KONRAD WILHELM MÄGI 1878 - 1925 Konrad Wilhelm Mägi (1. november 1878 Tartumaa, Hellenurme mõis 15. august 1925 Tartu) oli eesti maalikunstnik ja pedagoog. KONRAD WILHELM MÄGI ELULOOLISI FAKTE 1878 -- Konrad Mägi sünnib 1. novembril Hellenurmes mõisavalitseja Andres Mäe peres viienda lapsena. 19031905 -- Õpib Peterburis Stieglitzi kunsttööstuskoolis vabakuulajana Amandus Adamsoni puunikerdusklassis. 1906 -- Maalib koos N. Triigi ja Al. Tassaga Ahvenamaal 19061907 -- Helsingis (Soome). 19071908 -- Pariisis (Prantsusmaa).
KONRAD WILHELM MÄGI 1878 1925 Sündinud 1. november, 1878 Hellenurme mõis, Eesti Surnud 15. august, 1925 Tartu, Eesti Rahvus Eestlane Tegevusala Maal, joonistamine Kunstivool ekspressionism Tuntud teoseid Madonna (1923-1924) Elukäik Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Mägi õppis 18881889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis. Sai kunstialased algteadmised 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel.
.................................................................................................................... 8 ALEKSANDER LÄTE (1860-1948).......................................................................................... 9 KONSTANTIN TÜRNPU (1865-1927)..................................................................................... 9 MIHKEL LÜDIG (1880-1958).................................................................................................. 9 ARTUR KAPP (1878-1952)................................................................................................... 10 ARTUR LEMBA (1885-1963)............................................................................................... 10 EVALD AAV (1900-1939)..................................................................................................... 10 URMAS SISASK (1960)........................................................................................................ 10
", , . 1965 . . " ". (1866 79 .) . , , . , . , , , , , , . 1879 . . , ., . : ., , (3 000 .), . , , 1868 . "" . 1869 . , , "". "", "", , , . , , , , . : "" (1872 ., 1874 .), 300 ., " " (1874 ., 1876 .) " ", ""(1887 .). " " 1 000 .. " " (1878 ., 1879 .), ; " " (1879 ., 1881 .), "" (1883 ., 1884 .), "" (1887 ., 1889 .) " " (1890 ., 1891 .), " ", , , "", (1891). : ("", "", "" " "), (" " "") (" ", " " ""). , "" (1873) , : " " (1876), " " (1889) "" (1892). , , . , , , (1 1868 ., 2 1873 ., 3 1875 ., 4 1877 ., ", , , 1885 ., 5 1888 . 6 "" 1893 .) :
1869 juunis esimene üldlaulupidu Tartus Baltisaksa laulupidude eeskuju (1857; 1861; 1866) Köler ja Jakobson boikoteerivad ~800 lauljat ja pillimängijat Rahvuslik vaimustus levib üle maa Alates 1896 laulupeod Tallinnas Eesti õppekeelega kõrgem kool Aleksandrikool Lua saadakse 1869 Peakomitee ja abikomiteed Korjandused, loteriid... 1888 avatakse venekeelse linnakoolina Jakobson on radikaalsema tiiva juht "Kolm isamaa kõnet" 1871 tüli Jannseniga 1878 Sakala (esimene Eesti poliitiline leht 1878 tüli Hurdaga usuasjades Johann Köler "Ketraja" 1863 "Sakala" programm langeb kolme jakku 1) poliitika päevalikud juhtumised võõral ja omal maal, koolidest jne 2) kirjandus elulood, laulud, kirjad (lisaleht "Jututuba") 3) Põllutöö seltside kõned, näitused, nõupidamised jne (lisaleht "Põllumees") "sakala" 1878 - 2300 tellijat 1881 - 6000 tellijat "Eesti Postimees"
laulupidude eeskuju (1857; 1861; 1866) Köler ja Jakobson boikoteerivad ~800 lauljat ja pillimängijat Rahvuslik vaimustus levib üle maa Alates 1896 laulupeod Tallinnas RAHVUSLIKUD ETTEVÕTMISED Eesti õppekeelega kõrgem kool Aleksandrikool Luba saadakse 1869 Peakomitee ja abikomiteed Korjandused, loteriid... 1888 avatakse venekeelse linnakoolina Jakobson on radikaalsema tiiva juht "Kolm isamaa kõnet" 1871 tüli Jannseniga 1878 Sakala (esimene Eesti poliitiline leht) Carl Robert Jakobson 1878 tüli Hurdaga 1841-1882 "Sakala" programm "Sakala" 1878 2300 tellijat 1881 6000 tellijat "Eesti Postimees" 1878 4600 tellijat 1881 1500 tellijat VENESTAMINE
