Lk 13-Elu omadused 1. Mida uurib bioloogia? Bioloogia on teadus, mis uurib elu kõikvõimalike vorme ja elutegevuse ilminguid. 2. Millised elu omadused on rakul? Rakul on elu iseloomustav organisatoorne keerukus, mis väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 3. Kuidas väljendub eluslooduse kõrge organiseerituse tase? Eluslooduse kõrge organiseerituse tase väljendub protsessides, mis toimuvad erinevatel organiseerituse tasemetel ja kõik protsesside vahel toimub regulatsioon ja tasandid on omavahel seotud. 4. Miks võib biomolekulide esinemist lugeda elu tunnuseks?
ehituslikku ja talitluslikku osa. Rakk on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat toota, kasvama ja end taastootma. Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse kõik organismid prokarüootideks ja eukarüootideks. Eukarüootsed ehk päristuumsetel esineb rakutuum. Nt taime- ja loomarakk. Prokarüootsed ehk eeltuumsetel puudub rakutuum ja mebraansed organellid. Nt bakterirakk. Taime- ja loomaraku ühised osad Mõlemal rakul on rakumembraan, mis ümbritseb rakku ja selle tsütoplasmat. Rakumembraan koosneb peamiselt fosfoloipiididtest ja valkudest. See teostab raku energia- ja ainevahetust ja kaitseb rakku välismõjude eest. Mõlemal rakul on tsütoplasma, mis on poolvedelaks rakusisekeskkonnaks. Tsütoplasma seob kõik raku osad omavaheliseks tervikuks. Seal toimuvad kõik raku elutegevusprotsessid. Tsütoplasma moodustab enamuselt vesi, milles on lahustunud erinevad ained. Mõlemal rakul on rakutuum
kataboolseid ja anaboolseid reaktsioone, säilitades samal ajal konstantse rakusisese keskkonna. · Rakud on avatud termodünaamilised süsteemid, mis osalevad aine- ja energiavahetuse rakuvälise keskkonnaga ning funktsioneerivad hästireguleeritud isotermiliste keemiatehastena. · Rakk on isepaljunev mikroskoopiline mullreaktor. Taime- ja loomarakk: Loomsel rakul on mikrotuubulid ning tsütoplasma ning väliskeskkonnast eraldab plasmamembraan, raku sisemus on struktuuriliselt liigendatud. Taimerakul on vakuool ja kloroplastid ning väliskeskkonnast eraldab rakusein(koosneb peale plasmamembraani ka tselluloosist ja pektiinist....kaht viimast looma rakul pole) ning raku sisemuses on kompartmendid nagu ka loomsel rakul. Rakuorganellid + funktsioonid: · Plasmamembraan aktiivse transpordi süsteemid
Elu omadused 1. Mida uurib bioloogia? Bioloogia on teadus, mis uurib elu kõikvõimalike vorme ja elutegevuse ilminguid. 2. Millised elu omadused on rakul? Rakul on elu iseloomustav organisatoorne keerukus, mis väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 3. Kuidas väljendub eluslooduse kõrge organiseerituse tase? Eluslooduse kõrge organiseerituse tase väljendub protsessides, mis toimuvad erinevatel organiseerituse tasemetel ja kõik protsesside vahel toimub regulatsioon ja tasandid on omavahel seotud. 4. Miks võib biomolekulide esinemist lugeda elu tunnuseks?
Bioloogia 1. KT kordamisküsimused Lk 13 Mida uurib bioloogia? Bioloogia on loodusteaduse haru, mis uurib elu. Kõiki planeedil Maa elavaid organisme ning kooslusi. Millised eluomadused on rakul? Rakuline ehitus. Rakul on elu iseloomustav organisatoorne keerukus, mis väljendub ehituslikul. Kuidas väljendub eluslooduse kõrge organiseerituse tase? Eluslooduse kõrge organiseerituse tase väljendub protsessides, mis toimuvad erinevatel organiseerituse tasemetel ja kõik protsesside vahel toimub regulatsioon ja tasandid on omavahel seotud. Miks võib biomolekulide esinemist lugeda elu tunnuseks? Biomolekulide elutunnuseks on omadus, et neid ei moodustu väljaspool organisme.
