Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ränded tänapäeva maailmas, nende põhjused ja tagajärjed. Rännete liigitamine.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lahkuvad, liigitamine, tõuketegurid, tõmbetegurid, elutingimused, soodne, looduskeskkond, sihtriigi, migratsioon, rändesaldo, rändeiive, keeleoskus, lahkhelid, üksluine, looduskatastroofid, lähteriigile, soolised, tööpuudus, kaasränne, sundränne, ulatuse, riigisisene, alaline*piirkond asub veekogu ääres infrastruktuuri) - miinused *ekstreemne kliima *majanduslikud (puudub korralik *vähe viljakad mullad (erosiooni oht) infrastruktuur ja raha tööstuse *mägine reljeef või liigniiske pinnas arendamiseks) *vähe loodusvarasid *sotsiaalsed (halvad elutingimused, *looduslik taimestik väga hõre raskesti kättesaadavad tervishoiu ja haridusteenused) *poliitilised(valitsus ei investeeri raha) Rahvaarvu kiire kasvuga kaasnevad probleemid: jäätmete kuhjumine, halb prügimajanduse korraldus, saastatuse tõus, nälja ja tervise probleemide suurenemine, ruumi puudus, ülelinnastumine
tekkida vananeva rahvastikuga riigil? 35 Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus Piiride järgi eristatakse välis- ja siserännet Sise- ja välisrände vahet nimetatakse rändeiibeks ehk rändesaldoks 36 Rände liigitamise alused ja tüübid Ulatus Iseloom Riigisisene Vabatahtlik Rahvusvaheline Kaasränne Sundränne Põhjused Kestus Majanduslikud Poliitilised Alaline Usulised, Ajutine Kultuurilised Sesoonne Loodusõnnetused 37 MÕISTED Immigratsioon – sisseränne (immigrant). Emigratsioon – väljaränne.
1.MÕISTED Aglomeratsioonimajandus majandusharu, mille kasvu ja edukust mõjutab positiivselt võimalikult suur lähestikku paiknevate tarbijate, ettevõtete ja töötajate hulk. Demograafiline plahvatus Kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub demograafilise ülemineku ajal. Tingitud eluea pikenemisest, suremuse vähenemisest. Suburbanisatsioon e eeslinnastumine inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Inimeste ränne suurlinnadest välja. Geogr. Segregatsioon elanikkonna sentratsioon mingite (rahvus, religioon, jõukus) tunnuste alusel. Hiidlinn e megalopolis suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokkukasvades. Sisserändekvood arenenud riikide poolt kehtestatud immigrantide hulk Linnastu e aglomeratsioon funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Linnastumine linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Seotud ka linnade kasvu ja arenguga. Regionaalpoliitik
vananeva rahvastikuga riigil? 35 Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus Piiride järgi eristatakse välis- ja siserännet Sise- ja välisrände vahet nimetatakse rändeiibeks ehk rändesaldoks 36 Rände liigitamise alused ja tüübid Ulatus Iseloom Vabatahtlik Riigisisene Kaasränne Rahvusvaheline Sundränne Põhjused Kestus Majanduslikud Alaline Poliitilised Ajutine Usulised, Kultuurilised Sesoonne Loodusõnnetused 37 MÕISTED Immigratsioon sisseränne (immigrant). Emigratsioon väljaränne. Remigratsioon tagasipöördumine kodumaale.
ja 18. sajandil, ligi 20 miljonit orja. Tõuketegurid : väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik ; madal palk ; inimestevahelised lahkhelid ; ebasoodne looduskeskkond ; halvad elamistingimused . Tõmbetegurid : suur töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, meeldiv sotsiaalne keskkond, soodne tervislik keskkond, sugulased tuttavad, head elamistingimused. Rahvusvaheline ränne Pikaajaline ühes-suunas toimuv ränne muudab nii lähte-kui ka sihtriigi rahvaarvu, rahvastiku soolis-vanuselist ja rahvuslikku koosseisu ning selle kaudu ka majanduse arenguvõimalusi ning ühiskonna sotsiaalseid ja kultuurilisi tingimusi. Inimeste liikumine teise riiki ja kultuuri nõuab kohanemistahet ja oskusi mõlemalt poolelt. Intensiivne ränne Türgist Saksamaale algas 1970. aastal ja kestab tänini. Kaasaegsed rändevood Alates 1960. aastat muutus Lääne-Euroopa väljarändepiirkonnast sisserändepiirkonnaks.
