kiirusega liikumine. · Soe hoovus vesi hoovuses ümbritsevast veest soojem · Külm hoovus vesi hoovuses ümbritsevast veest külmem. Hoovuseid põhjustab Hoovuste mõju kliimale · Soojad hoovused toovad kaasa endaga niiskust ja sademeid. Soojem veetemperatuur soojendab ka õhku ning muudab kliima pehmemaks. · Külmad hoovused toovad kaasa kuiva ja jahedat õhku, sademeid ei teki. Külm vesi jahutab ka õhku ning muudab kliima külmemaks. Rannikut mõjutavad tegurid · Lainetus · Tuul · Hoovused · Tõus ja mõõn · Merejää · Taimed, loomad · Jõed · Inimene Laugrannik · Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. · Lained kaotavad rannajoonele energia ja rannajoone lähedal on neil setteid liigutav jõud. · Kujunevad kuhjerannad. · Rannajoonega paralleelsed settevallid rannavallid, maasääred. · Veealused vallid ehk rannabaarid.
Suured maadeavastused Kuni keskaja lõpuni oli Eurooplaste ettekujutus maailmast üpris piiratud. Lisaks Euroopale teati põhja-Aafrika rannikut ja Lähis-Ida rannikut. Venemaast olid üpris hägused ettekujutused. 13. Sajandil oli Veneetsia kaupmees Marco Polo käinud Hiinas. Sellest kirjutati isegi raamat, aga see oli üpris fantaasiarikas. Maadeavastuste põhjuseid oli mitu: 1) Lähis-Idast tulid kõige kallimad kaubad. 2) Kaugelt tulnud kaubad olid väga kallid, sest vahendajaid oli palju. 3) Hakkasid levima jutud, et kusagil kaugel on suured rikkused. Retked tegid võimalikuks järgmised asjaolud: 1) Võeti kasutusele paremad laevad.
India. Magalhaes pakkus oma teeneid Portugali kuningale, kuid asjatult. Lõpuks oli Hispaania valitseja nõus tema ettevõtmist toetama. Nii asusidki laevad Magalhaesi juhtimisel Hispaania lippude all teele tundmatusse. 20. septembril 1519. aastal, lahkus viis laeva ja 265 meest Hispaania rannikult, nad ületasid Atlandi ookeani ja jõudsid 13. detsembril Rio de Janiero lahte. Sealt suundusid laevad lõunasse, purjetades piki tollal veel tundmatut Lõuna - Ameerika rannikut. Avastati La Plata laht ja uuriti Patagoonia rannikut. Magalhaes lootis leida väina, mille kaudu võiks jõuda teisele poole Ameerikat. Läbipääsu otsides purjetasid laevad üha lõuna poole. Alles teisel aastal leidsid nad otsitava väina. Rohkem kui kuu aega ekslesid nad saarte vahelises väinas, mis praegu kannab Magalhaesi nime. Ühtlasi oli Magalhaes esimene eurooplane kes nägi sealseid indiaanlasi. Ta nägi neil
põhjaveest. Lähistroopiline- Huang he. Kõrgvesi juulist-oktoobrini(-30). Toitub Himaalaja liustikuveest. Parasvööde- Rein. Terve aasta väike ja ühtlane äravool(-2). Juulis juunis hästi natuke suurem. Tingitud madalast reljeefist ja keskmisest kliimast, ei mõjuta sulamis vesi ega liustikuvesi ning sademed. Volga. Aprill mai suurvesi(-25). Ülejäänud aasta väike(-5). Suurvesi tingitu kevadisest sulaveest. 5.Too näited teguritest, mis kujundavad rannikut. Tõusu- ja mõõnanähtuste ööpäevased rütmid, sesoonsed tormid ja pikajaline veetaseme tõus., lainetus. 6.Selgita lainete tegevust rannikutel. Lainetus, mõjutab rannikut kõige enam: järskrannikutel kulutavad, kui kulutatakse aluspõjakivimeid tekib pank või pankrannik. Laugrannikutel laened kuhjavad, tekivad rannavallid ja rannabarrid. Kui lanetus jõuab rand teatud nurga all toimub stete pikkiränne ning võivad tekkida maasääred. 7
Teistmoodi välimusega ussid Okkaline merihiir, paabulind-uss Okkaline merihiir (Aphrodite FAKTID Nimi tuleneb sellest, et ta keha on kaetud `'juustega'' Tema ladinakeelne nimi tuleneb Kreeka armastusejumalanna Aphrodite nimest, sest uss sarnaneb naise genitaaliga Võivad kasvada 20 cm pikkuseks Armastab elada mudastes põhjades Atlandi ookeani põhjaosa, Vahemeri, Põhjameri Paabulind-uss (Sabella pavonina) FAKTID Elab, kulgedes mööda Lääne-Euroopa rannikut ning Vahemeres Elab mudastes, liivastes paikades, mõnikord ka kivistes Uss elab toru sees, kus liivaosakesi hoiab koos lima Toituvad kombitsatega
Dalmaatsia rannik Anna Ulst, Maria Juhani 10.c Asend Horvaatia ja Montenegro territooriumil Rannik jääb Aadria mere idarannikule Selle ääres asuvad turismipiirkonnad Split ja Dubrovnik Dalmaatsia rannikut esineb veel ka Aasia kaguosas Sumatra saare edelarannikul Dalmaatsia rannik Kirjeldus Mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud, seepärast on lahed väga sügavad Mäestike tippudest tekkinud saared jooksevad paralleelselt rannajoonega Rannajoon on üsna käänuline Huvitavaid fakte Lähim lennujaam asub Splitis, mis on üsna ranniku juure Rannikutüübi nimi pärineb Horvaatia lõunaosas asuvast endise Rooma provintsi Dalmaatsia nimest
Mida pead kõige olulisemaks?(3p) 4.Esimene ümbermaailmareis-dateering, põhjused, tähtsus?(4p) 5.Nimeta 3 maadeavastuse tulemust tähtsuse järjekorras, põhjenda oma valikut?(3p) 6.Nimeta maadeavastuste eeldused-tähtsuse järjekorras, põhjenda tekkitatud järjestust? 7.Maadeavastuste algul kujunes välja 2 peamist mõtteviisi.Mida need tähendasid ning miks on see nii? 8.Henrique Meresõitja- tema tegevus ja selle tähtsus.Miks uuriti just aafrika rannikut ja Riskeeriti otsema teega/ei riskeeritud otsema teega(ei tea kumb)?
