Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rakuõpetus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
membraan, rakkkter, ribosoomid, kromosoom, tsütoplasma, rakumembraan, vakuoolid, pigment, rakukestkteriraku, membraanse, viljad, histoonid, rakulise, tsütoskelett, seovad, tsentrosoom, kromatiinaine, membraanid, kaitsevad, happeid, loomarakk, plastiidid, glükogeen, heterotroof, hallitusseen, tuumapiirkond, protistidkterid, rõngaskromosoomtäpseustatud nende siseehitust 2. Tsütohistokeemia 3. Diferentseeriv tsentrifuugimine Rakustruktuuride eraldamine tsentrifuugimise teel, preparaatide valmistamiseks 4. Värvumine Rakkude mitmekesisus Rakuorganellid Rakkude jaotus tuuma ehituse alusel: Sarnased struktuurid looma-, taime- ja seenerakul: 1. Päristuumsed rakud e. eukarüoodid 1. Tsütoplasma Taime-, looma- ja seeneriik Poolvedel aine, põhiliseks koostisosaks on vesi (60-90%), kus on Protistid lahustunud mitmed anorgaanilised ja orgaanilised ained Poolvedelas tsütoplasmas leidub arvukaltmitmesuguseid organelle Osalevad reaktsioonides, tagavad püsiva pH taseme 2. Eeltuumsed rakud e
3.3 Päristuumne rakk Rakud jagunevad kahte rühma ° Prokarüoodid e. eeltuumsed > bakterid puudub membraaniga piiritletud tuum ja raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid skruktuure. ° Eukarüoodid e. päristuumsed > protistid > taimed > seened > loomad ° Viirused ei ole rakulise ehitusega, nad ei kuulu ei eel- ega päristuumsete hulka. Tsütoplasma raku sisemus on täidetud poolvedela aine tsütoplasmaga. ° peamiseks koostisaineks vesi ° erinevates rakkudes veesisaldus 60-90% ° vees lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. ° anorgaanilised ained osalevad biokeemilistes reaktsioonides ja tagavad püsiva pH. ° hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohapped, nukleotiidid, mono- ja oligosahhariidid, orgaanilised happed jne. ° ka bipolümeerid polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped.
Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. homoloogine kromosoom-kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. karüoplasma-rakutuuma poolvedel sisu. kloroplast- membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid. klorofüll- taimerakkudes esinev roheline pigment, mis seob fotosünteesiks vajaliku valgusenergiat. Kuulub kloroplasti koostisesse. plastiid-membraanidest koosnev taimerakule omane organell.Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro, kromo ja leukoplaste. plasmiid-bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. kromoplast-membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiidide hulka.
Fagotsütoosi teel satuvad rakku suuremad aineosakesed ja makromolekulid (nt. amööbi toitumine, ,,keerab" ennast ümber bakteri), seda nim. ka endotsütoosiks. Vastupidine protsess, kus ained viiakse rakust välja, on eksotsütoos. Pinotsütoosi teel omastab rakk vedelikest lahustunud makromolekule. Tsütoplasma poolvedel plasmataoline aine, mis koosneb põhiliselt veest, milles on lahustunud mitmed anorgaanilised ja orgaanilised ained. Tsütoplasma on pidevas liikumises ning seob kõik rakuorganellid omavaheliseks tervikuks. Rakutuum rakutuum on kahemembraanne organell. Membraanides olevate pooride kaudu toimub ainete liikumine rakutuuma või sealt välja. Rakutuuma ülesandeks on kogu raku elu juhtimine. Rakutuuma osad: 1. karüoplasma rakutuuma sisene plasma, sisaldab suuremates kogudes pärilikkuseainet. 2. üks või mitu tuumakest karüoplasma piirkonnad, kus toimub rRNA süntees ja
