3 Aprill 2011 Hi Nipitiri! It's been such a long time that I haven't written to you ! Don't worry, it doesn't mean that I had forgotten you. I hope that You had a great time in Australia. I have never been in Australia, so I want to ask some question from you. I hope you don't mind and you will have a time to respond to the letter. I have heard that there is a weird and wonderful musical instrument called a didgeridoo. Did you saw it? How it looks? And how they play it? I'll like if you will talk to me about it. It seems a very interesting instrument. Australins have a strong sense of humour and I have read that they will tell anti-English jokes to the English, anti-lawyer jokes to the lawyers and anti- mother-in-law jokes to mothers-in-law. Is is true? Did Australians laugh about you? They are very easy-going by nature. They pu...
Aitab õpilasel paremini teksti liigendada, ning vajaliku tekstist lihtsamini üles leida. Näide 3. Õppetükk jaotatud osadeks järgmiselt: Induse tsivilisatsioon Aarjalased veedade ajajärgul Kastikord Kuningriigid Samuti eelnevate osade sisu ja järgneva osa pealkiri võivad tekitada vastuolu, mis motiveerib õpilasi teksti omandama. Esimene õppetükk on 4 lk pikk, illustreeritud on õppetükk piltidega inimestest, ümbrusest ja esemetest mida/keda on tekstis mainitud ning rasvaselt ära märgitud. Piltide all on samuti seletav pealkiri või lause. Pildid teksti juures aitavad paremini mõista millest räägitakse, eriti kui õpilane pole tuttav tekstis toodud ehitiste, esemete, inimestega. Näide 4. Esimese õppetüki teises lõigus on lause: "Paljude asulate seast oli suuremaid linnu, millest tähtsamad olid Harappa ja Mohendzo Daro. ,, Sellele järgneb ka pilt Mohendzo Daro'st, mille all on kirjas:"Mohendzo Daro eksisteeris u 2300-1700 a ekr ,,
Mario Metshein Harjutus 2 Kopeeri laused oma dokumenti ja tee nii nagu lause ütleb * See lause, mis siin on, tuleks kaldkirja muuta. * Tee üleühe sõnad korraga rasvaselt. * Jooni alla kahe punase joonega * Joonin alla ainult selle lause sõnad! * Joonin alla punktiirjoonega! * Sellele reale tõmban joone peale! * Peida see lause ära! * See lause on tumesinist värvi * N e n d e t ä h t e d e v a h e o n 6 p t * SIIA SUURTÄHED * See on pisikene kiri, ainult 6 punktine * Dokumendi kiri on alati suurusega 12 * Nr. 10 kirja kasutatakse ka tihti * Pealkirjad on alati 16 punktilises kirjas * Aga tõeliselt suur on 24 punktine kiri
Lisaks on kirjaliketööde
juhendis välja toodud, et kui graafik või joonis läheb järgmisele lehele tuleks antud
graafik või joonis panna lisasse. Töö visuaalsuse eesmärgil oleks võinud kõik loetelud
tõmmata nurka. Leian, et üks lause ei ole lõik.
