VENE KEELE REEGLID 1. , , ? Kui vana oled sina? Kui vana on tema? 1 (21, 31, 61 ...) 2, 3,4 ( 22, 33, 94) 5-20 2. ? ? Mis kell on? on meessoost sõna. 1, 21 2, 3, 4, 22, 23, 24, 5- 20 (minut) on naissoost sõna (1) (2), 3, 4 5- 20 ? Mis kell? Siis on alati eessõna B. Nt. Mis kell algavad tunnid? 3. ? Palju maksab? *Meessoost sõnad. (dollar), (sent) 1 , 2,3, 4 , 5- 20 , (rubla) on peenendusmärgiga lõppev meessoost sõna 1 2, 3, 4 5-20 on ka meessoost sõna, kuid ta ei käändu. *Naissoost sõnad (kroon), (kopikas) (1) , (2), 3, 4 , 5-20 , . Nimisõna ühildumine arvsõnaga 1. Meessoost nimisõnad , , , * 1 , , , 2, 3, 4 , , , 5-20 , , , * meessoost nimisõnad, mis lõpevad - 1 2, 3, 4 5-20 * meessoost nimisõnad, mis lõpevad - 1 2, 3, 4 5-20 2. Naissoost nimisõnad * (1) (2), 3, 4 5-20 * (1) (2) , 3, 4 5-20 * (1) , 3, 4 5-20 * (nuku) (1) (2) , 3, 4 ...
ja üldse mitte teistemoodi, siis hakatakse irvama ja öeldakse:''Sa peaksid kärvama!''. Siis mina ütlen:''Aga mis siis?'' ja sina jää vait,kuradi Liis. Kui ma teen midagi teistmoodi ja üldse mitte teistemoodi, siis see pole halb, ega mingi tapatalg Moevärk Moevärk on imelik, algas see vist Siberist. Jetid panid riidesse ja kihutasid põõsasse. Nüüd kui keegi miskit teeb, siis ta ütleb:''Moevärk on see''. Aga üldse mis on see? Moevärk on täitsa pees. Vene keel Venku on üks tore aine, õps ikka seal on kaine. Vene keel omab meid ja ma arvan, et ka teid. Kui ma ütlen venku sucks, siis tuleb meelde mjahkiznak. Õppima peab seal palju, kuid kui pea on nagu kalju, siis midagi ei jää pähe ja õps sulle paneb ühe. Puhvet Koolis on meil puhvet, see on päris uhke. Töötab seal üks tädi, mul on tema pärast häbi, sest tädil on kilest müts ja sinine on tal püks. Seal müüakse saia, aga mitte kalja. Veel pelmeene müüakse seal ja see on hea, nii hea.
juba on tekkinud arutelud, kas keelata selle sõna kasutamine. Ameerikas on tabu all sõnad ,,nigger" ja ,,nigga", sest need on seotud mustanahaliste orjusega. Mustanahaline või must on leebemad variandid, kui neeger. See meeldib rohkem ka mustanahalistele, kui neid niiviisi kutsutakse. Afro-ameeriklasteks kutsutakse pigem neid mustanahalisi, kes Põhja-Ameerikas asutsevad, mitte kõiki mustanahalisi. b) venelane (30); tibla (7); sibul (7); venku (3); russ (1) Nagu näha, kasutatakse meie idanaabri kohta kõige rohkem sõna venelane, mitte mingit sõimusõna. Tibladeks ja sibulasteks kutsutakse tavaliselt neid vene rahvusest isikuid, kes elavad Eestis ja ei oska sõnagi eesti keelt ning kes käituvad halvasti teistega. Neid võib pidada vulgaarseteks väljendeiks. Venku on sõna venelane slängiversioon, seda kasutavad noored ka tihti. Väljend russ on tulnud sõnast ,,russian", mis tähendab inglise keelest tõlgituna venelast. Seegi
Ajakirjanduses on kasutusel sõna mustanahalised, mitte neegrid, viimast kasutatakse ainult intervjuude otsekõnedes. Kuid selgub ka see, et tegelikult tähtsustatakse rassi üle, rassiste on siiski olemas ja neid ei saa ära kaotada, kuid inimene on inimene ja ei ole oluline, mis värvi on ta nahk. Teine ja suurem eristamine on aga venelastega. Vahel kasutatakse nende kohta sõna tibla ja siis on see alati väga negatiivse tähendusega. Venelaste kohta kasutatakse ka sõnu venku . Kõige korrektsem oleks võib-olla kasutada sõna venemaalane, kuid see kõlaks väga imelikult, sest on harjutud sõnaga venelane, nagu eestlanegi. Seepärast loetakse ajakirjanduses korrektseks sõna venelane. Poliitilise korrektsuse halvaks kõrvalmõjuks loetaksegi keele ühekülgsust, üritatakse rääkida selliste sõnadega, mis kedagi ei solvaks. Neid sõnu pole aga palju ja seega jääb keel väga ühekülgseks. Homoseksuaalid ja eakad