First well-known short novel- Kasuõde (Stepsister) 1887 Elisabeth Aspe Lived 1860-1927 An early realist First well-known short novel- Kasuõde (Stepsister) 1887 One of the first Elisabeth Aspe Lived 1860-1927 An early realist First well-known short novel- Kasuõde (Stepsister) 1887 One of the first Wrote about city a lot a future vision Aino Kallas Lived 1878-1902 Aino Kallas Lived 1878-1902 Finnish-Estonian Aino Kallas Lived 1878-1902 Finnish-Estonian Published her diaries Aino Kallas Lived 1878-1902 Finnish-Estonian Published her diaries Wrote about Hiiumaa Aino Kallas Lived 1878-1902 Finnish-Estonian Published her diaries Wrote about Hiiumaa Hundimõrsija (The Wolf's bride) (werewolf story, 17th century Hiiumaa, rich with archaic,
rahvale Tegi kõik temast sõltuva aitamaks kaasa maarahva vabanemisele baltisaksa parunite omavoli alt Köleri ja mõttekaaslaste innustusel kiirenes Eesti aladel maakeelse trükisõna (õpikud, perioodiliste väljaanded) Teoseid Kokku 18 Isa portree. Õli. 1826–1899 "Ketraja" ("Katkenud lõng") "Eeva granaatõunaga" "Tütarlaps allikal" Ema portree. Õli. 1857–61 "Truu valvur". Õli. 1878 http://www.wikiart.org/en/johann-koler/portrait-of-t he-artist-s-father-1864 http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ketraja, _1724_Johann_K%C3%B6ler_Ketraja_1863_akvarell_3 8.6x28.8_EKM_M1787_ilma_hallskaalata.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_K%C3%B6ler#/media/File:Ema_portree,_ EKM00457_M01783_K8ler_Ema_portree.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_K%C3%B6ler#/media/File:Truu_valvur,_ EKM00534_M01744_K8ler_Truu_valvur_ACE6563.jpg "Truu valvur“ (1878) õlimaal
Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Eesti kirjanduse suurim eepik o Pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust (selle järgi saanud omale kirjanikunime) o 1886. a pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli o 1892-1897 Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus õpetajaks üle-eestiliselt tuntud luuletaja Jakob Tamm o 1898-1903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium (õpperaha puuduva osa teenis Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) o Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski o 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast o 190...
Adamson, J. Hurt) · 1864 a. ,,Eesti Postimees" (Jannsen) · 1865 a. ,,Vanemuise" selts (Jannsen) · 1868 a. esimene isamaakõne (Jakobson) · Rahvani jõudsid esimesed L. Koidula isamaalised laulud. · 1869 a. esimene üleeestiline laulupidu !!!!! 1870ndad · 1870 asutati Tartu Eesti Põllumeeste selts · 1870 a ,,Saaremaa onupoeg" · 1871 a. alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee (Hurt) · 1872 a. Eesti Kirjameeste selts · 1878 a asutas Jakobson ajalehe ,,Sakala" 1880ndad · 1880 lahkus Hurt Eestist · 1881 sai Jakobson Kirjameeste seltsi juhiks · 1882 suri Jakobson · 1886 Tallinnas Estonia JOHANN VOLDEMAR JANNSEN · Rahvusliku liikumise eesvedaja Tartus. · 1857 a. hakkas välja andma nädalalehte ,,Perno Postimees" · 1864 a. hakkas välja andma Tartus ,,Eesti Postimeest" · 1865 a. asutati tema algatusel Tartus Vanemuise selts. · (Tema tütar oli Lydia Koidula.) LYDIA KOIDULA
A. H. Tammsaare (1878 1940) Anton Hansen Tammsaare is on of the Estonia's greatest writer. Evan today, his works are very popular. He was born on 30th January 1878 in Albu township, where he grew up and went to school to Sääseküla, later to Väike-Maarja School. After few years he had permission to study on at Hugo Treffner highschool. He came to literature at beginning of 20. century. His high period began at 1921. Anton Hansen Tammsaare died on 1st March, 1940.