EHITUSE JA ÜLESANNETE KIRJELDUSED: Rakumembraan: on õhuke fosfatiididest ja glükolipiididest moodustunud lipiidide kaksikkiht, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse. Rakumembraani välisküljel on mitmesugused retseptorid. ülesanded: 1)ümbritseb rakku, 2)kaitseb rakku, 3)tagab ühenduse rakkude vahel, 4)täidab ainuraksetel liikumis funktsiooni, 5)ainete transport. Tuum: on raku tsütoplasmas asuv organell. Kui rakul pole tuuma, siis ta on kaotanud jagunemisvõime. Ülesanded: 1)sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni, 2)reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse, 3)juhib raku elutegevust. Tsütoplasma: Tsütopl iseloomustavad tunnused: on pidevas liikumises, 60- 90% on vett ja sisaldab lahustunud aineid. Ülesanded: 1)täidab rakku, 2)ühendab raku tervikuks, 3)tagab ainete transpordi, 4)sisaldab varuaineid ja ainevahetuse vaheprodukte, 5)tagab raku püsiva pH
1.Oskan võrrelda eukarüootset (päristuumset) ja prokarüootset (eeltuumset) rakku! (erinevused, sarnasused) Eukarüoodid saame jaotada protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Raku keskosas paiknev tuum. Eukarüootsed jagunevad: taimne ja loomne rakk. Sisaldavad rohkem DNA’d. Prokarüoodil ehk eeltuumsel rakul puudub tuum ja membraansed organellid. Väiksemad kui eukarüoodid. Nt:bakterite rakud. 2. Oskad võrrelda taime ja loomarakke (erinevused, sarnasused) Taimerakk- plastiidide esinemine + vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. Lisaks membraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga. Taimeraku kest koosneb põhiliselt tselluloosist. Fotosüntees(kloroplastides.) Taime siserõhk- turgor. Loomarakk- 3. Tead rakuorganelle ja nende ülesandeid
Plasma membraan on eraldatud. Tavaliselt areneb ja kasvab pH tasemel 2 ja soojuskraadil 59°C. Selle mikroorganismi lipiidide uurimised on näidanud, et esineb laiahulgaliselt pika ja hargneva ahelaga tsinkalküüle ja glütseroole, rasvhappe estrid on väga väike kogus. Membaani puhtus on hinnanguline elekton mikroskoopilisuse pärast, desoksüribonukleiinhape olemasolust ja polüakrülamiidi geeli omadusest esile kutsuda elektronmõjud. Geeli lõikeleht ja aminohape koosseis, erineb rakul ja membraanil oluliselt. Thermoplasma acidophilal on puhtuse omadus, mis võib saavutada kõrget edu raku leelilises pH's. See membraan võib anda väärtusliku süsteemi, tulevikus uuritavale membraanile, mis omakorda võimaldab parandada karmi keskkonna pinget.See bakter on inimesele kasulik kuna tulevikus võib just see bakter päästa sadu inimesti stressist ja üleüldisest keskkonna pingest. Thermoplasma acidophila on väga hea bakter stabiilsuse uurimiseks tugevalt happelises keskkonnas
Lk 63-Tsütoskelett 1. Kirjeldage tsütoskeleti ehitust. Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. 2. Mis tähtsus on tsütoskeletil? Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem, mis aitab rakuorganellides liikuda ühest kohast teise. 3. Nimetage liikumisnähtusi, milles osaleb tsütoskelett. Organellide liikumine ühest raku osast teise, vöötlihasraku kuju muutumine, amööbi liikumine. 4. Kuidas muudab vöötlihasrakk oma mõõtmeid? Müobrillid muudavad erutuvuse tõttu oma pikkust ja seetõttu muutub ka raku mõõtmete muutus. 5. Milliste organellide ehituses esinevad mikrotuubulid? Mikrotuublulid on tsentrosoomi koostises. 6. Selgitage tsentrosoomi ehitust ja ülesannet. Tsentrosoom koosneb 2 tsentrioolist ja iga tsentriool koosneb 27 mikrotuubulist, mis on ühinenud kolme kaupa ja moodustuvad üheks grupi. 7. Miks on rakkudel vaja muuta oma väliskuju? Vöötlihasrakkudel, et panna organism liikuma, amööbil, et ...
Rakukest Kairit Ütt ja Triin Kõrts 10.a klass Ehitus Kõik taimerakukestad koosnevad tselluloosist. Kest võib olla kuni paar mikromeetrit paks. Primaarne rakukest on õhuke, elastne ja võimaldab rakul kasvada. Kui rakk on saavutanud oma õige suuruse ja rohkem ei jagune, hakkab rakukest paksenema ning tekib uus jäik rakukest. Sekundaarses kestas on tselluloosikiud pikemad, koosnedes kuni 15 tuh. glükoosi jäägist. Seestpoolt on rakukest paksem. Paiknemine kudedes ja sisaldus Kõikides taimerakkudes ja kudedes on üks rakukest. Tugev rakukest asub taimeraku membraani peal. Esmane rakukest koosneb pektiinidest, hemitselluloosidest ning tselluloosist.
ainete transport Ribosoom Ilma membraanita, 2-st Valkude Kõikidel ebavõrdsest struktuurist süntees koosnev Golgi kompleks Plaatjad tsiternid, põied Jõuab lõpule Loomsel ja ühendavad kanalid. valkude rakul Membraan. töötlemine sekreedipõide ja lüsosoomi, rakumembraani uuendamine Lüsosoom 1.valgud- Ühekordne membraan, Lagundavad
Luu- ja kõhrkude tugiülesanne, nendest kujuneb keha toes. Rasvkude samuti sidekude, kaitseb külma eest, hoiab neere paigal. Veri toite- ja kaitseülesanne. Lihaskude kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud(kolme tüüpi). 1) silelihaskude veresoonte ja õõneselundite seintes, ei väsi kiiresti, tõmbuvad kokku kiiresti, ei allu tahtele. Vöötlihaskude koosneb vöödilistest lihaskiududest, väsivad kiiresti, tõmbuvad kokku. Närvikude igal rakul on mitu jätket. Lühikesed jätked juhivad erutust rakukehasse, pikk aga välja. Närvid võtavad vastu erutusi, analüüsivad neid ja juhivad edasi. Elundid moodustuvad kudedest. Tugi-liikumiselundkond toestab ja kaitseb, võimaldab liikuda. Hingamiselundkond varustab verd hapnikuga, aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. Seedelundkond toidu lõhustamine, nende imendumine, jääkainete eemaldamine. Erituselundkond eemaldavad gaasilised, vedelad ja tahked jääkained.