RANNIKUPROTSESSID Mis on rannikuprotsessid? · Rannikuprotsessid toimuvad rannikul lainetuse ja vee tagajärjel. · Rannikuprotsessid hõlmavad: · setete kuhjumist · setete rännet · kulutust Mis tegurid kujundavad rannikuid? · Lainetus -> kulutab, kuhjab, purustab · Hoovused -> kannavad setteid ära · Tuul -> kuhjab · Merejää -> lõhub rannikut · Taimed, loomad -> takistavad setete ärakandumist, kinnistavad pinnast · Jõed -> kannavad rannikule setteid · Inimene -> süvendab, ohustab kogu süsteemi Tuule ja lainetuse tegevus Järskrannik · Järsult sügavneva merepõhjaga rannik · Lained jõuavad kaldale suure energiaga · Lained kulutavad, purustavad ja kannavad ära setteid · Kujunevad astangud ja pangad -> pankrannikud · Kulutusrannikutele iseloomulik õgvenemine Pankrannik
Click icon to add picture Click icon to add picture Viikingid Ülaltoodud pildil on viikingid. Miks algasid viikingretked? Pideva võimuvõitluse tõttu põhjamaade väikekuningate ja teiste ülikute vahel suurenes alates 6. sajandist märgatavalt sõjameeste tähtsus. Viikingid LääneEuroopas 9. sajandil hakkasid viikingid rüüstama LääneEuroopa rannikut, kasutades ära sealsete riikide nõrkust ja killustatust. Viikingid IdaEuroopas Viikingite idakaubandusest annavad tunnistust Põhjamaadest leitud rohked araabia rahad. Hõbeda vastu anti karusnahku ja orje. Viikingilaevad Viikingid ehitasid suurepäraseid laevu, mille aluseks oli tugev kiil. Nende laevad olid väga kiired ja merekindlad. Viikingist kaupmehed ja asunikud
Inglise piraat ja meresõitja. Madruse pojana läks varakult merele, suundus 1565 Lääne-lndiasse, kus aastani 1572 osales orjakaubanduses ning röövretkedes Hispaania kolooniatesse. Sai 1577 nn kuninglikuks piraadiks (moodustas kuninganna Elizabethi heakskiidul 5 alusest laevastiku häirimaks hispaanlaste kaubandust Vaiksel ookeanil). Ise juhtis 120-tonnist Pelicani (1578 nimetas selle Magalhãesi väinas ümber Golden Hindiks), millega jätkas reisi üksinda piki Peruu ja Tšiili rannikut, röövides Valparaísot, Limat, Lõunamere kuulsaimat laeva Cacafuegot. Tagasi Inglismaale pöördus ümber Hea Lootuse neeme (olles seega sooritanud pärast Fernão de Magalhãesi teise ümbermaailmareisi ajaloos). Francis Drake'i röövretk Lõuna-Ameerikas 1581 külastas kuninganna Elizabeth teda laeval Deptfordis ja lõi ta rüütliks (kuigi oli varem kaalunud ka tema hukkamist). Võitles 1585–89 Hispaania kolooniate ja Võitmatu Armaada vastu.
C.Huttoni poolt kuninganna Elizabeth 1- le.Monarh andis oma õnnistuse Drakei plaanile jõuda Lõunamerele,et asuda võistlema Hispaaniaga kolooniate pärast.Talle anti viis laeva("Pelican", mis hiljem sai nimeks "Golden Hind", "Elizabeth", "Swan", "Marygold" ja "Christoph") ja 164 eliitsõdurit.15. novembril 1577 lahkus ta Plymouthi sadamast.Laevastik seilas Roheneemesaartele,kus võeti pardale provianti.Edasi purjetas Drake läbi Lõuna- Atlandi,piki Brasiilia ja Argentiina rannikut ning heitis ankrusse Rio de la Plata suudmes. Magalhesi väina läbimine kestis 16 päeva,kuigi mõned päevad veedeti ka Hoorni saarel.Piki Tsiili rannikut sõites rüüstati ka Valparaiso linna.Nende teekond jätkus Callao sada- masse,kus Drake alustas järjekordset rünnakut sadamasse ankurdatud Hispaania laevadele. San Francisco neeme lähedal jõudis ta järele Hispaania aarete laevale "Cacafuego" ja röövis selle saagi mille väärtus oli 360 000 peesot.
· Saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas. Euraasia mandrist eraldab seda Vaikses ookeanis paiknevat maad Jaapani meri. · Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart. Neist neli suuremat on Honsh, Hokkaid, Kysh ja Shikoku, mis kokku moodustavad 97% Jaapani maismaa pindalast. · Jaapan moodustub üle 3000 km pikkusest saarteketist, mis kulgeb piki Vaikse ookeani Aasia rannikut. · Pealinn on Tokyo. Teised olulised linnad kõik Honshu (suurimal) saarel- on Osaka, Nagoya, Kyoto ja Yokahama · Jaapan on väga mägine maa 70% territooriumist on kaetud mägedega. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honsh saarel. Geograafiline asend: * Aasia manner. * Naaberriigid: Venemaa (lähim; neid eraldab Ohhoota meri), Põhja-Korea (eraldab Jaapani meri), Lõuna-Korea (eraldab Jaapani meri), Hiina (eraldab Ida-Hiina meri), Taiwan (eraldab
Huvitavamad ajaloolised mälestusmärgid Texas White House ,San Antonia San Jose Mission ja Johnson City lähedal asuv president Lyndon Jonhsoni lapsepõlvekodu.Denisonis on president Dwight Eisenhoweri sünnipaik ja Dallases John Fitzgerald Kennedy mälestusmärk.San Antonios asub ka USA suurimaid lenneväebaase. Ilmastikukatastroofid ,Suuremas osas Ameerika Ühendriikides ei tarvitse karta laastavaid loodusõnnetusi. Mehhiko lahe rannikut ohustavad orkaanid, jõgedel tuleb ette üleujutusi, esineb kuumalaineid ja külmalaineid. Üleujutus Texases, Oklahomas, Louisianas, Mississippis mai 1995, kaasnesid tugevad vihmasajud, rahe, tornaadod 6 miljardit kahju, 32 surnut. Laevatavad veekogud , siseveetransport on tähtis eelkõige Suurel järvistul maagi ja söe veoks. Teine piirkond on Mississippi koos lisajõgede, eelkõige Ohioga. Kanalite kasutamine on viimasel ajal vähenenud
Liigestus Läänemere põhjaosa nimetatakse Põhjalaheks ehk Botnia laheks. See jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole. Soome laht ühendab Läänemerd Peterburiga, piirates samas Eestit põhjast ja Soomet lõunast. Liivi laht ehk Riia laht asub Läti ja Saaremaa vahel. Hoovused Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 12 meetrit, maru ajal küünib see avamerel 10 meetrini, Soome lahes 6 meetrini ja Liivi lahes 34 meetrini. Soolsus Vee soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe ja Põhjalahe soppide suunas.
