Referaat Kerttu Rakke Janetta Lille Abja Gümnaasium 9B 2009 Sisukord Elulugu lk 3 Looming lk 4 Teosed lk 5 Mõne teose tutvustus lk 6 Pildid lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 Elulugu Kerttu Rakke kodanikunimi on Kadi Kuus. Sündinud 16. Septembril 1970 Võrus. Kerttu on eesti . Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli eesti filoloogina. Hiljem õppis Eesti Humanitaarinstituudis semiootika magistrantuuris. Ta on veel töötanud reklaamiagentuurides korrektori ja copywriterina. Praegu töötab koopiakirjanikuna, toodab äriteksti ja hüüdlauseid. Oma kirjanikudebüüdi tegi Kerttu Rakke 1989. aastal olles vaid 17-aastane, kui Vikerkaares ilmus noorteelu kirjeldav jutustus "Let`s go
Kerttu Rakke Claudia Oks M-13 Üldiselt Sündinud 16. september 1970. a, Võrus Eesti proosakirjanik On lõpetanud Tartu Ülikooli eesti filoloogina, hiljem õppinud Eesti Humanitaarinstituudis Töötanud reklaamiagentuurides ja avalike suhete nõunikuna Kaastöö ajakirjandusväljaannetes (Postimees, Oma Maitse, Delfi) Enamiku oma teostest ise välja andnud Kuulsuse saavutas 1989. a (17 a) jutustusega ,,Let's go" Looming Otsekohene ja tõetruu Osade kriitikute arvates alavääristavad ta teostes naistegelased mehi Teoseid on võrreldud Kaur Kenderi omadega Sarja ,,Kodu keset linna" stsenarist Teosed ,,Let's go" (1989) ,,Kalevipoeg" (jutukogumik, 2000) ,,Seitse päeva" (2000) ,,Mitu juttu" (jutukogumik, 2001) ,,Kolmas printsess" (2001) ,,Iluasjake" (2002) ,,Susanna ja mina" (2002) ,,Kodu keset linna" (stsena...
Referaat Kerttu Rakke Klaarika Leppik Elva Täiskasvanute Gümnaasium 12 B 2007 Sisukord Elulugu lk 3 Looming lk 4 Teosed lk 5 ,,Seitse päeva" lühikokkuvõte lk 6 ,,Ilusasjake" lühikokkuvõte lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 Kerttu Rakke (kodanikunimi Kadi Kuus; sündinud 16. septembril 1970 Võru linnas) on eesti proosakirjanik.Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli eesti filoloogina, hiljem õppis Eesti Humanitaarinstituudis semiootika magistrantuuris. Töötanud reklaamiagentuurides korrektori ja copywriterina. Oma kirjanikudebüüdi tegi Kerttu Rakke 1989. aastal olles vaid 17-aastane, kui Vikerkaares ilmus noorteelu kirjeldav jutustus "Let`s go", mis tolle aja kohta küllalt räigetes värvides oli
Kerttu Rakke " Iluasjake" Järg raamatule " Kolmas printsess" Peategelased: Marilyn ja Jan Kõrvaltegelased: Nadka, Viktoria, Tairi, Birgit, Reesi, Eero, Robert jne. Omavahelised suhted ja seosed: Teose peategelane on Marilyn ja tema elukaaslane on Jan. Janiga on suhted head, kuid halvenevad kuna Jan käib päris tihti Tartu tööasjade pärast. Marilyn uhtleb töökaaslastega väga vähe kuna ta töötab eraldi teistest ja seetõttu näeb töökaaslasi väga vähe. Ühe töökaaslase Nadkaga käib ainult läbi, saavad teineteisega väga hästi läbi. Ilmuvad välja kadunud sugulased ja suhted nendega lähevad väga segaeks. Algul on Marilyn väga hea meel leitud sugulaste üle, kuid pärast tahab nad unustada kuna need tahavad ainult raha. Marilynil on küll üks taasleitud sõbranna Viktoria, saavad ka enamvähem läbi. Aga tundub, et peategelasel pole üldse eriti sõbrannasi ja ta ei suhtle eriti mitte kellegagi. Teose seisukohad ja tähtsamad sündmused: Teose ...
Kerttu Rakke " Iluasjake" SÜNDMUSED: Kogu raamatu tegevus algab Jani korterist, kus nad Marilyniga elavad. Siis jõuab kätte Marilyni sünnipäeva hommik, mil naine arvab, et Jan on ta sünnipäeva ära unustanud. Kuid tegelikult ilmub Jan kohale suure pehme mängukaruga. Mängukaru otsustab Jan naisele kinkida just sellepärast, et ta arvab et Marilynil on kõik vajalik olemas ning ülejäänud vajalike asjade ostmisega saab naine ilmselt ise hakkama. Esijalgu tundub kõik olevat ideaalne, kuid tegelikkuses see päris nii siiski pole. Jan avab Tartus enda firma filiaali, tänu millele on ta väga palju kodust ära. Marilyn on väga kurb, et mees niivõrd palju kodust ära on ning igatseb teda tõeliselt. Mingil hetkel muutub asi naise jaoks veidikene kahtlaseks ning ta isegi kahtlustab Jani enda petmises. Mida aeg edasi, seda halvemaks muutuvad ka paari omavahelised suhted ning Jan ei jõua peaaegu enam üldse koju. Jan aga üritab seevastu oma pikki eem...
SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................. 1 TSITAADID.............................................................................................................. 2 KOKKUVÕTE TEOSEST............................................................................................ 3 PROBLEEMID TEOSES............................................................................................. 4 PEATEGELASTE KIRJELDUS..................................................................................... 5 Kuidas muutub peategelane?............................................................................. 5 AUTORI SÕNUM...................................................................................................... 6 MINU ARVAMUS...................................................................................................... 7 TSITAADID Kahju...
JÕHVI GÜMNAASIUM Kärolin Kruut ,, ILUASJAKE'' Kerttu Rakke Referaat Jõhvi 2011 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................2 Teose ajalooline skeem.........................................................................................................3 Teose tegelaskond..............................................................
Kolmas Printsess Kerttu Rakke Tegelased Marilyn On 20.aastane. Iseloomult on ta ülbe, ärahellitaud, sisemiselt väga ebakindel. Põeb pidevalt teiste arvamuste pärast. Tema põhiväärtuseks on majanduslik heaolu. Jaanus teeskleb vaest luuserit, elu nautiv, humoorikas, väga ettevaatlik. Arvi Marilyni boss, Jaanuse sõber, väga töökas ja täpne. Rain Marilyni eks-poiss, ülbe, kahepealgeline. Kerli, Viktoria Marilyni pikaajalised sõbrannad. Eveli, Gunnar, Sigmar Marilyni uued töökaaslased
Kerttu Rakke ,,Kolmas printsess" Tegelased: Marilyn 20.aastane. Iseloomult ülbe, ärahellitaud, sisemiselt väga ebakindel. Põeb pidevalt teiste arvamuste pärast. Põhiväärtuseks on majanduslik heaolu. Jan/Jaanus teeskleb vaest luuserit, elu nautiv, humoorikas, väga ettevaatlik. Arvi Marilyni boss, Jan'i sõber, väga töökas ja täpne. Rain Marilyni eks-poiss, ülbe, kahepealgeline. Kerli, Viktoria Marilyni pikaajalised sõbrannad. Eveli, Gunnar, Sigmar Marilyni uued töökaaslased Sisu: Raamatu tegevus toimub tänapäevases Tallinnas. Raamat räägib ühest kenast 20.aastasest noorest naisest, nimega Marilyn. Tema elu muutub täielikult peale seda, kui ta osaleb missivõistlustel. Ta oli praktiliselt kindel, et saab missiks, kuid seda ei juhtu. Jäädes esikolmikust välja kaotab ta sõbrad, rahaka poiss-sõbra, töö ja oma ,,printsessielu". Naine, kes on alati elanud elu, kus tal pole puudust olnud rahast, peab nüüd ise hakkama saama. Peagi tut...
ja slängi(tsikk,vä,stuupid vuumän,tibi) ,mis teebki selle teose modernseks.Selliseid probleeme pole varem loetud teostes käsitletud , kuna olen vähe kaasaegseid teoseid lugenud ja käsitletud probleemid on just kaasagsed.Teos oli väga huvitav minu 4 jaoks,seda oli lihtne lugeda,kuna käsitlus oli täpselt nagu nooruk oleks selle kirjutanud.Kirjutamis- ja kujutamislaad erinesid tugevalt varem loetud raamatutest.Kerttu Rakke on tõesti raame lõhkunud nii sõnavara ja ka sisu poolest.Kujutan ette , et selle raamatu järgi oleks väga lihtne filmi teha. Väga mõnus oli vahelduseks midagi teistsugust ja lihtsamat luegda. Kasutatud kirjandus: Kerttu Rakkse "Seitse päeva" 5
,,Iluasjake" Kerttu Rakke 1. Peategelased Selle raamatu peategelaseks on Marilyn ja Jan. Marilyn on sirgete juustega, endine modell kes peab endast väga lugu ning on hoolitsetud välimusega. Ta töötab pangas administraatorina ning on alandlik, töökas, tolerantne oma mehe suhtes. Ta armastab väga palju külastada ilusalonge ning kauneid ehteid. Janile jäi ta silma just oma välimuse poolest. Marilyn ei ole petja iseloomuga, ta armastab väga oma meest ja ei käi eriti kuskil pidutsemas ega väljas
Kas nii on ilus ? Kerttu Rakke ,,Kalevipoeg" Lugesin Kerttu Rakke (updatetud) ,,Kalevipoega", kus sündmused kulgsid hoopis teises suunas kui originaalis. Kerttu Rakke versioon meie rahvuseeposest ilmus 2000.aastal ning räägib seetõttu väga palju tänapäevastest sündmustest. Võrreldes Fr.R.Kreutzwaldi ,,Kalevipojaga" on Rakke teoses hulganisti erinevusi. Värsivormist on saanud proosa ning jõuline ja vapper peategelane on muutunud pidutsejast naiseks nimega Ädu. Teoses kirjeldatakse Äda ja mitmete ta sõbrannade seksuaalelu ja fantaasiad väga detailselt, kuid siiski mitte nii oluliselt kui seda tegi Kristian Kirsfeldt oma teoses ,,Kalevipoeg 2.0" Samuti on raamatus suur slängikasutus, mis enamasti koosneb roppustest. Tegelikult on raamatus kujutatav nii
Minu autori lugu Kerttu Rakke Rodny Verner Reeder 12D Võru Gümnaasium 2017 Kerttu Rakke On sündinud 16.septembril 1970 Võru linnas > 46-aastane Kodanikunimega Kadi Kuus Haridustee Lõpetanud Tartu Ülikooli eesti keele filoloogina Kerttu Rakke õppis Eesti Humanitaarinstituudis semiootika magistrantuuris Ilukirjandusliku tegevuse algus Kerttu alustas raamatute kirjutamisega aastal 1987, mil ta kirjutas loo "Let's go" Sealt sai ta ka oma kirjanikunime Kerttu on töötanud reklaami- agentuurides korrektori ja copywriterina > Postimees (2005-2008) > Oma Maitse (2005-2007) > Delfi (2011) Kuulsust toonud teosed ja/või ülesastumised Suurema tuntuse saavutas Rakke
Teose analüüs ''Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud'' Kerttu Rakke Juhendaja: Helju Sibul-Seppä Koostas:Raija Ridal 301Õ Tallinn 2009 Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud räägib neljast naisterahvast kelle elud kulgevad ühes linnaosas kus nad on üksteise naabrid.See raamat kirjeldab nende elu kaheteistkümne kuu vältel.Igaüks neist on omapärane oma mineviku,oleviku ja tuleviku pärast.Neil on erinevad maailmavaated ja ka elu probleemid.
