Eesti Rahvusmeeskoor „Tõmbtuulelaulud” N 12. Veebruar kell 19 Estonia kontserdisaalis Eesti Rahvusmeeskoor Maria Leppoja (sopran) Irina Ievleva (klaver) Ene Salumäe (orel) Vambola Krigul (timpanid) Dirigent Ants Soots Eesti Rahvusmeskooril on see aasta juubeliaasta. 70 aastat tagasi asutas RAMi Gustav Ernesaks. Eesti Kooriühing kuulutas neljandat hooaega RAMi kunstilise juhi ja peadirigendi Mikk Üleoja aasta dirigendiks 2014. Kontsert „Tõmbetuulelaulud” anti aga Ants Sootsi, RAMi endise peadirigendi juhatamisel. Esitati meeskooriteoseid 20. sajandist: E
ARVUSTUS Ludvig van Beethoven Missa solemnis soolokvartetile, koorile ja orkestrile, op. 123 2. detsembril käisin ma kuulamas Estonia kontsertisaalis Beethoveni Missa solemnist. Esinesid Pärnu Linnaorkester, tütarlastekoor ,,Ellerhein", koormeister Tiia- Ester Loitme, Eesti Rahvusmeeskoor ning koormeister Andrus Siimon. Solistid olid Heli Veskus (sopran), Juuli Lill (metsosopran), Mati Turi (tenor) ja Tõnis Tamm (bass). Dirigent oli Paul Mägi. Ludvig van Beethoveni elu viimasel kümnendil valmisid tema kaks suurteost- Missa solemnis ( Pidulik missa) D-duur, op. 123 ja 9. sümfoonia d-moll, op. 125. Need teosed on nimetatud kaksikõdedeks: kui esimeses püüdleb Beethoven Jumala poole, siis viimases inimlikkuse poole.
suuremates keskustes, mitmel pool Lääne-Euroopas, Iisraelis, Kanadas ja USAs. Viimaste välisesinemiste seas on kontsert Peterburi Filharmoonia Suures saalis, kus osaleti Rudolf Tobiase oratooriumi "Joonase lähetamine" ettekandel (2003). Augustis 2005 esitas RAM Stockholmis III Läänemere Festivalil Sibeliuse "Kullervo", partneriteks dirigent Esa-Pekka Salonen ja Rootsi Raadio Sümfooniaorkester. 2005. aasta novembris andis Eesti Rahvusmeeskoor kolm kontserti kultuurifestivalil "Eesti päevad Sotimaal". Kontserdid toimusid Soti Parlamendis, Soti Kuninglikus Muusika- ja Draama-akadeemias ning Edinburghi Greyfriarsi kirikus, dirigeeris Ants Soots. 2006. aasta märtsis laulis koor Rootsis, Umeås (Sibeliuse ,,Kullervo" koos Norrlandi Ooperi orkestri ja Kristjan Järviga). Sama aasta sügisel toimusid kontserdireisid Saksamaale: Bochumis oli koos sealse orkestriga kavas Sostakovitsi 13. sümfoonia ning Frankfurdis Frankfurdi Raadio
Peale lõpetamist töötas Ernesaks mitmes Tallinna koolis muusikaõpetajana. Tal oli eriline anne õpilasi sütitada ja paremini laulma panna. Näiteks sai tavalisest Tütarlaste Gümnaasiumi koolikoorist peagi väga hea kontsertkoor, millest kujunes ülelinnaline Naislaulu Seltsi Naiskoor. Kiiresti sai Ernesaksast väga tunnustatud koorijuht. Ta kutsuti juhatama toona üht tugevamat koori - Eesti Meestelaulu Seltsi meeskoori. 1944 asutas Ernesaks Riikliku Akadeemilise Meeskoori (RAM, nüüdne Rahvusmeeskoor). Koori kõrge tase tõi kaasa suure publikumenu, koorile kirjutasid laule nii eesti kui ka välis- maa heliloojad, sageli anti kontserte nii endises Nõukogude Liidus kui ka välismaal. Selle kooriga oli Ernesaks seotud elu lõpuni, alguses kauaaegse peadirigendi, hiljem kunstilise juhina. RAM (Rahvusmeeskoor) on tänaseni ainulaadne professionaalne meeskoor Euroopas, kes esindab Eesti muusikat ja on sageli uudisloomingu ettekandja.
