Seega tuli inseneridel väljatöötada sõiduautole sobilik jõuallikas. Subaru insenerid mõistsid peagi, et kolvid tuleb viia ühte tasapinda. Keskel asetsev väntvõll ja 180 kraadise nurga all asetsevad kolvid andsid mootorile madala raskuskeskme ja vibratsioonivaba sujuva käigu. Selline mootoritüüp andis ka tulevikus projekteeritavale autole madala raskuskeskme ja hea teelpüsivuse. Oli sündinud SUBARU lamavmootor - mille poolest on SUBARU tuntud ka tänapäeval. Uus madala raskuskeskmega alumiiniumist 4-silindriline horisontaalselt asetatud mootor sai Subaru ja ühtlasi ka kogu Jaapani esimese esisillaveolise sõiduauto jõuallikaks. SUBARU 1000 FF-i ("Flat Four") esitleti aastal 1966. Auto ainulaadne konstruktsioon innustas ostjaid sedavõrd, et paari aasta pärast alustati selle mudeli eksporti USA-sse. Suurema mootoriga varustatud eksportmudel SUBARU 1100 FF ja kuuekümnendate aastate lõpus esitletud SUBARU 1300 FF olid teerajajad tugeva brändi tekkele.
41 42 ELJ II eksamiküsimused ja vastused 1. Vaba vurr ja tema omadused Vurri, mille riputuspunkt ühtib raskuskeskmega ja telgedel puuduvad hõõrdejõud, nimetatakse vabaks vurriks. Vabal vurril on kolm omadust: 1) vaba vurr püüab säilitada muutumatuna oma peatelje suunda liikumatu taustsüsteemi suhtes. Kui vaba vurri peatelg suunata mingi tähe peale, siis sõltumata aluse liikumisest, millele vaba vurr on paigutatud, näitab vurri peatelg muutumatult suunda tähele. 2) Välise jõu rakendamisel vaba vurri teljele, mis ei ole peatelg, ei liigu peatelg mitte
Mehaaniline võnkumine on keha liikumine ,milles see kaldub Harmooniliseks nim võnkumist ,milles võnkuv suurus muutub ajas oma tasakaaluasendist kõrvale kord ühes,kord teises suunas. siusoidaalse seaduspärasuse järgi.Füüsikaline pendel? Harmooniliseks nim võnkumist ,milles võnkuv suurus muutub ajas Füüsikaliseks pendliks nimetatakse iga reaalset keha ,mis ripub siusoidaalse seaduspärasuse järgi.Harmoonilise võnkumise kinnitatuna raskuskeskmega mitte kokkulangevast punktist. diferensiaalvõrrand? Sumbuva võnkumise differentsiaalvõrrand? .. Sellist seost peavad rahuldama kõik k , - võrdetegur, hõõrde- või x x 0 2
Samaaegsete sündmuste asukohaline kokkulangevus ei olene taustsüsteemi valikust. 2) Harmooniline võnkumine? Võnkumiseks nimetatakse füüsikalise suuruse muutust,milles see kaldub oma keskmisest väärtusest kõrvale kord ühes ,kord teises suunas. Harmooniliseks nim võnkumist ,milles võnkuv suurus muutub ajas siusoidaalse seaduspärasuse järgi. 3) Füüsikaline pendel? Füüsikaliseks pendliks nimetatakse iga reaalset keha ,mis ripub kinnitatuna raskuskeskmega mitte kokkulangevast punktist. 4) Sumbuva võnkumise differentsiaalvõrrand? k x + x + x = 0 , - võrdetegur, hõõrde- või takistusjõu tõtte ei toimu võnkumine m m jääva amplituudiga. 5) Mida nimetatakse lainepaketiks? Praktikas on lained lõpliku kestusega , nad on alguse ja lõpuga. Lainet ei saa iseloomustada ühe täpse sagedusega. Kuid teda võib vaadelda koosnevana teatud hulgast sinosoidaalsestest lainetest
