Gruusia Marek Leotoots ja Maarek Paalberg. Nimi · Gruusia gruusiakeelne nimi on Sakharthvelo () · Nimi on tuletatud paganliku jumala, grusiinide müütilise esivanema kharthlose nimest. Haldusjaotus · Gruusia koosneb kahest autonoomsest vabariigist, 9 piirkonnast ja keskalluvusega linnast (pealinn). · Piirkonnad jagunevad rajoonideks ja rajooni õigustega linnadeks. Iseseisvumine · 21. mai 1918 kuulutati välja Gruusia Demokraatlik Vabariik · 25. veebruar 1921 hõivas Punaarmee Thbilise ja kehtestati nõukogude võim · 9. aprill 1991 taastati iseseisvus Nõukogude Liidust. Presidendid · President kuni aastani 2013 oli Mihheil Saakasvili · Aastal 2013 valiti praegune president Giorgi Margvelasvili Majandus · 2010. aastal oli SKT ühe elaniku kohta 4900 USD aastas.
EESTI NSV/ NÕUKOGUDE EESTI 1944 Saabusid punaarmee järel operatiivgrupid, kus alustasid nõukogude võimu taastamist. *Seadusandlikuks võimuorganiks ENSV ülemnõukogu *Täidesaatev võimuorgan Eesti NSV valitsus. *Tegelikuks valitsusorganiks oli Moskvale alluv EKP (Eesti kommunistlik partei) Partei juhti nim. I sekretäriks. Teda kontrollis II sekretär, kes määrati alati Moskvast ja oli muulane. *Kohalikke omavalitsusi hakati nim. Rajoonideks ja seal tegutsesid kohalikud partei kommiteed. Valdade asemel moodustati külanõukogud. Partei kaader e. Võimuliit koosnes algul nn. Juuni kommaritest (Venemaa eestlased, laskurkorpuse vetenarid jne.) Kohalike eestlaste osa parteis hakkas kasvama 1950ndatel (repressioonide tulemus) Iseloomulik oli madal haridustase. Moskvas võitlus pidevalt nn. Kodanliku natsionalismiga. (Eesti vabariigi aegsed eestlased, patrioodid) ja vahetas tihti partei kaadrit
1940 17 juuni 1941 juuli Majanduses: riigistamine, ettevõtete natsionaliseerimine, eraomanduse kaotamine, krooni asemel rubla, kaupade defitsiit, Venemaaga seotud rasketööstus. Poliitikas: Võim kommunistidele, Eesti ametnikud vabastati, võeti vastu uus nõukogude põhiseadus, Riigikogu muutus Ülemnõukoguks, Valitsuse uueks nimeks Rahvakomissaride nõukogu, vallad muutusid täitevkommiteedeks, maakonnad muutusid rajoonideks, muutus kohtuvõim, ainult EKP. Kultuuris: ülirange tsensuur, juhi kultus, Vene ajalugu, kultuur, sotsialistlik realism, EV kultuuri väärtuste hävitamine, monumentide lõhkumine (160), Nõukogude ajalpidi olema kultuur sisult sotsialistlik vormilt rahvuslik, ateistlik kasvatustöö. 2. Iseloomusta Saksa okupatsiooni Eestis (poliitika, majandus, kultuur) juuli 1941-22. September 1944 Poliitikas: Eesti kindralkomissariaat, Eesti Omavalitsus (Hjalmar Mäe),
Tekkis varakapitalismi kriitikana. Põhines uskumusel. Võrdsusel põhinev ühiskond. Eraomand on kurjast. Võrdsuse loomiseks pidi eraomandi ära kaotama. 3)Thomas Morus kritiseeris Inglismaa sotsiaalset ja poliitilist olukorda. Viletsuse põhjusteks pidas eraomandit ja raha. Põhiteoseks on 1516. aastal ilmunud “Utoopia”. Moruse ideaalse ühiskonnamudeli aluseks on ühiskondlik omand ning üldiste ja isiklike huvide ühtsus. Kaotatud on maa ja linna vastuolud. Maa on jaotatud rajoonideks, mille keskusteks on linnad. Linnaelanikud käivad kaheaastasel tööpraktikal maal. Toodetav produkt läheb ladudesse, kust iga perekond saab kõik vajaliku. Selline ühiskond olevat ideaal, mille poole reaalses elus tuleb püüelda. Inimene peab alluma ühiskonnale. Tommaso Campanella oli Itaalia filosoof, kelle põhiteoseks on 1623. aastal ilmunud “Päikeselinn”. Räägib samuti ideaalsest võrdsusühiskonnast, kus pole eraomandit ega perekonda.