(1894), seeria Vesiroosid jt. Auguste Renoir (1841-1919) Tema maalides on palju valgust ja õhulisust. Renoir näeb inimesi osana värviküllasest loodusest. Renoiri suhtumine maailma on eriti soe, südamlik, sensuaalne ja imetlev. Kujutas kodust elu, kenasid naisi-lapsi, linnarahva lõbustuspaiku, pühapäevaseid väljasõite. Maalid: Monet oma aias töötamas (1873), Tants Le Moulin de la Galette'is (1876), Madame Charpentier lastega (1878), Aerutajate eine (1881), Terrassil (1881), Suplejad (1918) jt. Edgar Degas (1834-1917) Degas oli linnainimene ning vastupidiselt teiste impr. üsna kauge loodusest (tema huvi looduse ja maastiku vastu piirdus hipodroomiga). Kujutas meelsasti Pariisi kohvikuid, varieteesid ning balletti. Just tema noorte ballettitantsijate lummav võlu on toonud talle tohutu kuulsuse. Teda huvitasid keerukate liigutuste tabamine, füüsilise pingutuse ja keha kujutamine
Louvre'is. Töötas Lõuna-Prantsusmaal oma sünnilinnas Aixis. Cezanne perekond Tema isa Varasemad eluaastad Kaks nooremat õde Paul Saint Joseph'i internaatkool Bourboni kolledz Isa vastuväited Pauli kunsti arendamisele Cezanne kunstnikuna Camille Pisarro Varajased tööd Erinevad perioodid - Tume ajajärk Pariisis 1861-1870 - Impressionistlik periood, Provences ja Pariisis 1870-1878 - Küps periood, Provences 1878-1890 - Viimane, lõplik periood Provences 1890-1905 Looming ,,Kolm suplejat" Küps periood ,,Ikka elu korvitäis õuntega" Viimane periood ,,Hortense imetamas Pauli" Impressionistlik periood ,,Mõrvamine" Tume ajajärk Impressionism Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid,
Anton Hansen Tammsaare 1878-1940 Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Tema kodanikunimi oli Anton Hansen, pesudonüümi Tammsaare võttis ta endale oma sünnitalu Põhja-Tammsaare nime järgi. Anton Hansen sündis Peeter ja Ann Hanseni neljanda lapsena 1878. aastal. Kodutalust on pärit Antoni muusikaarmastus, töökus ning eriline loodustunnetus. Eesti kultuurilukku on Tammsaare sünnipaik jäädvustunud ,,Tõe ja õiguse" I osa legendaarse tegevuspaiga Vargamäena. Tammsaare koolitee oli nii majanduslikel kui tervislikel põhjustel katkendlik. Nagu paljud tolleaegsed haritlased, oli ka Tammsaare eelkõige iseõppija, kuigi lõpetas Väike-Maarja kihelkonnakooli ning pärast Hugo Treffneri gümnaasiumis õppimist sooritas
Ärkamisaeg eesti kirjanduses IX klassi kirjandus Ats Nõlvak Valgu Põhikool Ärkamisaeg 1860-1880 ajakirjandus · 1857 "Perno Postimees" Jannsen · 1864 "Eesti Postimees" Jannsen · 1878 "Sakala" Jakobson Seltsid · 1865 Vanemuise Selts · 1865 Estonia Selts · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1884 Eesti Üliõpilaste Selts Tähtsamad sündmused ·1862 eepos "Kalevipoeg" ·1869 esimene üldlaulupidu ·1870 Eesti Aleksandrikooli komitee asutamine ·1870 näitekirjanduse algus Jannsen · 1857 "Perno Postimees" Pärnus · 1864 "Eesti Postimees" Tartus · 1865 Vanemuise Selts Tartu
Kirjutas hariduse vajalikkusest Uus ajaleht 1864 "Eesti Postimees"- ilmus Tartus J. Hurt Asutas Eesti Kirjameeste Seltsi Esimene eesti keelne kool, mille nimeks sai Aleksandrikooliks C.R. Jakobson Ajaleht ,,Sakala" looja 15)Mida kujutas endast Eesti Aleksandrikooli idee? Kas see realiseerus? Aleksandrikool kujutas endast eesti keelset kreisi kooli, mille ülalpidamiseks saadi raha annetustest, see realiseerus. 16)Seletage:1857, 1865, 1866, 1869, 1870, 1872, 1878. 1857-Perno postimees 1865-Vanemuise loomine, Jakobsoni esimeste kirjade ilmumine 1866-Uus vallaseadus 1869-Esimene üldlaulupidu 1870-Üliõpilasseltsi loomine 1872-Eesti Kirjmeeste Seltsi loomine 1878- Sakala ilmumine 17)Kuidas toimus venestamine Eestis? Kõik ametiasutused muudeti vene keelseks, talurahva õigust kaasa rääkida vähendati 18)Miks raudteede ehitamine oli tähtis? See andis tõuke vabrikute ja tehaste avamiseks, Väikelinnade elu paranes, kiiremini saadi