võngete arvu. Ühikuks on herts. Vedrupendli võnkumine Fe=-kx, ma= -kx, md2x/dt2= -kx, Wp=kx2/2, Wk=mv2/2 Võnkumiste diferentsiaalvõrrand = d2/dt2 = -c , kus - hälve ja c=w2; sellise dif lahendiks on = Acos(wt + 0) Matemaatiline ja füüsikaline pendel mat pendliks nim idealiseeritud süsteemi, mis koosneb kaalutust ja venimatust niidist, mille otsas ripub ainepunkt, keha, mille mass on koondunud ühte punkti. Füüsikaliseks pendliks nim iga reaalset keha, mis ripub kinnitatuna raskuskeskmega mittekokkulangevast punktist. Samasihiliste võnkumiste liitumine P69 Tuiklemine kahe samasihilise liidetava võnkumise sagedused erinevad väha. Resultantliikumist võib kujutada pulseeriva amplituudiga harmoonilise võnkumisena. Ristuvate võnkumiste liitmine P71 ja P41 Sumbuvad võnkumised ajas muutuv amplituud P42 P73 Sundvõnkumised nim võnkumisi, mida võnkumisvõimaeline süsteem sooritab perioodiliselt muutuva valisjõu mõjul. f=Fcos wt P75 P43
Ekstreemsetes oludes võib toimuda sadulveoki ja haagise täielik hädapidurdus. See süsteem määrab ära juhi reaktsiooni ja võrdleb kursist kõrvalekalde nurka roolimisnurgaga. Kui need pole vastavuses, siis mootori pöördemoment katkeb ja rattapidurid hakkavad tööle, püüdes veokit stabiliseerida. Millised pidurid aktiveeritakse (millisel rattal ja millisel teljel) sõltub ebastabiilsuse põhjusest. Süsteemil on ka väljalülitusreziim. See on mõeldud täislastis kõrge raskuskeskmega veokitele, mille raskuskese tühjana asub väga madalal. See eriomadus välistab ebakohase käivitumise riski laadimata olekus. Kui ESP käivitub, siis süsteemimälu salvestab andmed andmebaasis. Sagedane käivitumine viitab vajadusele veokijuhti koolitada EBC-mootoripidurdusleevendi EBC ülesandeks on vältida vedavate rataste libisemist mootoriga pidurdamisel ehk gaasipedaali vabastamisel tekkiv aeglustus ja kui võtad käigu alla EBC rakendub tööle kui
Ideaalse gaasi juures 16.Matemaatiline pendel: on kaalutu ja venimatu niidi me ei arvesta molekulide ruumala.2.omavahel molekulid otsa riputatud punktmass.Võnkeperiood T avaldub mitte kunagi kokku ei põrku.pV=m/µ RT ;p-rõhk, T=2l/g.Füüsikaliseks pendliks võib olla iga keha,kui V- ruumala,m-ass,µ-moolmass.RT-ruumala. see on nii kinnitatud,et ta saab võnkuda ning 30.Tahke keha joon ja ruumpaisumine: kinnituspunkt ei ühti raskuskeskmega. l=lt-l0 T=2I0/mgl ; T=2lt/g ,lt taandatud õlg. 17.Võnkumiste sumbumine:Sumbuvaid võnkumisi kirjeldab siinusfunktsioon kuid selle amblituud väheneb ajas eksponentsiaalselt.x=Asinst; s=02-2; (1+t)-joonpaisumis binoom. =r/2m ;=lnA(t)/A(t+T)= T ; -sumbuvus tegur,r- V=Vt-Vo Keskonna takistustegur.Võnkleamplituudi vähenemist kirjeldab sumbuvuse logaritmiline dekrement( ),mis on