· Pagulus. Pagulane inimene, kes on sunnitud kodust lahkuma rassilise, religioosse või etnilise tagakiusu, sõdade või looduskatastroofide tõttu 8 Sundrände põhjused · Looduskatastroofid maavärin, üleujutused, põud, vulkaanipursked · Sõda Süüria põgenikud · Etnilised konfliktid hutud ja tutsid Rwandas · Tööpuudus kodumaal · Halvad elutingimused näljahäda, nt Etioopia 9 Rwanda hutud põgenevad kodumaalt Sudaani põgenikud Iraagi põgenikud Sisepagulased Välispagulased Rändajate arvukus · Ligi 175 miljonit inimest, so umbes 3% maailma rahvastikust on migrandid. Nad on oma sünnimaalt välja rännanud. · Igal aastal vahetab elukohta 510 miljonit inimest. 13 Rahvusvaheliste rännete I etapp
· Ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid Barjäärid · Kaugus · Infopuudus · Rände maksumus · Sõbrad, sugulased jäävad maha Sihtpiirkonna tõmbetegurid · Suur töökohtade valik · Õppimisvõimalused · Kõrge palk · Head elamistingimused · Sugulased, sõbrad, tuttavad · Sotsiaalne keskkond · Soodne ja tervislik looduskeskkond Rahvusvaheline ränne · Pikaajaline ühes suunas toimuv ränne muudab nii lähte- kui sihtriigi rahvaarvu. Kaasaegsed rändevood · Lääne-Euroopassse · Põhja-Ameerikasse sissevool Euroopast. · Lähis-Ida naftariigid Riigisisene ränne · Rändebarjääre vähem · Maalt-linna · Linnast-maale RAHVASTIKU POLIITIKA Rahvastikupoliitika · Riigi sihiteadlik tegevus rahva arvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. · Sündimus · Suremus · Sisseränne · Väljaränne · Hiina · Rumeenia ASUTUSE ARENG, LINNASTUMINE
Rahvaarvu Rahvaarv Rahvaarv Eakate Ei kasva Rahvaarv muutus kasvab kasvab tähtsus väheneb aeglaselt kiiresti väheneb Esinemine Üksikutel Nigeeria, Mehhiko, USA, Jaapan, hõimudel Egiptus Brasiilia Prantsusmaa Saksamaa Joonis Rände liigitamine: *Iseloom- vabatahtlik, kaasränne, sundränne *Kestvus- alaline, ajutine, sessooonne *Ulatus- riigisisene, rahvusvaheline *Põhjused- majanduslikud, poliitilised, usulised, kultuurilised, looduslikud Lähtepiirkonna tõuketegurid: *väike töökohtade arv ja õppimisvõimaluste valik *madal palk *halvad elamistingimused *inimestevahelised lahkhelid *ebameeldiv, üksluine sotsiaalne keskkond *ebasoodne looduskeskkond *massimeeida
Ebameeldiv, üksluine sotsiaalne ühiskond. Ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid. Peamised rändesuunad: Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Lähis-Ida naftariigid. Kaasnevad probleemid: Lähtemaale-Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas. Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, sellel tasandil tekivad konfliktid. Suurem surve sotsiaalsfäärile.Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv. Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid. Siirdemaale-Suureneb tööpuudus. Väheneb maksumaksajate hulk. 49.Linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus nimetatakse linnastumiseks. Arenenud riikides on linnade kasv aeglasem, vähem arenenud maades kiirem. Keskkonnaprobleemid: · Keskkonna reostatus, reostunud joogivesi. · Õhusaastatus(vingugaas), sudu.