"Lohengrin", "Tannhäuser" ning "Tristan ja Isolde". 1920. aastatest peale mängiti ooperit regulaarselt ka "Vanemuises". 1928. aastal tuli lavale Evald Aava "Vikerlased". 1930. aastatel, tuli heliloomingusse meie suurim sümfoonik Eduard Tubin (10 sümfooniat!). 1984. aastal asutatud Tallinna Keelpillikvarteti Keerulised ajad 1942. aastal koondati kunstiinimesed Jaroslavlis Eesti Kunstiansamblitesse. 1944. aastal asutati Eesti Rahvusmeeskoor (RAM). 1944. aasta sügisel, kui nõukogude väed olid jõudnud taas Eestisse, algas suur põgenemine Läände. Muusikute read hõrenesid tuntavalt. 9. märtsil 1944. aastal sai pommitabamuse "Estonia" maja. 1940. aastatel väga tugevasti kannatas ka ooperiteater. Uus hingus 1950. aastate keskel jõudis muusikaelu uue värske hinguseni. Järgmistel kümnenditel määravad eesti muusika nägu: Ester Mägi (peenekoeliste
· Väljapaistev ühiskonnategelane, koorimuusika ja laulupidude Laulutaat · Võitles laulupidude traditsiooni väärtustamise eest · Üldlaulupidude korraldaja ja üldjuht HARIDUS: · Tallinna Konservatoorium, õppis algul klaverit ja orelit. · 1931. muusikapedagoogika diplom, 1934 kompositsiooni eriala diplom(J.Aaviku ja A.Kapi õpilane) · 1944. asutas RAM-i, Riiklik Akadeemiline Meeskoor(nüüd Rahvusmeeskoor)- ainuke riiklik meeskoor Euroopas · Õpilased: J.Variste, A.Vahter, K.Areng, O.Oja, T.Loitme, E.Klas LOOMING: · üle 300 koorilaulu kõigile kooriliikidele · soololaulud, lastelaulud( kogumikud : Pääsuke, Lõoke, Ööbik) · Tuntumad lastelaulud: Rongisõit, Kati karu Ellen Niidu tekstidele · Loomingu kõlapilt on romantilise ja rahvusliku alatooniga, meloodiad lihtsad ja südamlikud
Peeter Lilje, Leo Krämer, Arvo Volmer ja Nikolai Aleksejev Laulupidu Alates 1869. aastast toimuv vabaõhuüritus, kus lauldakse isamaalisi laule Koosneb Eesti erinevatest kooridest, kes laulevad dirigendi juhendamisel kavas olevaid laule Tõnis Mägi Tõnis Mägi on eesti laulja, kitarrist, helilooja ja näitleja Ta on kirjutanud laulu "Koit", mis on terve Eesti rahva südames On hea laulja ja laulukirjutaja RAM Riiklik Akadeemiline Meeskoor On Eesti Rahvusmeeskoor Suurim kutseline meeskoor maailmas On võitnud koorimuusika kategoorias Grammy Eri Klas Eri Klas on üks tuntumaid Eesti muusikuid maailmas Ta on juhatanud enam kui sada sümfooniaorkestrit neljakümnelt maalt Eesti kuulsaim dirigent Eesti hümn "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Helilooja Fredrik Pacius Eestikeelsed sõnad kirjutas Johann Voldemar Jannsen 1920. aastal sai Eesti riigihümniks Rahvusooper Estonia Muusikateater Tallinnas