nouka 1950.a. viidi Eesti hadusjaotud vastavusse Venemaaga. Maakonnad nimetati ümber rajoonideks ja vallad külanõukogudeks. 1950ndatel väikesed rajoonid ja vastavad rajoonikeskused, 1950. Aastate lõpus ja 1960. Aastate alguses rajoonide arvu pidevalt vähendati. Aastatel 1952/53 oli Eesti Venemaa eeskujul jaotatud kolmeks oblastiks- Tallinna, Tartu ja Pärnu oblastiks. 1960. aastate keskpaigaks kujunes Eesti NVS- välja 15 rajooni, lisakse nendele oli Eestis 6 vabariikliku alluvusega linnad, ülejäänud olid rajoonilise alluvusega. 1990
taasiseseisvumis katse, II NSVL okup algus 1944) NSVL II 1944 liideti Petserimaa ja Narva jõe tagune osa Uus ärkamisaeg alates 1927, mis lõppes Eesti Metsavendlus, küüditamine 1949, sund okup. e Venemaaga taasiseseisvumisega 1991 industrialiseerimine, sund ENSV 1950 maakonnad rajoonideks, vallad kollektiviseerimine, migratsioon e 1944-1991 linnanõukogudeks võõrtööliste sissevool, käsumajandus 1952-1953 3 oblastit (plaanimajandus), varimajandus,
01.1918-08.05.1919 Omakaitse-vabatahtlik relvastatud organisatsioon, mis tegutses saksa okup. Eel ja ajal. 1941-1944. Enamlaste reformid: 1) kujunes välja ühe partei diktatuur 2) kärbiti kodanikuõigusi. 3)kohalikul tasandil võtsid võimu üle ebademokraatlikult valitud töörahva saadikute nõukogud. Saksa okupatsiooniaja reformid- 1) riigistamine, ettevõtete natsionaliseerimine 2) eraomanduse kaotamine 3) võim kommunistidele 4) maakonnad muutusid rajoonideks. Võnnu lahing-19-23 juuni, 1919, eestlaste ja sakslaste vahel, lahingu võitsid eestlased ning seda päeva tähistatakse eesti kalendris võidupühana. Vabadussõda- eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustuseks peetud lahing, 1918-1920 J. Pitka-EV merejõudude juhataja, kontradmiral, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. Tartu rahulepingu tulemused- 1) Lõpetati vabadussõda 2) määrati eesti idapiir 3) pandi alus eesti vabariigi iseseisvumisele
Kultuurvõõrastumine, raskendatud suhtumine erinevate inimeste vahel (rass, keel, vanus, sugu jne.) Eksisteerivad ka segatud ja ülemineku sotsiaalse võõrastumise liigid, mis võivad sisaldada teiste liikide tunnuseid võik kõk liigid üheskoos. Madanipour diagnosteerib sotsiaalse võõrastumise, mis ilmub kohalikul tasemel. Näiteks: elamu majandus võib produtseerida ja tugevdada võõrastumist majanduslikes, poliitilistes ja kultuurilistes vormides, jagab linna rajoonideks. Sotsioruumiline segregeerimine säilib, sest kinnisvara turg juhatab territooriumi, kuidas see kasutatakse ja vahetataske. 3. Johnson Glover «Understanding Urban Public Space in a Leisure Context» Eksisteerib palju avalike kohta linnas: parkid, linnapiirkonnad, muruplatsid, aiad, mänguväljakud, kaubanduskeskused, kõnniteed, tänavad jne. Enamus neist on meelelahutus iseloomuga. Linna avalikud kohad on eriti olulised asukohad linnaelanikude igapäevaelus, sest
6) valmistada ette ja korraldada kodanikkude evakuatsiooni paigus, kus see õhuohu tõttu tarvilik. Kodanliku õhukaitse ja tuletõrje juhataja oli Rudolf Vaharo. Eesti territoorium jagunes KÕ ringkondadeks, mis vastasid samanimeliste prefektuuride piirkondadele; ringkonna juhiks oli prefekt. Valga ringkond koosnes ainult Valgamaast ja seda juhtis Valga politseijaoskonna komissar. KÕ ringkonnad jagunesid jaoskondadeks, mida juhtis kohaliku politseijaoskonna komissar. Jaoskonnad jagunesid rajoonideks. KÕ teenistus jagunes kohustuslikuks ja vabatahtlikuks. Kodanliku õhukaitse kohustus kestis 15.60. eluaastani. Vabatahtlik KÕ toimus Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Liidu (VKÕL) kaudu, mis asutati 28. veebruaril 1938. Kodanliku õhukaitse ajakiri oli Õhu- ja Gaasikaitse. Õhukaitse rahuaegne koosseis kehtestati 21. maist 1939. 1. ja 2. lennuväedivisjon (Rakvere ja Tartu): staap, 2 salka, tehnika-, majandus-, sanitaarjaoskond ja divisjonikomando, kokku vastavalt 96 ja 103 meest