mõjuvate jõudude resultant on null 3.Toricelli seadus- määrab anumast ava kaudu väljavoolava vee kiiruse.v2= 2gh 1 4.Aine oleku diagramm- 5.füüsikaline pendel- Füs. Pendel võib olla iga keha, kui see on kinnitatud, et ta saab võnkuda ning kinnituspunkt ei ühti raskuskeskmega. periood sõltub keha massist ja inmom. 5variant 1.Ühtlane ringliikumine- Ühtlase ringliikumise korral on nii joonkiirus kui nurkkiirus konstantsed.-nurkkiirus =' =/t f-sagedus T-periood f=l/T=/2 V=R an=v2/R an- normaalkiirendus. 2.Inertsimoment- Impusismoment on inertsmomomendi ja nurkkiiruse korrutis L=I·. Inertsmoment on suurus ,mis arvestab massi jaotumist kehas.I=mi2·ri2 Kui innertmom ei läbi keha raskuskeset arv see Steineri lause abil:
seisab paigal või liigub ühtlaselt kulgevalt Dünaamilised parameetrid: 1. Inertsiaalsed: Inerts on keha omadus säilitada oma seisund. Mõõduks on: - Mass (kulgliikumisel). Inertsi ja gravitatsiooni ning kehas sisalduva aine hulga mõõt (kg). Keha kaal ei võrdu keha massiga. Masskese –kujuteldav punkt kehas, kus lõikuvad kõigi keha kulgliikumist põhjustavate jõudude mõjusirged Maa gravitatsiooni- väljas ühtib masskese keha raskuskeskmega (KRK) KRK asukoht sõltub keha segmentide raskuskeskmete asukohtadest. Muutub keha asendit muutes - Inertsmoment – inertsi mõõt pöördliikumisel pöörlemistelje suhtes (I=kg*m2) 2. Jõud - kehade vastastikuse mõju mõõt kulgliikumisel. Väljendub keha massi ja sellele antava kiirenduse kaudu F=m· a. Jõumoment kajastab jõudu pöördliikumisel. Jõuimpulss on jõu hulga mõõt ajas. Jõud jagunevad: I
Vurrkompassi teooria Vurriteooria Vurr ja tema omadused Üldiselt võib nimetada vurriks suvalise kujuga tahket keha, mis pöörleb mingi liikumatu punkti ümber, mida nimetatakse riputuspunktiks. joon 1 Vurriteoorias nimetatakse vurriks sümmeetrilist rasket ketast, mis pöörleb suure kiirusega oma sümmeetriatelje ümber ja omab riputust, mis võimaldab tal vabalt liikuda ümber iga telje ja muuta ruumis oma suunda. Kui vurri riputuspunkt langeb kokku tema raskuskeskmega, nimetatakse teda astaatiliseks ehk tasakaalustatuks. Vurri riputuspunkt on ainuke punkt, mis jääb liikumatuks vurri pöörlemisel ükskõik millise telje ümber. Telge, mille ümber vurr pöörleb nimetatakse peateljeks. Vurri riputuseks kasutatakse mitmesuguseid mooduseid. Kõige lihtsama riputuse puhul pöörleb rootor nõelal, mis toetub tugilaagrile. Joon 2 Enim levinud vurri riputuseks kardaanriputus, mille puhul vurr
p1+gh1+v12/2=p2+gh2+v22/2; v-kiirus Toricelli seadus määrab anuma avast väljavoolava vedeliku kiiruse: v2= Matemaatiline pendel on kaalutu ja venimatu niidi otsa riputatud punktmass. Selle abil saab arvutada raskuskiirendust ilma keha massi teadmata. Teada on vaja õla pikkust (l) ja võnkeperioodi (T). T=2 Füüsikaline pendel võib olla iga keha,kui see on nii kinnitatud,et ta saab võnkuda ning kinnituspunkt ei ühti raskuskeskmega. Kõik looduses eksisteerivad võnkuvad kehad on füüsikalised pendlid. T=2 I0- inertsmoment Sisehõõre vedelikus (Fh) vedelikes on võrdeline kiiruse gradiendi (dv/dx) ja vedelikukihi pindalaga ning suunatud liikumise vastu, viskoosus e sisehõõrdetegur () ühik [Pa s]. Turbolentne on keeriseline või pööriseline voolamine, mis tekib ühel teatud kiirusel. Üleminekus laminaarselt voolamiselt turbolentsele voolamisele iseloomustab reinoldsi arv Rek=1000