vanemate inimeste osatähtsus tõuseb. NB! Kui ühiskond on vaesem, siis võib iive minna negatiivseks, sest lastega peresid ei toetata. · Infoühiskond kaasaegne rahvastiku taastootmine, sündimus madal, suremus madal. Iive natuke üle 0. Rahvaarv aeglaselt kasvab. Migratsiooni liigid ja mõjutavad tegurid Liigitub: · Iseloomu järgi vabatahtlik, kaasränne, sundränne · Ulatuse järgi riigisisene, rahvusvaheline · Kestuse järgi alaline, ajutine, sesoonne · Põhjused 1) majanduslikud (madal palk, halvad elamistingimused, vähe töökohti) 2) poliitilised (küüditamine) 3) usulised 4) kultuurilised 5) loodusõnnetused Rahvastikurännete suunad minevikus ja tänapäeval Minevikus: · 17.-20. saj Lääne-Euroopast Ameerikasse, Aafrika rannikualad, Asutraalia rannikualad
RAHVASTIKUPOLIITIKA Maailma rahvaarv: 6,3 miljardit Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas naiste arv, naiste vanus laste sünnitamisel, religioon, pereplaneerimine, kooselu traditsioonid, väärtushinnangud, traditsioonid ühiskonnas, naiste ja meeste seisund ühiskonnas, majanduslikud võimalused. Suremust mõjutavad tegurid: vaesus, halb tervishoiukorraldus, ebaterved eluviisid, sõjad, veepuudus, looduskatastroofid, õnnetused, keskmine eluiga, haigused (südame veresoonkonna haigused, vähk, AIDS jne ), vägivald. Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Iive ehk rände saldo on sisse- ja väljarände vahe. Rännete jaotamine: vabatahtlikud (abiellumine, töö, õppimine) ja sunniviisilised (küüditamine, sõjapakku minek, näljahäda). Rände tõuketegurid: töökohtade puudus, vähe õppimisvõimalusi, madalad palgad, halvad elamistingimused, looduskatastroofid, inimestevahelised lahkhelid. Rände tõmbetegurid: kõik eelnev vastupidi. Positiivne mõju l
Rahvaarvu kasv aeglustub. Kaasaegne rahvastiku tüüp: madal sündimus ja suremus, rahvaarvu väga aeglane kasv, kahanemine, laste osatähtsus väheneb, inimesed elavad vanemaks, vanurite osakaal ühiskonnas kasvab. Migratsiooni põhjused ja näited. 1. vabatahtlik parem töökoht, õppimisvõimalused, perekond 2. sunniviisiline sõda, poliitiline tagakiusamine, usulised põhjused, looduskatastroofid 3. riigisisene linna,suurlinna, linna lähiümbrusesse, 4. rahvusvaheline arenenud riikidesse 1. Lähtekohas väike töövalik, halvad õppimisvõimalused, madal palk, halvad elamistingimused, üksluine ümbruskond, ebasoodne looduskeskkond 2. Sihtekoht paremad tööpakkumised, kõrgem palk, head elamistingimused, perekond, mitmekülgne sotsiaalne keskkond. Kaasaegsed rändevoog ja põhjused: Lääne-Euroopa: tööjõud. Ida-Euroopas- poliitilised põhjused
· Väheneb suremus ja pikeneb eluiga · Iibe suurenemine · Kesk-Aafrikas Teine etapp · Sündimus hakkab langema · Rahvaarvu kasv aeglustub · Ladina-Ameerika, Kagu-Aasia Kaasaegne rahvastiku tüüp · Sündimus ja suremus madalad · Rahvaarvu väga aeglane kasv Ränne · Migratsioon-inimeste alalise elukoha vahetus · Emigratsioon-väljaränne · Immigratsioon-sisseränne · Rändeiive ehk saldo-sisse ja väljarände vahe · Riigisisene · Liigutakse enamasti linnadesse või eeslinnadesse · Rahvusvaheline · Lõuna riikidest Põhja riikidesse · Immigrantide osakaal rahvastikust Kestvus · Alaline · Ajutine (nt.õppima) · Pendelränne (elu ja töökoht erinevates piirkondades) Valglinnastumine · Madaltiheda linnakeskkonna planerimatu laialivalgumine linna tagamaale. · Transpordivajaduse kasv · Loodusalade hävimine · Kuritegevuse kasv Tõmbetegurid