12 Perlis 17. mai 1943 Sirajuddin detsember 2006 Tuanku Mizan Zainal 13. detsember 2006 - kuni 22. jaanuar 1962 13 Terengganu Abidin praeguseni Haldusjaotus: Malaisia koosneb 13 osariigist (11 Malaisia ps.-l ja 2 Borneo ps.-l) ja 3-st föderaalsest territooriumist .Igs osariik on omakorda jaotatud rajoonideks Kuna malaisia on föderatsioon siis föderaal ter. ja osariigid on eraldi jagatud . Osariigid: Elanike arv Pindala (km Nimi Pealinn ²) Saksamaa Liitvabariigi territooriumile ja -- 1.887.674 243 Kuala Lumpuris
J. Rumma (1920) arvates peab riigi tundmaõppimise aluseks võtma loomuliku maastiku, mis ei lõhu tihedaid sidemeid geograafiliste objektide ja nähtuste vahel.J. Rumma eristab Põhja-eestis seitse, Lõuna-Eestis ja saartel kummaski 5 maastikku. Nüüdisaegne Eesti maastikuline liigestus on Eesti territooriumi jaotamine maastike (pinnamoe, mullastiku, veestiku ja taimestiku) erinevuste alusel. Eesti territoorium jagatakse maastikuprovintsideks ja allprovintsideks, valdkondadeks, rajoonideks ja paikkondadeks. 10 KASUTATUD KIRJANDUS [1]http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/3linnastumine/liigendus.htm [2]http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_maastikuline_liigestatus [3]http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juku/maastik/maastikud.html 11
ringkondades võrdustatud valimisest ehk proprtsionaalsest varunimekirjadega ehk liidumaades võivad valijad anda oma hale täielikult või osaliselt ühele kandidaadile või jaotatda oma hääled mitmete kandiaatide vahel, sest mõnigates ringkondades on valijatel 3 häält ning vahel rohkemgi vastavalt jaotatavatele kohtadele. Leedu- unitaarriik, jaotub maakondadeks, mis jagunevad munitsipaliteediks st rajoonideks ja linnadeks. Need veelgi madalamteks üksusteks asulateks, linnaosadeks. 2-tasandiline. Regionaal- maakonda juhib maavanem. Teostab järelvalvet. Maavalitusus on administartsioon. Omavalitsuslik- munitsipaliteet, nõukogu juhib valin teised isikud. Läti- unitaarriik, jaotub munitsipaliteedideks (vallad, linnad, ühendatud KOVüksused) ning rajoonideks ja linnadeks, millel on rajooni status. Linnad jaotuvad Riia linnaks ja 4 maaks: Kuramaa, Latgallia, Semgallia ja Lõuna-Liivimaast
Loendus kestis ühe päeva , Loendajate töö oli korraldatud mõnevõrra teisiti teatava hierarhilisusega, mis tagas parema kontrolli töötulemuste üle. Loenduse korraldamiseks moodustati 33 loendusringkonda. Omaette ringkonna moodustas iga maakond ja iga linn . Veel moodustasid omaette ringkonna kaitsevägi , raudtee , vangla ja laevad . Ringkondade juhatajad allusid vahetult Riigi Statistika Keskbüroo direktorile . Ringkonnad jaotati haldusüksuste piiride alusel rajoonideks ja need omakorda jaoskondadeks. Linnades koostati : majade ja korterite loendid, kvartali loend kvartalisse kuuluvatest tänavatest , majadest ning korteritest koos ligikaudse elanike arvuga . Iga kvartali kohta tuli koostada skemaatiline plaan . Alevites ja valdades tuli samuti koostada elamute loendid . Kõikne rahvastiku registreerimine 1.12.1941 1941.aastal oli Eesti okupeeritud Saksa võimude poolt . Saksa okupatsioonivõimud korraldasid 1941. aasta 1