Saksa - saksa keel Füsa - füüsika Kemma - keemia Keka kehaline kasvatus Aika - ajalugu Kunsta - kunstiajalugu Musa - muusikaõpetus Konta - kontrolltöö Dire - direktor Õppealajuss - õppealajuhataja Klassijuss - klassijuhataja Õps - õpetaja Poppi viskama - põhjuseta puuduma 5.2.INIMESED Kõbi - vana inimene Kont - kõhn inimene Tünn - paks inimene Piff - tüdruk Püss - ilus naine Malts - inetu tüdruk Kutt,tüüp - poiss Ment - politseinik Tatt - väike laps Parm - joodik Venku - venelane Maakas - maalt pärit inimene 5.3.ALKOHOL Tinti panema - jooma Kapsas - väga purjus Pump - väga purjus Alko - alkohol Poolene - poole liitrine Pidu - labrakas 5.4.RÜHMITAMATA SÕNAD Tõmba uttu - mine ära Pluffima - valetama Sooda - rumal Kidra - kitarr Velo - jalgratas Bena - bensiin Bemm - BMW Limps - limonaad Kelbas - loll jutt Savi - vahet ei ole OK - olgu Feil - läbikukkumine Kammoon - ole nüüd Soll - solaarium Läpakas - sülearvuti Burks - hamburger Väss - väsinud
) *Iga äriühing on suurema riskiga, kui finantsorganisatsioon (ehk pank). 25% 23% 18% Eelisaktsiate 1. 2. pakett ... segane poolik 25% - min 25%+0,01% max 25%+(25%-0,01%) 22.10.12 Esitajaaktsia. Omanikuks on see, kelle käes esitajaaktsia on. Pole nimeline. Annab üldjuhul garanteeritud hääled, on põhimõtteliselt teoreetilised. Kuldaktsia. Nimeline, annab veto õiguse kuni 5ks aastaks. Vinkuleeritud aktsia. (venku-venelase järgi) Nimeline, Nordstreamiga seotud. Üldjuhul ei anna dividende. Annab otsustamisõiguse. Oblikatsioon. Ei ole nimeline, annab üldjuhul tagatud dividendid. Ei anna häält. Peale kehtivustähtaja möödumist kuulub kohustuslikule emiteerijapoolsele tagasiostmisele. Pole aktsia. Oblikatsioone võib emiteerida kes iganes, kes on selleks suuteline (kes suudab seda müüa). On taandunud võlakirjale. Võlakiri - üldjuhul 2 (3) osapoole vaheline leping. Tulumaksuvaba miinimum 144 eur
Zara nägi Suurt Vankrit ning mõtles et seda sama nägi ka tema vanaema siin samas ja et ta vanaema oli köögis kus oli just Zara. Kui Zara oli natuke aega õues pani Aliide ukse lukku ning ei lasknud Zarat sisse sest ta arvas et leidiski seal enda mehe ja nüüd on neil mingi halb plaan. Aliide isegi tahtis välja otsida püstoli aga ta läks vaatas hoopis teise ukse kaudu et Zara oli üks ja lasi ta siis sisse. Zara küsis miks oli tema Aliide uksele kirjutatud tibla, venku ja Magadan. Aliide ei tahtnud sellest rääkida ning ütles et mingi tobe poiste mäng. Kui Zara küsis et miks Aliidel koera ppolnud siis ütles ta et koer nimega Hiisu on surnud, ilmselt mürgitatud. Aliide põgenes õue vett tooma. 1991 Lääne-Eesti Esimene rahesadu tuli maikuus. Aliide ei teinud sellest algul välja, hiljem oli üleolev, et mingi kivirahe küll teda liigutada ei suuda, selleks on vaja tanki. Sõda Aliide aga ei tahtnuud. Ta karjus
andis Zarale süüa ning teised riided. Aliide rääkis Zarale, et talle tuleb peatselt tütar Talvi Soomest külla. Zarat see uudis rõõmustas, sest ta lootis, et koos Talviga õnnestub tal Tallinnasse põgeneda enne, kui Lavrenti ja Pasa ta leiavad. Hiljem ilmnes, et Talvi siiski ei tule. Aliide uuris endiselt Zara elu kohta, hiljem hakkas aga tüdrukut tasapisi usaldama. Külapoisid kiusasid Aliidet ja kirjutasid tema maja uksele selliseid sõnu nagu magadan, venku, tibla. Zara uuris selle põhjust, kuid Aliide ei tahtnud sellest rääkida. Zara leidis viimaks olevat õige aja, et näidata Aliidele kaasa võetud pilti. Aliide eitas fakti õe olemasolust. Zara ja Aliide meenutasid minevikku, eeskätt Zara elu Vladivastokis. Peatselt ilmusidki Lavrenti ja Pasa, kes tulid Zarale järgi. Aliide peitis neiu konkusse. Mehed esitlesid end KGB ametnikena ning rääkisid, et Zara olevat ohtlik kurjategija. Nad näitasid Aliidele ka pilte Zarast
annaabi.ee 