Tasmaania Tartu Kommertsgümnaasium Janete Kuiv 8.b Tasmaania Tasmaania on Austraalia lõunapoolseim osariik. Tasmaania pealinn ja suurim linn on Hobart. Pindala 67 800 km² Elanikke: 502 600 (2009 aasta seisuga) Asend Saarest... Tasmaania on mägine saar. Seal on kaunis puutumata loodus. Kolmandik kogu Tasmaania pindalast moodustavad rahvuspargid. Asub parasvöötme sega ja lehtmetsa aladel. Seda rannikut ümbritsevad Vaikne ookean ja India ookean . Rahvas Enamus inimesed elavad linnas,mitte mägedes. Nad on väga sõbralikud ja abivalmis. Inimesed on väga loodusesõbralikud. Kliima Tasmaanias on kõik neli aastaaega . Suvel on temperatuur kuni 30 soojakraadi ning talvel langeb pisut alla nulli. Lund sajab, aga paksu lumekatet ei teki kunagi. Kevadel ja sügisel võib kogeda paari tunni jooksul kõiki nelja aastaaega
Rahaühik: euro (EUR) Lipp: must-kollane-punane Rahvastiku keskmine tihedus: 358,7 in/km² Kuningas: Philippe I ASEND Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Prantsusmaa, Holland, Luksenburg ja Saksamaa LOODUS Kliima iseloomustus: Parasvööde, leebed talved, jahedad suved, vihmane, niiske, pilvine. Keskmine temperatuur jaanuaris on 3 kraadi Celsiuse järgi ja juulis 18 kraadi Celsiuse järgi. Pinnamood: Belgia maastik on väga vaheldusrikas: Põhjamere rannikut on 67kilomeetrit, selle jätkuks on Põhjamere ääres tasandikud, keskosa on mägine ja kagusse jäävat Ardennide piirkonda iseloomustavad metsased kõrgendikud. LOODUS Kõrgeim tipp: Signal de Botrange 694m Pikimad jõed: Maas 950 km, Schelde 435 km Loodusvöönd: asub lehtmetsavööndis Taimed: Kohalik taimestik on peaaegu kadunud, välja arvatud vähesed tamme-, pöögi- ja jalakametsad Ardennides ning piirdub vaid mõne taimeliigiga, eelkõige lilledega, nagu iirised ja hüatsindid.
kuulub 70 000 inimest Rahaühik: frank Pealinn Asub Flandria lõuna piiri ääres Elanikke: 145 900 Pindala: 32,61 km² vapp lipp kõrgeim hoone on 150 meetri kõrgune Lõunatorn kõige kuulsam aga Atomiumi monument Manneken Pis (Pissiv Poiss). Seal asub mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter. Neist olulisimad on NATO ja Euroopa Liit. Pinnamood Põhjamere rannikut on 67 kilomeetrit Põhjamere ääres tasandikud keskosa on mägine Ardennide piirkonda iseloomustavad metsased kõrgendikud Veestik Brüsselist voolab läbi Zenne jõgi Ja ka veel 5 jõge voolab Belgiast läbi Leie Schelde Escaut Sambre Kliima Asub parasvöötme piirkonnas 4 aasta aega On mandriline ja mereline kliima Lumikate kaob enne kui Eestis Inimesed
W ja 2° E vahel. Kuninglik Greenwich'i Observatoorium Londoni lähedal on meridiaani määratlemispunkt. Suurbritannia saar Suurbritannia saar (inglise keeles Great Britain ehk Britain, kõmri keeles Prydain, korni keeles Breten Veur) on suurim Briti saartest. Kõrgeim tipp on Ben Nevis (1343 m). Enne viimase jääaja lõppu oli Suurbritannia Euroopa poolsaar. Looduslikud Tingimused Suurbritannia rannikut liigestavad rohked lahed. LääneSotimaal ja PõhjaIirimaal on paljude saartega fjordrannikut, paljudes teistes kohtades nii kaljukui ka madalat luiteranda. Suurbritannia saare põhjaja lääneosa on mägine, seal paiknevad vanad mäed, mille vahel on sügavad orud. Maa lõuna ja idaosa on lainjas madalik. Suurbritannias valitseb tüüpiline mereline paraskliima. Keskmine õhutemperatuur talvel on põhjas 3°C ja lõunas 7 °C, suvel põhjas 13 ja lõunas 17 ° C
meres (rannajoonega enam-vähem rööbiti). maasäär - ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud lahtistest rannasetteist. Maasääred kujunevad siis, kui lained ei liigu mitte otse ranna suunas, vaid selle suhtes nurga all. Selle tagajärjel hakkab toimuma setete pikiränne mööda rannikut, mille tulemusel maasääred moodustuvadki. laguun madal veekogu, mis on maasäärega merest eraldatud või paikneb atolli ( rõngassaar) keskel 2) vesikesta osad magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) soolased veed (maailmameri). 3) jõgede toitumine Sademetest, liustike sulamisest saadud veest , põhjaveest. Sõltub temperatuuri ja sademete aastaajalisest kõikumisest. Muutusi kajastab veereziim * suur- ja madalvesi+ tulv.
