- erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise; - riigikaitse küsimusi. Rahvaalgatus ja rahvaküsitlus • Rahvaalgatuse all mõeldakse rahva seast tulnud ettepanekuid mõne riigielu küsimuse (eelkõige seaduseelnõu) arutamiseks ja otsustamiseks. • PS ei näe rahvaalgatust ette • Rahvaküsitlus “Kas öist alkoholimüüki Tallinnas tuleks piirata?” „Kas Tallinna kesklinnas tuleks sõidukite piirkiirus alandada 50 km/h-lt 40 km/h-le?“ Eesti riigi rajanemine vabadusel, õiglusel ja õigusel • Vabaduse idee - igal ühel on õigus vabale eneseteostusele“ PS § 19 lg 1 • Igaühe vabadus - Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. (PS § 19 lg 2) • Rahva vabadus • Õigluse idee • Õiguse idee Demokraatia printsiip • Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik (PS § 1)
vanema Kaupoga. · Ülejäänud liivlaste vastupanu rauges 1206-1207. Siis toimus ulatuslik ristimine, ehitati kirikuid ja seati ametisse preestrid. · Hiljem kujunes uute võimude vahekord liivlastega küllatki heaks: 1. Maksud ei olnud eriti koormavad 2. Nad olid olnud varemgi Polotski vürsti maksualused 3. Vastutasuks võisid liivlased arvestada mõjuka liitlasega naaberrahvaste kallaletungide korral 4. Riia linna rajanemine ja sellega elavnenud kaubandus tõi majanduslikku kasu kõigile Latgalite alistumine · 1208 aastal võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid · Nad ei osutanud relvastatnud vastupanu, lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. · Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eesti alale tehtud sõjakäikudes. · Edasi suunati pealöök põhja ! Eestlaste vastu! Eestlaste muistne vabadusvõitlus
paragrahvidest 10 ja 11. Eelnevat lähtekohaks võttes asus töörühm seisukohale, et põhiseaduse aluspõhimõtteid saab määratleda kas suletud või avatud kataloogina. Siiski peeti eelistatumaks avatud kataloogi. Suletud kataloog võib ühel hetkel pärssida Eesti riikluse arengut. Selline arusaam lõi võimaluse konstrueerida töörühmal põhiseaduse aluspõhimõtete avatud kataloog, kuhu aluspõhimõtetena kuuluksid: rahvasuveräänsus, riigi rajanemine vabadusele, õiglusele ja õigusele, sisemise ja välise rahu kaitse, eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade, inimväärikus, sotsiaalriiklus, demokraatia, õigusriiklus, põhiõiguste ja vabaduste austamine ning riigivõimu tegevuse proportsionaalsus. Artikli lisa-analüüs: A) Artikli autoriks on Tartu Ülikooli võrdleva õigusteaduse professor Raul Narits, kes on avaldanud üle 70 teadustrükise, seega teda võib nimetada autoriteediks antud teemal.