Töö on sisuliselt mahukas ning vahepeal ei eralda tähtsat infot vähem tähtsast. Näiteks
lehekülg 7 kirjutatakse, et pikemalt on võimalik lugeda peatükis 5. Soovituslikult oleks
võinud <
mehed“ kirjeldab ajakirjanduse kahte olulist ülesannet ühiskonnas. Esiteks, võimu kritiseerimine, millele viitab järgnev lauseosa 1. lõigus: „/…/ kehvalt töötavat silindrit (poliitikuid) materdab oma igapäevast leiba ausalt teeniv ajakirjandus ning kokkuvõttes võib mootor nii päris kokku joosta.“ Teiseks, ühiskonna infoga varustamine ja rahva toimuvaga (artiklis põhirõhk poliitmaastikul toimuv) kursis hoidmine, mida võib välja lugeda 2. lehel olevalt rasvaselt väljatoodud kahest lausest: „Karmid küsimused on õigustatud ja selgus ühiskonna jaoks vajalik kui arstirohi. Ajakirjandus on poliitika sanitar – ega saagi tänapäeva Eestis suurt midagi muud olla.“ 2. Nimeta missugused probleemid (5) tuleb Eesti poliitikutel lahendada, et meie poliitika oleks jätkusuutlik. Seleta üht probleemi lähemalt! Esiteks, valimissüsteem, teiseks erakondade sisedemokraatia, kolmandaks poliitikas
nüüd aga tõusis tähelepanu keskmesse inimene ise ja tema maine elu. Küsimused esitatud lihtsalt ja arusaadavalt Miks sai keskaja lõpul PõhjaItaaliast Euroopa arenenum piirkond? Millist ajajärku Euroopa ajaloos nimetatakse renessanssiks? Miks? [õpik lk 19] Mille poolest erines saksa humanism itaalia omast? Mis võib olla selle erinevuse põhjuseks? [töövihik lk 9] Keelekasutus Uued mõisted Uued mõisted märgitud rasvaselt ja paistab tekstis hästi silma Mõiste on tekstis ka lahti kirjutatud Maailmavaadet, mis seab esiplaanile inimese ühes kõigi tema vooruste ja puudustega ning näeb maailma inimese vaatekohast, nimetatakse humanismiks (ladina keeles humanus inimlik). Samuti on peatüki olulised mõisted koos seletusega välja toodud eraldi kastikeses peatüki alguses
Aga Ruu ei kartnudki. Ta arvas hoopis, et puuladvas kõlkuda on nii tore! Parajasti juhtusid mööda minema karupoeg Puhh ja Notsu. Vaata, Notsu, mis imeasi see on! Talveajal on apelsinid puu otsas. Üks väiksem, teine suur ja triipudega! üles Puhh. Jõudnud lähemale, nägid Puhh ja Notsu, et puu otsas ei ole keegi muu, kui Ruu ja Tiiger, kes hirmust värisedes terve puu võbisema pani. 6. Kasuta alljärgneval tekstil täpiloendit, vorminda sõna T i i g e r rasvaselt punasena · Tiiger näitas mulle tiigrihüpet! teatas Ruu reipalt. · Jah, a-aga ma unustasin, kuidas allaronimine käib! kogeles Tiiger. Rakvere Ametikool Tekstitöötlus · Kängu ja Jänes muutusid murelikuks, kui nägid Ruud ja Tiigrit kõrgel õhus rippuvat. Aga kui Ruu emme põlle sisse maandus, vähenes nende mure poole võrra. 7. Trüki telefon 324 4445, kasutades sõna telefon asemel vastavat sümbolit 324 4445 8
"Merevaik on randa uhutud ning rohke soolaga segatud ja kokkupressitud merevaht, mis on õhu käes ning päikesekuumuses kuivanud ning ütlemata kõvaks kivistunud..." Alles 1767. aastal kirjutas Samuel Bock raamatu, milles ta tõestas, et merevaik pole midagi muud kui kivistunud puuvaik. Värvused ja variatsioonid Merevaik on tavaliselt meekollane, oranz, kollakasvalge, kollakaspunane, harva sinine, rohekas või must. Enamasti on ta läbipaistev või läbikumav. Ta läigib matilt või rasvaselt, mõnikord öeldakse selle kohta ka: vaiguläige. Keemiline koostis (VALEM) Merevaik koosneb peamiselt süsinikust (79%), vesinikust (11%) ja hapnikust (10%). Lisandina esineb väävlit ja rauda. Keemiline valem: C10H16O Merevaik on tundlik hapete ja kõrge temperatuuri suhtes. Teda tuleb kaitsta higi ja päikesevalguse eest. Füüsikalised omadused Merevaigu kõvadus on Mohsi skaalal 22,5, tihedus 10501100 kg/m³.