oktoobril 1728 Martoni külas, Yorkshire's põllutöölise pojana. Lapsepõlves vahetas tema perekond tihti elukohta ja Cook pidi õppima erinevates koolides. 18 aastaselt osales ta oma esimesel merereisil, olles õpipoiss laeval Freelove, mis tegeles söe vedamisega, juba seal näitas ta erilist andekust laevadega navigeerimisel. 1755. aastal astus ta andeka meremehena Kuninglikku Mereväkke. Ta saadeti 60-kahurilise laevaga Eagle Ameerika rannikule. Sõites piki Newfoundlandi rannikut omandas ta navigeerimis oskused, mis talle tulevases elus kuulsust tõid. 1767. aastal valis Inglismaa valitsus James Cooki kapteniks ekspeditsioonile, mis sõidaks Tahitile, et jälgida ja üles märkida Veenuse liikumist Maa ja Päikese vahel. Need vaatlused aitaksid teadlastel välja arvutada Maa ja Päikese vahelise kauguse. Ta sai laeva nimega Endeavour ja asus 25. augustil 1768 Plymouthi sadamast teele, pardal oli 94 meeskonnaliiget ja teadlast. Nii algas tema esimene merereis.
Belgia Karl Mihkel Pohga 8b klass Belgia üldandmed Belgia pindala 30 528 km² Belgias elab 10 951 266 mln elanikku (2011) Belgia pealinn on Brüssel Rahvastiku tihedus 358,7 in/km² Belgias on mereline parassoe kliima Talv on jahe, jaanuaris 2°C kuni 4°C Suvi on soe, juulis 16°C kuni 18°C Sajab kuni 1000mm aastas, õhuke lumikate Jääkatet ei teki Belgias on väga mitmekesine maastik Põhjamere ääres on 67 km rannikut, millele omakorda järgnevad tasandikud Belgia keskosas on mäestikuline Belgia kagu osas on lehtmetsalisi madalmäestike Belgia kõrgeim koht on Botrange 694m Belgia veestik Belgias on üsna tihe vetevõrk Seal on palju jõgesid Püsivat jääkatet jõgedel ja järvedel ei teki Belgia pikim jõgi on Schelde Belgia taimestik ja loomastik Belgias kasvatatakse peamiselt kartulit Seal on ka seakasvatused
Murdlainetus on vaid kõige välimiste saarteni, saarte vahel ei esine murdlainetust. Tegemist on kulutusrannikuga. Pil t 2. Laguunrannik Aadria mere põhjarannik. Seal asub laguun- looduslik veekogu, mis on osaliselt või täielikult maasäärega põhiveekogust eraldatud. Laguun asub mandrilaval ja seega on ta madal. Laguunis murdlainetust ei esine. Selline rannikutüüp on tekkinud, sest meri kuhjab setteid, tekitades maasääre. Laguun kasvab ajapikku kinni ning sinna võivad tekkida soolalademed, sest vesi aurab ära. Pilt 3. Pankrannik Sitsiilia idarannikul asub pankrannik. Rannik on käänuline, enne rannikut läheb meri sügavamaks. Pankranniku sein on järsk. Pankrannik on kulutusrannik, mis on tekkinud lainetuse kulutava tegevuse tulemusena. Selline rannikutüüp esineb avamerele suunatud rannaosas. Pilt 4. Kuurortpiirkond
Jaapan Janar Järmut KE17 VIKK Üldandmed Rahvaarv- 127 110 047mlj (2015.a seisuga) pindala- 377 835 km² Maastik- Jaapan on väga mägine maa: mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Asukoht- Jaapan moodustub üle 3000 km pikkusest saarteketist, mis kulgeb piki Vaikse Ookeani Aasia rannikut. Riigikeel- Jaapani keel Pinnamood ja maavarad Jaapanit peetakse üsna kesiseks riigiks maavara suhtes. Jaapanis on vähemaavarasid. Energeetilistest maavaradest kaevandatakse naftat. Oma asendi tõttu tektooniliselt aktiivses piirkonnas on Jaapanis lisaks vulkaanidele ja kuumaveeallikatele tavalised ka maavärinad. Riigi majandus Jaapani rahaühik on jeen. SKT- 4601,461 mld USD(2014.a seisuga)
Ameerikale. Koloonia-väljaspool emamaad paiknev asundus. Konkistadoor-Hispaania ja Portugali seiklejad ja rikkuste otsijad. Uus maailm-Ameerika esialgne nimetus. Eldoraado-kullamaa. Asteegid-Kesk-Ameerika põliselanikud. Indiaanlane-Ameerika põliselanik. Orjakaubanduse kolmnurk-Ameerikas,Aafrikas ja Euroopas inimeste ja kaupade vedu. Piprakott-rikkad inimesed kes ostis kokku palju vürtse. Henrique Meresõitja-portugali prints kes rahastas mereretki mööda Aafrika ida rannikut. Cristoph Columbus-1492 sügisel jõudis ta Ameerikasse, aga ise arvas et Indiasse. Vasco da Gama-avastas meretee Indiasse ümber Hea lootuse neeme kaudu aastal 1498. Hervan Cortes-Hispaania aadlik vallutas asteekide riigi 1519 ja avastas Kesk-Ameerika. Francisco Pizarro-konkistadoor 1532 vallutas inkade riigi. Amerigo Vepucci-sai aru et tegu on uue maailmajao ja mandriga ja pani sellele nimeks Ameerika enda nime järgi. Fernao de Magalhaes-ümbermaailma reis 1519 ise sai
Tänu seljauimele liiguvad nad vees ringi püstiasendis. Eksisteerib 35 liiki merihobusid: alates pisikestest, 2,5 cm pikkustest kuni 25 cm pikkuse. Neid võib vaadelda madalates, soojades vetes, taimedega läbikasvanud merepõhjas.Tihemini kohtab merihobukesi hoovuste läheduses, mis garanteerivad neile piisava koguse põhitoitu, milleks on plankton. Et vool neid ära ei viiks, mähivad nad oma pikad, spetsiaalselt haaramiseks kohastunud sabad taimede ümber.Nad elavad piki Indoneesia rannikut kuni Austraaliani, piki Euroopa, Aafrika ja Põhja-Ameerika Atlandi ookeani rannikut. Mõned liigid elavad Vaikse ookeani Ameerika ranniku vetes. Meritäht Meritähed ehk asteroiidid (Asteroidea) on okasnahksete hõimkonda kuuluvad tähte (enamasti viieharulist) meenutavad organismid. meritähed kuuluvad okasnahksete hõimkonda Meritäht näeb enese ümber toimuvat silmadega, mis paiknevad kiirte tippudes. Silmi on meritähel nii palju kui palju on tal kiiri.
