Fenoloogilised aastaaja Karl-Randel Areng 9.klass Simuna kool Fenoloogilised aastaajad Fenoloogia on regulaarsetel loodusvaatlustel põhinev bioloogia haru, mis uurib looduse aastaajalisi ehk sensoonseid nähtusi. Looduse kindlate ja korduvate aastaajaliste muutuste alusel piiritletakse kohalikke fenoloogilisi aastaaegu. Kui Maa tiirlemine ümber päikese määrab matemaatilise täpsusega astronoomiliste aastaaegade vaheldumise Maal, siis aastaaegade looduslik vaheldumine mingis piirkonnas võib sellest tunduvalt erineda, isegi ühel ja samal laiuskraadil. Fenoloogilised aastaajad On ju suur vahe, kas me elame mere ääres või kusagil kaugemal sisemaal, olulised on hoovuste mõjud, valdavad tuuled, piirkonna eraldus mägedega jne. Fenoloogilised aastaajad märgivad elutsüklite kordumist taime ja loomariigis. Loodusliku elutsükli põhiline osa, vähemalt meie laiuskraadidel, on taimekasvu ehk ...
Ameerika Ühendriigid Läänemaailma eestvedaja Koostajad : Randel Konnula ja Kaisa Kängsep Juhendaja : Mai Kurrikoff 9. Klass 2013 Sisepoliitika Riigipea oli president Seadusandlikvõim kuulus Kongressile · Esindajate Koda · Senat Võimuvõitlus oli kriminaalne D e m o k r a a t i a r a s k u s e d j a s a av u t u s e d Ameeriklaste hirm kommunismi ees
Siinkohal saangi kindlalt väita, et selline väide nagu ''mida rohkem, seda uhkem,'' ei pea kohe kindlasti paika. Vahest on tõesti nii, et mida rohkem keeli oskad, juukseid peas on, autosid on jne, on tõesti uhkem, kuid üldjuhul on see vastupidi. Selle ütluse ''mida rohkem, seda uhkem'' sõnastaksin ma ümber pigem nii: ''mida rohkem, seda segasem'' või ''mida rohkem, seda hullem.'' Randel Kool 10. R
Karl-Randel Areng 9.klass Simuna kool RADOON Radoon Radiobioloogia eksperdid on enam-vähem ühisel arvamisel, et kiirguse mõju inimese tervisele on võrdeline doosi suurusega - seda nii suurte kui ka väikeste dooside puhul. Radoon Radoon tekib looduslikult uraani radioaktiivsel lagunemisel. Looduslikku uraani leidub mineraalides, kivimites, setetes, mullas; samuti ka suuremal või vähemal määral mineraalse koostisega ehitusmaterjalides. Kõigile radioaktiivsetele elementidele on omane ebastabiilsus: nad lagunevad sünnitades uusi radioaktiivseid või mitteradioaktiivseid aineid ning eraldades samas ioniseerivat kiirgust. Radoon Kiirguskaitse seisukohalt on ioniseeriv kiirgus selline kiirgus, mis on võimeline tekitama bioloogilises koes ioonpaare. Radoon on lõhnatu, värvitu inertne gaas. Radooni radioaktiivsel lagunemisel tekkivad alfa-kiirgus ja radooni tütarproduktid. Sageli kasutatakse mõistet radoon tähenduses radoon pluss radooni t...
Baaside ajastu Eestis Diana Ratušnõi Randel Lillep Martin Mägi Henri Kurvits Mari Tuvikene MOLOTOV-RIBBENTROPP PAKT • 30-ndatel valmistusid suurriigid maailmasõjaks. • Põhjuseks oli Hitleri- Saksamaa soov saada revanši valusa kaotuse eest I MS. • Saksamaa ja tema liitlaste itaalia ja Jaapani soov maailma ümberjagamiseks ja Stalini juhitud NSV liidu lootus päästa maailmasõja abil valla maailmarevolutsiooni. • NSV Liit oli enim sõjaks valmis. Tal oli lennukeid
Millised olid eestlaste valikud Teises Maailmasõjas? Eestlastel ei olnud Teises maailmasõjas suurt valikut, kelle poolel sõtta astuda. Suuremas osas osaleti Saksa, Vene ja Soome relvjõudude koosseisus, kuid väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Võimalik oli ka põgeneda Rootsi või Saksmaale. Käesolev arutlus räägib täpsemalt nendest meestest, kes astusid sõtta Saksa, Vene või Soome poolel. Punaarmees võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Ehkki mobiliseerimine oli ebaseaduslik, kasutas vene väejuhatus just seda võimalust. Venelased olid sunnitud sundmobiliseerima, kuna peale seda kui eestlased mõistsid, mida punavõimude poliitika endast kujutas, ei tahetud enam vabatahtlikena kommunistlike vaadete eest võidelda. 22.territoriaalses laskurkorpuses oli eriti palju eestlasi , kuna see moodustati Eesti sõjaväe baasil. 1941. Aastal kuulutas kommunistlik võim välja Eestis...
