1819 P.orjus kaotati Liivimaal. 1849 Kehtestati Liivim.uus talurahvasedaus->järkjörguline üleminek raharendile. Algas talude päriseks otsmine. 1856 Kuulutati Eesimaal välja uus talurahvasedaus, kus jäi abiteost (s.o kiireloomulised hooajatööd mõisas-sõnnikuvedu, külv, henategu jne)vale mulje, arvati, et see ei ole enam kohustulik Kuid tglt tõlgiti see vigasesse eesti keelde. 1866 kuulutati välja uus vallaseadus mis tegi lõpu mõisnike kohtu-ja polistevõimule vallakogukonnas. RAHVUSLIKLIIKUMINE *Selle all mõistame võitlust nende kultuuriliste, poliitiliste ja majanduslike muutuste eest Eestis, mis kujundasid eesti rahvast rahvuse. 19.saj rahvusliku liikumise eeldused: *19.saj I poolel majanduslikja poliitiline olukorb-balti erikonr, kapitalismi areng, Napoleoni sõdade lõppemine *talurahva eneseteaduse tõus, seoses pärisorjuse kaotamisega *stabiiline talurahva koolide võrk *Eesti rahvusest hraitlasted ja eesti keene trükisõna
reservaatidesse. Samas paranes, aga neegrite olukord, mis tõiriigile kahju, sest enamik neist olid kirjaoskamatud, elu- ja töökohata, mis tõii kaasa hulkumise, vargused ja rõõvimised. Rassism on maailma vaade, kus rasside vahel ei ole võrdsust. 13. EESTI RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG (õpiku II osast lk 44-47) Rarhvuslik liikumine-rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. Ärkamisaeg (aeg Eesti ajaloos, mil algas rahvuse teadvustamine, rahvuslikliikumine ja eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ärkamine) algas Eestis 19. sajandi keskpaigas. Talupojad olid vabad, said talusid osta. Periood kus eestlane haakab ennast pidama samavõrdseks. Kutuuriareng, eestikeelne kirjasõna. Johann Voldemar Jannsen asutas Perno Postimehe. Asutas laulu-ja mänguseltsi Vanamuine, korraldas üldlaulupeo ja oli ärkamisaja algataja. Carl Robert Jakobson oli Eesti kirjameeste president, avaldas eesti keelseid raamatuid, Eesti Sakala väljaandja. Jakob Hurt kogus
vaadelnud läbi terve uurimistöö ajalookäiku rahvuskultuuri seisukohalt, jõudis autor seisukohale, et on ekslik väita, nagu oleks käputäis inimesi suutnud avaldada märkimisväärset mõju eesti rahvuskultuuri arengule. Autor on nõus, et ärkamisajal aset leidnud sündmuste ja rahvuslikuliikumise eestvedajate koosmõju teataval määral soodustas rahvuskultuuri arengut. 3.1 Tulemuste analüüs Autor leiab, et eelärkamisajal alguse saanud rahvuslikliikumine sai aset leida vaid siirast huvist ajendatuna eesti rahva ja nende pärandi vastu estofiilide poolt. Järgneva põlvkonna juba eesti soost äratajad, vaid jätkasid estofiilide poolt alustatut, kasutades samal ajal ära kõne all oleva ajastu eripärasusi ja meeleolusid, mis pidurdamatult liikusid ees ootava revolutsiooni suunas, mis leidis aset 20. sajandi alguses. Oma osa on kahtlemata ka hariduse omandamise võimalustel, mis oluliselt avardusid eestlaste jaoks alates
annaabi.ee 