Ketisamm .325" / 3/8" Soovituslik plaadi pikkus, min-maks. 33-40 cm Keti kiirus maks. võimsusel 16,3 m/s Kaal (ilma lõikevarustuseta) 5 kg Husqvarna 346XP on meie uue põlvkonna professionaalne kettsaag, mille välja töötamisel on kasutatud uusimaid tehnoloogilisi saavutusi. Nad on suure võimsusega ja hea kiirendusega, kuid kaalult kerged, mistõttu nad on suurepärased okste laasimiseks. Saed on saleda korpusega ja kõrgel paikneva raskuskeskmega, et nad oleksid käepärased kasutada. Ketipingsuse seadistamine on viidud külje peale. Mõlemal mudelil on keskkonnasäästlik õlipump, mille õlivoolu saab seadistada. Tehnilised andmed: Silindri töömaht 45.0 cm³ Väljundvõimsus 2.5 kW / 3.4 hj Kaal (ilma lõikeosata) 4.8 kg Müra rõhk 100.5 dBA Müra võimsus 114 dBA Vibratsioone esi/tagakäepidemes 3.3 m/s² / 3.4 m/s² Kütusepaak 0.50 l
Pöörleva keha energia- 12. Harmooniline võnkumine- on protsess, kus punktmass liigub mööda sirget ning tema asukohta kirjeldav koordinaat x muutub ajas siinus (v cos) funktsiooni järgi. Harmooniliselt võngub nt ühtlaselt nurkkiirusega mööda ringjoont liikuva punkti m projektsioon P. 13. Matemaatiline pendel- kaalutu ja venimatu mass. 14. füüsikaline pendel- vb iga keha , kui see on nii kinnitatud, et ta saab võnkuda ning kinnituspunkt ei ühti raskuskeskmega. 15. harmooniliste võnkumiste liitmine- 16. võnkumiste sumbumine- sumb.võnkumisi kirjeldab sinfunkt.,kuid selle amplituud väheneb ajas eksponentsiaalselt. Võnkeamplituudi vähenemist kirjeldab sumbuvuse log dekrement , mis on arvuliselt võrdne kahe samapoolse üksteisele järgneva võnkeamplituudi suhte ln-iga. 17. lained elastses keskkonnas- 18. akustika- 19. 20. Torricelli seadus- määrab anuma avast väljavoolava vedeliku kiiruse. 21
projektsioon(P)16.Mat ja füs pendel Mat. Pendel on kaalutu ja venimatu niidi otsa riputatud punktmass. Selle abil saab arvutada raskuskiirendust ilma keha massi teadmata. Teada on vaja õla pikkust(l) ja võnkeperioodi (T). T=2 I /mgl kus I = ml2 Füs. Pendel võib olla iga keha, kui see on kinnitatud, et ta saab võnkuda ning kinnituspunkt lt ei ühti raskuskeskmega. periood sõltub keha massist ja inmom. T=2 , lt=I0/ml g 17.Võnkumiste sumbumine Sumbuvad võnkumised on ka kirjeldatavad siinusfunktsioonina, kuid selle amplituud väheneb ajas ekspotentsiaalselt. x=Asinst s = 02 - 2 kus on sumbuvustegur.Harmooniline võnkumine on protsess, kus punktmass liigub mööda sirget