· Üherakulisel toimub aine-, energia- ja infovahetus rakumembraani vahendusel- raku välimemembraani pindala ja sisekeskkonnaruumala suhe on oluline. · Taimeraku kuju määrab rakukest. Päristuumne rakk · Eeltuumne-prokarüoot · Päristuumne- eukarüoot · Prokarüoodid- bakterid ( puudub piiritletud tuum, vähem organelle ja rakulisi struktuure ) · Eukarüoodid- protistid, taime-, seene- ja loomariik. · Tsütoplasma: koostisained: vesi, aminohapped, nukeliinhapped, shhariidid, valgud jms.- Seob rakuorganellid tervikuks. · Tuum- 2 membraani. Karüoplasma ( DNA , valgud, RNA ) . Mitu tuumakest ( kromosoomide rRNa süntees, ribosoomide moodustamine)- Tuum Teguleerib raku s toimuvaid protsesse. · 46 kromosoomi. 23 paari- homoloogilised sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. · Kromosoomivalgud- histoonid Rakumembraan
2.) Teised anorgaanilised ained- soolad, oksiidid, alused, happed. Organism saab neid toidust. Toidus olevad anorgaanilised ained tuleb vees lahustada seedekanalis. Saadakse vesilahused ehk dissotseerunud kujul ioonid. NaCl-->Na, Cl. Sellisel kujul jõuavad nad rakkudesse, kus neid kasutatakse talitlustes või ehituses. Olulisemad organismile vajalikud ioonid- + laenguga ioonid on katioonid. Na-keedusoola puhul, Kaalium- olulised närvi impulsside moodustumisel, vere plasma koostises, tsütoplasma koostises. Raud- punastes vererakkudes erütrotsüütides hapniku sidumiseks. Kaltsium- luurakkudes tugevuse tagamiseks. Magneesium- oluline taimedel, fotosünteesi läbiviimiseks, nukleiinhapetes vajalik. Vesinik, OH rühm- tagavad PH taseme. - laenguga ioonid on anioonid J- kilpnäärme rakkudes PO4- makroergiliste molekulide moodustamisel. (ATP), liitlipiidides rakumembraani moodustamisel. 3.) Orgaanilised ained:
ainurakseid ja oli esimine, kes nägi mikroskoobis baktereid 3. millega on võimalik uurida rakke? Valgusmikroskoop, binokulaarne mikroskoop, stereomikroskoop, mikrotoom, elektronmikroskoop, radioaktiivsed isotoobid 4. kuidas jaotatakse organismid ehitusplaani alusel? Üherakulised ja hulkraksed organismid 5. milline on väikseim ja suurim rakk? Väikseim on mükoplasma ja suurimad on lindude munarakud (munarebud) 6. tsütoplasma koostis ja ülesanded- peamiseks koostisaineks vesi , selles on lahustsund palju orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid, hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid, esindatud kõik biopolümeerid, mitmesuguseid ainevahetuse vaheprodukte, pigmente, regulaatoraineid ja lahustunud gaase. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob rakuorganellid ühtseks tervikuks 7. rakutuuma ehitus ja ülesanded- rakutuumas paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete
hästi toimida. o Tooge näiteid hulkraksete kohta. Inimene, erinevad taimed, loomad jne. o Millise kujuga on bakterid? Valgusmikroskoobis näeme nii ümaraid, pulkjaid kui ka kruvikujulisi vorme. o Millest sõltub loomarakkude väliskuju? Koest, millest nad pärinevad. o Tooge näiteid rakkudest, millel on muutuv väliskuju. Amööb o Mis määrab taimerakkude kuju? Rakukest, mis on jäik. PÄRISTUUMNE RAKK · Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. · Tsütoplasmas peamine koostisaine vesi, seal lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. Anorgaanilised ained tagavad püsiva pH · Tsütoplasmas aminohapped, nukleotiidid, moni-ja oligosahhariidid, orgaanilised happed jt. · Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Neis paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja.
