 päeva ja talvisel koguni 420-450 päeva. Juba mõni päev pärast sündi võib emasloom uuesti viljastuda. Pojad saavad nägijaks 35.-42. päeval ja kuu aega hiljem
juurde. Palju imetajaid veedavad talve karjas (nt. hunt, sõralised, metssiga). Hobused, lambad ja lehmad ning veised on talvel laudas, olles seal inimese hoole all. Osa imetajatest poegib talvel ( nt. viigerhüljes, karu). Mõned nahkhiire liigid rändavad talveks lõuna poole. Talveuinak on püsisoojaste loomade puhkeseisund toiduvaese ja külma aastaaja üleelamiseks. Talveuinaku ajal on ainevahetus intensiivsem kui talveune korral. Ebasoodus aeg elatakse üle talletatud rasvavaru varal ( nt. pruunkaru, mäger, kährik). Tarduni on sügava une taoline üldfüsioloogiline seisund, mille puhul organismi ainevahetus on aeglustunud ja kehatemperatuur alanenud (mitte alla 200 C). Tarduni on kohastumus, mis võimaldab üle elada lühiajalist ilmastiku halvenemist ja sellega kaasnevat toidupuudust, mis esineb nahkhiirtel ja karihiirtel. Tõeline talveuni on omapärane füsioloogiline seisund, mille puhul looma kehatemperatuur tugevasti langeb (nt
talletamiseks glükogeeni näol. Normaalse kehakaalu (70 kg) ja kehakuju korral on rasva organismis ligi 12 kg, seevastu süsivesikuid erinevas vormis vaid 500 grammi. Veelgi suurem kontrast on energiahulga vahel. Rasvad annavad organismile kaks korda enam energiat (1g rasva - 9 kcal), kui seda teevad süsivesikud ja valgud (1g - 4 kcal). Seega, 70 kg mehel on süsivesikute energeetiline võimsus 2 tuhat, rasvadel aga koguni 108 tuhat kalorit. Kuigi organismi rasvavaru on sisuliselt piiramatu, pole paraku meie igapäevase toidu rasvasisaldus siiski mitte 25 - 30 %, vaid koguni 35 - 45 % päevasest energiahulgast. Siit ka põhjus, miks ülekaalulisus tänapäeval nii levinud. Lisaks oluliselt madalamale toidu rasvasisaldusele peame kindlasti jälgima, et küllastatud rasvhapped (liha, vorst, 7
röövloomade kallaletunge. · Kehaosa loovutamine - Kivisisalik loovutab saba, mis ca 8 kuu möödudes on enam-vähem sama pikk. · Taliuinak - püsisoojase looma (nt. pruunkaru, mägra, kähriku) puhkeseisund, et elada ületalve. Kehatemperatuur ei lange oluliselt, ainevahetus ei ole nii loid kui talveune korral. Ebasoodus aeg elatakse üle talletunud rasvavaru arvel. · Pärilik kohastumine e. evolutsiooniline adaptatsioon põhineb pärilikel omadustel ja püsib isendi elu jooksul. Kohastumuse liigid: · Loodusliku valiku tagajärjel sagenevad järglaspõlvkondades isendid, kes on oma vanematelt pärinud (antud tingimustes) suuremat sigimisedukust soosivad geenid. Evolutsioneeruvas populatsioonis on seetõttu selliste geenide sagedus järglaspõlvkonnas suurem, kui vanemate põlvkonnas
abitu ja kaalub vaid 1,5 g. Esimestel elunädalatel on pojad ema külge klammerdunud, hiljem jäävad ööseks varjepaika, kus ema neid aeg ajalt toitmas käib. Areng on aga kiire ja noor lendlane lennuvõimestub juba 1 kuu vanuselt ning saab suguküpseks 1...2. eluaastal. Talve veedavad Brandti lendlased talveunes suuremates liiva- ja lubjakivikoobastes, harvem ka vanades mahajäetud keldrites ning talve üleelamiseks koguvad nad naha alla rasvavaru. Enamasti on nad pugenud kivimipragudesse ega ripu seintel või laes nagu nahkhiirtel kombeks. Brandti lendlased võivad samas kohas talvituda aastaid järjest, kuid talvel ei moodusta nad suuri kolooniaid - harva on ühest kohast leitud üle 10 looma korraga. Talveks väljavalitud koobas ei pruugi asuda samas paigas, kus lendlased suvel elutsevad. On kindlaks tehtud, et Brandti lendlaste suviste ja talviste elupaikade vahe Eestis võib olla kuni 30 km. On oluline, et talvituspaigas