,,Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud" Kerttu Rakke Raamat räägib inimeste elust ühes äärelinna rajoonis. Sealsete inimeste juhtumistest ja sellest, et nad kõik on omavahel rohkem seotud, kui nad seda arvata oskavad. Annika, kahe lapse ema, abielus, käib tööl, on oma mehe Rainiga juba tükk aega koos elanud. Abielu alguses oli neil kõik korras, kuid peale Liis'i sündi läks nende abielu allamäge. Neil tekkisid probleemid rahadega ning Rain hakkas jooma. Rain hakkas täispeaga Annikat peksma ja pettis teda
KOLMAS PRINTSESS 1. ,,Labiilse närvisüsteemiga" (Marilyn) ,,Kui vaeseid ei oleks, ei paistaks rikkad väljagi" ,,Sa oled tõeline unistuste surm" ,,kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab" (Marilyn) 2. ,,kolmas printsess ,, on minu arvates seotud üsna tihedalt. Kuna marilyn pole missivõistlusel esikolmikusse saanud ja kuna nad kolmekesi sõbrannadega elasid tõelist printsessi elu ,keda huvitas muidugi ainult raha,au ja hiilgus siis on pandudki sellejärgi ka raamatu pealkiri. 3. Teose põhiprobleemideks olid auahnus, silmakirjalikkus, kahepalgelisus. 4. Marilyn Upsakas ja ennast täis kahekümmne aastane modell, tüdruk, kellel oli siia maani kõik olemas, mil ta ühel päval kaotas töökoha, enda poisi ja ka väidetavad sõbrannad. Tüdruk ei ole halb, ning aeg mil tal pole enam ei rikast poissi, sõpru ega ka töökohta hakkab ta reaalset elu elama, see ei tule tal esmapilgul kuigi hästi välja, seniks kuni ta kohtub Janiga. Jan ...
Küpsiseparadiis Kertu Rakke 1. Tsitaadid "Vähemalt on hea peeglis ausat nägu näha" (lk 97) "Elu on ebaõiglane ja siis sa sured" (97) "Ei jõua ju igavesti, lapp peos ja naeratus huulil, maailma paremaks muuta. Ükskord saab lihtsalt jaks otsa ja tervislikum tundub olemasolevaga leppida." (98) "On olemas neli vettpidavat vabandust: haigused, lapsed, eluolu ning töö" (143) "Kujundlikult väljendudes olid sõjast jäänud varemed endiselt püsti, neid ei olnud keegi parandama
EESTI, EESTLANE JA EESTI KEEL KLASS........................................ 1-6.KLASS Milline on Tartu tunnuslause? Heade mõtete linn Millises Eesti linnas asub mänguasjamuuseum? Tartus Mis kuu on Jürikuu? Aprill Millised on Eesti lipu värvid? Sinine, must ja valge Mis aastal oli Tallinn Euroopa Kultuuripealinn? 2011 Kas meie rahvuslill Rukilill on umbrohi? Jah Milline linn on Eesti talvepealinn? Otepää. Kas Haljala asub Saaremaal? Ei. Milliste sõnadega algab Eesti hümn? (esimesed 5) Mu isamaa, mu õnn ja rõõm... Kes on Eesti president? Toomas Hendrik Ilves Milline on Eesti idapoolne naaberriik? Venemaa Kes on Eesti rahvuslind? Suitsupääsuke Kus asub riigikogu? Toompea lossis Mitu maakonda on Eestis? 15
Mälumäng ,,Rakke vald" Võistkonna nimi ............................................ Mitu kooli on Rakke vallas? Nimeta need koolid. (4 p koolide arv, 3x kooli nimi) 3 kooli. Salla Põhikool, Lahu Algkool, Rakke Gümnaasium Mis aastal loodi MTÜ Spordiklubi Rakke? (1 p) a) 1999.aastal b) 2000.aastal c) 2001.aastal Kes rajas Rakkesse suure lubjatehase? (2 p üks eesnime ja teine perekonna nime eest) Karl Kaddak Mis on Rakke vallas ilmuva lehe nimi? (1 p) Rakke Kaja Kus asub Rakke Koduloo muuseum? (1 p) a) Rakke Gümnaasiumi internaadihoone esimesel korrusel b) Rakke Gümnaasiumi internaadihoone teisel korrusel c) Rakke Gümnaasiumi internaadihoone kolmandal korrusel
Immuunsus Immuunsus on organismi võime tõrjuda kehavõõraid rakke ja aineid. Haigusetekitajate sissetungimisel on niisugune võime kasulik, elundi siirdamisel aga kahjulik, sest ohustab elundi saajat. Immuunsuse, organismi kaitsevõime, tagab immuunsüsteem. Seda süsteemi mõjutavaid võõraineid nimetatakse antigeenideks. Kui antigeenidel õnnestub läbida keha esmaseid kaitsetõkkeid, nahka ja limaskesta koos nende eritistega, siis astubki tegevusse imuunsüsteem. Antigeeni ilmumisel hakkavad
Tsütoloogia Kordamine 1. Rakuteooria põhiseisukohad. Näiteid iga seisukoha kohta. Vastus: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest Ilma rakkudeta elu ei ole. 2. Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel Mitterakulisest ainest uusi rakke tekkida ei saa. Organismid saavad kasvada ja areneda ainult seetõttu, et rakud jagunevad. 3. Rakul on olemas kõik elu tunnused 4. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 2. Miks rakud ei saa olla suured? Vastus: Ainete transport tema sees jääks pikkade vahemaade tõttu liiga aeglaseks. Mida suurem on rakk, seda suurem on tema ruumala ja pinda katva membraani suhe. Seetõttu ei toimuks suure raku ainevahetus läbi raku pinda katva membraani piisava intensiivsusega. 3