Pildil: Pildil on pall, mis oli kasutusel aastast 1851 kuni 1892'ni. Sportlase Eripära ja Treeningud Tänapäevane mängustiil soosib füüsiliselt väga hästi arenenud mängijaid, kuid nende keha suurus ja oskused sõltuvad ülesannetest väljakul. o Kaitsja on sageli pikka kasvu ja sale. Temas peavad olema koondatud sprinteri ja tugeva jalaga lööja omadused o Poolkaitsja on üldiselt jässakas, madala raskuskeskmega, aga samas kiire ja liikuv o Ründajad on suured ja tursked (pikkus 190 cm. ja kaal üle 100kg). Ründaja on ragbimängija algkuju Treening algab üldfüüsilise ettevalmistusega (jooksmine, vastupidavuse arendamine, jõusaal) ja venitustega. Sellele järgneb tehnika treenimine (söödud) ja taktikalised kombinatsioonid (kohad sisseviske ajal ja rüseluses). Mängija jõuab oma karjääri tippvormi 26 27 aastaselt. Kasutatud Kirjandus
•• Kaalutu ja venimatu niit •• Riputatud ainepunkt (punktmass) •• Liigub etteantud tasandis •• Liikumist ei pidurda takistusjõud •§ Tasakaalu poole viiv jõud arvutub järgmiselt: § Matemaatilise pendli periood T •Füüsikaline pendel (+ valem ja joonis) § Füüsikaliseks pendliks nimetatakse iga reaalset keha, mis ripub kinnitatuna raskuskeskmega mittekokkulangevast punktist •§ Tasakaaluasendisse viiv jõud F põhjustab momendi Füüsikalise pendli periood oleneb • Pendli massist • Massi paiknemisest pendli kinnituspunkti suhtes • Massikeskme kaugusest kinnituspunktist •Vabavõnkumine ja võnkumise sumbumine (+ joonis) Vabavõnkumine ehk omavõnkumine on füüsikas võnkumine, mis toimub süsteemis, millele ei mõju väliseid jõudusid
1. Kaalutu ja venimatu niit 2. Riputatud ainepunkt (punktmass) 3. Liigub etteantud tasandis 4. Liikumist ei pidurda takistusjõud T=2. Võnkeperiood sõltub ainult pendli õla pikkusest ja maa külgetõmbejõust ja ei sõltu punktmassi kaalust. Foucalt pendel pendel säilitab inertsiaalses taustsüsteemis oma võnketasandi. Füüsikaline pendel Füüsikaliseks pendliks nimetatakse iga reaalset keha, mis ripub kinnitatuna raskuskeskmega mittekokkulangevast punktist. T = 2 l mgl Vabavõnkumine ja võnkumise sumbumine Vabavõnkumine ehk omavõnkumine on füüsikas võnkumine, mis toimub süsteemis, millele ei mõju väliseid jõudusid. jõudusid. Sagedus, millel toimub omavõnkumine, nim omasageduseks või ka omavõnkesageduseks.
järgi. Harmooniliselt võngub näiteks ühtlaselt nurkkiirusega (w) mööda ringjoont liikuva punkt (m) projektsioon (p) x=A0cos(wt+fii0) (JOONIS). Võnkuva punkti kogu energia võrdub igal ajahetkel kineetilise (Wk) ja potensiaalse (Wp) energia summaga. W = Wk+Wp=mw2 A0/2 Matemaatiline pendel: matemaatiline pendel on kaalutu ja venimatu mass. Periood T = 2pii ruutjuur l/g Füüsikaline pendel: võib olla iga keha, kui see on nii kinnitatud, et ta saab võnkuda ning kinnituspunkt ei ühti raskuskeskmega. T = 2pii ruutjuur l0/mgl (l0 on inertsmoment) Võnkumiste sumbumine: Sumbuvaid võnkumisi kirjeldab samuti siinusfunktsioon, kuid selle amplituud väheneb eksponentaalselt. Lainepikkus ( vene L)=B(beeta)*T. B=sumbuvustegur=r/2m (r = keskkonna takistustegur) eksponent e astmes BT=A(t)/A(t+T) ehk siis Võnkeamplituudi vähenemist kirjeldab sumbuvuse logaritmiline dekrement (lamda Vene L), mis on arvuliselt võrdne kahe samapoolse üksteisele järgneva võnkeamplituudi suhte naturaallogaritmiga.