Mitmesaja aasta pärast (8. saj) elasid Norras, Rootsis ja Taanis nende järeltulijad, keda nimetati viikingiteks ehk normannideks (Lääne-Euroopa nimetus, tähendab põhjamaa meest)ehk variaagideks (Vana-Vene nimetus, tähendab sõdalast). Viikingid tegelesid kaubanduse ja põlluharimisega ning olid väga rikkaks saanud.Kuna aga viikingite arvukus suurenes ja maa otsa lõppes, olid nadsunnitud mujale rändama. Viikingid rüüstasid maid (eriti Inglismaad,Iirimaad, Prantsusmaa ja Saksamaa rannikut), asutasid kolooniaid,tegelesid kauplemisega välismaal ja mererööviga. Viikingite hiilgeaeg oli 8.-11. sajand. Nad oskasid hästi merd sõita ning ehitasid häid ja vastupidavaid laevu. 5.
Kenya Asukoht · Kenya (Keenia) on riik Aafrika idaosas. · Piirneb Etioopia, Somaalia, Tansaania, Uganda ja India ookeaniga. · Rannikut - 536 km Riigist · Pealinn - Nairobi · Pindala - 582 650 km² · Rahvaarv - 34,707,817 (2005) · Rahaühik Kenya shilling · Riigikeeled suahiili ja inglise Lipp ja vapp · Riigikord vabariik · Prsedident Mwai Kibaki Rahvaarv ja selle muutus · Rahvaarv kenyas on 33 829 590 milj (kohal 36). · Sisse rändab suhteliselt palju aasiast ja vähesel määral euroopast Loomulik juurdekasv ehk iive
Seetõttu on veekogu paari meetri paksune pinnaskiht soojem kui sügavamate kihtide vesi 4. Millises maailmapiirkonnas on merevesi soolasem? Miks? -lähistroopilistel aladel, sest seal toimub suur auramine, mis ületab sademeid mitmekordselt. 5. Iseloomusta soolsust kui elustiku faktorit. -merevee soolsus mõjutab liikide arvu. Mis on suurim 35-40% soolsuse korral ning kõige väiksem 5-15% juures. Mida soolasem on vesi seda rohkem on liike. 6. Iseloomusta kulutus rannikut, langrannikuid ning selgita, kuidas mõjutab lainetus rannikule? -Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine. Sinna kuhjuvad setted. -Langrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus, mille tagajärjel tekivad rannavallid. *Lainetus mõjub rannikutele sedasi, et: -setted hakkavad liikuma rannajoonega paralleelselt(setete pikiränne) -võib kujunema hakata maasäär -muudab ranniku kuju, pikkust, laiust 7. Kuidas toituvad jõed, iseloomusta nende hooajalist veereziimi.
okaspuud, lehtpuud, väärispuud. Kuiva lähistroopika mets - madal tootlikkus, vähe säilinud, keskkonnakaitselne tähtsus. Parasvöötme lehtmets kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv, liigiliselt mitmekesised, puit läheb mööblitööstusele. Parasvöötme okasmets - ulatuslikul territooriumil, väikese juurdekasvuga aastas, suhteliselt hõredad ning vähe puuliike ja enamasti kasut. Tarbepuiduks. 3 kalanduse vormi ja iseloomustus? 1)Rannikupüük- kalurid elavad rannikut palistavates kalurikülades ja püüavad väikeste paatidega kala. Kala töötlevad ise või annavad väikestele tehastele ning ei kalasta rannikust kaugel. 2)Ookeanipüük- püütakse rannikust kaugel, püügile tuleb saata terve laevastik( baaslaevad, kalaluurelaevad, materjale-või toodangut ära vedavad laevad ) . 3)Kalakasvatus- kalanduse korraldus, kus püütavat kala kasvatatakse eelnevalt inimese rajutud basseinides. Tähtsamad kalastuspiirkonnad: Vaikse ookeani kalavarad
kiiresti laienenud mere ja sellega ühenduses olevate kanalitel toimuva tiheda laevaliikluse tõttu. · Tähtsamaid võõrliike: · Mnemiopsis leidyi (ameerika kammloom) · karbiline Mytilopsis leucophaeata · vesikirbuline Cercopagis pengoi · kümnejalaline Palaemon elegans · kirpvähiline Gammarus tigrinus · vaguviburvetikas Prorocentrum minimum Hoovused · Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 22,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 12 m, maru ajal küünib see avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 34 meetrini.