Harjutus 1 Kopeeri laused oma dokumenti ja tee nii nagu lause ütleb * See lause, mis siin on, tuleks kaldkirja muuta. * Tee üleühe sõnad korraga rasvaselt. * Jooni alla kahe punase joonega * Joonin alla ainult selle lause sõnad! * Joonin alla punktiirjoonega! * Sellele reale tõmban joone peale! * See lause on tumesinist värvi * N e n d e t ä h t e d e v a h e o n 6 p t * SIIA SUURTÄHED * See on pisikene kiri, ainult 6 punktine * Dokumendi kiri on alati suurusega 12 * Nr. 10 kirja kasutatakse ka tihti * Pealkirjad on alati 16 punktilises kirjas * Aga tõeliselt suur on 24 punktine kiri * See on kõige suurem. (mitte
kõige rohkem 30 sekundit. praegune olukord; Põhiidee peaks olema b) tagapõhi olemasolev info, väljendatud pealkirjas. uuringud; 2.Lugejad, kes kulutavad artiklile kuni c) eesmärgid millised 3 minutit. Loevad läbi lühikokkuvõtte, eesmärgid on reaalsed; alapealkirjad, fotode allkirjad, rasvaselt d) strateegia sõnum, mis on kirjutatud read. vaja teadvustada; 3.Lugejad, kes kulutavad artiklile 30 e) taktika tegevus, ajakava, minutit. kommunikatsioonikanalid; 4. Millest algab kommunikatsiooni f) vahendid eelarve, ajakulu; kava koostamine? g) hindamine Kommunikatsioonikava koostamine 16
"Religioon ja Kultuur" Õpik on mõeldud gümnaasiumile Uus tekst seotud eelnevaga Näide 1. "Nagu Mesopotaamias ja Egiptuses, nii kujunes ka Indias tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. ,, Õppetükk jaotatud pealkirjastatud osadeks Näide 2. Õppetükk jaotatud osadeks järgmiselt: Induse tsivilisatsioon Aarjalased veedade ajajärgul Kastikord Kuningriigid Samuti esineb kahe viimase osa vahel vastuolu. Motivatsioon. Piltidel olevad inimesed,esemed, kohad tekstis mainitud (rasvaselt ära märgitud). Piltide all seletus. Näide 3. Esimese õppetüki teises lõigus on lause: "Paljude asulate seast oli suuremaid linnu, millest tähtsamad olid Harappa ja Mohendzo Daro. ,, Sellele järgneb ka pilt Mohendzo Daro'st, mille all on kirjas:"Mohendzo Daro eksisteeris u 2300-1700 a ekr ,, Rasvasel kirjas uued mõisted, mis tekstis lahti seletatud. Tähtsamad mõisted õpiku taga olevas sõnastikus. Näide 4
- VR-Mootor (5, 6, 8, 12, 16) - W-Mootor (3, 8, 12, 16) - U-Mootor (4, 12, 16) - Y-Mootor (3, 6, 12, 18, 24) - H-Mootor (16, 24, 40) - X-Mootor (16, 24) - Tähtmootor (3, 5, 7, 9, 11) (Lennukimootor) - Ridatähtmootor ((6x2=12, 4x3=12, 6x4=24, 4x5=20, 2x6=12, 4x6=24, 6x6=36, 3x7=21, 4x7=28, 6x7=42, 8x7=56, 4x9=36) (Lennuki ja laevamootor) - Mitmesektsiooniline tähtmootor (2x7=14, 2x9=18, 4x7=28) (Lennukimootor) - Pöördkolb- ehk Wankelmootor (sulgudes on võimalik silindrite arv, rasvaselt on tänapäeval maismaasõidukitel kasutatavad mootorid) Neljataktiline sisepõlemismootor on tänapäeval kõige levinum jõuallikas autodele, mootorratastele, laevadele (paatidele) aga ka statsionaarsetele seadmetele (elektrigeneraatorid, pumbad, kliimaseadmed j.n.e.). Neljataktilise sisepõlemismootori tööpõhimõte seisneb kütuse (bensiin, diiselkütus, maagaas, puugaas j.n.e.) põlemisel saadava energia muutmisest mehaaniliseks energiaks.