avangardilembene. 1920. aastate alguses oli tunda saksa sõjajärgse ekspressionismi mõjusid. Sellele viitab ka eesti graafika suurmeistri Eduard Viiralti looming. Mõju oli enamasti mõõdukas, pehmunud ja dekoratiivne. Näiteks maalija Peet Areni ja kujur Anton Starkopfi loomingus. Eestis oli esindatud ka kubismist lähtunud konstruktivism, seda viljeles Eesti Kunstnikkude Rühm. Rühmituse asutajaliikmed olid Jaan Vahtra, Eduard Ole, Friedrich Hist, Felix Randel, Hendrik Olvi, Arnold Akberg ja Märt Laarman). Rühmituse iseloomustavateks joonteks olid kubistlikud ja konstruktiivsed otsingud. Likvideeriti see rühm siis 1940. aastate alguses. Eesti kunst oli omaks võtnud rahvusvahelise kunstipealinna arengurütmi. 19. ja 20. sajandivahetus tõi Eestisse postmodernismi ja rahvusromantika. Nähes impressionismi huvi tõusu Pariisis, tundis sinnegi kunstnikkond selle vastu huvi, vähe hooliti sürrealismist ja abstraktsionismist.
Radioaktiivne kiirgus Karl-Randel Areng 9.klass Simuna kool Radioaktiivne kiirgus Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel. Samuti tekib radioaktiivne kiirgus kergete tuumade ühinemisel vesinikupommi plahvatusel ja tähtede termotuumareaktsioonides. Radioaktiivne kiirgus Radioaktiivse kiirguse moodustavad suure energiaga osakesed (heelium, tuumad ehk alfaosakesed, elektronid või positronid ehk beetaosakesed, footonid ehk gammakvandid ja neutronid), mis tekivad tuumareaktsioonides. Teatavates tuumalagunemistes võib eralduda ka suuremaid osakesi. Näiteks mõned raadiumi isotoobid kiirgavad süsiniku. Radioaktiivne kiirgus Radioaktiivne kiirgus on ioniseeriv kiirgus ja seetõttu inimesele ohtlik, kuna ta ioniseerib aatomeid ning lõhub seetõttu keemilisi ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS K-08A Randel Malm PRÜGI JA JÄÄTMED referaat Pärnu 2010 Keskkonna ning loodussäästliku elu seisukohast võttes on prügist rääkida ilmselt kõige lihtsam. See on asi, mida me näeme oma silmaga ja me ei pea ennast kujutama kümente aastate kaugusele tulevikku, et asja mõista. Prügi on siinsamas meie endi kõrval. Prügi sorteerimine vajalik selleks, et võimalikult paljud asjad jõuaksid taaskasutusse, mitte ei
Spordis on väga palju häirivaid tegureid ja nendest jagusaamiseks peab arendama just nimelt oma vaimset tugevust. Sellega aitab sind spordipsühholoog. Enamus, kui mitte kõik atleedid ja meeskonnad kasutavad psühholoogi abi, et mitte murduda kõige tähtsamatel hetkedel ja jõuda oma karjääri tippu ning teha tipptulemus. Võtmesõnad: Sport, korvpall, psühholoogia, treenimine, vaimne tugevus, vaimne valmisolek. Töö autor: Randel Kool Allkiri: Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Evelin Vanaselja Allkiri: 2 ANNOTATION Tallinna Nõmme Gümnaasium Title: Sports- and basketballpsychology Month and year. May 2012 Number of pages: 20 Summary Aim of the research was to find out how and why mental preparedness affects athlete's achievements