lahtedes ja rannavetes -0,2 kuni -0,4C. Maksimaalne veetemperatuur on juulis-augustis, olles 16- 19C. Eesti rannikumeri jäätub igal talvel. Läänemere soolsus on umbes 10. 10000g saab soola 1 tonnist Läänemere veest. Saaremaast ja Hiiumaast avamere poole jäävas meres on rohkelt laevasõidule ohtlikke rahusid ja madalaid, tuntuim on Hiiumadal. Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Looded on Läänemeres alla 10 cm, lainekõrgus 1-2 m. Läänemere põhjataimestik on liigivaene vetikatest esinevad sini-, rohe-, mänd-, pruun- ja punavetiktaimi. Iseloomulikuks põhjataimeks on pruunvetikas põisadru. Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik, mis on töönduslikult oluline. Õistaimedest on iseloomulikud meriheina perekonna liigid. Loomastik on isenditerohke, ent liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane,
· Rootsi ja Taani vabatahtlikud 200-400 meest · Vene valged 50 000 meest · Välisabi Inglismaalt alates detsembrist 1918 saabus Tallinna reidile Inglise laevastik. Tänu inglaste abile oli Eesti rannik Nõukogude Punalaevastiku eest julgestatud. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. Briti laevastik kaitses Eesti rannikut kuni 1919. aasta 5. jaanuarini, mil lahkus Läänemerelt. · USA andis humanitaarabi Vastased: · Nõukogude Punaarmee 160 000 meest · Saksa Landeswehr 20 000 meest 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu linnas rahuleping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel mida nimetatakse ka Tartu rahulepinguks.
James CookJames cook (27. Oktoober 1728 Yorkshire, Marton 14. Veebruar 1779 Hawaii) oli Briti meresõitja, cartogram ja maadeavastaja. James Cooki tuntus põhineb kolmel ümbermaailmareisil, mille ta sooritas aastatel 17681779. Cook uuris põhiliselt Vaikse ookeani saari (Hawaii, Uus Meremaa ja paljusid teisi Polüneesia saari), PõhjaAmeerika rannikut, Austraalia idarannikut jne. Ta üritas avastada ka lõunamandrit ehk Antarktist, kuid see tal ei õnnestunud. Cook erineb enamikust tolleaegseist meresõitjaist oma väidetavalt inimlikuma iseloomu pärast. Ta ei olnud konkistadoor. Pärismaalaste vastu kasutas ta vägivalda vaid siis, kui muud võimalust ei olnud. Väidetavalt püüdis ta õpetada Polüneesia pärismaalastele kartulite ja sigade kasvatamist, et võõrutada neid kannibalismist.
Lähispolaarne Tundra Euraasia); lähispolaarne, talvel Parasvööde Okasmets, leht- ja arkt. õhumass, külm, kuiv, -15º - segamets, rohtla. -20º, suvel PÕM, jahe, niiske, Lähistroopiline Igihaljas mets ja polaarpäev, 10º, 150-400 mm. põõsastik, niiske Euroopa osa soojendab P-Atlandi lähistroopiline hoovus, Ameerika rannikut mets. jahutab Labradori hoovus; muld Troopiline Kõrb ja poolkõrb, õhuke, väheviljakas, igikelts; savann samblad, samblikud, Lähisekvatoriaalne Savann puhmastaimed, väikesed puud Ekvatoriaalne Vihmamets (metsatundras); lemming, valgejänes, polaarrebane, p-põder,
Aleksander Suur elas 4. Saj e. Kr Kreekas, sooritas sõjakäike Iraaniasse (Kreeka), Mesopotaamiasse ja Indiasse. Pytheas sõitis umbes 3. saj. e Kr. Põhja-Euroopa rannikut mööda Briti saarteni skandinaaviasse. Eratosthenes elas 3-2 saj. e. Kr. Kreekas, võttis teoses "Geograafia" kokku kõik Kreeklaste geograafilised teadmised. Oli veendunud, et maa on kerakujuline. Avaldas maa tõepärased mõõtmed ja arvas, et on olemas lõunapoolne parasvööde. Koostas kaardi Euroopa, Aasia ja P-Aafrika kohta. Ptolemaios elas 1-2 saj. Kreekas, arvas et maa on kerakujuline, kuid liikumatu ning asub tsentris, mille ümber liiguvad teised planeedid. Arvas, et on olemas
Sõja ajal peeti kihelkonnas ägedaid lahinguid. Jõhvi kindluskirik vallutati venelaste poolt 3. veebruaril 1558 pärast teist rünnakut. Kirik rööviti paljaks ja põletati, inimesed tapeti ja kihelkond laastati.1581 vallutasid Jõhvi rootslased, kes viisid sisse Rootsi haldussüsteemi. Jõhvi ordumõisa baasil moodustati Jõhvi lään, mis vastas oma territooriumilt Jõhvi kirikukihelkonnale.Linna arengus oli oluline 1782. aasta, kui rajati seni mööda rannikut kulgenud TallinnPeterburi postimaantee lõik läbi Jõhvi. Jõhvi kaudu kulges ka Peterburi tähtsaim ühendustee Tartu ja Riia kaudu Lääne-Euroopasse. Samal, 1782. aastal, valmis postijaam. 1825 peeti Jõhvis esimene laat. Avati esimesed poed.Aastal 1852 avas pastor F.F. Meyer kirikukooli, mis kümme aastat hiljem muudeti kihelkonnakooliks, mis tegutses 1883. aastani.1865. aastal korraldati Jõhvis kihelkonna laulupidu.1866. aastal moodustati Jõhvi vald
Ta sai tuntuks mitte ainult oma luuletustega, vaid ka ekstsentrilise eluviisi, armuafääride, võlgade ja intsestisüüdistuste tõttu. Aastail 18011805 õppis Byron Harrow' koolis, seejärel Cambridge'i ülikooli Trinity College'is. 1809. aastal asus ta reisile Vahemeremaadesse, sest Napoleoni sõdade tõttu oli suures osas Euroopast reisimine raskendatud. Läbi Lissaboni sõitis ta Hispaaniasse, külastas seejärel Maltat, Albaaniat, Kreekat ja Väike-Aasia rannikut. Pärast seda reisi ilmus Byroni poeemi "Childe Haroldi palverännak" kaks esimest osa, millest algas ka tema üleeuroopaline kuulsus. 1812. aastal tuli avalikuks tema suhe abielus naisega, mis põhjustas seltskondliku skandaali. 1816. aastal läks Byron Sveitsi. Ta veetis suve Genfi järve ääres Villa Diodatis, kus tutvus luuletaja Percy Bysshe Shelley ja tema tulevase naise Mary Godwiniga. Seejärel läks ta Veneetsiasse, kus huvitus armeenia kultuurist ning õppis armeenia keelt
Meriforell Meriforell on jässaka kehaga, suhteliselt suure peaga kala, kes asustab pea kogu Põhja-Euroopa rannikut kuni Murmanskini ning kogu Läänemerd. Meriforell on siirdekala, see tähendab, et oma elu veedab ta põhiliselt meres, kudema rändab aga jõgedesse. Eestis sobivad talle enam-vähem kõik merre suubuvad jõed, seda enam, et jõgede suhtes pole ta kapriisne. Meriforell talub pruuni ja kergelt hapukat jõevett, samuti ei põlga ta ära isegi päris kitsaid ojakesi, kuid vesi olgu külm ja hapnikurikas. Soodsatel aastatel algab meriforelli jõkketõus juba augustis, isegi juuli lõpus.