Variant 1 1.Kuidas jaotatakse rakke vastavalt tuumamembraani omemasolule a. Eukaroodid b. Prokarioodid 2.Gramm- bakterite rakuseina komponenid on: peptidoglükaan, lipopolüsahhar. 3.rakuseina lisakomponendid on- kihn, pilid e. Karvakesed, viburid 4.kuidas toimub bakteritel toitainete transport rakku- difusioon, soodustau transport, aktiivne trasp., metallioonide trasp. 5.Kas oportunistlikud ehk tingitud patogeensed infektsioonitekitajad võivad pärineda inimese normaalsest mikrofoorast-jh 6.Nimeta hagustkitajate reservuaarid- inumesed, elutus keskkond, loomade orgaismis 7.Beeta laktaam antibio. Pärsivad- rakuseina peptidoglükaani sünteesi. 8.organismi resistentsuse II astme kaitsemehhanism on- fagotsütoos, komplemendi süsteem. 9.passiivne loomulik immuun.- transplatsentraarselt saadud antikehadega 10.spetsiifiline immuunglobuliin on valmistatud- haiguse läbipõdenud inimese või looma seerumist. 11.kas B- lümfotsüüdi on seotud humoraalse im...
1-Alteratsioon 2-Eksudatsioon 3-Proliferatsioon 4. Põletiku puhul tekkivad ained põhjustavad: a. veresoonte laienemist/ahenemist b. vähendavad/suurendavad veresoonte läbilaskvust c. trombide teket/ vere hüübivuse vähenemist d. pärsivad/stimuleerivad rakkude paljunemist e. langeb/tõuseb osmootne rõhk põletikukoldes f. põletiku ääretsoonis on ainevahetus kiirenenud/aeglustunud 5. Loetle põletiku koldes fagotsüteerivaid rakke Leukotsüüdid, makrofaagid. 6. Tooge 2 näidet alteratiivse, 6 näidet eksudatiivse ja 2 näidet produktiivse põletiku kohta (lad keeles) (10) Alernatiivne põletik: 1. Äge pankreatiit - pancreatitis acuta 2. Äge mädane neerupõletik - pharyngitis acuta gangraenosa Eksudatiivne põletik: 1. Nahamäda põletik- phlegmone 2. Katarraalne keskkõrvapõletik- otitis media catarrhalis 3. Äge ninalimaskesta põletik- Rhinitis acuta serosa 4
.........................................................................................................5 3.2 Stsenaariumid........................................................................................................5 3.3 Raamatud.............................................................................................................. 6 3.4 Lavastatud näidendid............................................................................................ 7 4. KERTTU RAKKE......................................................................................................9 4.1 Looming................................................................................................................9 4.2 Teoseid..................................................................................................................9 5. KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................11 1. JAAN TÄTTE
Silma osade ehituslikud iseärasused ja ülesanded (joon lk 95) Vastus: Sarvkest aitab koondada valguskiiri läätsele Vesivedelik kaitseb läätse Silmaava selle kaudu pääsevad valguskiired läätsele Vikerkest reguleerib silmaava suurust Silmalääts murrab valguskiiri, nii et need koonduvad ühte punkti Ripslihas ümbritseb läätse ning muudab selle kuju ja hoiab ka paigal Kõvakest katab väljaspoolt silmamuna tagumist osa Soonkestas on rikkalikult veresooni, mis varustavad silma rakke hapniku ja toitainetega Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt ning selles on valgustundlikud rakud Kollatähn on koht võrkkestal pupilli vastas, kus nägemisteravus on kõige suurem Pimetähn on võrkkestal, kus pole valgustundlikke rakke ja algab nägemisnärv Nägemisnärv juhib närviimpulsid ajusse Klaaskeha aitab koondada valguskiiri 3. Mõisted: kepikesed, kolvikesed, kollatähn, pimetähn. Kuidas ja mille abil me näeme?
Rakk, kude, nahk 1. Raku osad ja nende ülesanded. Vastus: Tsütoplasma- täidab ühtlaselt kogu raku ja seob ühtseks tervikuks kõik rakuosad. Rakutuum- juhib raku elutegevust ja paljunemist, sisaldab pärilikkusainet. Mitokondrid- varustavad rakke energiaga. Rakumembraan- katab rakku, läbi selle toimub aine- ja energiavahetus. 2. Miks ühe organismi rakud erinevad, kuigi sisaldavad sama pärilikku infot? Vastus: Erinevates rakutüüpides kasutatakse erinevat pärilikku infot. 3. Mitu kromosoomi on inimesel? Vastus: Inimesel on 46 kromosoomi. 4. Selgita mõistete rakk, kude, elund, elundkond vahelisi seoseid ning too näiteid. Vastus: Rakkudest moodustub kude, kudedest moodustub elund, elunditest moodustub elundkond.