Iga lendlane toob ilmale vaid 1 poja, kes sündides on abitu ja kaalub vaid 1,5 g. Esimestel elunädalatel on pojad ema külge klammerdunud, hiljem jäävad ööseks varjepaika, kus ema neid aeg ajalt toitmas käib. Areng on aga kiire ja noor lendlane lennuvõimestub juba 1 kuu vanuselt ning saab suguküpseks 1-2. eluaastal. Talve veedavad tõmmulendlased talveunes suuremates liiva- ja lubjakivikoobastes, harvem ka vanades mahajäetud keldrites ning talve üleelamiseks koguvad nad naha alla rasvavaru. Enamasti on nad pugenud kivimipragudesse ega ripu seintel või laes nagu nahkhiirtel kombeks. Tõmmulendlased võivad samas kohas talvituda aastaid järjest, kuid talvel ei moodusta nad suuri kolooniaid - harva on ühest kohast leitud üle 10 looma korraga. Talveks väljavalitud koobas ei pruugi asuda samas paigas, kus lendlased suvel elutsevad. On kindlaks tehtud, et tõmmulendlaste suviste ja talviste elupaikade vahe Eestis võib olla kuni 30 km. On
reziimil, kuna vastupidavus omadused paranevad just pikka aega kestva töö tulemuse mõjul. Vastupidavustreeningu kestvus peaks olema vähemalt 40 minutit. Kui inimene suudab treeningu ajal kaaslasega normaalselt rääkida on tegemist tööga aeroobses reziimis. Tugev "aeroobne baas" annab võimaluse järkjärgult tõsta ka treeningute intensiivsust. NB! Mida kestvam on treening (aeroobne töö), seda selgemini on täheldatav ka lihasrakkude sisese rasvavaru vähenemine selle tulemusena. Kehalisel pingutusel suureneva hapnikuvajadusega püüab organism kohaneda, intensiivistades südame- vereringe ning hingamissüsteemi talitust. Südame talitust iseloomustavaks oluliseks näitajaks on löögisagedus. Puhkeseisundis on enamusel inimestel see 60-70 lööki minutis, kehalisel pingutusel võib see tõusta 200 löögini minutis ja enamgi. Anaeroobsed protsessid hakkavad tööle alates ligikaudu 170 löögist minutis,
Taimekooslusi eristatakse peamiselt liigilise koosseisu, rindelisuse ja kasvukoha järgi. Taimeökoloogia ökoloogia haru, mis uurib taimede (ka taimekoosluste) ja keskkonna vastastikuseid suhteid. Taliuinak püsisoojaste loomade puhkeseisund, toiduvaese ja külma aastaaja üleelamise viise. T-u ajal on organismi ainevahetus intensiivsem kui talveune korral. Ebasoodus aeg elatakse üle talletunud rasvavaru varal (nt. pruunkaru, mäger, kährik). Tallamine mulla tihendamine ja taimkatte mehaaniline hävitamine inim- või loomade tegevusega. Mõõduka tallamise korral suhteliselt tallamiskindlad rohttaimed (suur teeleht, hanijalg, linnurohi) säilivad. Talveuni (ibernatsioon) loomade tardumusseisund, toiduvaese ja külma aastaaja üleelamise viise. Talveune ajal on organismi ainevahetus aeglane ja kehatemperatuur enamasti langenud keskkonnatemperatuurini.
Anabioosiga on palju ühist loomade talve- ja suveunel, ainult et anabioosile on omasem elutegevuse tugevam pidurdumine. Kui ebasoodsad olud on möödas, anabioos lõpeb ja normaalne elutegevus jätkub. 4) taliuinak püsisoojase looma (nt. pruunkaru, mägra, kähriku) puhkeseisund, et elada ületalve. Kehatemperatuur ei lange oluliselt, ainevahetus ei ole nii loid kui talveune korral. Ebasoodus aeg elatakse üle talletunud rasvavaru arvel. 5) talveuni loomade talvine unetaoline tardumusseisund, toiduvaese ja külma aastaaja üleelamise viise. Talveune ajal on organismi ainevahetus aeglane ja kehatemperatuur on enamasti langenud keskkonnatemperatuuri tasemele; loomad saavad energiat varem talletunud rasvavarust. Eesti selgroogsetest viibivad talveunes kahepaiksed, roomajad ja nahkhiired. Talveuni on sage imetajate, roomajate ja kahepaiksete hulgas, kuid haruldane lindudel. Ainus lind, kellel esineb talveuni, on uni-
annaabi.ee 