*rasvkoes on varurasvad, aitab neere paigal hoida *veri on vedel kude, toidab ja kaitseb. Lihaskoe moodustavad lihasrakud: *silelihaskude asub veresoonte ja õõneselundite seintes, rakud on aeglased, ei väsi, ei allu tahtele. *vöötlihaskude koosneb pikkades lihaskiududest, mille rakkudes on palju ruumi, kiired ja väsivad. *südamelihaskoe rakud sarnanevad vöötlihaskoega esineb vaid südames, automaatsed kokkutõmbed. Närvikude koosneb tähtja kujuga närvirakkudest. Igal rakul on keha, millel on üks pikk ja mitu lühikest jätket. Lüh. juhivad erutust rakukehasse sisse, pikad välja. Pikad jätked ühinevad ja moodustavad närve. Närvirakud võtavad vastu erutusi, analüüsivad, juhivad edasi. Elundid on org. osad, mis täidavad kindlaid ül-e. Elundid, mis täidavad ühiseid ül-e, moodustavad elundkonna. Luud koos lihastega mood. tugi-liikumiselundk. (toestab, kaitseb keha, aitab liikuda) Hingamiselundk. kindlustab org. gaasivahetuse. Seedeelundk
värvusetu) Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad varu- ja jääkaineid. Moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütopl.võrgustikust. Ülesanne: raku veemahuti; suhkru ja org. Hapete hoidja; koguvad ainevahetuse jääkproduktis või ühendid, mis on loomadele ebameeldiva maitsega. Rakukest koosneb peamiselt tselluloosist. Palju poore (lah.gaaside,vee ja madalamolekulaarsed ühendid läbimiseks) Noorel rakul õhuke ja elastne kest, vanal vee sisaldus langeb, poorid ahanevad, kest paksem. Ülesanne: tugi fn, , kaitse fn.(täidab puitunud varrel moodustunud korkkoe) , transport fn. 1. Erista looma-, taime-, seene- ja bakterirakku. 2. Võrdle looma-, taime-, seene- ja bakterirakku. TAIMERAKK SEENERAKK LOOMARAKK 1. Varusüsivesik Tärklis, insuliin Glükogeen Glükogeen
Loetle elutunnused *Elutunnused on: 1 )Rakuline ehitus 2) Kohanemine 3) Paljunemine 4) Areng (otsene ja moondeline arend) 5) Aine ja energia vahetus 6) Reageerimine välis ärritustele 7) Pärilikkus 2. Nimeta loomaraku osad ja organellid *Loomaraku osad on: 1) Rakutuum 2) Tsütoplasma *Loomaraku organellid on: 1) Tsütoplasmavõrgustik 2) Golgikompleks 3) Tsütoskelett 4) Ribosoomid 5) Mitokondrid 6) Lüsosoomid 3. Võrdletabelis seene, looma ja taime rakku Kõigil on eelnevad kuus.Taime rakul lisanduvad Suured vakuoolid, membraanikest ja plastiidid. Seenerakul lisandub membraanikest 4. Kõikide rakuosade ja organellide ülesanded. *Rakutuum-Juhib kogu raku elutegevust *Tsütoplasmavõrgustik-Seal toimub ainete liikumine ja lipiidide ja sahariidide süntees *Tsütoskelett-See on rakutugi ja liikumissüsteem *Golgikompleks-Selles toimub valkude sorteerimine ja transport *Ribosoomid-Selles toimub valkude süntees *Mitokondrid-Selles toimub energia tootmine ja salvestamine
on ümbritsetud valke. õhukese membraaniga. Tegemist on taimerakuga- otsustan selle järgi, et joonisel on rakukest ja kloroplast. Taimerakk fotosünteesib päikesevalgusest energiat. Rakuteooria põhiseisukohad: 1) kõik organismid koosnevad rakkudest 2) uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel 3) rakul on olemas kõik elutunnused 4) rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Bioloogia Kontrolltöö B N Organell Ehitus Funktsioon r 2 Rakumembraan On kahekihiline ja Eraldab raku koosneb sisemuse fosfolipiididest. väliskeskkonnast. Kontrollib ainete transporti.
3. Tsentrosoom- kromosoomide võrdne jaotamine tütarrakkude vahel 4. Tsütoplasmavõrgustik- Ainete transport. Kare-valkude sünt.,Sile-rasvade sünt. 5. Ribosoomid- Valgu süntees 6. Rakumembraan- Ühendab rakke kudedeks 7. Mitokonder- Energia tootmine 8. Tuumake- Toimub RNA süntees 9. Lüsosoom- Ainete lagundamine 10.Kromosoom- DNA edasiandmine tütarrakkudele. 11.Rakutuum- Juhib rakku, säilitab DNA Taime rakul veel: 1. Vakuool- kindlustab raku siserõhku 2. Plastiidid (5. ül) 5. Võrdle plastiide Plastiidid Värvus Ülesanne Kloroplastid roheline fotosüntees Kromoplastid punane, kollane õied, viljad Leukoplastid värvusetu varuainete säilitamine 6. Võrdle taimerakk ja loomarakk Taimerakk Loomarakk
kommunikatsiooniprotsessid, pelkadest füüsilistest objektidest, mis ei osale sellistes protsessides, kas nende lakkamise tõttu(surm) või kuna neil niisugused funktsioonid puuduvad ja neid nimetatakse elututeks. Elu võib tähendada nii teatud protsesse kui neist hõlmatud organismide kogumis. Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Selle nimel töötavad valgud. Valkude töös seisneb elu. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. Rakul on kõik elutunnused. Elusorganismid jagunevad ainurakseteks ja hulkrakseteks. Kõik elussüsteemid erinevad eluta loodusest tunduvalt suurema keerukuse astme poolest. Kõik elusolendid vajavad elutegevuseks energiat. Autotroofid on organismid, kes toodavad orgaanilist ainest päikese valgusenergia abil. See protsess on fotosüntees.(valgus+6CO2+6H20->C6H12O6+6O2) Heterotroofid on organismid, kes saavad energiat väliskeskkonnast tulevast orgaanilisest ainest rakuhingamise käigusl
Küsimused lk.13 1.Mida uurib bioloogia?bioloogia uurib elu. 2.Millised elu omadused on rakul? 1)aine enrgiavahetus 2)stabiilne sisekeskond 3)paljunemisvõme 4)kasvamine ja areng 3.Kuidas väljendub eluslooduse kõrge organiseerituse tase? keerukas ehitus, talitus, molekulid. 4.Miks võib biomolekulide esinemist lugeda elu tunnuseks?tekivad ainult elusorganismides. 5. Milline tähtsus on organismi aineja energiahetusel?kõik organismid vajavad energiat. Aine ja energia vajaduse kaudu on on organism seotud keskkonnaga. 6.Milline seos on organismide arengu ja kasvu vahel
Valkude töös seisneb elu! Geenid määravad valkude ehituse. Kus ja kes otsustab, millised valgud ja kuidas töötavad? pärilikkuse mõte Kuidas on lahendatud energia probleemid? energeetika mõte raku ehitus 1. Rakuline ehitus........................................................................ Rakk – väikseim üksus elu omadustega. Iga raku ümber on membraan (ALATI). Rakkude sees on tuum. Rakul on palju igasuguseid organelle (mitokonder – tegeleb energia saamisega). Raku sees on tsütoplasma (poolvedel aine). Ainuraksed – bakterid, kingloom, amööb, pärmseen, koppvetikas (rohevetikas), silmviburlane Hulkraksed - ... 2. Kõrge organiseerituse tase...................................................... Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid, nii ehituses, talitluses kui ka reguleerituses. 3. Aine – ja energiavahetus.......................