Matka eesmärk ja liikumisviis Paljud meist käivad tihti maal, paljud elavad seal aastaringselt, kuid vähesed märkavad seda kui palju on võimalusi seal rekreatiivseteks tegevusteks. Matka eesmärk on tutvustada soovijatele Rakke valla ümbrust, ilusat loodust ja matkaradasid Osalejad Kõik soovijad kes tahavad lähemalt tutvuda Rakke valla kauniste paikadega. Sobiv kuni 8 liikmelisele seltskonnale. Vanusepiirangut pole kuid soovitavalt neile kes suudavad jalgsi läbida vähemalt 10 km (seljakott seljas) ilma tervist oluliselt kahjustamata. Jalgsimatk 2 päeva (laupäev ja pühapäev) Matk on keskmise raskusastmega. I päev : Alguspunkt Rakke (toiduvarude ostmine Rakke poest). Saabumine Rakke rongiga (väljub 6.10 Tallinnas).
Immuunsus on organismi võime tõrjuda kehavõõraid rakke ja aineid. Haigusetekitajate sissetungimisel on niisugune võime kasulik, elundi siirdamisel aga kahjulik, sest ohustab elundi saajat. Omandatud immuunsuse võib jaotada kaheks: humoraalne immuunsus, milles on kesksel kohal antikehad ning rakuline immuunsus, milles on väga olulised tsütotoksilised Tlümfotsüüdid. LÜMFOTSÜÜTE ON KAKS RÜHMA: B-rakud (ehk B-lümfotsüüdid) ja T-rakud (ehk T- lümfotsüüdid)
ORGANISMIDE ARENG 1. Mitoos Eriline paljunemisviis, mida kasutavad päristuumsed organismid uute rakkude tekkeks · Vaja: *Taastada vanu, vigaseid ja hävinuid rakke *Raku kasvamiseks · Ühest päristuumsest keharakust tekib kaks TÄPSELT SAMASUGUST keharakku · Keharakkudes on iga kromosoom esindatud paarina - Diploidne 2. Mitoosi käik (interfaas) · Kromosoomid koosnevad valkudest ja DNA-st · Kromosoome näeb ennem seda kui nad jagunema hakkavad · Enne jagunemist pakitakse DNA kromosoomides tihedalt kokku · Rakutsükkel Raku eluring ühe mitoosi lõpust teise alguseni
Neid saab kasutada kahjustatud kudede taastamiseks pärast haigusi või traumasid. Usaldusväärsetele andmetele toetudes võib väita, et vedelas lämmastikus temperatuuril 196 ° hoitud rakud ei kaotanud 30 aasta jooksul oma eluvõimet ja säilitasid funktsionaalsuse. Kus leidub tüvirakke? Mitmetes täiskasvanud inimorganismi kudedes (näiteks luuüdis, nahas, peensooles) on säilinud teatud hulk tüvirakke. Paljud koed uuendavad oma rakke tüvirakkude abil. Nende jagunemisel diferentseerub osa tekkinud tütarrakkudest vastavale koele iseloomulikeks rakkudeks, osa aga jääb edasi tüvirakkudeks. Hiljuti on leitud tüvirakke ka sellistest kudedest, kus neid varem ei arvatud olevat. Arvati et kesknärvisüsteemis pole selliseid rakke, mis on jagunemisvõimelised Aju kudet peeti täielikult uuenemisvõimetuks. Nüüdseks on teada, et kõikide imetajate (kaasa arvatud inimese)
.........................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. KURSUSEPROJEKTI LÄHTEÜLESANNE..................................................................................4 2. KALASABATAPP...........................................................................................................................5 3. RAKKE PÜSTITAMINE.................................................................................................................6 4. TÕMBI PAIGALDAMINE..............................................................................................................7 5. TAPPIDE NUMMERDAMINE.......................................................................................................8 6. SERVADE FREESIMINE......................................................................................