mistõttu geodeetiliste arvutuste puhul asendatakse geoid selle matemaatilise mudeli ellipsoidiga. Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Pöördellipsoid ehk maaellipsoid on keha, mis esindab lihtsustatult maakera kuju. Pöördellipsoid on pooluste suunast kokku surutud. Selle kuju peab kõige täpsemini ühtima geoidi kujuga. Ellipsoidi tsenter peab ühtima Maa raskuskeskmega, ellipsoidi väike pooltelg peab ühtima Maa pöörlemisteljega, ellipsoidi ruumala peab võrduma geoidi ruumalaga. Referentsellipsoid on kindlaksmääratud parameetritega ellipsoid, mis on Maa (geoidi) suhtes teatud viisil orienteeritud. Geoidi ja ellipsoidi pindade kõrgusvahede ruutude summa minimaalsuse nõue kehtib referentsellipsoidi puhul vaid piiratud ala (riik, manner jms) kohta. Referentsellipsoidi pind on abipinnaks sellel alal geodeetiliste mõõtmisandmete töötlemisel. 3
4. Matemaatiline pendel (+ valem ja joonis) Matemaatiline pendel on pendli idealiseeritud mudel. • Kaalutu ja venimatu niit • Riputatud ainepunkt (punktmass) • Liigub etteantud tasandis • Liikumist ei pidurda takistusjõud 7 T =2 π √ l g 5. Füüsikaline pendel (+ valem ja joonis) Füüsikaliseks pendliks nimetatakse iga reaalset keha, mis ripub kinnitatuna raskuskeskmega mittekokkulangevast punktist. T =2 π √ l mgl 6. Vabavõnkumine ja võnkumise sumbumine (+ joonis) Vabavõnkumine ehk omavõnkumine on füüsikas võnkumine, mis toimub süsteemis, millele ei mõju väliseid jõudusid. 8 7. Sundvõnkumine ja resonants Sundvõnkumine on perioodiliselt muutuva välisjõu tõttu toimuv võnkumine.
2 38. Füüsikaline ja matemaatiline pendel: füüsikalise pendli võnkumise diferentsiaalvõrrandi tuletamine, füüsikalise pendli harmoonilise võnkumise mudel ja valem võnkeperioodi leidmiseks, matemaatiline pendel ja tema võnkeperiood. Matemaatilise pendli all mõistetakse kaalutu ja venimatu niidi otsa riputatud ainepunkti. Füüsikaliseks pendliks peetakse iga reaalset keha, mis ripub kinnitatuna raskuskeskmega mittekokkulangevast punktist. Hooke'i seadus: keha väljaviimisel tasakaaluasendist tekib alati sinna tagasiviiv jõud. Elastsete deformatsioonide piires on see võrdeline hälbega: F = -kx . k on vedru jäikus ehk ülddeformatsiooni põhjustav jõud. Matemaatiline pendel Tasakaaluasendisse viiv jõud on F = - mg sin , mis põhjustab tangentsiaalkiirenduse F a = = - g sin . m Sama kiirendus on avaldatav nurkkiirenduse ja pöörlemisraadiuse korrutisena, millest saab
pöördemomente tekitavad jõud punktmassiks. Kulike pannakse jõu f-. Mõjul 1.5.3.Füüsikaline pendel harmooniliselt võnkuma. Alghälvet põhjustava jõu tasakaalustab raskejõud, Füüsikaliseks pendliks nimetatakse iga kuna süsteem on praktiliselt mehhaaniliselt reaalset keha, mis ripub kinnitatuna isoleeritud, sellest tulenevalt seal mõjuvate raskuskeskmega mittekokkulangevast punktist koservatiivsete jõudude summaarne moment Ka selle pendli võnkumine ei ole üldjuhul on võrdne nulliga. harmooniline. Ainult mõnekraadiste nurkade puhul saame sellise võnkumise, kõik looduses eksisteerivad võnkuvad kehad on füüsikalised