Taimedele on ainuomased plastiidide esinemine, lisaks arenevadtaimerakkude tsütoplasmas suure vakuoolid, mis teistelpäristuumetel organismidel puudub. enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritetud tiheda rakukestega. Kesta põhiline koostisaine on tselluloos. lisaks sellele on keste ehituses mitmeid teisi biopolümeere(nt ligniin ja pektiin) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see võimaldab rakul kasvada ning kestaa läbivad arvukad poorid( tänu difusioonile ja osmoosile pääseb vesi läbi). raku vananedes kest pakseneb,veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävinevad. Rakukesta ülesanded- tugifunktsioon( nt sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu ja niinekiudusid) põhiliselt tselluloosist koosnevad rakukestad loovad väga vastupidava tugisüsteemi
1. Sõnasta rakuteooria põhiseisukohad: Kõik organismid koosnevad rakkudest Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel Rakul on olemas kõik elu tunnused Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas 2. Seleta mõisted: EELTUUMSED e. Prokarüoodid- Rakud, millel ei ole rakutuuma ning, mille pärilikkusaine asub tsütoplasmas. 3. PÄRISTUUMSED e. Eukarüoodid- Rakud, mille pärilikkusaine asub membraaniga ümbritsetud rakutuumas. 4. Prokarüoodid, lihtsustatud ehitus. Eukarüoodid, keerukam ehitus
Rakuorganellid ● Rakuteooria - bioloogia aluspõhimõte, mille kohaselt kõik elusorgaismid koosnevad rakkudest. ● Rakul on olemas kõik elu tunnused ● Ainuraksed - elusolendid, kes koosnevad ainult ühest rakust ● Hulkraksed - elusolendid, kes koosnevad paljudest rakkudest ● Eeltuumsed e prokarüoodid - rakud, millel ei ole rakutuuma ning mille pärilikkusaine asub tsütoplasmas. ● Organell - kindlat ülesannet täitev eraldatud ühik raku sees ● Rakubioloogia - teadus, mis uurib rakkude ehitust ja elutegevust ● Kude - sarnase ehituse ja elutegevusega rakkude kogum
kaksikspiraal) · 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud =kromosoomid. RNA ehitus: 1) RNA esmane struktuur - primaarstruktuur. Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. 2) Teisane struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. Omavahel paarduvad (tRNA) RNA on ebastabiilne, et seda saaks vajaduse korral lagundada. See võimaldab rakul kasutada uute RNA järgi sünteesitud valke. Ilma selleta ei oleks rakk võimeline kiiresti vastata väliskeskkonnast telenevatele signaalidele.
Taime- ja loomaraku võrdlus SARNASUSED Nii taime- kui loomarakul on rakutuum Tähtsus: · Pärilik informatsioon · Juhib rakutegevust · Reguleerib rakus toimuvaid Protsesse. Mõlemal rakul on olemas ka rakumembraan Ümbritseb rakku andes rakule kuju. Rakumembraan katab rakku, läbi selle toimub aine ja energiavahetus. a)Aktiivne transport madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Vajab ATP-energiat ning transportvalke. b)Passiivne transport Rakud vajavad täiendavat energiat, mis saadakse ATP molekulidest.Lsaenergiat ei vaja. Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum ( ER )
suguelu algust (selle eest tasub inimene ise täies ulatuses) sugulisel teel levivatest haigustest hoidumine Kõiki vähke (sh emakakaelavähki) tähistatakse lilla lindiga Rinnavähk - 9 tüüpi, tuntud ka kui titty cancer (duktaalne rinnavähk ehk piimajuhakartsinoom). Rinnavähk on peaaegu alati ravitav. Rinnavähk on nagu iga vähk selles mõttes, et see algab ühe raku mutatsioonist, mis võimaldab sellel rakul lõpmatult paljuneda. Rinnavähki tähistatakse roosa lindiga HIV ja aidsi vastast võitlust tähistatakse punase lindiga. http://www.kool.ee/?7567 http://www.mees.eu/artikkel/aidsi-ajaloost.html Seksuaalvägivald Seksuaalvägivald ei põhine vastastikusel kokkuleppel- puudub vaba nõusolek. Seksuaalvägivald on kehaline vägivald (soovimatu katsumine, ahistamine, vägistamine jne), kuid palju sagedasemad on ähvardamine,
vett. Hallitusseente eoseid leidub õhus alati, seetõttu võib hallitus tekkida pmt igal pool. Nutthallik moodustab esemele koheva valge kihi, millel on väikesed mustad täpid. Need mustad täpid on eosed. Hüüfides puuduvad vaheseinad. Eritab läbi rakuseinte keemilisi aineid, mis lõhustavad toitaineid. Seejärel imbuvad viimased rakku. Eosed tekivad eoslates, nende lõhkemisel kanduvad eosed edasi. Pintselhallik Hüüfid hargnevad pintslikujuliselt. Rakul on olemas vaheseinad. Eosed valmivad hüüfide tippudes ja eralduvad ühekaupa.