Lavakunstikooli (2000-2001) kontsertmeistrina ning kooristuudio ,,Ellerhein" teoreetiliste ainete õpetajana (1999-2004). Aastast 2002 töötab Aints Tallinna Muusikakeskkoolis muusikateoreetiliste ja -ajalooliste ainete õppejõuna. 2002-2007 oli Aints tegev popmuusikuna ansamblis Genialistid. Hooajal 2007/2008 on Tauno Aints resideeriv helilooja Eesti Rahvusmeekoori juures. Aintsi muusikat on esitanud Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Eesti Rahvusmeeskoor, Estonian Dream Big Band, Ansambel U:, flötist Tarmo Johannes, tsellist Aare Tammesalu jt. Tema muusika on kõlanud rahvusvahelisel uue muusika festivalil ,,Nyyd", festivalil ,,Eesti muusika päevad", Eesti Muusikaakadeemia Sügisfestivalil, festivalidel ,,Time of Music" (Soome, 2006), ,,Jazzkaar" ja ,,Tudengijazz". Tauno Aints on tuntud ka arranzeerijana. 2006. aastal äratas ta tähelepanu Veljo Tormise ja
Gustav Ernesaks Gustav Ernesaks sündis 12.12.1908. aastal Peningi vallas ja suri 24.01.1993.aastal Tallinnas.Ta on kuulus nii helilooja kui ka koorijuhina. 1944 asutas Ernesaks Riikliku Akadeemilise Meeskoori (RAM). Selle kooriga oli Ernesaks seotud elu lõpuni, alguses kauaaegse peadirigendi, hiljem kunstilise juhina. RAM (Rahvusmeeskoor) on tänaseni ainulaadne professionaalne meeskoor Euroopas, kes esindab Eesti muusikat. Ernesaks oli ka Tallinna Konservatooriumi õppejõud, hiljem professor. Tema käe all on õppinud paljud nimekad dirigendid, näiteks Eri Klas. Ernesaks oli eesti laulupidude traditsiooni jätkaja. Ta oli paljude laulupidude korraldaja ja üldjuht, tema idee oli ehitada Tallinnasse laululava. Ernesaks kirjutas laule nii suurtele kui väikestele kogu rahvale
RAM kontsredi retsensioon 11. oktoobril käis Loo keskkoolis Eesti Rahvusmeeskoor kes esitas meile 8 laulu. Laval kokku esines 35 meest ja üks naine kes oli pianist, dirigendid olid Rasmus R rismaa ja Kuldar Schütz. Esimese loo nimi oli "Pärismaalase lauluke" mille oli kirjutanud Veljo Tormis. Laulu sõnad tndusid lihtsad koguaeg lauldi sõna "Tabu!", palas oli palju ehmatavaid forte käike, palas mängiti ka mingisugust indiaanlaste trummi. Teise laulu nimi oli "Nekruti põgenemine..."mille autor oli sammuti Veljo Tormis. Laul oli kiire tempoline ning kasutati
jaanuaril 1993 Tallinnas. • Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni eriala. • Töötas pärast konservatooriumi lõpetamist muusikaõpetajana Tallinna koolides ja 1937–1941 konservatooriumis õppejõuna. • Ta osales Teise maailmasõja ajal Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus asutas 1944. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori (hiljem Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Meeskoor, praegu Eesti Rahvusmeeskoor ehk RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni. • Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. • Ta oli Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige. • Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule 31. jaanuaril 1993 Helilooming • Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks.