Sellised Kuni 19.saj. 19. saj. lõpul Praegu Eestis tingimused olid keskpaigani Eestis 1860 Nimeta riike, Sierra Leone Nigeeria India Suurbritannia mis kuuluvad sellesse arengujärku praegu Kirjuta põhjuseid, miks inimesed vahetavad oma elukohta vabatahtlikult või sunnitult? Vabatahtlik migratsioon * suuremad valikuvõimalused * parem töökoht ja õppimisvõimalusi rohkem * kõrgem palk * paremad elutingimused * soodne looduskeskkond Sundmigratsioon * poliitiline ja religioosne tagakiusamine * sõjad * loodusõnnetused * toidu ja joogivee puudus Milliseid positiivseid ja negatiivseid probleeme võib tekitada suur migrantide arv nii lähteriigile kui vastuvõtvale riigile? + mõju lähteriigile + mõju sihtriigile *väheneb tööpuudus *mitmekesistub tööjõuturg
● suur vajadus haiglate ja tervisteenuste järele ● inimesed peavad kauem töötama ● pensionimaksed sõltuvad elu jooksul pensionifondidesse paigaldatud varast ● suurem maksukoormus noortele ● vanad peavad tegelema töödega, mida muidu tegid noored ● Pensioniiga tõstetakse ● Väiksemad koolid suletakse ● Ehitatakse juurde hooldekodusid ● Lastearv väheneb 10) Põhilised migratsiooni tõmbe- ja tõuketegurid TÕUKETEGURID ● väike töökohtade või õppimisvõimaluste valik ● väike palk ● halvad elamustingimused ● inimestevahelised lahkhelid ● ebameeldiv, üksluine sotsiaalne keskkond ● ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid TÕMBETEGURID ● suur töökohtade või õppimisvõimaluste valik ● suur palk ● head elamistingimused ● sugulased, sõbrad, tuttavad ● meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond
lasteosakaal väheneb, vanemaealiste osakaal tõuseb, keskmine oodatav eluiga kasvab Kaasaegne rahvastiku tüüp- väike sündimus ja suremus ning rahvaarvu väga aeglane suurenemine või isegi mõningane kahanemine, laste osakaal rahvastikus väheneb, inimesed elavad vanemaks ja vanurite osakaal tõuseb 6. Rännete tõmbe-ja tõuketegurid, rännete põhjused ja tagajärjed tõmbetegurid parem palk paremad elutingimused paremad töö- ja õppmisvõimaused tõuketegurid madal palk halvad elutingimused ebasoodsad loodustingimused tagajärjed ülerahvastus toidu ja vee puudus pagulaskriis põhjused: majanduslikud poliitilised sotsiaalsed keskkonnaalased 7. Suuremate rännetega kaasnevaid probleeme nii lähte- kui siirdemaal ( USA ja Mehhiko ) USA suurem tööpuudus oma riigi elanike hulgas
Emigratsioon- kui inimesed lähevad elama teise riiki. Immigratsioon- sisseränne. Rännet võib liigitada iseloomu(vabatahtlik, kaasränne,sundränne), ulatuse)riigisisene, rahvusvaheline), põhjuse(majandus, sots, poliitiline, keskkondlik) ja kestuse(alaline, ajutine) järgi. Rändepõhjused väike töökohtade või õppimisvõimaluste valik- suur valik töökohtadele ja õppimisele väike palk- suur palk halvad elutingimused- head elutingimused inimestevahelised lahkhelid- sugulased sõbrad tuttavad ebameeldiv/üksluine sotsiaalne keskkond- meeldiv ja mitmeküldne sotsiaalne keskkond ebasoodne looduskeskkond - soodne ja tervislik looduskeskkond Barjäärid maksumus, kaugus, infopuudus, KEELE MITTEOSKAMINE. . Rahvastikupoliitika tegevusvaldkonnad, rahvastikupoliitika vajalikkus, rahvastikupoliitika Eestis, arenenud riikides, arengumaades. 11