,,Enamus ajast kulub koolile ja kodustele töödele. Vabal ajal olen kas arvutis või vaatan telekat. Aga nädalavahetustel putitan garaazis autot. Seda võib-olla saangi lugeda oma ainsaks hobiks." Fredi jutu peale oma hinnetest ja tulemustest koolis võib jällegi väita, et tegemist on tõesti andeka abituriendiga. ,,Niikaua kui mäletan, olen õppinud viitele. Põhikoolis lõpetasin vist ainult ühe klassi tunnistusega, kus oli rasvaselt neli peale trükitud. See oli muusikas nimelt. Aga ma ei kahetse seda nelja. Ma pole kunagi eriline laululind olnud. Pealegi, Laidoneril olid ka kõik ained peale muusika viied aga see ei teinud temast halvemat meest, või mis?" Suhted Fredi naissuhetest saan niipalju teada, et tal oma tüdruksõpra pole olnud. ,,Pole vajadust," räägib noormees. Eks tüdrukud olekski ainult segavaks faktoriks Fredile. Küll tal veel aega naiste südameid murda.
Vali üks: dollarimärgiga võrdusmärgiga Õige! Valemi sisestamist võib alustada võrdusmärgi, plussmärgi või miinusmärgiga. mingit märki pole vajagi hüüumärgiga Küsimus 5 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas tähistatakse funktsiooni sisestamise juhistes mittekohustuslikku atribuuti? Vali üks: argument on ümarsulgudes ja funktsiooniaknas rasvaselt argument on nurksulgudes ja funktsiooniaknas mitterasvaselt Õige! Funktsiooni süntaksis kuvatakse mittekohustuslik argument nurksulgudes, nt FV(rate; nper; pmt; [pv]; [type]) ja funktsiooniaknas mitterasvasena. Küsimus 6 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kopeerimiseks võetakse hiirega kinni lahtri alt paremast servast ja veetakse seejärel üle piirkonna, kuhu tahakse valemit või funktsiooni kleepida
seetõttu, et ta on Ingli ja Hansu tütar. Torkis teda isegi nõelaga. Ingel aga on tõeliselt hea naine, väärikas ja suudab taluda oma saatusekoormat. Üldine: Kui tahta, võib praktiliselt igas detailis leida mõne vihje (Oli vaikne, nagu tühjaks jäävas eesti külas hilissuvisel päeval ikka, naabri kukk kires,muud midagi.) või metafoori (Aliide oli püüdnud kärbest tund aega maha lüüa, aga viimasel oli õnnestunud võita ja nüüd lendas rasvaselt lae all. Aknast välja vaadates Aliide pilk tungis kärbsemustast läbi , keskenduses muruplatsile välgust pooleks läinud kase ees "Lääne sukkpüksid" läikisid porist hoolimata.) Raamat oli ülesehituselt huvitav, lugedes igav ei hakanud. Peatükkidega hüpati ajas edasi ja tagasi ning vahepeal kohtas ka Hansu kirjutisi oma märkmikusse.