Sellest lennukist teati aga ei saadud midagi ette võtta. Lõpuks 1.mai 1960 tulistati USA luurelennuk alla ning selle piloot. Gary Powers, vangistati. USA üritas nüüd spioneerimist eirata aga loomulikult seda ei usutud. Venemaa peaministri, N.Hrustsovi arvates pidi USA vabandama, tuli lõpetada sellised luurelennud tulevikus ning süüdlasti tuli karistada. Nüüd nägi ka maailm, et USA valetab. Moskva suur propaganda võit. 10. Berliini müüri rajanemine 1960. aastate algul puhkes Euroopas tõsine kriis, mis oli taas kord seotud Lääne-Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Tekkis terav kontrast Lääne- ja Ida-Berliini vahel. Üks levinumaid protestivorme oli idasakslaste põgenemine Läände. Selle takistamiseks sulgesid Saksa DV võimud kahe Saksamaa vahelise piiri. 1961.aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist
1. Rahvusvahelised suhted 1930.aastatel Saksamaa sammud teel uuele sõjale, lepituspoliitika, ansluss, Müncheni konverents, Saksamaa sõjakad sammud 1939.a. kevadel, kolmepoolsed läbirääkimised, MRP. *1931- I sõjakolle Jaapan vallutas Mandzuuria *Jaapani lahkumine RahvasteliidustUSA tunnustab NSVLJaapani tugevnemise vastu Kaug-Idas *1933 Salaja arendama relvatööstust35 lahkus rahvasteliidust (üldine sõjakohustus)lennuväe&sõjalaevastiku rajanemine *LEPITUSPOLIITIKA Põhjused: Lääneriigid polnud valmis uueks sõjaks ära kasutada Smaad NSVL vastu 1935 Ing-Saksa merekokkulepe (1. Smaa laevastik&allveelaevad 2.UK tunnustas Läänemere Smaa mõjusfääri) /lepitus-(rahustamis)-poliitika algus/ *SÕJAKUSE KASV 1935 Itaalia vs EtioopiaSaksa toetus Itaaliale, RL majandussanktsioonid, RL ei suuda kaitsta väikeriike agressorite eest,
riigielu küsimuse (eelkõige seaduseelnõu) arutamiseks ja otsustamiseks. · PS ei näe rahvaalgatust ette · Rahvaküsitlus on menetlus rahva arvamuse väljaselgitamiseks konkreetses küsimuses, kuid erinevalt rahvahääletusest ei ole selle tulemus riigiorganitele siduv · Terminit ,,rahvaküsitlus" põhiseadus ei kasuta "Kas oist alkoholimüüki Tallinnas tuleks piirata?" ,,Kas Tallinna kesklinnas tuleks sõidukite piirkiirus alandada 50 km/h-lt 40 km/h-le?" Eesti riigi rajanemine vabadusel, õiglusel ja õigusel · Vabaduse põhimõte - igal ühel on õigus vabale eneseteostusele" PS § 19 lg 1 · Igaühe vabadus - Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. (PS § 19 lg 2) · Võrdsuse põhimõte · Oigluse põhimõte · Oiguse põhimõte Demokraatia printsiip · Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik (PS § 1)
Kõige olulisemad olulised peab saama otsustada rahvas ise. Aga rahva suveräänsus on demokraatia osa. Seega see suveräänsus ongi demokraatia. Väljapoole suveräänsus on teine asi. KIRJANDUSES ESINEVAD KATALOOGID Teooriate paljusus 1. Rait Maruste kirjutanud kaks raamatut, nendes on erinevad kataloogid. Ta teeb vahet riiklus aluspõhimõtetes ja põhiseaduse printiipidel. Riikluse aluspõhimõtted on · riigivõimu tulenemine rahvas · riigi rajanemine riigi õiglusel ja õigusel · riikluse järjepidevus · suveräänsus PS printiibid on · demokraatia printsiip · parlamentaarse vabariiklikkuse printiip · riigiühtuse ehk unitaarriikluse põhimõte · demokraatiliku õigusriigi ja seaduslikkuse ehk legaalsuse põhimõte · rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide Eesti õigussüsteemide integreerituse ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse põhimõte · võimu lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte
18.a saab õiguse valida kodakondsuse. Eestis pole lubatud topeltkodakondsus. V.a. USA-s elavad väliseestlased. Riigiametisse astudes tuleb valida. Diplomaadid diplomaatiline immuniteet o Esindavad oma kodumaad o Omavad lisaõigusi Rahvas kõrgeima võimu kandja - Riigikogu valimised 18a. ; kohalike omavalitsuste valimised muutumas 16a. Riikluse aluspõhimõtted o Riigivõimu tulenemine rahvast o Riigi rajanemine vabadusel, õiglusel ja õigusel o Riikluse järjepidevus o Suveräänsus - iseotsustamisõigus o Rahu o Rahvuse ja kultuuri säilimine ja areng Riigivõimu tunnused (riik kehtestab reeglid/seadused, riik karistab): o Ainuõigus kehtestada seadusi o Ainuõigus koguda makse o Ainuõigus kasutada vägivalda o Otsused on kohustuslikud
kohtueelsel menetlusel, mis on tuvastatud kohtuotsusega, kui see kuritegu võis Kohtusüsteemi astme mõistet kasutatakse eristamaks kohtu funktsioone konkreetse mõjustada kohtuotsust teistitavas kriminaalasjas; asja lahendamisel. 4. teistitava kohtuotsuse või -määruse rajanemine Riigikohtu poolt põhiseadusega Esimese astme kohtuks nimetatakse kohut, kus arutatakse kohtuasja, mida üldreeglina vastuolus olevaks tunnistatud õigusnormile või selle tõlgendusele. ükski teine kohus ei ole eelnevalt arutanud. Teise astme kohtuks (apellatsiooniastme kohtuks) nimetatakse kohut, kus Lisaks eelnevalt mainitud asjaoludele on süüdimõistetu olukorra kergendamiseks
kohtueelsel menetlusel, mis on tuvastatud kohtuotsusega, kui see kuritegu võis Kohtusüsteemi astme mõistet kasutatakse eristamaks kohtu funktsioone konkreetse mõjustada kohtuotsust teistitavas kriminaalasjas; asja lahendamisel. 4. teistitava kohtuotsuse või -määruse rajanemine Riigikohtu poolt põhiseadusega Esimese astme kohtuks nimetatakse kohut, kus arutatakse kohtuasja, mida üldreeglina vastuolus olevaks tunnistatud õigusnormile või selle tõlgendusele. ükski teine kohus ei ole eelnevalt arutanud. Teise astme kohtuks (apellatsiooniastme kohtuks) nimetatakse kohut, kus Lisaks eelnevalt mainitud asjaoludele on süüdimõistetu olukorra kergendamiseks
Aluspõhimõtteid ei loetletud ega mainitud Euroopa Põhiseaduse Lepingu ratifitseerimise seaduse seletuskirjas, küll aga käsitleti neid Riigikogu õiguskomisjoni töörühmas. Selle seisukoha V osas kirjutatakse "Kehtivas õiguses puudub definitsioon. Teoreetiliste seisukohtade järgi on aluspõhimõtted tuletatavad preambulast, I peatükist ja II peatüki § 10 ja 11. Aluspõhimõtete avatud loetelu on: Riigi rajanemine vabadusele, õiglusele ja õigusele Sisemise ja välise rahu kaitse Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade Inimväärikus Sotsiaalriiklus Demokraatia Rahva suveräänsus Õigusriiklus Põhiõiguste ja vabaduste austamine Riigivõimu tegevuse proportsionaalsus Põhiseaduse preambul on põhiseaduse ideeline vundament.
abstraktsele liikumise etapp. Uu e loomisel ei ole loovale kujutlusele võrdtähtsat tunnetusprotsessi, kuna sünteesiva vaimse tegevuse vallas ei suuda loogiline mõtlemine , sihipärane mäluotsing ega tähelepanek taju kujutlust/fantaasiat asendada. 3. Kujutlus on tegelikkuse keelelise tunnetuse sisuline komponent. (sõna seostatakse konkrteetse eseme või nähtusega) 4. Kujutluse oluliseks tunnuseks on rajanemine varasemale isiklikule kogemusele. 35 Fantaasia on tihedalt põimunud abstraktse mõtlemisega . Tänapäeva uurimistulemused lubavad väita , et eksisteerib nn visuaalne mõtlemine, mis oma olemuselt on abstraktse mõtlemise tasemel, kuid vormilt opereerib kujunditega, sünteesides , eristades ja transformeerides neid. Kujutluse aktiivsus ja originaalsus I. Tahte osavõtu alusel liigitub kujutlus:
abstraktsele liikumise etapp. Uu e loomisel ei ole loovale kujutlusele võrdtähtsat tunnetusprotsessi, kuna sünteesiva vaimse tegevuse vallas ei suuda loogiline mõtlemine , sihipärane mäluotsing ega tähelepanek taju kujutlust/fantaasiat asendada. 3. Kujutlus on tegelikkuse keelelise tunnetuse sisuline komponent. (sõna seostatakse konkrteetse eseme või nähtusega) 4. Kujutluse oluliseks tunnuseks on rajanemine varasemale isiklikule kogemusele. 30 Fantaasia on tihedalt põimunud abstraktse mõtlemisega . Tänapäeva uurimistulemused lubavad väita , et eksisteerib nn visuaalne mõtlemine, mis oma olemuselt on abstraktse mõtlemise tasemel, kuid vormilt opereerib kujunditega, sünteesides , eristades ja transformeerides neid. Kujutluse aktiivsus ja originaalsus I. Tahte osavõtu alusel liigitub kujutlus:
küsimusega tegelema hakkama või panema küsimuse rahvahäääletusele. •PS ei näe rahvaalgatust ette, see on võimalik KOV. •Rahvaküsitlus- Demokraatia printsiip peab rahava seisukohtadega arvestamist tähtsaks “Kas Öist alkoholimüüki Tallinnas tulekspiirata?” „Kas Tallinna kesklinnas tuleks sõidukite piirkiirus alandada 50 km/h-lt40 km/h-le? 2.5 Eesti riigi rajanemine vabadusel, õiglusel ja õigusel •Vabaduse idee - igal ühel on õigus vabale eneseteostusele“ PS §19 lg 1 •Igaühe vabadus -Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. (PS §19 lg 2) •Rahva vabadus •Õigluse idee •Õiguse idee 2.6 Demokraatia printsiip
tagasihoidlikkus, vagadus, sitkus, vastupidavus, siirus, otsekohesus, lojaalsus, räägib vähe, sõjaline tublidus (Suur-Rootsi ajastu ja Soome sõda.). Pühad väärtused: kodu, religioon, isamaa. ,,Jumala poolt äravalitud rahvas" Loodus: (ürg)metsad ja tuhanded järved. Kaardil ,,soome neiu". Soome sini-valged värvid (Topelius). Sõna vägi (Kalevala) ja emakeel (Runeberg, oma riik, 19.sajandi lõpp---) Autonoomia periodiseerimine ja (sise)poliitika areng 1) Algfaas: autonoomia rajanemine (1809-20) 2) Bürokraatia ajastu (1820-63) Restauratsiooniajastu tingimuseks tagurlik periood: uuenduste vältimine, v.a majanduse mõõdukas arendamine. Bürokraatlik eliit soovis säilitada autonoomiaga saavutatud soodsad tingimused: Soome ei tohi tõmmata enda peale Venemaa (negatiivset) tähelepanu. Riigipäev ei kogune Akadeemilis-kultuuriline soomluse harrastamine. Bürokraatia ajastu ametnikkond soovis säilitada vana seisusliku ühiskonna
Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja juriidilisi isikuid (sihtasutus, füüsilisest isikust ettevõtja, filial jne.) Ühingu mõiste: a) lai tähendus- kõik eraõiguslikud ühendused, va asutused. b) kitsas tähendus- korporatiivse struktuurita eraõiguslikud ühingud, eelkõige isikuteühingud (nt seltsing, täis- ja usaldusühing). Ühingu tunnused: 1) eraõiguslik isikuteühendus; 2) rajanemine tehingulisel alusel; 3) ühise eesmärgi olemasolu 2. Loetle ja selgita näidete põhjal juriidilise isiku peamised tunnused Tunnused · Eristuv nimi; · Konkreetne organite süsteem, mille kaudu teovõimet teostada; · Eesmärk, mille saavutamiseks tegutsetakse; · Vastutusvõime; · Protsessiõigusvõime · Eraõiguslikel isikutel ainukordne registrikood Juriidilise isiku peamised tunnused on järgmised:
Nad on teisesed ja üldistatud kui võrrelda neid teiste tunnetusprotsessis saadavate psüühiliste kujunditega. 2. Fantaasia kui teatud üldistus on vaheaste aistingult/tajult mõttele. Tegmist on seega konkreetselt tunnetuselt abstraktsele liikumise etapiga. 3. Kujutlus on tegelikkuse keelelise tunnetuse sisuline komponent. Kõne ja keele omandamiseks peavad nii laps kui ka täiskasvanu seostama sõna konkreetse esmega. 4. Kujutluse oluliseks tunnuseks on rajanemine varasemale isiklikule kogemusele. Eksisteerib ka nn visuaalne mõtlemine, mis oma olemuselt on abstraktse mõtlemise tasemel, kuid vormilt opereerub kujunditega neid sünteesides ja transformeerides. Kujutluse liigitamine Kujutlus on kas tahtmatu või tahteline. Tahtmatu kujutlus on passiivne ning tekib tunnetuse käigus ilma sihipärase kavatsuseta. Tahteline aga on aktiivne kujutlus. Kujutlus on lisaks kas reprodutseeriv või loov kujutlus (ehk fantaasia). Reprodutseeriv taaskordab
- Euroopa põhiseaduse lepingu riigiõigusliku analüüsi töörühm: Teoreetiliste käsitluste kohaselt on põhiseaduse aluspõhimõtted tuletatavad eeskätt põhiseaduse preambulast, I peatükist "Üldsätted" ning II peatüki "Põhiõigused, vabadused ja kohustused" §-dest 10 ja 11. Siitkaudu võib välja tuua järgmise põhiseaduse aluspõhimõtete avatud kataloogi: rahvasuveräänsus, riigi rajanemine vabadusele, õiglusele ja õigusele, sisemise ja välise rahu kaitse, eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade, inimväärikus, sotsiaalriiklus, demokraatia, õigusriiklus, põhiõiguste ja vabaduste austamine ning riigivõimu tegevuse proportsionaalsus." - Kataloog on ka 2008.a PS kommentaariumis §6 Inimväärikus Inimväärikuse normatiivne baas (PS kirjas vaid §10). Inimväärikusega tegeleti Stoa ajastul (4.saj.e.Kr-2.saj.p.Kr.) sai nime
asjaoludele järgnevast tagajärjest. Normatiivsus väljendub siduvuses. Kui esinevad teatud elulised asjaolud, siis peab järgnema normis kirjeldatud tagajärg. Normatiivsel reguleerimisel on mitmeid vorme. See võib aset leida nt tavade tasemel või moraaliprintsiipidena. Üheks tüüpiliseks normatiivse reguleerimise vormiks on ka õiguslik reguleerimine. S üldpõhimõtted Avaliku võimu põhiseadusliku ja demokraatliku teostamise aluseks on selle rajanemine õigusel (põhiseaduse preambul) ning võimude lahususe ja tasakaalustatuse (§ 4), demokraatliku õigusriigi (§ 10) ja seaduslikkuse (§ 3 lõige 1) printsiipidel. Nimetatud printsiipide järgimiseks ning igaühe põhiseaduslike õiguste ja vabaduste kaitseks peavad legislatiivsed ja täitev- korraldavad funktsioonid olema eristatud ning täpselt kindlaks määratud ja nende täitmine peab toimuma kooskõlas põhiseadusega ja õigusteoorias tunnustatud põhimõtetega.
isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine, sise- ja välissuhted, esindus ja vastustus. Ühingu mõiste: a) lai tähendus- kõik eraõiguslikud ühendused, va asutused. b) kitsas tähendus- korporatiivse struktuurita eraõiguslikud ühingud, eelkõige isikuteühingud (nt seltsing, täis- ja usaldusühing). Ühingu tunnused: 1) eraõiguslik isikuteühendus; 2) rajanemine tehingulisel alusel; 3) ühise eesmärgi olemasolu 1.1.2. Ühinguõiguse seos kaubandusõigusega Kaubandusõiguse mõiste on laiem, hõlmates lisaks ühingutest kaupmeestele ka kaubanduslikke toiminguid (tehinguid) ja objekte (veksel, tsekk jms) Kaubandus ja ühinguõigus kuuluvad küll eraõiguse alla, kuid sisaldavad ka avaliku õiguse norme, Kaubandusõiguse seoste kohta tsiviilõigusega on kaks teooriat: a) Dualistlik (Prantsusmaa, Code de Commerce 1807)
annaabi.ee 