hukub. Enamasti on igas rakus üks tuum, erandina mõnes ka mitu. KUI PALJU ON RAKUS KROMOSOOME JA MISSUGUNE ON NENDE EHITUS? Kromosoomide arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu (nt inimese igas keharaku tuumas on üldjuhul 46 kromosoomi. Need võib mikroskoopilise sarnasuse alusel jagada 23 paariks. Paaris kromosoome nim. homogloogilisteks. Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravad geenid. 1.4. RAKUMEMBRAAN Kõik rakud om ümbritsetud membraaniga. Membraan eraldab raku sesekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Rakumembraani vahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. MISSUGUSE EHITUSEGA ON RAKUMEMBRAAN? Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. (Nende suhe membraani koostises on enamasti ühesugune). Peale selle sisaldavad loomaraku
Rakkude mitmekesisus Üldise ehitusplaani järgi saab eluslooduse jagada ainu- ja hulkrakseteks organismideks. Ainurakseid organisme on kordades rohkem kui hulkrakseid. Ainuraksed organismid: 1. On mikroskoopilised ja harilikult iseloomuliku väliskujuga (ümarad, pulkjad, kruvikujulised, kaetud ripsmetega, varustatud viburi(te)ga, siledad või limakapsliga). 2. Nende aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. Ainurakne organism ei saa olla liiga suur, sest siis ei jõua membraan kõiki protsesse korralikult täita. 3. On bakterid, algloomad, pärmseened jt. Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad (vt rakuteooria 3. põhiteesi). Kude on hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega. Loomorganismide ehituses on 4 põhilist koetüüpi: 1. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha
. Enamik neist on väga väikesed ja neid ei näe palja silmaga. Piseim ainurakne: MÜKOPLASMA.0,1-0,3 m. Suurim hulkrakne: Munarakud- munarebu. Miks ainuraksed organismid on enamasti väga väikesed. Mida suurem on rakk, seda väiksem on välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suve. Ainevahetus toimub ainuraksetel rakumembraani kaudu. Kui membraani suhteline pindala jäb liiga väikseks, häiruvad ka mainitud protsessid. Loomaraku ehitus: 1. tuumake 2. tuum 3. ribosoomid 4. vesiikul 5. karedapinnaline tstoplasmavrgustik (endoplasmaatiline retiikulum ER) 6. Golgi kompleks 7. rakumembraan 8. siledapinnaline tstoplasmavrgustik 9. mitokonder 10. vakuool 11. tstoplasma 12. lüsosoom 13. tsentrosoom (moodustub kahest tsentrioolist) Eukarüootne ja prokarüootne rakk Eeltuumne ehk prokarüootne rakk. (Bakterid- puudub piiritletud tuum, tunduvalt vähem esineb organelle ning membraanseid struktuure). Päristuumne ehk eurkarüootne rakk
Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks kromosoomideks, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Erandi moodustavad mehe suguhormoodi (tähistatakse X ja Y), need on erineva suurusega, samuti ei ole geenide sisalduselt homoloogilised. Näited erinevate liikide kromosoomide arvust: aedhernes/oder -14 kromosoomi, kaer 42, tomat24, kana 78, küülik 44, lammas 54... Kui inimese keharakkudes on 46 kromosoomi siis igas muna- ja seemnerakus on üksnes 23 kromosoomi. 6. Rakumembraan, ehitus, ülesanded. Kõik rakud on ümbritsetud rakumembraaniga. Membraan katab ja kaitseb rakku. Ühendab rakud omavahel ja raku membraan toimetab aine energia ja info vahetust. Rakumembraan koosneb põhiliselt valkudest (molekulid paiknevad hajusalt kas membraani vahel või peal) ja fosfolipiididest (moodustavad 2 kihti). Nende massi suhe on membraanide koostises enamasti ühesugune. Loomaraku membraanid sisaldavad alati kolesterooli, peale selle on nii taimse- kui loomarakus oligosahhariide
Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Kromosoomide arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu. Inimesel on näiteks 46 kromosoomi. Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks (sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene). Igas muna ja seemnerakus on 23 kromosoomi. Enamikul organismidel ongi sugurakkdues kaks korda vähem kromosoome, kui keharakkudes, st igast paarist üks kromosoom. Eukarüootsete rakkude kromosoomides on DNA seotud valkudega (histoonid). Need kaitsevad DNAd ning aitavad kromosoome jagunemise ajal kokku pakkida. Nukleosoomse fibrilli moodustab DNA, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste. 3.4 Rakumembraan Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel
-mükoplasma – üks pisemaid üherakulisi organisme (mõkoplasma mõned vormid võivvad inimorganismi sattudes esile kutsuda hingamisteede haigusi Miks on üherakulised organismid enamasti väga väikesed? -üherakulistel organismidel toimub kogu aine- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. kui oleksid suured, häiruks transport Eukariootne (päristuumne) – seen, taim, loom Prokarüoot (eeltuumne) – bakter (puuduvad kõik membraansed organellid 1. Tsütoplasma koostis: -vesi -orgaanilised ained -aminohapped -polümeerid (valgud, polüsahh, nukleiinhapped) -nukleotiidid -ainevahetuse vaheproduktid -mono- ja oligosahhariidid -lahustunud gaasid Tähtsus: -on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks 2. Rakutuuma membraanid: Ehitus:
Rakumembraani ehitus Rakumembraanid on ehitatud lipiididest, sealjuures peamiselt fosfolipiididest, valkudest ja süsivesikutest. Kõigil neil molekulidel on omad ülesanded. 1. Vesikeskkonnas, mida raku sise- ja väliskeskkond on, moodustavad fosfolipiididide molekulid spontaanselt kahekihilise struktuuri. Hüdrofoobsed otsad hoiavad seejuures sissepoole ja hüdrofiilsed otsad väljapoole. Fosfolipiidne kahekihiline membraan on liikuv, painduv jne. Tegemist ei ole jäiga struktuuriga. Fosfolipiidid takistavad veeslahustuvate ainete sissepääsu rakkudesse ning väljapääsu ka. 2. Kolesterool on loomarakkude membraanide koostises kui struktuuri tugevdav molekul ning tekitab membraani koostises tasapinnalisi ja jäiku struktuure. 3. Valke, mis rakumembraani koostises on, on erinevaid ning neil on ka palju erinevaid ülesandeid. Valkude funktsioonid: a
suunas. Ntx fagotsütoos tahkete osakeste liikumine rakku (valged verelibled aka õgirakud) Organellid 1. Tsütoplasmavõrgustik aka endoplasmaatiline retiikulum (ER) ül. Ainete süntees ja transport Karedapinnaline ülesanne valkude süntees (ribosoomid) Siledapinnaline lipiidide ja sahhariidide süntees 2. Ribosoomid puuduvad membraanid. Ül. Valkude süntees. rRNA, valkude süntees Polüsoom mRNA-ga seotud ribosoomide kogu 3. Golgi kompleks ül. Sorteerida sünteesitud valke, ümbertöötlus; osaleb rakumembraani moodustamises. NB! Õp lk 87. 4. Lüsosoom ühekordne membraan. Ül. Vanade rakustruktuuride ja mittevajalike ainete lagundamine. 5. Mitokonder ül. Energia tootmine. Ta toodab iseendale valke. 6. Tsütoskelett ül
rakke ei moodustu), uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel ja kolmandaks, et organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. · 1884.a. avastati mitokondrid. · 1898.a. avastati Golgi kompleks itaalia anatoomi Golgi poolt. · 1931.a. leiutati elektronmikroskoop sakslaste Knolli ja Ruska poolt ja avastati rakutuum. · 1951.a. avastati lüsosoomid. · 1953.a. avastati ribosoomid. Rakuteooria põhiseisukohad · Kõik organismid on rakulise ehitusega · Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. o Rakud tekivad ainult rakkudest (mitterakulises ainest uusi rakke ei moodustu) o Uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel o organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. (nt. Rakkude kuju on kooskõlas
tuum. Siia kuuluvad taimed, loomad, seened ja protistid. Eukarüootse raku ehitus ja talitlus: TSÜTOPLASMA Tsütoplasma koosneb: 1. aminohapped 2. nukleotiidid 3. mono- ja oligosahhariidid 4. orgaanilised happed 5. vesi 6. polüsahhariidid 7. valgud 8. nukleiinhapped 9. pigment 10. regulatoorained (ensüümid, hormoonid) 11. lahustunud gaasid Tsütoplasma ülesanne: Tsütoplasma seab kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. TUUM Tuumake Poorid Ribosoomid Tuum Tsütoplasmavõrgustik Tuuma ehitus:
Eukarüootsed rakud jagunevad ehitustüübi alusel kahte suurte rühma: taimsed ja loomsed. Nendest mõnevõrra erinevad on veel seenerakud. Vaatamata sellele, et enamike organellide suhtes on taime- ja loomarakud sarnased, leiame nende vahel ka erinevusi: taimerakku ümbritseb rakukest, tal on veel ka tsentruaalvakuool ja kloroplast. Loomarakk koosneb: rakumembraanist, tsütoplasmast, lüsosoomidest, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees asetsevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, vakuoolist ja mitokondrist. Taimerakk koosneb: rakku ümbritseb rakukest, rakumembraan, kloroplastist, tsütoplasmast, lüsosoomist, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees olevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, tsentraalvakuoolist ja mitokondrist. Eukarüoot organism (ka organismitüüp),mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad protistid, seened, taimed, loomad
ÕPIKUS LK. 49 ERINEVAD KOE TÜÜBID, LK.52 LOOMARAKK, LK. 54 RAKUTUUM, LK.56 RAKUMEMBRAAN, LK. 58 TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK, LK. 59 GOLGI KOMPLEKS, LK 61 MITOKONDER, LK. 63 TSENTROSOOM, LK. 64 TAIMERAKK PALUN PALUN PALUN KES SOOVIB HINDEKS 4 VÕI 5 SIIS VAADAKE JA ÕPPIGE NEED SELGEKS :) Rakuteooria kujunemine Robert Hook - valgusmikroskoobi leiutamine 17.saj. Keskpaik Antony van Leeuwenhoek üheläätseline mikroskoop, ainuraksete, bakterite ja seemnevedeliku uurimine 17.saj. teine pool K. E
Louis Pasteour miski ei teki eimillestki bakterid pastöriseerimine Mikroskoop valgusmikroskoop elektronmikroskoop mikrotoom – kudedest, organitest õhukeste preparaatide lõikamine diferentseeriv tsentrifuugimine tsütohistokeemia – preparaatide värvimine Rakkude mitmekesisus Rakud on erinevate suuruste ja funktsioonidega Erinevused seisnevad: rakke katvas kihis – membraan, rakukest, limakapsel võimes muuta oma kuju struktuuri keerukuses Prokarüoodid e. eeltuumsed ührakulised või koloniaalsed organismid rakus vähe sisemisi struktuure Eukarüoodid e. päristuumsed
Lk 82-Raku ehitus ja talitlus Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Tõene 2. Ainete aktiivseks transpordiks vajatakse täiendavat energiat. Tõene 3. Kromosoom koosneb valkudest. Väär Kromosoom koosneb nukleosoomsest fibrillist. 4. Ribosoomides toimub valgusüntees Tõene 5. Mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Tõene 6. Plasmiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. Väär Plastiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. 7. Seened on eeltuumsed heterotroofsed organismid. Väär Seened on päristuumsed heterotroofsed organismid. 8
Kui seda aga ei juhtu, siis rakk kindlasti ei jagune. Kromosoom koosneb 1 DNA molekulist ja valkudest. JOONIS 12. Kromosoomi valke nimetatakse histoonideks. Olulisim ehitusmaterjal on DNA. Kromosoomis on palju infot. Inimesel on 46 kromosoomi. Paarilisi kromosoome, mis esitavad samu pärilikke tunnuseid nimetatakse homoloogilisteks kromosoomideks. Geen kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe päriliku tunnuse Endoplasmaaliline retiikulum e. ER tsütoplasmavõrgustik membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mööda seda toimub ainete rakusisene liikumine. Jaguneb kaheks: · Karedapinnaline ER osa, mille peal on ribosoomid · Siledapinnaline ER osa, mille peal on lipiide ja süsivesikuid sünteesivad ensüümid Ribosoom koosneb suuremast ja väiksemast alamüksustest, mis koosnevad rRNA ja valgumolekulidest. Ribosoomide ehituses membraane ei leidu. Nende ülesanne on valkude süntees
rakk on kõige väiksem elu üksus rakul kõik elusaine eluavaldused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine ja kohanemisvõime Prokarüoodid e. eeltuumsed rakud. Tuum puudud, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga Bakterid Arhead Eukarüoodid e. päristuumsed rakud Esineb tuum, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks Taimed Loomad Protistid Seened Ühised tunnused: membraan, tuum, endoplasmaatiline retiikulum, mitokondrid, golgi kompleks Taimerakku eristavad loomarakust; rakukest ja plasmodesmid vakuoolid ja tonoplast plastiidid Loomarakul : tsentrioolid Lüsosoomid Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nim ka põhiaineks ehk maatiksiks) Tsütoplasmaks nim tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata.