ribosoomid,mitokondriid, Lüsosoom, Golgi kompleks, Tsütoplasma, Tsütoplasmavõrgustik). Kuna seened on heterotroofse ehitusega, siis puuduvad neil taimerakule omased plastiidid ja vakuoolid. Üherakulised pärmseened on ümarad, aga hulkraksetes seentes hüüfe moodustavad rakud pikad ja silindrikujulised. Rakkude otstes on avad, mille kaudu liiguvad tsütoplasma, organellid ja rakutuum teise rakku. Mõnel seeneliigi rakul need avad puuduvad, ja siis koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Seeneraku ehitus: Seenerakk on ümbritsetud membraaniga (sarnaneb looma ja taimeraku omaga). Membraanist väljapoole jääb rakukest koosneb kitiinist. Rakukest kaitseb, toestab rakku ja annab talle kindla kuju. Kuna enamik seeni toitub kogu keha pinnaga, siis liiguvad vesi ja selles lahustunud ained läbi rakukesta ja membraani tsütoplasmasse osmoosi teel. Seeneraku keskosas asub kahe membraaniga ümbritsetud rakutuum
ÕPPEMATERJAL: Õpik Bioloogia gümnaasiumile I (uus õppekava, Avita 2012). Teemad: kõik organismid koosnevad rakkudest- bakterirakk. Tunnis kasutatud slaidid (üleval e-koolis kodutööde juures lisatud failidena). 1. Oska selgitada rakuteooria põhiseisukohti ja tea rakkude omadusi (õpik lk 66-68, slaidid) Põhiseisukohad: Kõik organismid koosnevad rakkudest Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel Rakul on olemas kõik elu tunnused Rakkude omadused: 2. Oska võrrelda eel-ja päristuumseid rakke (õpik lk 64 – 65, slaidid) Eeltuumsed- pärilikkusaine asub tsütoplasmas, organelle vähem, väiksem, paljunevad mittesuguliselt Päristuumsed- pärilikkusaine asub membraaniga ümbritsetud tuumas, organelle rohkem, suurem, paljunevad kas suguliselt või mittesuguliselt 3. Rakkude uurimise ajalugu- tea olulisemaid teadlasi ja avastusi ligikaudse toimumisajaga. Oska
Arengu bioloogilised ja kultuurilised teooriad ONTOGENEES käistleb indiviidi käitumise arengut. FÜLOGENEES käistleb käitumise evolutsiooni. Geneetika ja arengu põhiplaan Keha koosneb rakkudest – ajurakkud, vererakud, lihasrakud, luurakud jne. Elu aga algab ühe rakuna – ema munaraku ja isa seemneraku ühinemisel tekib „sügoot“. Igal rakul on tuum, mille sees on niiditaolised struktuurid – kromosoomid. Viimased on tüüpiliselt paaris: äädikakärbsetel on neli paari, šimpansitel 24 paari ning inimesel 23 paari. Kromosoomid omakorda koosnevad geeniahelast. Geenid koosnevad omakorda DNA-st (desoksüribonukleiinhape), mis kujutab endast üksteise ümber põimunud kerulisi molekule, mis asetsevad kaksikheeliksina. Geenide kogumit nim. „genotüübiks“. Tänu geenidele toimub kasv ja areng ning vajalike materjalide totmine
12. Bakterirakku ümbritseb rakukest. 13.bakteriraku head omadused: nad viivad läbi aineringeid, nad kujundavad mulda, nad aitavad kõrgematel loomadel läbi viia teatud elutalitlust. 14.Arhed e. ürgbakterid on bakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes ja erinevad kõigist teistest bakteritest. Neil on teistest bakteritest erinev rakumembraan ja –kest. 15.Spoor tekib ühest rakust. Spooride pooldumine on võoimalik 37 kraadi juures. 16. Viburid aitavad rakul liikuda, karvakesed aitavad bakteril erinevatele pindadele kinnituda. 17.seened on edukad lagundajad, sest and tagavad aineringe maal muutes lämmastiku uuesti taimedele kättesaadavaks. 18.Seente roll aineringes - Saprotroofid, surnud orgaanilise aine lagundajatena, ei hoolitse sel viisil mitte ainult enda eest vaid nende poolt lihtsamateks ühenditeks lagundatud toitaineid saavad kasutada ka teised organismid. 19.Seente kahjulikkus - rikuvad toitu (käärimine, hallitamine),
ensüüme. Kehaomaste ainete lagundamine: Surnud rakkude lagundamine hulkraksetes. Kudede lagundamine (emaka taandareng sünnitusel, konnakullese saba taandareng, putukavastse kudede täielik lagundamine nuku staadiumis) Võõra orgaanilise aine lagundamine: Rakusisene seedimine ainuraksetel. Rakku sattunud võõra orgaanilise aine lagundamine. Rakule mittevajalike ainete lagundamine Tsütoskelett - Valguniitidest võrgustik raku sees. Aitab hoida raku kuju. Võimaldab rakul liikuda. Hoiab paigal rakuorganellid. TAIMERAKK Erinevad loomarakust: rakukest ja plasmodesmid, vakuoolid ja tonoplast, plastiidid. Vakuool rakumahlaga täidetud, ümbritsetud ühe membraaniga e tonoplastiga. Ühes rakus võib olla mitu vakuooli. Ülesanne: toitainete, varuainete, jääkainete ja vee säilitamine. Teatud ainete lagundamine (sarnane lüsosoomiga loomarakus). Turgori(sisemine pinge) reguleerimine. Rakukest ümbritseb ja kaitseb taimerakku
BAKTERID Bakter on üherakuline organism. Nad saavad elada üksikult, kuid tihti jäävad nad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Bakterid koosnevad süsivesikutest, lipiididest, amino- ja nukleiinhapetest. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, sellest väljapoole jääb bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega kest. Bakterite kest ei ole nii jäik kui on see taimerakul, mis võimaldab rakul suuremaks kasvada. Kestal on kaitsefunktsioon ja osadel bakteritel on kaetud kest karvakestega, mille abil kinnituvad nad eluks sobivale pinnale. Liikumiseks kasutavad bakterid vibureid. Osadel bakteritel eritab kest lisaks veel eraldi limakapsli, mis hõlbustab liikumist ja täidab lisaks kaitseülesannet. Bakteritel puudub tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, kloroplastid, mitokondrid, tsentrosoom ja tsütoskelett. Valgusüntees toimub ribosoomides.