viitamist kasutada järgmisel korral lühendit Ibid (ladina keeles sealsamas). 3.5. Tabelid Kõik töös esinevad tabelid tuleb pealkirjastada ja nummerdada. Tabeli number märgitakse tabeli pealkirjast üks rida kõrgemale lehekülje paremasse serva. Tabelis esitatud andmed peavad olema seotud töö tekstiga. Tabelist peavad selguma kasutatud andmete allikad; kui tegemist on töö autori arvamustega, siis tuleb ka see ära fikseerida. Tabeli pealkiri trükitakse rasvaselt ja paigutatakse lehekülje keskele. Näide. Tabel 1 Töötajate kontaktandmed Nimi Sugu Vanus Haridus Kask, Kalev M 23 kesk Allikas: Postimees, 12.jaanuar 2001, lk.5 3.6 .Joonised Siia kuuluvad kõik graafikud, skeemid ja diagrammid
on ehk noorematele lugejatele. Teisalt on pildid täiesti omal kohal: teemade juures on kirjanike pildid ja näidendite tutvustuse kõrval illustreerivad stseenid. Lisaks näeb ka maale, filmistseenide pilte, ajaloolisi elemente, mis kõik püüavad ilmestada ja toetada teksti kõrvalt. 7. Ülesannetes on kasutatud avastus- ning projektõppe meetodeid. Ülesanded on asjakohased, huvitavad, kuid nende lahendamine võib võtta üsna palju aega. Tähtsaimad nimed ja märksõnad on trükitud rasvaselt, et neid paremini märgata ja kategoriseerida. Õpiku peaeesmärkideks on huvi tekitamine tekstide kaudu ning väärtuste õpetamine teoste analüüsimise teel, mis tekstidega tutvudes täielikult õigustab ennast. Püütakse tuua välja nii teoste põnevaimad seigad, huvitavad vaatenurgad kui autorite biograafiad, suhtestumised teosega. Interpreteerimiseks tuuakse välja erinäolised materjalid, mis ühtlasi näitab, et maailmas on lisaks mustale ja valgele, palju erinevaid halle toone. 8
lõigu tekst järgnevalt: Arial, 14pt, reasamm 2,0; esimene lause olgu sõrendatud märgi- sammuga 5,4p; teine lause sinist värvi. 5. Tekita kolmanda lõigu ümber piirjooned vasakule ja alla; märgista mõni sõna ja määra sellele mingi fondi efekt (vari, reljeeg, graveering jne), korda seda tegevust veel mitu korda mõne teise efektiga. 6. Kujunda esimese lõigu tekst järgmiselt: nimed rasvaselt ja 11, tegusõnad allajoonitud; lõik olgu paremale joondatud ja selle järel olgu tühja vahet 36pt. 7. Tekita teksti järele kaks reavahet ja lisa oma äranägemise järgi mõned (vähemalt 5) sümbolit, eraldades neid tühikuga. 8. Lisa vee valem, kasutades alaindeksit, ja veel mõni keemiline valem, mida tead; lisa mõned pindala ja ruumala tähistavad mõõtühikud, kasutades ülaindeksit. 9
loendid menüüst Insert-Index/Lisa and Table/tabel- vaheleht Tables of Figures). 27. Joonis paigutatakse võimalikult selle tekstilõigu järele, milles talle esmakordselt viidatakse. Joonise number paigutatakse (Insert-Caption/Lisa) joonise alla joondatult vasakule 46ja sellele järgneb number, mille lõpus on punkt. Punktile järgneb üks tühik ja joonise pealkiri, mis lõpeb punktiga. Sõna ,,joonis, selle number ja pealkiri trükitakse rasvaselt (Bold/Paks). 28. Joonis paigutatakse lehe keskele ja joonisele kantavad tähised, arvud ja sõnaline tekst trükitakse kirjasuurusega 11 või 12 punkti ja kasutatakse reavahet 1,0. Kui joonis pole autori koostatud, siis tuuakse viide allikale sulgudes pärast joonise pealkirja lõpetavat punkti. Näide: Joonis 1. Õpilase roll ja tegevused. 6. Valemid 29. Valemitele peab eelnema selgitav tekst ning järgnema tähiste selgitus. Valemid