Reimo Oja 11c klass Rudolf Tobias Kantaat "JOHANNES DAMASKUSEST" kontserdiarvustus Esitajateks olid: Eesti riiklik sümfooniaorkester, tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Tiia- Ester Loitme, Eesti rahvusmeeskoor, Solistid: Aile Asszonyi (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Oliver Kuusik (tenor), Uku Joller (bariton), Märt Jakobson (bass), Natalia Lomeiko (viiul, Venemaa), Dirigent Mihhail Gerts. Nikolai Aleksejevi ja ERSO esimene ühine kontsert toimus 1983. aasta jaanuaris, tihedam koostöö sai alguse 1995. aastal, hooajal 1997/1998 oli Nikolai Aleksejev ERSO esimene külalisdirigent ning alates 2001. aasta sügisest on ta orkestri peadirigent ja kunstiline juht
Laul kõlas kuidagi müstiliselt kuid samas oli lihtne ja kerge kuulata. Ladinakeelsed sõnad panid minumeelest i-le täpi peale. Samuti meeldis viimane lugu nimega ,,Da pacem Domine" / ,,Issand, anna rahu" mis oli ka meeskooriseade esiettekanne. Seal loos oli hea kuulata kuidas kõrgem meeshääl laulis. Esitati veel järgmisi laule: ,,The Lamentations of Jeremiah", ,,Trivium" orelile, ,,A New Commandment", Most Holy Mother of God" ning The Lamentations of Jeremiah". Eesti Rahvusmeeskoor on teadaolevalt suurim kutseline meeskoor maailmas. Koor asutas 1944. aastal Gustav Ernesaks. Hiljem on koori juhatanud mitmed tuntud eesti koorijuhid. RAM on andnud üle 6000 kontserdi kõikjal üle maailma. Tänane RAM on kogu maailmas tuntud professionaalne koor. 2004. aastal võitis RAM koorimuusika kategoorias Grammy auhinna. Minule meeldis kontsert väga ning olen rahul et just selle kontserdi oma retsensiooniks valisin. Kui kellelgi avaneb võimalus RAMi kuulama minna siis
aastal loodi vanamuusikaansambel Vox Clamantis ning aasta hiljem pandi alus Eesti-Soome sümfooniaorkestrile, mida juhatab Anu Tali. Eesti heliloomingut on mõjutanud ka kaks festivali. Üks nendest on 1979. aastal alguse saanud Eesti muusika päevad, mida korraldav Eesti Heliloojate Liit ning teiseks on rahvusvaheline uue muusika festival NYYD. Tänase eesti muusikaelu juhtpositsioonidel on Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester ning Eesti Rahvusmeeskoor. Ühtedeks suurtemateks ja tugevamateks koosseisudeks jazzi valdkonnas võib ka nimetada Estonian Dream Big Band, mida juhib Siim Aimla, kes on silmapaistev saksofonist. Pärimusmuusikast on Eesti muusikale aluse pannud Kukerpillid, kelle eeskujul on täna sündinud teisigi sarnaseid bände nagu Untsakad, Väikeste Lõõtspillide Ühing, Curly Strings ja Trad.Attack!. Rock muusikas olid 90ndatel edukaimad Terminaator ja Smilers, mis on tänasepäevani populaarne, ning Mr. Lawrence
praegune Estonia Seltsi Segakoor. Teise maailmasõja ajal koontati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli (linna Venemaal). Seal asutati 1942.aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, ka solistid jne.). Sega- ja meeskoori asus juhatama Ernesaks, repertuaari hulgas oli palju laule Jaroslavlis viibinud eesti heliloojatelt. 1944. aasta sügisel asutati Eestis kutseline meeskoor RAM (Eesti Rahvusmeeskoor), mille kunstiline juht ja peadirigent oli Ernesaks elu lõpuni. RAM oli esimene kunstiliselt kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses Nõukogude Liidus. Selle esinemisi saatis algusest peale suur populaarsus. Koor oli sagedane uudisloomingi tellija ja ettekandja. RAMile kirjutasid muusikat a helisloojad välismaalt, nende hulgas Dmitri Sostakovits, kes oli 20.sajandi üks silmapaistvamaid sümfoniste. RAM oli üks esimesi eesti kollektiive, kes sa alates 1958