1)Tsütoloogia on teadus rakkude ehitusest ja talitlusest. 2)Rakuteooria põhiseisukohad: a)Kõik organismid koosnevad rakkudest. b)Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel. c)Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. d)Rakul on olemas kõik elutunnused. KARL ERNST VON BAER(1792-1876)-balti sakslane.Avastas imetaja munaraku ja viljastamise. Rajas: embrüoloogia, võrdleva anatoomia ja ökoloogia. 3)Rakud jaotatakse: a)Eeltuumsed e prokarüootsed-bakterid b)Päristuumsed e eukarüootsed- kõik taime, looma ja seene rakud. 4)Ainete transport: Passiivne transp.- ei vaja lisaenergiat. Diffusioon-gaasi liikumine läbi membraani, selles suunas kus on nende hulk väiksem
1. Tselluloosi sisaldav rakukest 2. Plastiidid 3. Vakuoolid Rakukest: koosneb veest, tselluloosist ja pektiinist, varuaineks tärklis pooride kaudu toimub vee ja seles lahustsunud gaaside ja mineraalsoolade ainevahetus. Nooremal rakul elastsem kest, mis võimaldab kasvada. Kaitseb, annab tugevuse, kindla kuju, toestus, ainete transport Plastiidid: Kloroplast topeltmembraan sisaldab klorofülli, DNA ja RNA, ribosoomid, toimub fotosüntees, valkude süntees Kromoplast meelitab ligi tolmendajaid Leukoplast varuainete säilituskoht, (kartulimugulas tärklis) Vakuool ühekihiline, moodustub golgi kompleksist või tsütoplasmavõrgustikust
alles 1980ndatel elektronmikroskoobi abil. Tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist. Tsentrioolid on ehitatud samuti tubuliinist (struktuuriga 9X3 mikrotuubulit) ning nad paiknevad üksteise suhtes risti. Tsentrioolide ülesanne on rakkude jagunemisel kääviniidistiku organiseerimine. Tsentrioolid on loomarakkudel ja osadel seentel. Vibur ja ripsmed Viburid ja ripsmed on valgulised struktuurid. Koosnevad tubuliinist. Neil on väga korrapärane ülesehitus - ristlõikes 2+2X9. Vibur aitab rakul liikuda ning kindlustada tema olemist vesikeskkonnas. Vibur esineb paljudel bakterirakkudel ja ainuraksetel protistidel (viburloomadel). Eukarüootsete rakkude vibur toetub basaalkehale, mis on natuke teise struktuuriga, kui vibur ise (3X9), bakteritel basaalkeha ei ole. Osadel eukarüootsetel rakkudel on raku pinnal ripsmed (nt kingloom on ripsloom). Ripsmed on oma ehituselt viburiga sarnased, aga lühemad ning neid on palju rohkem. Ripsmed liiguvad taktis ning aitavad nii rakul edasi liikuda
autotroofne, rakukest ,tsentraalvakuool, plastiidid. Loomsetel omane vaheaine kudedes, surnud rakud ainult välispinnal, kuid mitte sees.varuain. glükogeen, heterotroofne, puudub rakukest, lipiidivakuool ,plastiide pole. Seene-, loomarakk: Seenerakul 2x membr. Peal rakukest,(loomsel puudub) mis koosneb kitiinist, raku sees tsütoplasma, tuum, organellid, tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, lüsosoomid, mitokondrid. Mõlemal rakul on varuainena glükogeeni ning mõlemad on heterotroofsed, lipiidivakuoolid, neil puuduvad plastiidid. Seene-, taimerakk: Seenerakul ei esine plastiide kunagi nagu taimerakul, rakumahlaga vakuoole ka, võivad olla õlivakuoolid vaid.Taimerakul varuainena tärklis, seenerakus glükogeen. Taimerakukest tselluloosist, lingniinist, seenerakul kitiinist, mannaanist. Taimerakk autotroofne, seenerakk heterotroofne.Seenel lipiidivakuool, taimel tsentraalvakuool. Taimsel plastiidid, kui seenerakul pole
koosneb kahest tsentrioolist, mis omakorda ehituslikult sarnanevad basaalkehaga ja mille ülesandeks on kääviniidide moodustamine(neid on vaja raku jagunemisel kromosoomide lahkuviimiseks); tsentrioolid paiknevad tsentrosoomis üksteise suhtes risti. · Rakutuuma ülesanne on juhtida kogu raku elutegevust. · Raku tsükkel koosneb kahest põhiosast need on mitoos ja interfaas, nende kahe faasi vahele jääb nn kontrolltsükkel G1 ja G2. · Mitoos on raku jagunemine, siis puudub rakul tuum. Rakutuum on eristatav interfaasi ajal. · Interfaas on periood kahe raku jagunemise vahepeal. Eristatavad on kahekordne tuumamembraan ja tuum. (Kahekihiline- tuum, mitokonder; ühekihiline- vakuool; puudub- ripsmed, viburid, tsütoskelett?). Kromatiinaine ja üks või mitu tuumakest. · Tuumake- koht, kus toodetakse parasjagu RNAd. · Kromatiinaine on lahtipakitud kromosoomid. · Kromosoomid koosnevad DNAst ja temaga seotud histoonidest(valgud).