mõtlemine soodustavad Aasias ja Aafrikas rahvaarvu kasvu. 5. Millised tegurid mõjutavad rahvastiku paiknemist?(5) Pinnamood,kliima,mullad,taimestik,maavarad. 6. Oska kaardi abil iseloomustada rahvastiku paiknemist ettenatud piirkonnas(riigis),selgita paiknemise põhjused (tv lk.22 ül.7,8) Hõredalt on asustatud Põhja-Euroopa,sest seal on halb kliima,kehvad olud,väga külm.Tihe on asustus Kesk-Euroopas ja Lõuna-Euroopas,sest seal on kõige sobivamad elutingimused ja sobiv kliima. 7. Nimeta maailmas 3 tihedamini asustatud piirkonda. Kesk-Euroopa,Lääne-Euroopa,vahemereäärsed suurlinnad 8. Nimeta maailma 3 suuremat riiki rahvaarvu järgi. India,Hiina,USA 9. Selgita erinevat sündimust ja suremust arenenud ja arengumaades,too välja peamised põhjused (tv lk.24-25). 10. Nimeta ja iseloomusta demograafilise ülemineku etappe (õp.lk 45). I etapp-Algas Euroopas 18.sajandil.Ühiskonna areng tõi kaasa
osakaal ühiskonnas kasvab. 6. Nimeta migratsiooni põhjusi ja too konkreetseid näiteid: a) vabatahtlik- parem töökoht, õppimisvõimalused, perekond. b) sunniviisiline- sõda, poliitiline tagakiusamine, usulised põhjused, looduskatastroofid. c) riigisisene- linna, suurlinna, linna lähiümbrusesse (maale, asulasse, külla) d) rahvusvaheline- arenenud riikidesse 1. Lähtekohas- väike töövalik, halvad õppimisvõimalused, madal palk, halvad elutingimused, üksluine ümbruskond, ebasoodne looduskeskkond. 2. Sihtekoht- paremad tööpakkumised, kõrgem palk, head elamistingimused, perekond, mitmekülgne sotsiaalne keskkond. 7. Iseloomusta kaardi abil kaasaegseid rändevoogusid ja selgita nende põhjusi: Lääne- Euroopa: Tööjõud. Ida-Euroopas- poliitilised põhjused. Põhja-Ameerika- paremad töökohad, kõrgem palk. Lähis-Ida naftariigid-majandustegevus. 8
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid Demograafia Rahvastikuteadus uurib rahvastiku paiknemist, koosseisu, kujunemist ja muutumist. Rahvastiku kell Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeeri Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Rahvaarvu kasv 2000 a. e.kr 25-30 miljonit 2000 a. tagasi 150-200 miljonit Tänapäeval 7 miljardit 2150 11,5 miljardit Klõpsake juhtslaidi teksti laadide red Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Rahvastiku paiknemine Väga ebaühtlaselt Maakera keskmine asustu
Meestel füüsiliselt ja vaimselt raskem töö, kui naistel. Mehed riskivad rohkem, mille tõttu rohkem hukkunuid. Mehed tarvitavad rohkem alkoholi, narkootikume ja suitsetavad. Milliseid demograafilisi sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme tekitab rahvastiku vananemine riigile? Riigi koormus suur, kuna peab maksma pensionitoetusi, vajatakse palju haigla kohti, tööjõudu jääb vähemaks, ühiskonnas vanureid liiga palju, keda tuleb ülal pidada. 1.3RÄNNE EHK MIGRATSIOON Rahvastiku liikuvus Ränne Pendelränne Rahvusvaheli Riigisisene Igapäevane ne Perioodiline Tõuketegurid: Väike töökohtade või õppimisvõimaluste valik Väike palk Halvad elamistingimused
Demograafiline siire toimub koos riigi arengu ja industrialiseerumisega. Põhjariigid on üldjoontes arenenumad kui Lõunariigid, kus on palju arengumaid. Seega on Põhjariigid demograafilise ülemineku kaugemas etapis kui Lõunariigid. Põhja-Am ja enamik Euroopa riike on viimases etapis, milleks on kaasaegne rahvastiku tüüp. Must Aafrika aga seevastu demograafilise plahvatuse etapis. 8. Migratsioon. Migratsiooni jaotus ulatuse järgi:siseränne ehk riigisisene, välisränne ehk rahvusvaheline Migratsiooni jaotus iseloomu järgi: vabatahtlik ränne, kaasränne(lapsed koos vanematega), sundränne(küüditamine) Rände tõukepõhjused: väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, madal palk, halvad elamistingimused, inimeste vahelised lahkhelid, ebameeldiv ja üksluine sotsiaalne keskkond, ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid. Rände tõmbepõhjused:suur töö-ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, head elamistingimused,