Enamik lääneriike ei tunnustanud Eesti Vabariigi annekteerimist de jure NSVL poolt. 1972. aastal toimusid esimesed ülemaailmsed eestlaste päevad (ESTO). Loodi BATUN. Saksamaal töötas Balti Ülikool,Balti Instituut. Suhted kodueestlastega minimaalsed. 1945. a võeti ENSV-lt ära 3 jõetagust valda ning Petserimaa. 1946.a luuakse Hiiumaa mk. 1949. a loodi Jõhvi- ja Jõgevamaa. 1950.a muudeti maakonnad rajoonideks ja vallad külanõukogudeks. 1952.-1953.a muudeti Eesti kolmeks oblastiks: Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast. Kuressaare muudeti Kingissepaks. 1978. a Jõhvimaa muudetakse Kohtla-Järveks ja Virumaa Rakveremaaks.
Vaatamata 1945. a võeti ENSV-lt ära 3 jõetagust valda ning Petserimaa. 1946.a sellele oli ühiskonnas tugev tsensuur takistati vaba mõtte levikut , seega oli oluline luuakse Hiiumaa mk. 1949. a loodi Jõhvi- ja Jõgevamaa. koht julgeolekuorganitel (KGB). ENSV oli infosulus (kuigi mitte täielikus): Lääne vaimsest arengust ei tohtinud midagi teada. Oli tugev sundorienteeritus vene kultuurile, 1950.a muudeti maakonnad rajoonideks ja vallad külanõukogudeks. 1952.-1953.a eriti 1940.-1950. aastatel. NL hävitas mitmeid kultuuripärandeid, eelkõige raamatukogu muudeti Eesti kolmeks oblastiks: Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast. Kuressaare ajalehti ja ajakirju ning muid perioodikaväljaandeid ja raamatuid. Toimus kogu muudeti Kingissepaks. ühiskonda hõlmav propaganda. 1978
Välja oli kujunenud teatav stabiilsus. Löödi segamini majandusstruktuur, kardeti kodusõdu. Eesti NSVL koosseisus 1944.a taasliideti Eesti Nõukogude Liiduga. Sama protsess, mis ka Ida-Euroopas. Valitsusjuhiks Johannes Vares- Barbarus, EKP I sekretär N. Karotamm. Seadusandlik võim oli ENSV Ülemnõukogul ja Presiidiumil. 1944-1945 hakkas kehtima uus Eesti piir, territoorium jäi väiksemaks 3 valda teiselt poolt Narva jõge ja Petserimaa. Muudeti ka haldusjaotust, maakonnad muudeti rajoonideks, vallad külanõukogudeks. Aastatel 1944-1953 aktiivne metsavendluse aeg. Loodeti Lääneriikide abile, mida ei tulnud. Majandus 1944-1947 aeg, mil nõukogude võimu kehtestati ettevaatlikult. leebe sovetiseerimine. 1947.a. alates pööre Stalinismile. Kulminatsiooniks 1950. EKP VIII pleenum. Algas tööstuse taastamise sildi all rasketööstuse eelisarendamine, mis oli Eestile suhteliselt võõras. Sooviks oli siduda liiduvabariikide majandus NL majandusega
Suhted rajanesid juba inimese tõelisel loomusel. Koos kapitalismi tekkega tekkisid ka kapitalismi kriitikud. Esimesteks olid 16-17 sajandi utopistid. Utopistlikule sotsialismile panid aluse Morus ja Campanella. Morus kritiseeris Inglismaa sotsiaalset poliitilist olukorda. Viletsuse põhjuseks pidas eraomandit ja raha. Moruse ideaalse ühiskonnamudeli aluseks on ühiskondlik omand ning üldiste ja isiklike huvide ühtsus. Maa on jaotatud rajoonideks, mille keskusteks on linnad. Linnaelanikud käivad kaheaastasel tööpraktikal maal. Toodetav produkt läheb ladudesse, kust iga perekond saab kõik vajaliku. Selline ühiskond olevat ideaal, mille poole reaalses elus tuleb püüelda. Campanella räägib samuti ideaalsest võrdsusühiskonnast, kus pole eraomandit ega perekonda. Tuletab meelde kirikuriiki, mille eesotsas on paavst. Kesksel kohal on töökasvatys. Tööd peavad tegema kõik, vastavalt oma võimetele