Paljunemine toimub mitoosi või meioosi teel. Puudub tuumamembraan Tuuma ümber on membraan Ebasoodsates tingimustes moodustavad Ei moodusta spoore. spoore. 8. nimeta kellele rakk kuulub ja lisa organellide nimetused. 1. Bakterirakk 2.Loomarakk 3.Taimerakk Arvukalt vibureid, Tsütoplasma võrgustik, Tuum-ümbritseb kahekordne membraan. mis aitavad rakul liikuda. mitokonder, rakukest. Mitokonder- rakuhingamine Rakukest- rakumembraani Rakukest- koosneb tselluloosist. ümbritsev kaitsev rakuke. Tsütoplasma võrgustik- lipiitide ja valkude süntees Nukleiud ja kapsel. Vakuool – veemahutiks peamiselt taimerakkudes.
lagundamiseks vajalikke ensüüme. Kehaomaste ainete lagundamine: surnud rakkude lagundamine hulkraksetes ja kudede lagundamine (emaka taandareng sünnitusel, konnakullese saba taandareng, putukavastse kudede täielik lagundamine nuku staadiumis) 9. Rakumembraan – 2 kihti ja koosneb fosfolipipiidest. Kaitseb rakku välismõjude eest 10. Rakutuuma membraan 11. Tsütoskelett - valguniitidest võrgustik raku sees. Aitab hoida raku kuju, võimaldab rakul liikuda ja hoiab paigal rakuorganellid. 12. Tuum – ümbritsetud kestaga, säilitab geneetilist infot (dna) Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool ehk põhiaine ehk maatriks. Tsütoplasmaks nimetatakse tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel ühine: Ümbritsetud membraaniga Täidetud vedela tsütosooliga Sisaldavad kromosoome, kus asub DNA
polüsahhariid, Prokarüoot-eeltuumne(bakter)Karüoplasma-tuumaplasma Karüokinees-rakutuuma jagunemine, Nukleiinhapped-biopolümeer, Nukleoid-bakteri tuuma piirkond, Nukleofiilne osake- tuuma osake. 3.3.1 Organismid//päristuumsed, eeltuumsed//taimed, loomad, seened, prostid, bakterid// pohlas(karikakar)jõekarp(ristämblik)pärmseen(majavamn)rohevetikas(amööb)Kochi kepike(soolekepike) 2.a Prokarüootset rakku ümbritseb membraan, eukarüootset ka. B Prokarüootsel rakul on kromosoomid, eukarüootsel pole. c- Prokarüootsel rakul ei kaitse pärilikkuseainet membraan, nii nagu eukarüootselgi. 3. Tuumast leiame: a,b,c,d,e,f Kromosoomid:a,b,d,f 4. Inimene kuulub päristuumsete hulka. Tuumas on tuumakesed, kus kromosoomidel toimub intensiivne RNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Tsütoplasma seob raku organellid tervikuks. Kromatiin on rakutuumas paiknevad lahtikurdunud kromosoomid. 7. palju,4,44,22 8. Naine, sest tal on 2x kromosoomi
Taimedele on ainuomased plastiidide esinemine, lisaks arenevad taimerakkude tsütoplasmas suure vakuoolid, mis teistel päristuumetel organismidel puudub. enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritetud tiheda rakukestega. Kesta põhiline koostisaine on tselluloos. lisaks sellele on keste ehituses mitmeid teisi biopolümeere(nt ligniin ja pektiin) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see võimaldab rakul kasvada ning kestaa läbivad arvukad poorid( tänu difusioonile ja osmoosile pääseb vesi läbi). raku vananedes kest pakseneb,veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävinevad. Rakukesta ülesanded- tugifunktsioon( nt sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu ja niinekiudusid) põhiliselt tselluloosist koosnevad rakukestad loovad väga vastupidava tugisüsteemi.
NIITJATEKS BAKTERITEKS. BAKTERITEL PUUDUB MEMBRAANIGA PIIRITLETUD RAKUTUUM, SEETÕTTU ON NAD EELTUUMSED EHK PROKARÜOODID. BAKTERID ON ÜHERAKULISED ORGANISMID. BAKTERID ON ÜMBRITSETUD KAS ÜHE VÕI KAHE RAKUMEMBRAANIGA, MIS KOOSNEB VALKUDEST JA FOSFOLIPIIDIDEST. MEMBRAANIST VÄLJAPOOLE JÄÄB KEST, MIS KOOSNEB POLÜSAHHARIIDIDEST, KUID KA VALKUDEST JA LIPIIDIDEST. BAKTERI KEST EI OLE NII JÄIK KUI TAIMEDEL JA VÕIMALDAB RAKUL SUUREMAKS KASVADA. KEST TÄIDAB PEAMISELT KAITSEFUNKTSIOONI. MÕNEDEL BAKTERITEL ON KEST KAETUD KARVAKESTEGA, TEISTEL VARUSTATUD ÜHE VÕI MITME VIBURIGA. KARVAKESTE ABIL KINNITUVAD BAKTERID KASVUKS SOBIVATELE PINDADELE JA SEOSTUVAD ÜKSTEISEGA, VIBUREID KASUTAVAD NAD LIIKUMISEKS. MÕNEDEL BAKTERITEL ERITAB KEST LIMAKAPSLI, MIS ON NII KAITSEKS KUI HÕLBUSTAB LIIKUMIST
Mida uurib bioloogia?-on teadus, mis uurib elu ja nende vorme. Millised elu omadused on rakul?- rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus. Kuidas väljendub eluslooduse kõrge organiseerituse tase?- kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, aine- ja energia vahetus, püsisoojad organismid, pärilikkus, paljunemine, areng. Miks võib biomolekulide esinemist lugeda elu tunnuseks?-paljud ained ei teki väljaspool organismi, nad on palju keerulisema ehitusega ja mitmekesisemate omadustega, kui eluta keskkonnas esinevad ühendid.