Nende albumite vahele mahub DVD "Lahinguväljal näeme, raisk!" salvestuskontsert Rock Cafés 2005. aasta sügisel, mis selle saali sõna otseses mõttes lõhki ajas ukse taha jäid pea pooled huvilised. Aastatel 20062007 tegi Metsatöll koostööd Eesti Rahvusmeeskooriga, tuues lavale (ja salvestades Pirita kloostri kontserti ka DVD-le) Veljo Tormise suurteose "Raua needmine" pikituna bändi loominguga. Seaded tegi Tauno Aints, dirigeeris Mihhail Gerts. Eesti Rahvusmeeskoor on teadaolevalt suurim kutseline meeskoor maailmas. Koori asutas 1944. aastal eesti koorimuusika suurkuju Gustav Ernesaks. Hiljem on RAMi juhatanud mitmed tuntud eesti koorijuhid: Olev Oja (19641991), Kuno Areng (19661990), Ants Üleoja (19911997) ning Ants Soots (1994-2005). Alates sügisest 2005 on RAMi peadirigendiks Kaspars Putnis Lätist. Enam kui kuue aastakümne jooksul on RAM andnud üle 5800 kontserdi kõikjal
muusikaliseks emakeeleks. Nagu ta hiljem on tunnistanud, teadis ta juba artiklit kirjutades, et see jääb utoopiaks. Samas rõhutab ta aga, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. 1969. aastast on Tormis vabakutseline helilooja. Eesti koorimuusikas on Tormise loomingu tähtsust raske ülehinnata - aastakümneid on ta olnud selles valdkonnas sõltumatu liider. Pikka aega oli tema muusika peaesitajaks RAM (Eesti rahvusmeeskoor). Väga palju esitati Tormise loomingut just oma kõrgperioodil, 1960.-1970. Aastatel, mil Gustav Ernesaksajuhitud kooril oli kanda suur roll vastupanus nõukogude ideoloogiale. Hiljem on Tormise teoste hinnatuimaks esitajaks ja salvestajaks olnud Tõnu Kaljuste juhitud Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Viimastel aastakümnetel on Tormisest kujunenud üks tunnustatumaid ja põnevamaid koorikomponiste kogu maailmas, kelle helikeele on eeskujuks võtnud paljude 5ade heliloojad.
rahvaviisidele) ja 10 sümfooniat, mis moodustavad eesti muusikavaramu väärtuslikuima osa (kõige rohkem eesti heliloojatest!). 2. Gustav Ernesaks – millal elas, tegevusvaldkonnad; looming: loomingu iseloomustus, 3 näidet! Gustav Ernesaks (laulutaat ja laulupidude grand old man) elas aastatel 1908-1993. Ta oli koorijuht, helilooja, pedagoog, muusikakirjanik, eestlaste identiteedi alalhoidja ja säilitaja ning RAM-i asutaja (tänane Rahvusmeeskoor). Gustav Ernesaksa loomingus on üle 300 koorilaulu, soololaule, lastelaule. Kõlapilt romantilise ja rahvusliku alatooniga, meloodiad lihtsad ja südamlikud. Näited: "Mu isamaa on minu arm", "Sireli, kas mul õnne", "Hakkame, mehed, minema". 3. Millal elas Veljo Tormis? Veljo Tormis elas aastatel 1930-2017. 4. Veljo Tormis ja rahvalaul: kuidas on Tormise looming seotud rahvaviisidega; kuidas kasutab Tormis oma loomingus rahvaviise – mida ta nendega teeb?