küllalt jämedateraline, et tema veejuhtivus oleks piisavalt suurem raskuskese on poolel seina kõrgusel ja kolmnurkne epüür zKa, pinnasesse. Sein töötab talana, mille üks ots toetub lisatoele ja teine kaitstava pinnase omast ja samaaegselt küllalt peeneteraline, et vältida raskuskeskmega kolmandikul seina kõrgusest. Maapinnale mõjuva kohaliku pinnasele. Pinnasele toetuva otsa juures ei tohi surve ületada kaitstava pinnase osakeste tungimist filtrisse. koormuse mõju arvest tavaliselt kas elastsusteooria seostega, graafiliste passiivsurve suurust. Vajalik seina süvistamispikkus t leitakse 5.13 Liivast nõlva püsivus vee voolamisel nõlvast Kui pinnase lahendustega või ligikaudsete võtetega
Kuna 4. ristlõikeklassi elementide kohalik stabiilsus ei ole tagatud, kasutatakse efektiivristlõiget (vt joon 3.1 ja 3.2), kus väljamõlkunud osad jäetakse ristlõikest välja. Efektiivpindala Aeff leidmisel oletatakse, et ristlõikes mõjuvad ainult tsentrilisest survest tingitud pinged; efektiivse vastupanumomendi Weff leidmisel, et ristlõikes mõjuvad ainult paindepinged. Ebasümmeetrilistel ristlõigetel ei lange efektiivristlõike Aeff raskuskese kokku brutoristlõike A raskuskeskmega. Raskuskeskme selline siire eN tekitab ristlõikesse täiendava paindemomendi, mis tuleb arvutustes võtta arvesse. Sümmeetrilistel ristlõigetel seda probleemi ei teki. Brutoristlõige Efektiivristlõige G brutoristlõike raskuskese G' efektiivristlõike raskuskese 1 brutoristlõike neutraaltelg
manöövri sooritamist järgmiselt. (Joon. 12.32). Liikumist sillakaare alla tuleb alustada positsioonilt, mis asub laevatee telgjoonest vastutuult (tuule peal) ja suunata laev otse vastuvoolu nii, et ta tuuletriivi arvestades läbiks oma raskuskeskmega sillakaare keskosa. Sel juhul väheneb miinimumini hüdrodünaamiline põikjõud ja saavutatakse vähim liiklusriba laius tugede vahelt läbisõidu hetkel. Liikudes allavoolu tugeva hoovuse ja kitsa sillakaare korral kasutatakse vahel läbisõitu ahter ees. Selleks
q+ z on vertikaalpinge sügavusel z ja seega eeltoodud valem jääb kehtima ka maapinnale mõjuva lauskoormuse puhul. Pinnase omakaalust põhjustatud vertikaalpingele tuleb ainult lisada maapinnale mõjuvast koormusest tekkiv pinge. Pingeepüür on antud juhul trapets. Jõud mõjub trapetsi raskuskeskmes. Praktilistes arvutustes jaotatakse epüür tavaliselt kaheks: täisnurkne epüür maapinnale mõjuvast koormusest q Ka , mille raskuskese on poolel seina kõrgusel ja kolmnurkne epüür zKa , raskuskeskmega kolmandikul seina kõrgusest. Maapinnale mõjuva kohaliku koormuse mõju arvestatakse tavaliselt kas elastsusteooria seostega, graafiliste lahendustega või ligikaudsete võtetega. Ribakujulise koormuse q, mille laius on B ja kaugus seinast a (joonis10.7) , q a B z J o o n is 1 0 .7 R ib ak o o rm u s s ein a ta g u s el m aa p in n al
annaabi.ee 