Esineb vähem organelle ja membraanseid struktuure. Nende suurus on 0,1 25 mikromeetrit. Sinna alla kuuluvad bakterid, sinikud, tsüaanobakterid ja aktinomütseedid. · Päristuumsed ehk eukarüoodid neil on tuum olemas. Need on ainuraksed ja hulkraksed organismid. Rakkude kuju on väga erinev. Suurus on 10 20 mikromeetrit. Päristuumsete alla kuuluvad looma-, taime-, seene- ja protisti rakud. Millise koostisega on tsütoplasma? Tsütoplasma on raku sees olev poolvedel aine. Selle peamiseks koostisosaks on vesi (60% - 90%). Vees lahustuvas paljud orgaanilised ja anorgaanilised ained. Enamus anorgaanilised ained katioonide ja anioonide kujul dissotsieerunud. Anorgaanilised ained osalevad paljudes keemilistes reaktsioonides ja tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH. Tsütoplasmas on palju orgaanilisi ühendeid aminohapped, nukleotiidid, sahhariidid ja orgaanilised happed
Seetüttu ei saagi üherakulised organismid olla kuigi suured. 7.) Prokarüoodi mõiste + näited Prokarüoot organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. 8.) Eukarüoodi mõiste, jaotamine + näited Eukarüoot organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad protistid, seened, taimed ja loomad. 9.) Loomaraku ehitus (joonid + nimetused) 10.) Tsütoplasma ülesanded (2) · seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks · tsütoplasmas olevad anorgaanilised ained tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH 11.) Rakutuuma ehitus, ülesanne Tuumaümbris koosneb kahest rakumembraanist. Nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. See sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid
tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure. · Iga eukarüootne rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. · Eukarüootse raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles leidub arvukalt erinevaid organelle. · Enamikus rakkudes on üks tuum, mis reguleerib kogu raku elutegevust. · Kuna viirused ei ole rakulise ehitusega, siis ei kuulu nad ei eel- ega päristuumsete hulka. · Tsütoplasma poolvedel aine, mis täidab raku sisemust: o peamine koostisaine on vesi (60% kuni 90%); o selles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained; o enamik anorgaanilistest ainetest on katioonide ja anioonide kujul dissotsieerunud olekus; o anorgaanilised ained osalevad paljudes biokeemilistes reaktsioonides ja tagavad ka raku sisekeskkonna püsiva pH;
Denaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuride kadumine. Renaturatsioon kõrgemat järku struktuurid taastatakse. VALGU ÜLESANDED 1. ensümaatiline funktsioon a. ENSÜÜMID on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Iga ensüüm seostub ainult kindla lähteainega. (substraat ühineb ensüümiga) 2. Ehituslik funktsioon rakuorganellides( ribosoomid koosnevad RNAst ja valkudest), karvad, küünised, kabjad, sõrad, suled. 3. Kaitsefunktsioon antikehad koosnevad valkudest. Antikeha seostub ainult selle molekuliga, mille vastu ta on sünteesitud. a. Aktiivne kaitse immuunsüsteem, kus toodetakse antikehi. b. Passiivne kaitse nt küüned, juuksed jne kaitsevad välistegurite eest. 4. Regulatoorne funktsioon valgulised hormoonid, nt insuliin, mis reguleerib
· Tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. TSÜTOPLASMA · Poolvedel raku sisaldis. · Koosneb peamiselt veest, lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest TSÜTOPLASMA TÄHTSUS: · Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. · Tagab toitainete laialikandmise rakus. · On jääkainete eritumiskohaks. · Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. RAKUMEMBRAAN · Rakumembraan ümbritseb kõiki rakke! TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK rakusisene ainete liikumine Siledapinnalise ER-i ülesanded: · Varusüsivesikute süntees (glükogeen). · Lipiidide süntees. · Bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid). · Kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes. Karedapinnalise ER-i ülesanded: · Kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees. RIBOSOOMID · Koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d