mida tegi? selge millal? sisutihe miks? kontaktandmetega kuidas? · Pealkiri Teemalause/sissejuhatus Faktid Taust Perspektiiv · Pressiteate vormistus 7.4.2 · ametlik suhtlusvorm (Pressiteade) (organisatsiooni logo) kuupäev, aasta (1. jaanuar 2009) pealkiri (suuremas fondis, rasvaselt trükitud) sissejuhatus ehk ingress (ei kasutata tsitaate, hinnanguid ega loetelu) 7 sisu (jaguneb teemalõikudeks) kontaktinfo (nimi, ametinimetus, telefon, meiliaadress) info teate koostaja kohta (kui tegemist pole kontaktisikuga, kasutatakse suhtekorraldajat või agentuuri teenust) · Pressiteate vormistus
kiletatakse hiljem, on hallitus kerge tekkima. Leib ja toitumine Leib on oma toitainesisalduselt suurepärane söögipoolis. See sisaldab rohkesti süsivesikuid, mingil määral valke ning vaid pisut kvaliteetset taimerasva. Leib on kerge taimetoit. Toitumisspetsialistid väidavad, et söögikord on täielik alles siis, kui sellesse kuulub paar viilu leiba. Nii leib kui sai "kergendavad" einet, kuna võtavad ruumi rasvaselt toidult ning parandavad söögikorra toitainesisaldust, tuues sellesse kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid. Leib on nii tervislik kui maitsev. See täidab hästi kõhtu, aga ei tee paksuks. Leib on meie põhitoiduaine Leib sisaldab peaasjalikult süsivesikuid. Nendest peaks inimene saama umbes 55- 60% vajalikest kaloritest. Toitumispüramiidi põhja moodustavad süsivesikurikkad teraviljatooted eesotsas leivaga. Leivas on head süsivesikud
" *TÕENE 3.Milline anatoomia haru uurib elundite kuju, ehitust ja paiknemist elundkondade kaupa? *Süstemaatiline anatoomia 4.Mida tähendavad alltoodud võõrsõnad? a) apikaalne → tipmine, tipulähedane, b) kraniaalne → peapoolne, c) kaudaalne → sabapoolne, d) distaalne → kaugmine, kerest kaugemal asetsev, e) plantaarne → taldmine, f) dorsaalne → selgmine, g) fibulaarne → pindluumine 5.Mida tähendab järgmises lauses rasvaselt esitatud sõna? "Õlavarreluu proksimaalses otsas on õlavarreluu-pea." Lähimises, kere lähedal asetsevas 6.Mida tähendavad alltoodud võõrsõnad? a) supinatsioon → väljapööramine, b) pronatsioon → sissepööramine, c) anteversioon → ettetoomine, d) abduktsioon → eemaldamine, e) aduktsioon → lähendamine, f) ekstensioon → sirutamine, g) fleksioon → painutamine 7.Mida tähendab järgmises lauses rasvaselt esitatud sõna?
liste sõlmede, mädavillide ja raskematel juhtudel ka armide teke. Akne on komeeti- line probleem, mis võib tekitada psühhosotsiaalseid raskusi. Teine spetsiifiline nahahaigus on seborröa ehk rasuvoolavus, mis iseloomustab aknet. Põhjuseks on rasunäärmete talitluse häire. Eristatakse kuiva ja rasust seborröad. Kuiva seborröa puhul on tegemist rasunäärmete alatalitlusega. Rasuse seborröa korral hakkab nahk juustega kaetud piirkonnas, ninal, laubal, põskedel, seljal rasvaselt läiki- ma, muutub karedaks ja krobeliseks. Kuiv seborröa on juuste suurenenud väljalange- mise peamisi põhjusi. Samuti kõõm on sebboröa haiguse üks tunnuseid. 4.1 Rasuse naha haiguste ravi Rasuse naha probleeme, haigusi saab ravida hariliku kirikakraga, punase päevaküba- raga, Virgiinia nõiapuuga, tähklavendliga, teepuuga, hariliku seebilillega, punase jalakaga, hariliku sidrunipuuga, hariliku mürdiga. Seborröa puhul aitavad ka mitmed