jaanuar 1788 London – 19. aprill 1824 Mesolóngi, Kreeka Romantiline luuletaja Elukäik George Byron kasvas üles Aberdeenis. Tema isa John Byron oli surnud juba 1791. aastal Kümnenda eluaastani elas Byron koos emaga Šotimaal. 1801–1805 õppis Byron Harrow‘ koolis, seejärel Cambridge'I ülikoolis Läbi Lissaboni sõitis ta Hispaaniasse, külastas seejärel Maltat, Albaaniat, Kreekat ja Väike-Aasia rannikut. 2. jaanuaril 1815 abiellus ta Anne Isabella Milbanke'iga, kuid abielu. oli täis pingeid. 10. detsembril 1815 sündis neil tütar Lady Augusta Ada. 1816. aastal läks Byron Šveitsi. Seejärel läks ta Veneetsiasse. Ta kirjutas raamatud "English grammar and the Armenian" (1817) ja "Armenian grammar and the English" (1819), 1823. aastal jõudes augustis Kefalloniá saarele, hakkas
• Miks toimusid võimuvõitlused? Kuna enamik viljakandvat maad oli üles haritud ja seda ei jagunud kõigile. VIIKINGITE RETKED Kokkupuuted Bütsantsi ja slaavlastega • Reisid Fääri saartele, Islandile, Gröönimaale ja Ameerikasse • Erik Punane • Leif Eriksson • Inglismaa • Danelag • Prantsusmaa • Rollo → Normandia hertsogkond VIIKINGID LÄÄNE-EUROOPAS • 9. sajandil hakkasid viikingid rüüstama Lääne-Euroopa rannikut kasutades ära sealsete riikide nõrkust. 845. aastal vallutasid nad koguni pariisi. • Viikingipealik Rollo sai enda Valdusesse suure ala Lääne-Prantsusmaal LEIF ERIKSON • Leifr Eiríksson ehk Leifr õnnelik oli Islandi-Gröönimaa maadeavastaja, kes jõudis esimese eurooplasena Põhja Ameerikasse. • Leifrist jutustavad kaks islandi saagat: Eirikr Punase saaga ja Gröönlaste saaga. • Nende andmetel sündis Leifr Islandil. Tema isa Eirikr Punane asutas 985.
Põhjamere ääres. · Belgial on ühine piir Prantsusmaa, Hollandi, Luksemburgi ja Saksamaaga. Loodus Loodusmaastik Tiheda asustuse tõttu leidub loodusmaastikku vähe.Seda püütakse säilitada looduskaitsealadel. Suurimad riiklikud kaitsealad on Westhoek (rannikul,340ha;luitemaastik, rikkalik linnustik) ja Hautes Fagnes ehk Hobes Venn (Ardennides, 3894ha; nõmmed ja rabad. Maastik · Belgia maastik on väga vaheldusrikas: Põhjamere rannikut on 67 kilomeetrit, selle jätkuks on Põhjamere ääres tasandikud, keskosa on mägine ja kagusse jäävat Ardennide piirkonda iseloomustavad metsased kõrgendikud. Kliima · Kliima on mereline · sademeid 900...1400 mm · vihmaseid päevi aastas u. 200 (Brüsselis) · Suvine keskmine temperatuur 15°...16°C, talvel 2°...4°C. · Kliima on Belgias mandriline, suhteliselt jahe ja niiske, kuid Ardennide suved on üldiselt soojad.
Rahvastiku keskmine tihedus: 344 in/km² Lipp: must-kollane-punane Suurlinnad: Brüssel, Antwerpen, Gent, Charleroi Liege, Brugge Riigikord: konstitutsiooniline monarhia ASEND Geograafilised koordinaadid: 50° 50 N, 4° 00 E Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Prantsusmaa, Holland, Luksemburg ja Saksamaa LOODUS Kliima iseloomustus: Asub parasvöötmes, leebed talved, jahedad suved, vihmane, niiske, pilvine Pinnamood: Belgia maastik on väga vaheldusrikas: Põhjamere rannikut on 67 kilomeetrit, selle jätkuks on Põhjamere ääres tasandikud, keskosa on mägine ja kagusse jäävat Ardennide piirkonda iseloomustavad metsased kõrgendikud. LOODUS Kõrgeim tipp: Signal de Botrange 694 m Pikimad jõed: Maas 950km, Schelde 435km Loodusvöönd: asub lehtmetsavööndis Taimed: Kohalik taimestik on peaaegu kadunud, välja arvatud üksikud tamme-, pöögi- ja jalakametsad Ardennides, ning piirdub vaid mõne taimeliigiga, eel-kõige
Kaubavahetus Euroopa ja Aasia vahel on käinud iidsetest aegadest. Kuid kaubad on rännanud ühelt kaupmehelt teisele, ilma et keegi neist oleks ise teinud läbi kogu teekonna. Esimesed maadeuurijad 1200. aastatel reisis Marco Polo Itaaliast Hiinasse. 1300. aastatel sooritas Araabia maadeuurija Ibn Batuta reisi läbi Lähis-Ida Indiasse. Ja 1400. aastate algul purjetas Hiina maadeuurija Cheng Ho Pärsiasse, Araabiasse ja mööda Aafrika rannikut lõunasse. Portugali maadeuurijad Portugallased tahtsid leida mereteed ümber Aafrika Indiasse. 1488. aastal jõudis Bartolomeu Dias Hea Lootuse neemeni. Kümme aastat hiljem sõitis Vasco da Gama sealt edasi Indiasse. Õige varsti pürgisid Portugali meresõitjad edasi Hiina ja Jaapani poole. Ameerika Viikingid jõudsid Põhja-Ameerikasse 1000 aastat tagasi, kuid nende reisid unustati. 1492. aastal ületas Christoph Kolumbus Atlandi ookeani, otsides teed Hiinasse