vabatahtlik ränne (nt parem töökoht, õppima asumine) ja sundränne (sõjad, loodusõnnetused, küüditamine). 12. Analüüsi rändega kaasnevaid positiivseid ja negatiivseid tagajärgi lähte- ja sihtriigile ning mõjusid elukohariiki vahetanud inimesele- Positiivsed tagajärjed lähteriigile on tööpuuduse vähenemine, paranevad tööoskused, uued kultuuritavad, toidud. Negatiivsed tagajärjed lähteriigile on vähenev tööealiste elanike arv, lahkuvad aktiivsed inimesed, lahkuvad mehed, kaotsi lähevad haridusinvesteeringud. Negatiivsed tagajärjed sihtriigile on suureneb tööpuudus, ei kohaneta kultuuri ja tavadega, kokkupõrked, surve sotsiaalsfäärile. Positiivsed tagajärjed sihtriigile on odav tööjõud, tarbimine kasvab, sündivus suureneb, töötatakse ametitel milles kohalikud töötada ei taha. Euroopas on inimestel võrreldes Aafrika riikidega paremad töö ja õppimistingimused. Sellega
• Suurem osa migrante on pärit arengumaadest; • Ränne lõuna riikide vahel on suurem kui Lõunast Põhja riikidesse; • Suurim migratsioonikoridor on Mehhiko – USA vahel; • Suured rändevood on ka Ukraina ja Venemaa ning India ja Bangladeshi vahel. RÄNDED TÄNAPÄEVA MAAILMAS • Vähem arenenud riikidest rännatakse arenenud riikidesse; • Kagu-Aasias rännatakse peamiselt majanduslikult kiiresti arenevatesse riikidesse; • Suurenenud on migratsioon Ida- ja Lõuna-Aasiast Pärsia lahe äärsetesse naftariikidesse; • Euroopa Liidu laienemisega on suurenenud migratsioonivood. RÄNDESALDO • Rändesaldo on aasta jooksul sisse- ja väljarännanute arvu vahe. • Positiivne rändesaldo näitab, et sisserändajaid on rohkem kui väljarändajaid. • Negatiivne rändesaldo tähendab, et väljarändajaid on rohkem kui sisserändajaid. PEAMISED RÄNDE SIHT- JA LÄHTERIIGID Sihtriigid, kuhu minnakse: Lähteriigid, kust
Ladina-ameerikat ja kagu-aasiat demograafilise ülemineku teine etapp Must aafrika on demograafilise plahvatuse etapis Ränne ehk migratsioon Sisse ja väljarände vahe on rändeiive ehk saldo Sundränne oled sunnitud kodukohast lahkuma(sõjad, poliitiline või usuline tagakiusamine, loodusõnnetused, õnnetusjuhtumid jne) Iseloom Ulatus Kestus Põhjused Vaabtahtlik, Riigisisene, Alaline, ajutine, Majanduslikud, 16:07 kaasränne, sundränne rahvusvaheline sesoone poliitilised, usulised, kultuurilised, loodusõnnetused Lähtepiirkond(tõuketegurid) Sihtpiirkond(tõmbetegurid)
KUIDAS KOGUSID ANDMEID JA MILLISEID VAATLUSVAHENDEID KASUTASID MAADEAVASTAJAD 16 SAJANDIL? Peamine tööriist olli kaart, millelt sai näha, kus midagi on, mis mille kõrval paikneb ja kuidas kuhugi liikuda saab. Kohtade kirjeldamisel kasutati ka selgitavaid tekstecja joonistusi, hiljem fotosid, samuti retkedelt toodud taimi või esemeid. MIS ON OLNUD KAUGSEIRE ARENGU PEAMISEKS TÕUKEJÕUKS? Vaatlusvahendite hüppeline areng 20 sajandil tegi võimalikuks kaugseire tekke ja kiire arengu. Nt lennukitelt maapinna pildistamine kosmosetehnika areng. KUIDAS MUUTUB VAATEVÄLJA ULATUS JA LAHUTUSVÕIME KÕRGEMALE MINNES? Vaatevälja laius suureneb, kuid lahutusvõime väheneb.
Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Nimeta 6 maailma suurima rahvaarvuga riiki. Hiina,India, USA, Indoneesia, Brasiilia, Bangladesh, Pakistan, Venemaa 2. Mis on 2 levinuimat juurdekasvu näitajat? rahvaarvu kasv protsentides ja iive 1000 inimese kohta. 3. Milliste tegurite koosmõjul muutub riigi rahvaarv? Iga riigi rahvaarv muutub nelja teguri sündimuse, suremuse, sisse- ja väljarändekoosmõjul. 4. Miks kasvab maailma rahvaarv tänapäeval nii kiiresti? Põhjus, miks rahvaarv nii kiiresti kasvab , on see, et inimesed ei oska pere planeerida. 5. Miks on rahvastiku kiire kasv globaalbrobleem? Ressursside vähesus, ruumipuudus, ülerahvastatus 6. Nimeta tegureid, mis mõjutavad sündimust. sündimust mõjutavad : *viljakas eas naiste arv *naiste vanus laste sünnitamisel (partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas);*religioon (mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu ja perekonna planeerimisse);*pe
lähedane(Suurbritannia) 8. Migratsiooni jaotus ulatuse järgi:siseränne ehk riigisisene, välisränne ehk rahvusvaheline Migratsiooni jaotus iseloomu järgi: vabatahtlik ränne, kaasränne(lapsed koos vanematega), sundränne(küüditamine) Rände tõukepõhjused: väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, madal palk, halvad elamistingimused, inimeste vahelised lahkhelid, ebameeldiv ja üksluine sotsiaalne keskkond, ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid. Rände tõmbepõhjused:suur töö-ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, head elamistingimused, sugulased, sõbrad, tuttavad, meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond, soodne ja tervislik looduskeskkond. Rände barjäärid:kaugus, info puudus, rände maksumus. Positiivne-negatiivne mõju - vaat lk 49 Peamised rändesuunad: Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Lähis-Ida naftariigid, Austraalia 9
Naiste vanus sünnitamisel Arstiabi kehv kättesaadavus Religioon Ebatervislikud eluviisid Pereplaneerimise võimaluste Südameveresoonkonna haigused olemasolu Kooselu traditsioonid Õnnetused Traditsioonid ühiskonnas Surmatoovate haiguste levik Naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused, vabadused Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks st elutingimused Näide: Brasiilia - on arenenud riik. Esineb kõrge sündimus ja madal suremus. Rahvaarv kasvab kiiresti, kuna sündimus on suur. Kõrge sündimuse tõttu on riigi loomulik iive positiivne. Ka rändesaldo on negatiivne. 4.Iseloomusta rahvastiku arengu etappe ja too välja olulisemad tunnused. Üleminekueelne etapp - ● Iseloomulik agraarühiskonnale traditsiooniline rahvastiku tüüp ● Kõrge sündimus