Kreeka iseseisvust 5. Euroopa nn haige mehe-Türgi/Osmanite impeeriumi pärandi jagamine Balkani (nn ida küsimus) (õpik 146-148). Sellest olid eriti huvitatud Venemaa. Austria-Ungari, Suurbritannia, Prantsusmaa ei soovinud Venemaa mõju Balkanil ja Mustal merel. Ida küsimuse pärast toimus Vene-Türgi sõda: 1853-56 Krimmi sõda 1877-78 Vene-Türgi sõda Lõina-Slaavi riikide/rahvaste teke Türgi võimu alt: 1866 Rumeenia (Doonau vürstiriikidest) 1867 Serbia iseseisvus 1878 tunnustas Türgi Rumeenia, Serbia ja Tsernogooria iseseisvust 1878 Bulgaaria vürstiriigi välja kuulutamine 1878 Austria-Ungari okupeeris Bosnia ja Hertsegoviina alad ning annuleeris need 1908 aastal
Eepos on kirjutatud regivärsilises rahvalaulu vormis, umbes üks kaheksandik värsse on algupärased. "Kalevipoja" tähtsust ei saa alahinnata. Tõlgete abil on saanud "Kalevipoeg" oluliseks eesti kirjanduse tutvustajaks teistele rahvastele. "Kalevipoeg" on ka motiiviks rohketele kunstiteostele (teose illustratsioonid, kujutava kuntsi tööd, vaiba pildid jne.). "Sakala" Ajaleht "Sakala" on asutatud Carl Robert Jakobsoni poolt 1878. aastal. Hakkas ilmuma Viljandis ( praegu küll trükitakse Tartus ). Ilmus aastatel: 1878 - 1906, 1909 - 1940 ( 1940 - 1941 kandis nime "Punane Täht" ), 1941 - 1944, 1944. aasta oktoobris ja novembris ilmus uue nimel all ( "Uus Sakala" ), 1944 - 1950, 1950. aastal muudeti ajalehe nimeks "Tee Kommunismile", mis püsis kuni 1988. aastani. Alates 1989. aastast on ajalehe nimeks taas "Sakala", mille nime all ilmub ta tänaseni. 1878 - 1904 ilmus ta üks kord nädalas, alates 1904
Edasi otsustas ta rännata Itaaliasse Rooma. August Weizenberg töötas ja elas Roomas kokku 17 aastat. Kuigi teenistus oli hea tahtis Weizenberg oma töökoda luua. See tal ka õnnestus. Ta sa toetuseks raha, kuid see kulus paari kuuga ning ta oli võlgades. Kuid peagi hakkas ta saama tellimusi, väikeseid, kuid selliseid, mis parandasid ta majandusliku olukorda. Olles kolm aastat Roomas olnud tegi ta reisi Peterburi. Reis oli edukas, sest ta suutis sealgi müüa mõned marmorkujud. 1878. aastal lahkus kujur Roomast, et sõita Pariisi maailmanäitusele ja sealt edasi Tallinna. 1878. aatal tegi Weizenberg esimese isiknäituse kodumaal. Roomas oli tal abiks töökojas 5 abilist. Tööd lõpetas ja viimistles August alati ise. Weizenberg reisi palju kodumaale ja Peterburi. Ta jätkas oma teoste tutvustamist kodumaal. Viimased aastad kodumaal 1914. aastal kolis Weizenberg Tallinna. Linnavalitsus suhtus eakasse kunstnikku soosivalt
Jossif Stalin Aidi Majas Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium 9a kl Stalin sündis Gori linnas Tbilisi kubermangus kingsepp Vissarion Dzugasvili perekonda poeg Jossif. On levinud arvamus, et tegelik sünniaasta erineb ametlikust - tõenäolisemate variantidena on pakutud aastaid 1870 ja 1878, täielik kindlus puudub ka sünnikuupäeva osas. Edvard Radzinski andmetel sündis Stalin tegelikult 18. detsembril (6. detsembril) 1878. Radzinski leidis väljavõtte (fotokoopia NLKP Keskarhiivis) Gori katedraali meetrikast, kus ta sünnikande kohta seisab kirjas: 1878. aasta 6. detsember, ristiti 17. detsembril, vanemad Gori linna elanikud talumees Vissarion Dzugasvili ja tema seaduslik naine Jekaterina Georgijevna. Ristiisa Gori linna elanik talumees Tsihitatrisvili.