bändi austajaskonna, purustas kõik senised Eesti raskemuusika müügirekordid ning tõi Metsatöllule 2005. aasta Eesti Muusikaauhindade jagamisel aasta metalartisti tiitli. 2006 pälvis sama auhinna album ,,Terast mis hangund me hinge 10218"* ehk demoplaadi uuesti salvestatud ja täiustatud versioon. Albumi esitluskontserdil salvestati DVD ,,Lahinguväljal näeme, raisk!", mis pälvis tiitli aasta DVD 2006. Samal aastal tõid Metsatöll ja Eesti Rahvusmeeskoor lavale Veljo Tormise suurteose ,,Raua needmine", Pirita kloostri varemetes toimunud kontserdist anti Eestis ja Saksamaal välja DVD. 2008. aasta veebruaris ilmunud Metsatöllu kolmas album ,,Iivakivi" tõi Eesti Muusikaauhindade jagamisel bändile juba tuttava aasta metalartisti tiitli. Samal aastal sõlmis Metsatöll plaadilepingu Universali Soome tütarfirmaga Spinefarm Records. Bändi 10. sünnipäeva auks ilmus 2DVD/CD "Kõva Kont" (2009), mis on
praegune Estonia Seltsi Segakoor. Teise maailmasõja ajal koontati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli (linna Venemaal). Seal asutati 1942.aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, ka solistid jne.). Sega- ja meeskoori asus juhatama Ernesaks, repertuaari hulgas oli palju laule Jaroslavlis viibinud eesti heliloojatelt. 1944. aasta sügisel asutati Eestis kutseline meeskoor RAM (Eesti Rahvusmeeskoor), mille kunstiline juht ja peadirigent oli Ernesaks elu lõpuni. RAM oli esimene kunstiliselt kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses Nõukogude Liidus. Selle esinemisi saatis algusest peale suur populaarsus. Koor oli sagedane uudisloomingi tellija ja ettekandja. RAMile kirjutasid muusikat a helisloojad välismaalt, nende hulgas Dmitri Sostakovits, kes oli 20.sajandi üks silmapaistvamaid sümfoniste. RAM oli üks esimesi eesti kollektiive, kes sa alates 1958
austajaskonna, purustas kõik senised Eesti raskemuusika müügirekordid ning tõi Metsatöllule 2005. aasta Eesti Muusikaauhindade jagamisel aasta metalartisti tiitli. 2006 pälvis sama auhinna album „Terast mis hangund me hinge 10218“* ehk demoplaadi uuesti salvestatud ja täiustatud versioon. Albumi esitluskontserdil salvestati DVD „Lahinguväljal näeme, raisk!“, mis pälvis tiitli aasta DVD 2006. Samal aastal tõid Metsatöll ja Eesti Rahvusmeeskoor lavale Veljo Tormise suurteose „Raua needmine“, Pirita kloostri varemetes toimunud kontserdist anti Eestis ja Saksamaal välja DVD. 3 2008. aasta veebruaris ilmunud Metsatöllu kolmas album „Iivakivi“ tõi Eesti Muusikaauhindade jagamisel bändile juba tuttava aasta metalartisti tiitli. Samal aastal sõlmis Metsatöll plaadilepingu Universali Soome tütarfirmaga Spinefarm Records. Novembris esines bänd USAs
Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud Konstantin Türnpu (pildil). q Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli, kus asutati 1942.aastal eesti kunstiansamblid.Segaja meeskoori asus juhatama Gustav Ernesaks . Gustav Ernesaks q 1944.aastal asutas Riikliku Akadeemilise Meeskoori (RAM, nüüdne Rahvusmeeskoor) laialdase tuntuse saanud koor oli ainus riiklik meeskoor terves Euroopas.Esines kooriga paljudes välisriikides.Ernesaks oli RAMi kunstiline juht ja peadirigent elu lõpuni. q Oli sõjajärgsel ajal laulupeoliikumise üks peamine eestvedaja ja laulupidude üldjuht. q Ta valutas südant kogu eesti kooriliikumise ja kooride repertuaari pärast : q Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava (valmis 1960) q