nõudeid. Maastikukaitsemaastiku kujundamise ja hooldamise abinõud, maastikuhoolduse ennetav (preventiivne) osa. Maastikukaitse kujuneb määravaks loodusparkides ja maastikukaitsealadel. Maastike klassifitseerimist nimetatakse rajoneerimiseks e. maa-ala jagamine millegi poolest üksteisest kvalitatiivselt erinevaiks rajoonideks: Aagriculture, põllumajandusmaastikud Fforestry, metsamaastikud Cconservation, kaitstav loodusmaastik Rrecreation, puhkemaastik I industrial, tööstusmaastik Ttown, linnamaastik Sspecial,kunstlikud rajatised, prügimäed Wwater, veemaastikud Maastiku ökoloogilised printsiibid:
Kütuse seisukohalt on EL suures sõltuvuses Venemaast. 4. Gruusia ja tema taust Gruusia ehk Georgia on riik Taga-Kaukaasias Musta mere idarannikul. Piirneb Venemaa, Aserbaidzaani, Armeenia ja Türgiga. Joonis 1. Gruusia naabrid 4.1. Haldusjaotus Halduslikult koosneb Gruusia kahest autonoomsest vabariigist, 9 piirkonnast ja keskalluvusega linnast (pealinn). Need omakorda jagunevad rajoonideks (raioni) ja rajooni õigustega linnadeks (khalakhi). 4.2. Piirkonnad (mkhare) Guria Imerethi Kahhethi Khvemo Kharthli (Alam-Kharthli) Mtshetha-Mthianethi Ratsa-Letshumi ja Khvemo Svanethi SamegreloZemo Svanethi Samtshe-Dzavahhethi Sida Kharthli (Sise-Kharthli) 4.3. Piirkonnad (mkhare) Thbilisi 4.4. Autonoomsed vabariigid Abhaasia (de facto iseseisev) Adzaaria
tööstusasula ja loodusreservaadi) paiknemine maastikul teineteisest võimalikult kaugel, nii et nende vahele saaksid kujuneda mitmekesised üleminekulised looduskasutusalad. Maastiku polarisatsioon peab tagama nii tervikliku infrastruktuuri kui ka ökoloogiliselt nõutava kompensatsioonialade võrgustiku. Maastike klassifitseerimist nimetatakse rajoneerimiseks e maa-ala jagamine millegi poolest üksteisest kvalitatiivselt erinevaiks rajoonideks. (põllumajandusmaastikud; metsamaastikud; kaitstav loodusmaastik; puhkemaastik; tööstusmaastik; linnamaastik; kunstlikud rajatised, prügimäed; veemaastikud) TAIMESTIKKU OHUSTAVAD TEGURID JA KAITSEVÕTTED Taimi ohustavad: 1. Inimtegevus põllumajandus, turism. 2. Introdutseeritud e sisse toodud liigid võivad osutuda konkurentideks (karvane võõrkakar) 3. Loomade introdutseerimine kas söövad otse mingit taime või söövad
olevale ärikeskkonnale, kuhu on koondunud finantsasutused ja büroo/kontorihooned. Edasi on muud asutused, siis elumajad neile, kes äripiirkonnas tööl käivad. Neljas tsoon on kallimad/paremate tingimustega elumajad. Viies on linnavälisemad elumajad, kes elavad eeslinnaelu või ka tehased. Kõige traditsioonilisem viis mõtestada linna. Sektormudel: keskel tuumik, jagunenud sektoriteks. Linn on loomulike teguritega jagunenud sektoriteks, mis on erinevatel tasemetel rajoonideks. Mõnes sektoris kallimad, mõnes odavamad majad ja vaesemad pered. Viimane mudel: ühtset ja ainsat tuuma ei ole, äri on sarnaselt teistele koondunud ühte kohta, kuid võib olla, et ärid ja kaubandus ja elumajad on kõik ühes sektoris olemas. Pigem on liigitus toimunud sissetulekute alusel. 21.4. Millised linnastumisprotsessid on omased paljudele ühiskondadele? Kontsentreerumine - koos linnastumisega tekkiv ülerahvastatus, mis omakorda viib detsentraliseerimiseni.