- Kogu aine ja energiavahetus toimud ühe rakumembraani kaudu - Bakterid, protistid, pärmseened b) hulkraksed organismid - Koosnevad kudedest - Iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega - Selgrootud, selgrooksed loomad, taimed, kandseened 4. Päristuumse raku ehitus ja talitlus Tsütoplasma Golgi kompleks Mitokonder Ribosoom Tsentriool Lüsosoom Karedapinnaline toite Rakumembraan Tuumake Tuum Tuumamembraan Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 1) Rakumembraan · Koosneb fosfolipiidsest kaksikkihist 11 · Ümbritseb rakku, annab kuju, hoiab ära tsütoplasma laialivalgumise, kaitseb välismõjude eest, tagab raku ja väliskeskkonna vahelise aine ja energiavahetuse Tuum · Ümbritsetud kahe poorilise membraaniga, mis tagavad ainevahetuse tuuma ja tsütoplasma vahel · Tuum täidetud tuumaplasma ehk karüoplasmaga
Sisaldab DNA-d, valke, RNA-d. Kromosoomid on tuuma kõige olulisem osa. Tuumas võib olla üks või mitu tuumakest, kus kromosoomidel toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustamine. Rakutuum on enamasti ümar, rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse, kui tuum kõrvaldada, rakk sureb. Kromosoomide arv ja kuju on ühe liigi piires muutumatu. Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks, sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. (erand sugukromod) 3.4 Rakumembraan Rakumembraan hoiab rakku koos, eraldab sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb rakku kahjulikke mõjutuste eest ja ühendab omavahel rakke. Selle vahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. Rakumembraan koosneb fosfolipiididest, valkudest ja kolesteroolist. Fosfolipiide kaks kihti, valgud nende vahel või peal. Tsütoplasmat läbivad membraanidest moodustunud kanalikesed, kust mööda liiguvad ained raku ühest otsast teise. Membraanidega on
näe, sest nad on väga peenteks niitideks lahti keerdunud. 5. Rakutuuma tähtsus: Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. 6. 7. Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks. Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. 8. Kui inimese keharakkudes on 46 kromosoomi, siis igas muna- ja seemnerakus on üksnes 23 kromosoomi. Enamikul organismidel ongi sugurakkudes kaks korda vähem kromosoome kui keharakkudes, st igast paarist üks kromosoom. lk 58 1. Kuna rakumembraani paksus on keskmiselt 0,01 mikromeetrit , siis valgusmikroskoobis seda ei näe. 2. Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Fosfolipiidid moodustavad kakas kihti. Valgu molekulid paiknevad hajusalt nende peal või vahel. 3. Rakumembraani läbivad mõlemas suunas anorgaanilised ja orgaanilised ained. 4. Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ka ainete aktiivses transporids. Need juhivad läbi membraani üksnes kindlaid ühendeid
kromatiidi hoiab koos tsentromeer Kromosoomistik: 1) Kõik rakus paiknevad kromosoomid moodustavad kromosoomistiku. 2) Keharakkudes (somaatilistes rakkudes) on diploidne kromosoomistik st. kromosoomid paiknevad paarikaupa. Paarilised kromosoomid ühesuguse kuju ja suurusega, sisaldavad samu tunnuseid määravaid geene nimetatakse homoloogilisteks kromosoomideks. 3) Sugurakkudes (gameetides) on haploidne kromosoomistik, st. igast paarist üks kromosoom. 4) Kromosoomide arv ja kuju on liigispetsiifilised. Rakumembraan Ehitus: kahekihiline, koosneb valkudest ja fosfolipiididest (kolesterool ja oligosahhariidid) Ülesanne: kaitse, piiritleb, eraldab rakke üksteisest, ühendab rakud omavahel, läbi membraani toimub ainevahetus, info vahetus raku ja väliskeskkonna vahel Ainete transport läbi rakumembraani Diffusioon (passiivne transport – rakk ei kuluta energiat (suured molekulid – süsivesikud)) – gaasilised molekulid
annaabi.ee 