looduskatastroofid; kohaliku keele oskamatus Tõmbepõhjused: Suur palk; võimalus õppida uut keelt; kool/töökoht; sugulased, sõbrad, tuttavad; paremad elamistingimused Barjäärid: Rände maksumus; kaugus; infopuudus; keeleoskamatus; perekond; tervis; viisapuudus Mõjud lähtepiirkonnale: + väheneb tööpuudus ; saab uusi kogemusi, mida saab kasutada ka kodumaal ; tutvustatakse uusi kultuure - väheneb tööealiste elanike arv ; haridusinvesteeringud lähevad kaotsi ; aktiivsed lahkuvad ; noorte arv väheneb ; vanemate osakaal suureneb Mõjud sihttpiirkonnale: + tööjõud mitmekesistub ; odavam tööjõud ; kasvab tarbimine ; suureneb sündimus - kasvab kultuurikonfliktide arv ; kohalikel elanikel vähem töökohti ; suur surve sotsiaalsfäärile Maailmas peamised rändesuunad ja nende põhjused: * Mehhiko - USA – parem elu ja tasuvam töö * Puerto Rico – USA – parem elu, majanduslik kindlustatus * Türgi – Saksamaa – parem elu, majanduslik kindlustatus
Kuna naised elavad meestest kauem, siis on tulevane ühiskond naiste kujundada. Demograafilise ülemineku kulg Põhja-Ameerikat ja suuremat osa Euroopa riike iseloomustab kaasaegse rahvastiku tüüp. Ladina-Ameerika ja Kagu-Aasia maad on väljunud demograafilise plahvatuse etapist ja jõudnud ülemineku teise etappi. Must Aafrika ja teiste regioonide mahajäänumad riigid on demograafilise plahvatuse etapis ja nendes kasvab rahvaarv kiiresti. Ränne Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Sisse-ja väljarände vahet nimetatakse rändeiibeks ehk saldoks. Sundränne inimesed on sunnitud oma elukohast lahkuma. Põhjuseks võivad olla sõjad, relvakonfliktid, poliitiline/usuline tagakiusamine, loodusõnnetused, pursked, üleujutused, õnnetusjuhtumid (Tsernobõl), näljahädad(etiooplaste ränne Sudaani), küüditamine(eestlased Siberisse) vms. Ajaloo suurim sundränne oli orjade vedu Ameerikast Aafrikasse 17.ja 18.
Arengumaad-linnade kasv algas alles 20. saj. Ülelinnastumised suurlinnades. Elanikkonna kihistumine, puhta joogivee puudus. 17. Rände mõju. Sihtpiirkonnale: Positiivne: 1)mitmekesistub tööjõuturg 2)migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud ei soovi töötada 3)odav tööjõud- on nõus töötama madalama palga eest 4)sündimus suureneb, kuna migrandid on noored 5)majandusaktiivsus kasvab, sest tarbimine kasvab Negatiivne: 1)Suurem surve töökohtadele, suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas 2)sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega; kasvab kultuurikonfliktide oht. 3)suurem surve sotsiaalsfäärile. Lähtepiirkonnale: Positiivne: 1)väheneb tööpuudus 2)paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal kasutada 3. Osa välisriigis teenitud rahast saadetakse kodumaale. 4. Tuuakse sisse uusi kultuuritavasid, toite, muusikat, harrastusi. Negatiivne: 1)Väheneb tööealiste
Ränne Eestis & Euroopas, põhjused Ränne jagub ulatuselt: Siseränne: 26. kolimine maalt linna või linnast maale; 27. linnadevaheline ränne; 28. maalt maale. Välisränne: 29. vabatahtlik (töö & parem palk, õpingud); 30. sundränne (sõda, usuline & poliitiline tagakiusamine). Väljaränne 20. sajandil 19. saj. lõpul & 20. saj. algul Venemaale ja Ameerikasse. 1939 aastal baltisakslased tagasi Saksamaale. 1944 aastal lahkuvad rannarootslased. 1941-1949 aastatel küüditamine (30'000) 1990-ndate algul eestlased lahkuvad läände. Venelased lahkuvad Venemaale. Sisseränne 20. sajandil 20 a. tagasi Eestlased Venemaalt kodumaale (Eesti iseseisvus) 1950-1980 venelased Venemaalt. 1956 aastatel küüditatud pöörduvad tagasi. 1990-ndatel väike osa väliseestlastest pöörduvad tagasi Eestisse.