Bakteri paljunemine ja selle tingimused. 4. Bakterite osa looduses (tuua välja tulpadega +/-). 5. Bakterite osa inimese elus (+/-). 1. Bakterid kuuluvad eeltuumsete hulka. 2. Bakteriraku tsütoplasmat katab rakumembraan. Rakumembraani katab väljastpoolt rakukest, mille koostis ja ehitus on eri tüüpi bakteritel erinev. Bakterirakule kinnituvad valgulised karvakesed ehk piilid, mis aitavad rakul kleepuda tahkele pinnale. Iga bakter kannab endaga kaasas ka pärilikkusainet ehk DNA-d. Ribosoomis toimub valgusüntees; see koosneb siis rRNA-st ja valgu molekulidest. 3. Bakterirakud paljunevad põhiliselt pooldumisega. Soolekepikese rakk kasvab pikkuses kaks korda ja jaguneb seejärel kaheks tütarrakuks. Raku jagunemisele eelneb DNA replikatsioon teiste rakuainete süntees. Mõlemad tütarrakud saavad koopia
· On jääkainete eritumiskohaks. · Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. 14. Miks rakutuum tähtis on? · Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. · Juhib raku elutegevust. Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. 15. Milline on rakutuuma ehitus? · Tuumaümbris koosneb kahest membraanist, nendes on poorid · Tuumasisene plasma on karüoplasma · Tuuma kõige olulisemad osad on kromosoomid. · Tuumas on üks või mitu tuumakest 16. Mis juhtub kui rakul tuuma pole? · Kui tuum kõrvaldada, siis kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja rakk hukkub 17. Näide inimese tuumata rakust. · Punane vererakk 18. Mitu kromosoomi on inimesel ja simpansil? · Inimesel on 46 kromosoomi · Simpansil on 48 komosoomi 19. Millest koosneb kromosoom? · Kromosoom koosneb valkudest ja DNAst. 20. Mis on homoloogiline kromosoom? · liigi kromosoomikomlekti mingi kromosoomi eksemplarid kas sama või eri indiviidide kromosoomistikus 21
suguliselt Paljuneb + - + + + + vegetiivselt Juur,vars,lehed,õi + - + - - - s,viljad Ebasootsa aja - - - - - + elab üle spooriga Autotroofid + - - - + +- heterotroofid - + + + - +- Põhjustavad - - - + - + haigusid Rakul + + + + + + membraan+kest Rakus + - - - + - vakuool,plastiidid Fotosünteesivõim + - - - + +- e Elavad vees - - - + + - Varusüsivesik + - - - - - tärklis Varusüsivesik - + + - - - glükogeen Inimlase tüüp ja iseloomulikud oskused
Raku osa Ülesanne Koostis LR TR SR Muu info Tuum Sisaldab ja säilitab 2 kordne X X X pärilikku membraan informatsiooni Juhib raku elutegevust Reguleerib rakus toimuvaid protsesse Lüsosoom Lagundatakse Sisaldavad X X X Membraan ei võõrobjekte nt ensüüme, lase rakul baktereid ümbritsetud ensüümidel membraaniga sattuda rakku, kuid kui satub, siis rakk lagundab enda.
Rakkude ehitus ja talitlus (lk 73, Kõik organismid koosnevad rakkudest Rakuteooria ehk arusaam, mille kohaselt kõik elusolendid koosnevad rakkudest. Rakuteooria on üks bioloogia aluspõhimõtetest ja selle peamised seisukohad on: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest 2) Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel 3) Rakul on olemas kõik elu tunnused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest ja ilma rakkudeta elu ei ole! Kõige väiksemad elusolendid on ainuraksed, kes koosnevad ainult ühest rakust. Hulkraksed koosnevad paljudest rakkudest. Kõik elusorganismid jagatakse kahte suurde rühma selle järgi, kas neil on rakus tuum või ei ole. Eeltuumsetel rakkudel ehk prokarüootidel rakutuuma ei ole. Päristuumsetel
taimede, lülijalgsete ja neljajalgsete teke. Karbon-perm: maismaataimestik:osjad, sõnajalad; lennuvõime teke putukatel, algeliste kahepaiksete evolutsioon, roomajate teke. Triias-juura-kriit: paljasseemnetaimed, hiidroomajad, imetajate ja lindude teke, õistaimed. Paleogeen-neogeen-kvaternaar: imetajate kiire evolutsioon, maa elustik omandas tänapäevase ilme. X Millised eelised on: a)eukarüootsel rakul prokarüootse ees: on tuum, mis kaitseb, läbi mille toimub aine ja gaasivahetus. b)hulkraksel organismil ainurakse ees: kõrgemalt arenenud ehitusega c)fotosünteesil heterotroofse toitumisviisi ees: orgaaniline aine ei pruugi alati kättesaadav, fotosüntees toimub koguaeg, fotosünteesivatel organismidel on organid paremini arenenud. d)sõnajalgtaimedel sammaltaimede ees: juured, koed rohkem eristunud(tagab kindla tööjaotuse)
annaabi.ee 