· ajakirjaniku rolli mõistmine hõlbustab nendega suhtlemist · ärge alahinnake ajakirjanikke · vähetuntud väljaannete ajakirjanikesse tuleb suhtuda sarnaselt teistele Artikli lugejaskonna määratlemisel on tuntud "30-3-30" mudel. 1. Lugejad, kes pühendavad artiklile kõige rohkem 30 sekundit. Põhiidee peaks olema väljendatud pealkirjas. 2. Lugejad, kes kulutavad artiklile kuni 3 minutit. Loevad läbi lühikokkuvõtte, alapealkirjad, fotode allkirjad, rasvaselt kirjutatud read. 3. Lugejad, kes kulutavad artiklile 30 minutit. Ajakirjandusega suheldes on soovitatav kinni pidada järgmistest pidepunktidest: · Teadvustage oma huvid ja eesmärgid. See loob võimaluse koostada konkreetse tegevusprogrammi. · Mõelge läbi võimalikud tagajärjed. · Ärge tehke oletusi puuduliku info põhjal. · Uurige tagapõhja. · Eesmärgid peavad olema selged. · Mõelda suhete korraldamine põhjalikult läbi
4, kusjuures viimane tähendab kolmanda peatüki neljandat tabelit. Sama moodust on soovitatav kasutada ka jooniste tähistamisel. Tabeli number paigutatakse pealkirjast üks rida kõrgemale paremasse serva. Sõna "tabel" on sõrendatud. Teksti paigutatavad tabelid peavad kandma nende sisu lakooniliselt lahtimõtestavat pealkirja. Pealkirja sõnastamisel tuleb alustada tabeli sisust, millele järgneb objekti (ettevõtte, riigi jm.) nimetus ja lõpuks ajavahemik. Pealkiri trükitakse rasvaselt ja paigutatakse keskele. Kui tabel pole ise koostatud, tuleb märkida allikas. Tabel tuleb esitada kirjasuurusega 11 punkti ja paigutada keskele. Kõigil tabeli veergudel peab olema nimetus, mis paigutatakse kaldkirjas veeru keskele. Üldreeglina veerge ei nummerdata, välja arvatud juhud, kui töö tekstis viidatakse tabeli teatud veergudele. Kui tabel jätku teisel leheküljel, tuleb tabeli nimetusi korrata. Tabelites esitatud andmed tuleb siduda töö tekstiga. Selleks kasutatakse
otstarbekas esitada lisades. Tekstis esitatakse ka tabeli sisu kokkuvõte ja viide. Näiteks: Alljärgnev tabel 2 iseloomustab õendusprotsessi ja uurimisprotsessi võrdlust viie etapina. Tööstaazi järgi oli kõige väiksema staaziga õde olnud ametis 1 aasta ning kõige pikem tööstaaz oli 20 aastat. (vt tabel 3). Tabeli number ja pealkiri paigutatakse tabeli kohale joondatult vasakule ja järel on punkt. Sõna ,,tabel", selle number ja pealkiri trükitakse rasvaselt (Bold). Tabeli kõik veerud pealkirjastatakse. Pealkirjad kirjutatakse suure algustähega. Üldreeglina tuleb tabelid paigutada ühele lehele ja veerge ei nummerdata. Kui tabel jätkub järgmisel leheküljel, siis tuuakse ainult veergude numbrid. Kui tabelis toodud andmete kohta saab kasutada ühesugust mõõtühikut, siis tuuakse see ära tabeli veeru ülemises osas sulgudes (vt tabel 3). Tabel paigutatakse lehe keskele ja sisu
signaale. Seega on tegelikud juhtseadmed palju keerukamad kui siin vaadeldav juhtseade. Lihtsustused on vajalikud juhtautomaadi tööpõhimõtte paremaks mõistmiseks. Selguse huvides on otstarbekas näidet veelgi lihtsustada ning kirjeldada manipulaatori liikumist üksnes tasapinnal. Joonisel 1.31 on kasutatud samu tähiseid mis ruumilise liikumise mudeli juures. Lisaks on toodud väljundsignaalide, olekute ja sisendsignaalide koodid. Väljundsignaalide koodid on tähistatud rasvaselt, kusjuures vastavaid liikumisi näitavad nooled. Sisendeid tähistavad liikumise piirikud ning nende kõrval on näidatud koodid. Oletagem, et manipulaator töötab tsükliga 1, 2, 1, 3, 4, 3 ning edasi jälle 1, 2, 1, ... jne. Manipulaatori liikumist kirjeldavat skeemi võib vaadelda kõigi eespool loetletud lihtsustuste korral ka juhtautomaadi graafskeemina, mis määrab roboti töö algoritmi. Graafskeemi järgi saab koostada juhtautomaadi siirde- ja väljunditabelid (tabelid 1.11 ja 1.12)
annaabi.ee 