tõkestada ja puhkastada. Referaadi koostades õppisin ja täiendasin oma seniseid teadmisi naftareostuse kohta. Referaaadist sain teada, mis on peamised reostuse allikad ja kuidas on võimalik reostust ennetada ja vätlida. Samuti andis referaadi koostamine võimaluse tutvuda naftareostuse mõjuga veekogule ja selles elavatele loomadele, kaladele ja lindudele. Seega referaadi eesmärk on täidetud. 7 KASUTATUD KIRJANDUS Eesti Loodus 8/2008 artikkel: Naftareostus, meie kalade argipäev Randel Kreitsberg, Arvo Tuvikene http://media.voog.com/0000/0037/1265/files/Merereostustorje_kasiraamat_2009.pdf https://www.postimees.ee/1529351/nafta-tabab-linde-kalasid-ja-inimesi https://www.riigikontroll.ee/LinkClick.aspx?fileticket=1lkMPnH2QQI %3D&tabid=168&language=en-US http://www.loodusesober.ee/artikkel465_430.html https://miksike.ee/docs/lisa/MAHE2009/naftareostus_evelin.htm 8
Tarbijahinnaindeks Referaat Autor: Randel Kool Juhendaja: Mirjam Liiv Tallinn 2012 Tarbijahinnaindeks Mis on THI? Tarbijahinnaindeks on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Kõige lihtsam on tarbijahinnaindeksit kujutada kui suurt ostukorvi, mida ,,keskmine" tarbija ostab ja tarbib regulaarselt. Kuidas THI-d arvutatakse? Esimese sammuna koostatakse tarbija ostukorvi koosseis ehk selgitatakse välja, millised
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS K-08A Randel Malm KOPENHAAGENI KLIIMAKONVERENTS referaat Pärnu 2010 7.-18 detsembrini leiab aset palju kõneainet pakkuv Kopenhaageni kliimakonverents. Sinna on kogunenud peaaegu kõigi maailma riikide esindajad, leppimaks kokku selles, kuidas peaks toimuma võitlus kliimamuutusega pärast aastat 2012. Siinses pressis on ehk vähe kajastust leidnud see, mis tüüpi kokkulepet praegu sõlmima hakatakse, samuti see, milliseid konkreetseid
“Linda kivi kandmas“ 8. Selle tegi Nikolai Triik. 9. Materjalideks on kasutanud tamme, pronksi jm “Leda luigega“ „Ärkav ori“ 10. Oli suletud sel päeval Töödest on tal “Põrgu“ “Lamav tiiger“ 11. Felix Randel „Pühapäev“ Meeldis just see, kuna ei ole tavaline ning teoses on ka mitmeid erksaid värve. 12. G. Markelov „Lenin“ A. Weizenberg „Peeter I“ 13. K.Mägi “Norra Maastik“ 14. Kumu kunstimuuseum ehk Kumu on sümboolse tähendusega rajatis, eestlaste oma kunstimuuseumi unelma täitumine. Kumu hoone on ümmarguse põhiplaaniga ja keerulisse
Veekogude ökotoksikoloogia ja kalade füsioloogia Arvo Tuvikene, Ph.D. EMÜ PKI Limnoloogiakeskus [email protected] Lektorid · Irina Zemit, EMÜ doktorant · Randel Kreitsberg, TÜ doktorant · Rene Freiberg, EMÜ doktorant Käsitletavad teemad · Toksiliste ainete grupid Orgaanilised toksilised ained · Püsivad · Suhteliselt kiiresti lagunevad Rask(e)metallid · Ioonsed: Cu 2+ · Orgaanilised raskmetallid (metüülelavhõbe CH3-Hg, etüülplii C2H5-Pb) · Tributüültina (TBT) · Raskmetallide organismi sattumise erinevad teed Raskemetallide akumulatsioonifaktorid särje organismi ja sette vahel
Käesoleva essee aluseks on maailmakuulsa loodusuurija Charles Robert Darwini teos ,,Liikide tekkimine". Õigemini püüan anda ülevaadet selle raamatu 2012 aastal Mart Nikluse poolt väljaantud eestikeelsest tõlkest. Järgnevatel lehekülgede eesmärgiks on näidata selle raamatu ja ka kogu darvinismi tekkeloopõhipunkte, tuues välja olulisemad punktid alustades saatesõnadest ja liikudes raamatus aina edasi kuni kohasemate ellujäämise selgitusteni. Randel Keynes ütleb sissejuhatavas sõnas oma sugulase Charles Robert Darwini (1809-1882) teosele ,,Liikide tekkimine loodusliku valiku teel ehk soodustatud rasside säilimine olelusvõitluses", et Darwin oli veendunud oma uuringute õigsusest ning sellest, et see võinuks seletada lahti palju, toona justkui veel arusaamatuid, imesid looduse mitmepalgelisusest. Ta nägi potentsiaali, vajadust ja võimalust oma teooria tõlkimisega erinevatesse keeltesse, anda