Karl August Hermann 1851-1909 Lisbeth Vesselov Elulugu ● Karl August Hermann oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. ● Aastatel 1874–1878 õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust, 1878–1880 Leipzigis võrdlevat keeleteadust ja sai sel alal ka doktorikraadi. Seejärel asus ta elama Tartusse ning aastal 1882 sai temast Eesti Postimehe toimetaja. ● 1885–1898 andis ta välja ajakirja Laulu- ja mängu-leht, mis aastatel 1898–1899 ilmus Rahva Lõbu-lehe nime all ● 1886 ostis Hermann ära Perno Postimehe, tõi toimetamise Tartusse ja nimetas ajalehe ümber Postimeheks. ● 1891
koolis 18621874 suurvürstinna Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja 18691870 töötas Peterburi Kunstiakadeemia õppejõuna 1867. aastast professor. Tiitli sai riigikantsler Gortsakovi portree eest. 1877. aastast Peterburi Kunstiakadeemia nõukogu ülemääraline liige 1874. aastast Belgia Kuningliku Akvarellistide Ühingu auliige. Autoportree. Õli. 1859 "Tütarlaps allikal" "Eeva granaatõunaga" Õli, 1880. "Truu valvur". Õli. 1878 . 1878. Õli Nõidusunest ärkamine. Õli, 1864. Õli, 1864. Ema portree. Õli. 1857-1861 "Lorelei needmine munkade poolt" 1887. aastal Pariisis. Maal kujutab pseudomütoloogilist tegelast Reini jõe äärse kalju kurikuulsat sireeni. Johann Köler. Portrait of a Roman Lady Tulge minu juurde. Maal Kaarli kiriku apsiidivõlvilt. Sünnikodu. Viinamarju noppimas Itaalanna lastega ojal Tatarlanna Msatka mõisa aias
Postimeest" 1860.-ndad aastad 1865.a. Jannseni algatusel Tartus "Vanemuise" selts 1868.a. C.R.Jakobson pidas "Vanemuise" seltsis esimese isamaakõne Rahvani jõudsid L.Koidula esimesed isamaalaulud 1869.a. esimene üle- eestiline laulupidu 1870.-ndad aastad 1870.a. "Vanemuise" seltsis L.Koidula näidend "Saaremaa onupoeg" 1871.a. alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee, juhiks Jakob Hurt 1872.a. asutati Eesti Kirjameeste selts 1878.a. asutas C.R.Jakobson ajalehe "Sakala" Suur lõhe 1878.a. astus J.Hurt avaliku kirjaga "Sakala " kaastööliste hulgast välja Kujunes suur lõhe rahvuslikus liikumises: 1) aatemehed mõõdukad, kultuur-hariduslik suund, juhiks J.Hurt 2) majandusmehed radikaalid, juhiks C.R.Jakobson, peamiseks eesmärgiks sotsiaal- majandusliku pöörde saavutamine 1880.-ndad aastad 1880.a. lahkus J.Hurt Peterburi Jaani koguduse õpetajaks
· Koliti Pärnusse. · 10-aastaselt alustas õpinguid Pärnu Linna Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas 1861. detsembris · 1863 koliti Tartusse · Töötas kuni abiellumiseni isa ajalehe juures, lugusid tõlkides ja kirjutades · 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus · 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. LAPSED: · Hans Voldemar (1874 -1878) 4a · Anna Michelson (1878 1965) 87a · Hedvig Michelson (1876 1941) 64a · Max Michelson (1884 - 1884) sündis surnult ABIKAASA: (Eduard Michelson) · Oli Läti günekoloog · Õppis Tartu Ülikoolis arstiteadust · Abiellus 19. veebruaril 1873 Lydia Koidulaga · Praktiseeris tänu äia Johann Voldemar Jannseni abile Tartus günekoloogina ja hiljem Kroonlinnas sõjaväearstina LOOMING: · Tema varasemad loomingud koosnesid põhiliselt