eesti muusikas. Rahvas kutsus teda Laulutaadiks. G. Ernesaks lõpetas Tallinna Konservatooriumi muusikapedagoogika ja kompositsiooni erialal. Peale lõpetamist töötas muusikaõpetajana Tallinnas ning oli Tallinna Konservatooriumi dirigeerimise õppejõud. Tema tuntumad õpilased on: O.Oja, T. Loitme, K. Areng, E. Klas jt. 1944. a asutas Ernesaks Eestis kutselise meeskoori RAM - Riiklik Akadeemiline Meeskoor (praegune Eesti Rahvusmeeskoor), mille kunstiline juht ja peadirigent oli Ernesaks elu lõpuni (praegu Mikk Üleoja). Sõjajärgsel ajal oli Ernesaks eesti laulupeoliikumise üks peamine eestvedaja ja laulupidude üldjuht. Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava, mis valmis 1962. aastal. LOOMING: Heliloojana on Ernesaks kirjutanud peamiselt koorimuusikat. Koorilaule on 200 ringis, üle poole neist on meeskoorile. Pidas meeskoori kõige paremaks oma võimsa kõla poolest, kuigi
Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika ja samal aastal ka kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klass). Töötas pärast konservatooriumi lõpetamist muusikaõpetajana Tallinna koolides ning 19371941 konservatooriumis õppejõuna. Ta osales Teise maailmasõja ajal Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus asutas 1944. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori (hiljem Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Meeskoor, praegu Eesti Rahvusmeeskoor ehk RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud "vaikivate aegade" rahvajuhiks ning üheks 20. sajandi Eestimaa juhtfiguuriks. Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Tema õpilaste hulgas olid Jüri Variste, Harald Uibo, Kuno Areng, Olev Oja, Eri Klas ja paljud teised.Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud,
Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klass). Töötas pärast konservatooriumi lõpetamist muusikaõpetajana Tallinna koolides ning 19371941 konservatooriumis õppejõuna. Ta osales Teise maailmasõja ajal Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus asutas 1944. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori (hiljem Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Meeskoor, praegu Eesti Rahvusmeeskoor ehk RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud "vaikivate aegade" rahvajuhiks ning üheks 20. sajandi Eestimaa juhtfiguuriks. Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud.
Nagu ta hiljem on tunnistanud, teadis ta juba artiklit kirjutades, et see jääb utoopiaks. Samas rõhutab ta aga, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. 1969. aastast on Tormis vabakutseline helilooja. Eesti koorimuusikas on Tormise loomingu tähtsust raske ülehinnata - aastakümneid on ta olnud selles valdkonnas sõltumatu liider. Pikka aega oli tema muusika peaesitajaks RAM (Eesti Rahvusmeeskoor). Väga palju esitati Tormise loomingut just oma kõrgperioodil, 1960.-1970. aastatel, mil Gustav Ernesaksa juhitud kooril oli kanda suur roll vastupanus nõukogude ideoloogiale. Hiljem on Tormise teoste hinnatuimaks esitajaks ja salvestajaks olnud Tõnu Kaljuste juhitud Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Viimastel aastakümnetel on Tormisest kujunenud üks tunnustatumaid ja põnevamaid koorikomponiste kogu maailmas, kelle helikeele on eeskujuks võtnud paljude maade heliloojad.
Roose · Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sümfooniaorkester ; Dirigent: Paul Mägi , Sümfooniaorkestri juht: Rain Vilu · Vanemuise Sümfooniaorkester ; Dirigent: Mihkel Kütson · Tallinn Sinfonietta ; Dirigent: Risto Joost · Pärnu Ooperi orkester ; Dirigent ja kunstiline juht: Andrus Kallastu . 20. Tuntuimad koorid ja dieigendid: · Eesti Fiharmoonia Kammerkoor ; Kunstiline juht ja peadirigent: Daniel Reuss Direktor: Esper Linnamägi · Eesti Rahvusmeeskoor ; Kunstiline juht ja peadirigent: Mikk Üleoja Direktor: Indrek Umberg · Tallinna Kammerkoor ; Dirigent: Aivar Lestsinski · Segakoor Noorus ; Dirigent: Raul Talmar · Kammerkoor Voces Musicales ; Dirigent: Kaspar Mänd · Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor ; Peadirigent: Peeter Perens · Kooristuudio Ellerhein ; Dirigent: Tiia-Ester Loitme · Rahvusooper Estonia Poistekoor ; Administraator ja dirigent: Anne Ojalo Direktor ja dirigent: Hirvo Surva