ennetada ja vätlida. Samuti andis referaadi koostamine võimaluse tutvuda naftareostuse mõjuga veekogule ja selles elavatele loomadele, kaladele, taimedele ja ka lindudele. Seega referaadi eesmärk on täidetud. 12 Kasutatud kirjandus Eesti Loodus 8/2008 artikkel: Naftareostus, meie kalade argipäev Randel Kreitsberg, Arvo Tuvikene Eesti Loodus 1/2004 artikkel: 60 000 000 000 kilo naftat Soome lahel ehk millal on oodata naftakatastroofi Läänemeres Ingrid Maasik, Helen Arusoo Eesti Loodus 9/1999 artikkel: Õlikatk pole kadunud Vilju Lilleleht Eesti Loodus /2003 artikkel: Õli vees kuidas seirata tagajärgi V.Lilleleht Eesti Loodus 5/2008 artikkel: Kuidas aidata õliseid linde? Murel Merivee, Agni Kaldma http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/naftareostus_evelin.htm www.riigikontroll
Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Religioon on ühiskonda kindlustava uskumuste ja käitumiste kogum Sellega on seotud küsimused, nagu näiteks: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteinimeste olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Religioonil on nähtusi seletav ja ühiskonda kindlustav funktsioon. Samuti on religioonil ka inimest psühholoogiliselt toetav funktsioon ja sotsiaalselt mälu edasikandev funktsioon (traditsioonid) 2. Defineerige, mis on usk? Usk on hoiak, mis kujutab endast kindlat suhtumist religiooni väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. Usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta. 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? Müüt on: Religioosse pärimuse liik, mis seletab muistse inimese mõtlemise baa...
juhatuse sekretär. Peale seda aastast 1963 hakkas Einmann vabakunstnikuks. Einmann armastas ja maalis portreemaale - 1950. aastatel lõi natuuritruid tööliste, talupoegade, teadlaste ja kunstiinimeste portreejoonistusi. Hiljem hakkas ta aga kasutama sügavtrükitehnikaid. 1970. aastatel viljeles realistlikku portree- ja maastikumaali. E. Einmanni maal 1946. aastal E. Einmanni maal 1972. aastal Graafika EV ajal Feliks Randel on 01.07.1901 Valgas sündinud ning 10.02.1977. aastal Tallinnas surnud kunstnik, muusik ja pedagoog. Ta oli üks esmaseid kunstikooli Pallas õpilasi aastatel 1919- 1921 ning on eelkõige tuntuks saanud maalija ja karikaturistina. Tema karikatuure võis kohata 1929. – 40. aastani Tallinna „Päevalehes”, kus kunstnik tollel perioodil töötas, ent ka mitmetes teistes väljaannetes sealhulgas kultuslikus nõukogude aegses ajakirjas „Pikker”.Feliks
Jaan Vahtra: kui rütm/jooned on õigesti jaotatud, tekib nenede vahel tasakaal Pärast 1928.aastat tegevus vaibus. Eesliinil Märt Laarman(1896-1979) ja Arnold Akberg(1894-1984). Ka skulptor Juhan Raudsepp vaimustus kubismist sel ajal. 1923 asutati Tartus EKR – J. Vahtra, E. Ole, F. Hist, J. Raudsepp 1924 EKRi tegevus liigub Tallinna, liitusid M.Laarman ja hiljem H. Olvi, A. Akberg, F. Randel, E. A.Blumenfeldt 1924 EKR ühisnäitus läti avangardistidega Balti riikidevaheline kunstinäitus 1. Funktsionalism F. Sai 1930.ndate algupoole ilusamate ehitiste stiiliks. Hästi avaldus uuendusmeelsete ärimeeste villades, aga ka koolide ja haiglate ehitamisel. Kõige järjekindlamalt ja efektiivsemalt viljeles Pärnu arhitekt Olev Siinmaa (projekteerinud mitmed elamud ja