Leedu Leedu on riik Euroopas Läänemere kagurannal. Ta on lõunapoolseim Balti riikidest. Piirneb Läti, Valgevene, Poola ja Venemaa Kaliningradi oblastiga. Loodus Rannajoon Leedul on 99 km liivast rannikut. Pinnamood Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Kõige künklikumad alad Leedus on Lääne-, Ida-Leedus ja Edela-Leedus (vastavalt Zemaitija, Aukstaitija ja Dzkija kõrgustik). Leedu kõrgeim punkt on Aukstojase mägi (293,84 m merepinnast). Kõrguselt järgmised tipud on Juozapin mägi (293,6 m) ja Kruopin mägi (293,4 m). Pikim jõgi on Nemunas Rahvastik
platsikasutajatega. Suuremad üritused tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga ja RMK-ga, et leida ürituse läbiviimiseks sobiv koht. Külastajaile on kasutada Kuusnõmme poolsaare otsast algav ja mööda Laidudepealse saari kulgev Käkisilma - Vilsandi matkarada ning Vilsandi matkarada, Harilaiu matkarada. Radade külastamine ei tohi tekitada kahju lindudele, loomadele, taimedele ega eluta loodusele. Harilaiu poolsaarel võib jalgsi liikuda ka mööda rannikut. Poolsaar on mootorsõidukitele suletud väga hapra taimekoosluse ja seal läbiviidavate riiklike seiretööde tõttu, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel.
platsikasutajatega. Suuremad üritused tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga ja RMK-ga, et leida ürituse läbiviimiseks sobiv koht. Külastajaile on kasutada Kuusnõmme poolsaare otsast algav ja mööda Laidudepealse saari kulgev Käkisilma - Vilsandi matkarada ning Vilsandi matkarada, Harilaiu matkarada. Radade külastamine ei tohi tekitada kahju lindudele, loomadele, taimedele ega eluta loodusele. Harilaiu poolsaarel võib jalgsi liikuda ka mööda rannikut. Poolsaar on mootorsõidukitele suletud väga hapra taimekoosluse ja seal läbiviidavate riiklike seiretööde tõttu, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel.
aastal Portugalis Magalhaesi juhtimisel. 15. Ch. Kolumbuse jõudmist LääneIndia 14. Cousteau leiutas akvalangi. saarestikku 1492 aastal peetakse suurte 15. Skandinaaviast pärit viikingid jõudsid avastuste alguseks. Ameerikasse enne Kolumbust. 16. Itaallane Amerigo Vespucci uuris Lõuna 16. Ameerika on nime saanud indiaanlaste Ameerika rannikut. järgi. 17. Atlandi ookean on suurim 17. Euroopa on manner. 18. Pyteas kirjeldas Põhjamere saari umbes 300 18. Esimese ümbermaailmareisi viis lõpuni aastat eKr. portugallane del Cano. 19. Viikingite aurulaevad olid võimsamad kui 19. Hollandlase W. Barentsi uuritud Põhja Kolumbuse purjekad, seetõttu avastasid
Tanel Õunapuu 11a Põllumajandus Hollandis 1. Looduslikud eeldused a) b) Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Rannikut muudetakse tammide ehitamisega ja poldrite rajamisega ka mujal, eriti maa edelaosas. Veeküllasematest paikadest pumbatakse vett kanalitesse. c) Holland asub parasvöötmes ja on merelise parasvöötmelise kliimaga. Kuu J V M A M J J A S O N D Aasta Keskmine maksimaalne 5.2 6.1 9.6 12.9 17.6 19.8 22.1 22.3 18.7 14.2 9.1 6.4 13.7 temperatuur (°C) Keskmine minimaalne -
Horvaatia ehk Kroaatia Koostaja: ...................... Geograafiline asend Horvaatia pindala on 56 542 km² ja elanikke umbes 4 535 000, keskmiselt 80 inimest ruutkilomeetril. Horvaatia piirneb Sloveenia ja Ungariga põhjas, Serbiaga kirdes, Bosnia ning Hertsegoviinaga idas ja Montenegroga kagus. Horvaatia jagab Aadria mere rannikut Itaaliaga Trieste lahes. Horvaatia pealinn on Zagreb. Geograafiline ehitus Kiltmaa laiub Istria poolsaarelt Gorski Kotari suunas ning lõppeb künklikus Zagorje viinamarjakasvatuspiirkonnas. Karstimaastikke, mis on poorsest lubjakivist geoloogilised formatsioonid, näeb Gorski Kotaris ning need jätkuvad lähedases Istrias ja Velbeti mägedes, kus tuul ja vihm on üheskoos kaljudest vorminud veidrad kujud, kukovi. Loodusvarad
VII klass Kehtna PK Kolumbuse merereisid Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Kolumbus sündis Itaalia linnas Genovas ja temast sai juba noorukina meremees. Arvatakse, et juba enne Kolumbust olid Kariibi mere saari ja Lõuna-Ameerika rannikut külastanud eurooplased. Kuid kõigil neil oletustel puuduvad küllaldased tõendid, seepärast kuulub Christoph Kolumbusele Ameerika esmaavastamise au. 15. sajandi teisel poolel tundsid meresõitjad suurt huvi idamaade vastu, kus mõned eurooplased olid juba viibinud. Nagu mitmed teisedki tolle aja eesrindlikud inimesed, uskus ka Kolumbus, et Maa on kerakujuline. Kui see on aga nii, siis on võimalik jõuda Indiasse ka läänesuunas, otse üle ookeani purjetades.
annaabi.ee 