parandamisest koolides. 1980 - Eesti juhtivate haritlaste poolt koostati "40 kiri," mis saadeti Pravda, RahvaHÄÄLe ja Sovetski Estonia toimetustesse avalikustamiseks. Selles rõhutati NSVL-is tekkinud probleemide korrastamis vajadusele ja Eesti rahvuse säilitamisele. 26.11.1952 - Loodusuurijate Seltsi ornitoloogia sektsioon valib Eesti rahvuslinnuks suitsupääsukese. 1952-1953 jaotati ENSV kolmeks oblastiks (Tallinna, Pärnu ja Tartu) ning paljudeks väikesteks rajoonideks. 05.12.1953 - suri Stalin. NLKP KK peasekretäri kohale seati Nikita Hrustsov. Sula aeg - 1953-1964 - N. Hrustsovi valitsemis aeg, kuni ta ametist tagandati. Kommunismi ehitamisel võti tempot maha, tsensuur nõrgenes, viidi läbi mitmesuguseid eksperimenete majanduses näiteks maisi kasvatamine. Paljastati Stalini isikukultus. Eestis määrati ministrite nõukogu esimeheks Aleksei Müürisepp. Alustati rehabiliteerimisi. Palju siberisse küüditatud eestlasi toodi tagasi. 1950
aastal Tartu maakonna põhjal moodustati Jõgeva maakond ja samal ajal loodi juurde ka Jõhvi maakond. Toimus ka TLN adminsitratiivpiiride muutumine - märtsis 1945 liideti Pirita, Merivälja, Iru-Lepiku ja Kose alevid. Tallinn jagati 1945 mais linnarajoonid: Kesklinna, Mererajoon, Kopli (1946 - Kalinini rajoon - Mihhail Kalinini järgi - kuni 46. aastani NSV Liidu võimuladvikus, Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, tal oli eestlasest naine) ja Nõmme. Ka Tallinna jagamine rajoonideks tuleb arvestada, et selle puhul on üleliidulise näitel rakendamine, igas rajoonis tekkis uus võimustruktuur, mis oli samal tasemel mis maakonna võim. Sõjajärgsed ümberkorraldused. Muudatused alevite ja linnade arvus - 1945 hakati valdade koosseisus olevaid asulaid ümber nimetama aleviteks. 1946 linna staatuse said Kohtla-Järve ja Kiviõli. Kehtestati NSV Liidus koehtiv alevite kolmikjaotus: töölisalev, linnatüüpi alev ja kuurortalev (Narva-Jõesuu). Külanõukogude loomine
mille järgi lihtsam eristada. Tavaliselt reljeefi järgi. Haanja ja Otepää kõrgustikud, Põhja-Eesti moreentasandik, Skandinaavia mägismaa jne. Täpsemaid ja põhjalikumaid teadmisi vajab kivimi st. lähtekivimi järgi eristamine. Põhja-Eesti paeplatoo, Audru liivatasandikud. Ka taimestiku järgi, muldade järgi. Maastike klassifitseerimist nimetatakse rajoneerimiseks e. maa-ala jagamine millegi poolest üksteisest kvalitatiivselt erinevaiks rajoonideks. Rajoneerimine oleneb üldjuhul inimtegevusest: A agriculture, põllumajandusmaastikud F forestry, metsamaastikud C conservation, kaitstav loodusmaastik R regreation, puhkemaastik I industrial, tööstusmaastik T town, linnamaastik S special, kunstlikud rajatised, prügimäed W watwr, veemaastikud Eritüübiliste maastike sobitamisel tuleks arvestada maastiku polarisatsiooni äärmuslikult erineva looduskasutusega alade (nt
annaabi.ee 