Reformierakonna peasekretär Kristen Michal Postimees.ee'le. Michali sõnul on Reformierkonnal plaanid valimisteks tehtud, ent konkreetseid kulunumbreid ei tahtnud ta avaldada. «Kui tavaliselt ütlevad kampaaniategijad, et 10 protsenti läks asi kallimaks kui planeeritud, siis sel aastal tuleks vähemalt 10 protsenti vähema rahaga toime tulla,» ütles Michal. Sotsiaaldemokraatide peasekretär Randel Länts rääkis, et nende erakonnal on endiselt plaanis kahtedel valimistel kulutada 10 miljonit krooni, aga praegu arutatakse, kuidas toime tulla, kui peaks selguma, et raha tuleb soovitust vähem. Roheliste peasekretär Ain Kabal ütles, et nende erakond on ka juba varem kokkuhoidlikult majandanud ning seetõttu pole majanduskriisist tulenevad raskused neid ehk nii tugevalt tabanud. «Üksikisikute annetusi on muidugi vähe,» märkis Kabal.
sõlmimist? Milline oli võla nimiväärtus? 2.2.22.** Gunnar võttis 500 EURi laenu kolm kuud tagasi ning 800 EURi täna. Lepingu järgi peab ta esimese tagasimakse 700 EURi tegema ühe kuu pärast ning nelja kuu pärast 25 toimuva teise tagasimaksega kustutama kogu võla. Milline on teise tagasimakse suurus, kui fookuspäev on täna ja intressimäär on 12%? 2.2.23.** Randel sõlmis kuus kuud tagasi laenulepingu, mille kohaselt ta pidi laenu kustutama kahe osamaksega: 500 EURi 100 päeva tagasi ja 900 EURi 60 päeva pärast. Viis kuud tagasi soostus laenuandja uue maksegraafikuga, mille kohaselt Randel pidi tasuma võla kolmes võrdses osas: täna, 80 päeva hiljem ja 150 päeva hiljem. Kui suur on viimati kokku lepitud osamakse, kui aastaintressimäär oli 15% ning fookuspäevaks valiti tänane päev? 2.2.24
# "http://valimised.err.ee/?c=3&id=24" #5. Eiki Nestor# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=64" #6. Indrek Saar# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=65" #7. Kadi Prnits# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=66" #8. Hannes Rumm# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=67" #9. Heljo Pikhof# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=68" #10. Jri Tamm# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=69" # 11. Randel Lnts# # HYPE 12. Mark Soosaar# EESTIMAA ROHELISED # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=37" #1. Marek Strandberg# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=38" #2. Peep Mardiste# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=39" #3. Valdur Lahtvee# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=40" #4. Ruth Tammeorg# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=41" #5. Mikk Sarv# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=42" #6. Sirli Pehme#
1272 826 Sauman Silver Tartu 04:08:36 M21 1738 2749 Savisikk Kristjan Tallinn 04:33:33 M21 667 2545 Sceglovs Mihails Läti 03:39:19 M21 1734 2834 Schmeimann Kaido Tartu 04:33:19 M21 1632 1363 Schmidt Viljar Valga 04:27:55 M21 1581 2468 Schone Kristian Tartu 04:24:51 M21 21 10 Schumann Riivo Lääne-Viru 02:48:38 M21 1668 1281 Schütz Randel Harju 04:29:30 M21 2135 2479 Seeba Asko Tartu 05:05:03 M21 14 4 Selder Taavi Ida-Viru 02:46:34 M21 3 96 Seledkov Ivan Venemaa 02:43:17 M21 967 2119 Selga Nauris Läti 03:54:47 M21 2203 2494 Sepp Allar Tallinn 05:14:23 M21 2060 1829 Sepp Tiit Lääne-Viru 04:57:17 M21 243 420 Sepp Tõnis Tallinn 03:13:09 M21
annaabi.ee 