Miina Härma- esimene professionaalne naishelilooja eestis. „Tuljak“, „Meeste laul“, Aleksander Läte- tuntud koorilaulude looja. „Pilvedele“, „Kuldrannake“, „Miks nii hilja“ Rudolf Tobias- umbes 30 koorilaulu, paremad Tartu ja Peterburi ajajärgust. Artur Kapp- Koorilaulud peamiselt Peterburi perioodist, „Mu süda“, „Palumine“ Peeter Süda- Esimene koorifuuga rahvaviisi teemal „Linakatkuja“. 9. Nimeta eesti tuntumaid koore ja koorijuhte. Eesti Rahvusmeeskoor RAM- Miina Härma Segakoor- Teaduste Akadeemia nais-ja meeskoor Eesti Raadio Segakoor Tallinna Kammerkoor Tartu Ülikooli kammerkoor- Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline meeskoor Ellerheina Tütarlastekoor Tallinna poistekoor Miina Härma, Enn Võrk, Ants Üleoja, Hirvo Surva, Alo Ritsing, Ene Üleoja, Lydia Rahula, Tõnu Kaljuste, Veronika Portsmuth, 10. Pillikoorid Eestis 19. sajandil. 19.sajandi esimesel poolel tõusis esile Tartu linna vennastekogudus. 1818 alustas seal
○ 1937 abiellus Betti Alveriga; ○ 1945 arreteeriti ja saadeti Siberisse; ○ suri 194; ○ 1934 ilmus luulekogu „Palavik“; ○ 1937 ilmus luulekogu“Kohtupäev“ . ERNESAKS, TORMIS, PÄRT Gustav Ernesaks (1908-1993): ● Laulutaat; ● Laulupidude üldjuht; ● Konservatooriumi koorijuhtimise õppejõud; ● I MS ajal oli Jaroslavlis, asutas seal RAM-i (praegu Rahvusmeeskoor); ● Lauluväljakul monument; ● Tema õpilased– Kuno Areng, Olev Oja, Tiia Loitme, Eri Klas; ● Kirjutas ca 350 koorilaulu kõikidele kooriliikidele, lastelaule, oopereid, raamatuid; ● Lastelaulud– Rongisõit, Kati karu; ● Ooperid (5)– tuntuim „Tormide rand“; ○ Ungru krahv Hiiumaal röövib valemajakaga laevu, armastuskolmnurk hakkab vastu, krahv visatakse lõpus kaljult alla. ● Raamatud: ○ „Nii ajaratas ringi käib“;
Kultuurikolledzi, kus õppis levimuusikat. Pärast seda astus ta kompositsioonierialale Eesti Muusikaakadeemiasse, kus õppis professor Lepo Sumera ja Helena Tulve klassis, ning lõpetas kooli 2004. aastal.29 Looming Tauno Aints on loonud koori- ja lastelaule, teatri- ja filmimuusikat, orkestri- ja kammermuusikat. Tähtsamatest teosteks on "Aeg armastada", "Mowgli", "Helde Puu". Tauno Aintsi muusikat on esitanud Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Eesti Rahvusmeeskoor, Estonian Dream Big Band, Ansambel U:, flötist Tarmo Johannes, tsellist Aare Tammesalu jt. Tema muusika on kõlanud rahvusvahelisel uue muusika festivalil "Nyyd", festivalil "Eesti muusika päevad", Eesti Muusikaakadeemia Sügisfestivalil, festivalidel "Time of Music" (Soome, 2006), "Jazzkaar" ja "Tudengijazz". 27 http://et.wikipedia.org/wiki/Timo_Steiner 28 http://www.helilooja.ee/liikmed/tauno-aints/ 29 http://et.wikipedia.org/wiki/Tauno_Aints
·Raine Karp- sünd 1939. Arhitekt. Suurte ehitistega linnahalli, rahvusraamatukogu ja Sakala keskusega tõstis ta taas ausse Eesti paekivi, ajal, mil teised arhitektid selle vastu huvi ei tundnud. ·Gustav Ernesaks- 1908-1993. Oli helilooja ja koorijuht. Ta osales Teise maailmasõja ajal Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus asutas 1944. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori (hiljem Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Meeskoor, praegu Eesti Rahvusmeeskoor ehk RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud "vaikivate aegade" rahvajuhiks ning üheks 20. sajandi Eestimaa juhtfiguuriks. Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud.
annaabi.ee 