1. Selgitage, mille poolest erineb embrüokloonimine tuumkloonimisest. Mis põhjustas tuumkloonimisele eetilise vastuseisu? Embrüonaalkloonimine- Varase embrüo rakud on totipotentsed, need eraldatakse ja viiakse mitmetesse emasloomadesse. igast rakust saab areneda tervikorganism. Kõik nad on geneetiliselt omavahel samad. Embrüonaalkloonimist kasutatakse identse genotüübiga järglaste saamiseks. Tuumkloonimine- ei ole looduslik protsess, kloonimisel kasutatakse somaatilisi rakke. Keharaku tuum viiakse munarakku ja saadakse uus organism, kahe looma rakud liidetakse omavahel elektriimpulsi abil. Avalikkus pidas seda ebaloomulikuks ja seetõttu ebaeetiliseks sekkumiseks looduslikesse protsessidesse. 2. Võrrelge reproduktiivset ja terapeutilist kloonimist. Erinevused ja sarnasused. Reproduktiivne kloonimine -Somaatilise raku tuuma siirdamine tuumata munarakku. Ebrüo areng in vitro. Reproduktiivses kloonimises siirdatakse blastotsüst asendusema emakasse ja
* loomuliku immuunsuse tagavad: Keha kaitsetõkked Immuunsüsteem Keha kaitsetõkked · Terve nahk · Vere hüübimine · Ripsepiteel ninaõõnes ja hingetorus · Limaepiteel · Eritised (sülg, higi, pisaravedelik, happeline maomahl) · Normaalne mikrofloora nahal ja soolestikus Kaasasündinud immuunsüsteemi osad: · Fagotsüüdid organismi nn koristajarakud, mis õgivad ja lagundavad patogeene või organismi enda kahjustatud rakke · Mikroobidevastased valgud - antikehad · Mittespetsiifiline immuunreaktsioon- põletik, NK-rakud(natural killer cells), palavik, verre erituvad ained-interferoonid,tsütokiinid Omandatud immuunsus · Reageerib aeglasemalt · Tekib elu jooksul nakkushaiguse läbipõdemise, võõrainega kokkupuute või vaktsineerimise tagajärjel · Spetsiifiline- kujuneb välja kindla haigustekitaja või antigeeni suhtes · Võib olla lühiajaline (nt gripi suhtes) või kesta
BIOLOOGIA RAKK KONTROLLTÖÖ Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia - rakubioloogia Hans ja Zacharias Janssen - esimene mikroskoop Robert Hook - esimene valgusmikroskoop Karl Ernst von Baer - avastas munaraku Matthias Schleiden ja Theodor Schwann - Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega Rudolf Virchow - rakuteooria põhiseisukoha sõnastaja Prokarüoodid ehk eeltuumsed Eukarüoodid ehk päristuumsed Loomaraku ehitus ja talitus Rakumembraan: ümbritseb rakke andes rakule kuju, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke Difusioon - gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt konsentratsioonilt madalama suunas, kuni tasakaalustumiseni Osmoos - lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas Tuum: sisaldab ja säilitab pärilikku infot, juhib raku elutegevust ja rakus toimuvaid protsesse Tuumake: ribosoomide moodustumine ja RNA süntees
Rakutuuma ehituse alusel jaotatakse rakud: Prokarüoodid ehk eeltuumsed - puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle nt bakterid. Eukarüoodid ehk päristuumsed - tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed organismid nt looma-, taime-, seene-, protistirakud Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasm Kõige suuremad rakud on lindude munarakud (munarebud) Ka vöötlihasrakk on kuni 30 cm pikkune Rakumembraan: Ümbritseb rakku andes rakule kuju Ühendab rakke kudedeks Kaitseb rakke Rakutuum: Tavaliselt raku keskel, on täidetud karüoplasmaga Tuumas asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni Tuuma tähtsus: 1. Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni 2. Juhib raku elutegevust Tsütoplasma: Poolvedel raku sisaldis, mis koosneb peamiselt veest ja lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest Tsütoplasma tähtsus 1. Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö
Lümfotsüüdid on kõige väiksemad valged verelibled ning need jagunevad omaette kolmeks: B-lümfotsüütideks, abistaja T-rakkudeks ja tapja T-rakkudeks. B-lümfotsüüdid ehk B-rakud toodavad antikehi, mis kinnituvad haigustekitajale ja aitavad selle hävitada. Abistaja-T-rakud aitavad B-rakkudel antikehi toota ning suurendavad makrofaagide võimet haigustekitajaid rünnata. Tapja-T-rakud omakorda hävitavad viirusega nakatunud rakke. Immuunsüsteem koosneb veel ühest olulisest valgete vereliblede liigist, milleks on dendriitrakud. Need rakud aitavad pisikute organismi tungides abistaja-T-rakkudel aru saada, millise haigustekitajaga on tegu ning milline on parim viis selle hävitamiseks. Immuunsüsteemil on kolm viisi haigustekitajate hävitamiseks. Esiteks neutrofiilid ja makrofaagid neelavad tervelt haigustekitajaid. Samuti nad ka tapavad alla neelatud bakteri lagundades selle osadeks.
Antud defekti korrigeerimiseks DNA tasemel kasutatakse geeniteraapiat, mille puhul mittefunktsionaalne geen asendatakse selle geeni töötava koopiaga.(2) Ex vivo geeni teraapia Põhilised etapid: 1. Patsiendilt eraldatakse rakud 2. Korrigeeritakse geenidefekt uue geeni sisse viimisega isoleeritud rakkudesse 3. Selekteeritakse ja kasvatatakse korrigeeritud rakud 4. Viiakse või transplanteeritakse need rakud patsiendile tagasi. Kuna kasutatakse autoloogilisi (patsiendi enda) rakke, siis immunoloogilisi probleeme ei teki. Ex vivo geeniteraapiat saab rakendada ainult juhtudel, kui vastava koe rakke saab kehast eemaldada, geneetiliselt modifitseerida ja pärast jälle tagasi viia. Tegelikult võib ex vivo geeniteraapiat vaadelda kui modifitseeritud rakuteraapiat.(2) Kui autoloogilisi rakke ei ole võimalik kasutada, siis saab ex vivo geeniteraapiat teha ka heteroloogiliste (teiselt inimeselt) pärit rakkudega, lahendades immuunvastuse tekke probleemi.(2) VEKTORID
üht kindlat ülesannet , Rakk- on väikseim üksus millel on elutunnused , Vili- on õistaimede paljunemis organ mis areneb õiest , Tolmlemine- on tolmuterade kandumine emassuguorganile 3) Õie, emaka ja tolmuka osad joonistel ? Õis- kroonlehed,tupplehed, emakas, Emakas- kigimik, kael, suue, Tolmukas- talmukapea, tolmuka niit. 4) Rakuosad ja ülesanne ? Loomarakk: rakuplasma: seob raku ühtseks, mitikondrid:varustavad rakke energiaga, Rakutuum: säilitab, Rakumembraan: kaitseb rakke. Taimerakk: Rakukest: kaitseb,toestab, Kloroplast: fotosüntees, Vakuoolid: koguvad jääkaineid, ja need ka mis on loomarakul 5) Taime ja loomararaku erinevused ? Taimerakul on plastiidid,rakukest,vahuoolid aga loomarakul ei ole midagi. 6) Õite, vijlade ja meemnete kasutus ? Toiduks, õli saamine,jookide valmistamiseks, ravimina 7) Mürktaimi ja ravimtaimi ? Ravimtaimed: kummel, kibuvits, piparmünt, nõges, nurmenukk Mürktaimi: surmaputk, jugapuu, köoking, maavits, võsaülane.
Rakkude uurimine ( Tsütoloogia ) XVII saj keskpaigas leiutas Robert Hook valgusmikroskoobi, sellest alates sai võimalikuks rakke uurida. Rakke uurib tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust, rakkudes esinevaid protsesse, rakkude paljunemist ja omavahelist infovahetust. Karl Ernst von Baer Tartu ülikooli teadlane avastas munaraku, oli embrüoloogia rajaja. Karl Ernst Von Baer (1792-1876) Matthias Schleiden uuris taimi ja avastas nende rakulise ehituse. Theodor Schwann uuris loomkudesid ja avastas nende rakulise ehituse. Rakuteooria põhiseisukohad: ü kõik organismid on rakulise ehitusega
Mitokonder Varustab rakku energiaga Kahekihiline membraan, koosneb (toimub rakuhingamine) DNA ja RNA molekulidest Ribosoom Ribosoomides toimub Koosnevad suuremast ja valkude süntees väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad RNA’d ja valgumolekule. Rakumembraan Ühendab rakke kudedeks Ümbritseb kõiki rakke, Kaitseb rakke Annab rakule kuju 7. Kirjeldage ainete passiivset transporti läbi rakumembraani. Läbi rakumembraani liiguvad ainult väikesed vesilahustuvad või rasvlahustuvad molekulid 8. Nimeta loomorganismide põhilised koetüübid, too näiteid. Epiteelkude (nahk), sidekude (rasvkude), lihaskude (silelihaskude), närvikude (närvirakkudes) 9. Mis on difusioon?
2)vaktsineerimine Kaasasündinud ehk loomulik immuunsus toimib kiiresti paljudele haigustekitajatele teatakse olevat kõigil loomadel pärandub liigi kõikidele isenditele tänu sellele ei haigestu meie enamuse loomade nakkustesse ja vastupidi Loomuliku immuunsuse tagavad: Keha kaitsetõkked Immuunsüsteem Kaasasündinud immuunsüsteemi osad: Fagotsüüdid – organismi nn koristajarakud, mis õgivad ja lagundavad patogeene või organismi enda kahjustatud rakke Mikroobidevastased valgud Mittespetsiifiline immuunreaktsioon- põletik, NK-rakud(natural killer cells), palavik, verre erituvad ained- interferoonid,tsütokiinid Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul : 1)nakkushaiguse läbipõdemine 2)vaktsineerimine )Reageerib aeglasemalt )Tekib elu jooksul nakkushaiguse läbipõdemise, võõrainega kokkupuute või vaktsineerimise tagajärjel )Spetsiifiline )Võib olla lühiajaline või kesta läbi kogu elu
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Mitoos ja meioos Hulkraksetel organismidel järgneb nii sugulisele kui ka mittesugulisele paljunemisele rakkude jagunemine (saadud rakke nimetatakse tütarrakkudeks), mis tagabki organismi kasvamise ja arengu, aga ka hukkunud rakkude asendamise ja vigastuste parandamise. Eukarüootsete rakkude jagunemisel eristatakse teineteisele järgnevat tuuma- ja tsütoplasma jagunemist. Esmalt toimub karüokinees (rakutuuma jagunemine; tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info jaotumine tuumade vahel; jaguneb profaasiks
Igaühele meeldib olla puhas, aga naha tervena hoidmiseks on vajalik naha pinnalt regulaarselt eemaldada meiki, liigset rasu, mustust ja surnud rakke. Seda ülesannet täidavad mitmesugused puhastusvahendid. Erinevate nahatüüpide jaoks on töötatud välja erinevaid puhastusvahendeid. Neid võib toota seepide, vedelike, geelide, kreemide, sampoonide, maskide jt. kujul. Puhastusvahendite koostis Puhastusvahendites on põhiliseks toimeaineks erinevad surfaktantide segud. Need on aktiivsed ühendid, mis sisaldavad rasvlahustuvat ja veeslahustuvat osa. Rasvlahustuv osa ühineb rasu ja mustusega,
Immuunsus on meie sõber ja ka vaenlane Immuunsus on organismi võime tõrjuda kehavõõraid rakke ja aineid. Haigusetekitajate sissetungimisel on niisugune võime Kasulik, elundi siirdamisel aga Kahjulik, sest ohustab elundi saajat. Immuunsuse, organismi kaitsevõime, tagab immuunsüsteem. Seda süsteemi mõjutavaid võõraineid nimetatakse antigeenideks. Kui antigeenidel õnnestub läbida keha esmaseid kaitsetõkkeid -nahka ja limaskesta koos nende eritistega -, siis astubki tegevusse imuunsüsteem
The birds flew out of the nest! Abitur sang: ,,Abiturient ja tema suhtumine õppetöösse, abiturient ja tema otsustusvõime, abiturient ja tema vastuvaidlematu kuulekus dissipliinile, käsule, kooli eeskirjadele ja Eesti Vabariigi seadustele, on see alus, millel Rakke Gümnaasium kujundab tänast ja homsest Eesti inimes!" It meaned that our country based on the students we are the future! On 26 April 2012 was the tutipäev at Rakke Gymnasium. The tutipäev is a day, when school-leavers dress up like kids, sing lovely songs to their teachers and make some water-wars. After the funny and great day, the school leavers must to do their exams. There is sixteen students in our school's abitur ten girls and six boys
VILJASTAMINE IN VITRO munarakk eraldatakse munajuhast või otse munasarjast ja viljastatakse kehaväliselt, EMBRÜOSIIRDAMINE seisneb arengu algusjärgus oleva ebrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Hübridoomitehnoloogia põhimõte Kahe erineva organismi rakkude ühendamine Monokloonsete antikehade tootmine ja kasutamine. TOOTMINE: *Antikehi tootvad B-lümfotsüüdid ühendatakse kasvajarakkudega tekivad hübridoomid. *Rakke kasvatatakse söötmel. *Selektiivsöötmel jäävad ellu ja paljunevad ainult hübridoomid. *Nüüd on puhaskultuur ühte tüüpi antikehi tootvatest, hästi paljunevatest rakkudest KASUTAMINE: *Teatud kindla aine olemasolu tuvastamisel mingis keerulises bioloogilises segus. *Vastava antigeeni esinemise ja kontsentratsiooni määramiseks rakus. *Meditsiiniliseks ja veterinaarseks diagnostikaks (nt rasedustestid)
Kutsutakse esile esmae mittsespets. im. vastus ja põletik; aktiveeritakse dendriitrakud ning viimasena antigeen-septsiifilien vastus. b. Collectins valgud, lõhuvad bakteride lipiidmembraane; aitavad moodustada agregaate. OMANDATUD IMMUUNSUS ei muutu eluea jooksul; toimib kiirest ning olemas on mälu. Ei kandu edasi. On seotud just lümfotsüütidega s.t B- ja T-rakkudega ehk antigeen-septsiifiline lümfotsüütide vastus. Vajab toimeks erilisi rakke/organeid: · B-rakud antikehad · Th-rakud abistavad · Tc-rakud tapavad · Dendriitrakud võimaldavad T-rakkudel antigeeni ära tunda · Makrofaagid - fagotsüteerivad · Neutrofiilid fagotsüteerivad Th ja Tc tasakaal 2:1, kui rikutud see, siis autoim haigused ja im.puudulikkus. O.i. on iseloomulik: 1. Spetsiifilisus 2. Mitmekesisus 3. Immunoloogiline mälu
põletiku piirkonda. Need on rakud, mis suudavad iseseisvalt liikuda. Antikehad aga aitavad fagotsüütidel võõrkehi ära tunda: kui antikeha on seondunud mingile organismivõõrale kehale (mikroob), siis need seondunud antikehad on signaaliks fagotsüütidele, et nad alustaksid oma tööd. Kui põletikurakkude aktiivsus pöördub keha teiste rakkude vastu, tekivad autoimmuunsed haigused. Näiteks I tüüpi suhkurdiabeet (antikehad hävitavad kõhunäärmes hormoon insuliini tootvaid rakke) , reumatoidartriit (antikehad hävitavad sidekoerakke liigest ümbritsevates kudedes) , mõned kilpnäärmepõletiku vormid (antikehad hävitavad hormoone tootvad rakud kilpnäärmes) jt. Kui me tavaliselt räägime sellest, kas inimese immuunsüsteem on tugev või nõrk, siis autoimmuunhaiguste korral on küll immuunsüsteem tugev, kuid "rumal", kuna hakkab ründama enda organismi kasulikke ja eluks vajalikke rakke. Põhjust, miks selline olukord tekkib,
RAKUMEMBRAAN Ümbritseb rakku andes rakule kuju, eraldab sisekeskkonna väliskekkonnast, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke, läbi rakumembraani toimub aine-ja infovahetus välisk-ga RAKUTUUM Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Juhib raku elutegevust. Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. TUUMAKE toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. TSÜTOPLASMA Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. Tagab toitainete laialikandmise rakus. On jääkainete eritumiskohaks.
KORDAMINE VIIRUSEVASTASED RAVIAINED 1. Kuidas on võimalik viirusinfektsiooni nakatuda ja millise elundkonna rakke kõige sagedamini viirused nakatavad? Inhalatsiooni teel; viiruste sattumisel seedetrakti; putukahammustuste tagajärjel; seksuaalkontakti teel; katkise naha ja limaskestade kaudu; raseduse ja rinnaga toitmise teel. Kõige sagedamini nakatavad viirused hingamiselundkonna rakke. 2. Kirjelda üleüldiselt viiruse ehitust. Kõige tähtsamaks komponendiks ja kõikgi omaduste määrajaks on genoom, milleks on DNA või RNA molekulid. Genoomi kaitseb tihe ja tugev kapsel – kapsiid. Mõnedel viirustel on lisaks kapsiidile ka seda kattev ümbris. 3. Millest sõltub viiruse organismi rakkude nakatamise võime? Kas viirused on võimelised nakatama kõiki organismi rakke? Viirused tungivad peremeesorganismi raku sisse seostudes nende pinnal olevate
annaabi.ee 