7. Karjääriastmed aastatega o 1859-1862 Torma koolmeister o 1864-1871 Peterburis kooli- ja koduõpetaja o 1865-1871 Peterburis saksa keele ja kirjanduse alane gümnaasiumi ülemkooliõpetaja o 1865-1871 ,,Eesti Postimehe" kaastööline o 1872-1874 Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutaja o 1873 Pärnu Eesti Põllumeetse Seltsi president o 1875 Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi president o 1878-1882 ,,Sakala" toimetaja o 1881 Eesti Kirjameeste Seltsi president 8. Ühiskondlik tegevus o 1865 kirjutas "Eesti Postimehes" probleemidest mis vajasid koolides hädasti lahendamist (artiklid "Rahvas ja seisus"; "Rahva kasvatamisest"; "Veel mõni sõna põllutöö asjust"; " Uraal-Altai keeleselts"; " Mis meil hädasti tarvis tähele panna"; arvustus "Koli- raamat"; "Mõnest uuest raamatust"; "Raamatute hinnast"; "Ema armastusest"; "Meie
Johann Köler tõi tõi Jakobsoni rahvusliku liikumise juurde.1865 ilmus Jakobsoni esimesed kirjad ,,Eesti Postimehes"-nõudis kooliolude parandamist parandamist usuõpetusega liialdamise lõpetamist,propageeris karskust. 1865 pidas Jakobson ,,Vanemuises" kõne kõne valguse-,pimeduse-ja koiduajast.1870.aastal pöördus Jakobson Eestisse tagasi kindla sooviga hakata põllumeheks,ostis Kurgja talu ,abiellus .Pika nõudmise peale õnnestus Jakobsonil saada luba oma ajalehe asutamises. 1878 hakkas ilmuma ,, Sakala",sai kiiresti kõige populaarsemaks leheks. Jakobson arvustas lehes teravalt mõisnike ja kirikuõpetajaid. Jakobson lootis Vene valitsusele,et eestlased õigused taastatakse. Jakobsoni poliitika toetus eeskätt jõukatele talupoegadele,tekkivale väikekodanlusele ei omistanud ta mingit tähelepanu. Liigne enensekindlus ja esiletükkivus viisid ta vastuollu seniste mõttekaaslastega. 6
kirjutaja. 1874 ostis Vändras asuva Kurgja talu ja kavatses teha sellest näidismajapidamise. Samal aastal korraldas ta ka Vändras Eesti esimese künnivõistluse. Valituna Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi presidendiks, pidas ta neis seltsides põllumajanduslikke teadmisi ja uuendusi propageerivaid ning rahva majanduslikku ja õiguslikku seisundit käsitlevaid kõnesid, esitas põllumajanduse edendamise kava. Jakobsoni poliitilise tegevuse tipuks sai 1878. aastal ilmuma hakanud ajaleht ,,Sakala". Lehel oli rahva hulgas algusest peale suur menu, sest ta võitles aadlivõimu kaotamise ja rahvaste üheõigusluse eest, kritiseerides viletsaid majandus- ja kooliolusid ning õhutades rahvuslikke algatusi. 2.2. ,,Sakala" Ajaleht ,,Sakala" on asutatud Carl Robert Jakobsoni poolt 1878. aastal. Hakkas ilmuma Viljandis (praegu küll trükitakse Tartus). Ilmus aastatel: 1878 - 1906, 1909 - 1940 (1940 - 1941 kandis nime ,,Punane Täht"), 1941 - 1944, 1944
avalduste vastu. Hoogne osavõtt ,,Vanemuise" seltsi tegevusest, eriti näitemängude korraldajana, pidev esinemine luuletuste ja juttudega. 1873. aastal abiellus Koidula Tartus arstiteadust õppinud lätlase Eduard Michelsoniga (1845-1907) ja asus koos mehega Kroonlinna, kuhu viimane oli saanud sõjaväearsti koha. Eemal elades ei kaotanud Koidula sidet kodumaaga, ta jätkas oma loomingulist tegevust, käis sageli Eestis, suhtles Peterburi eestlaste ning eestisõbralike teadlastega. 1876-1878 viibis Koidula koos mehega (kes oli stipendiaadina saadetud end täiendama) Breslaus, Strasbourg'is ja Viinis. Kestev lahusolek kodumaistest oludest ja ühekülgne informeeritus omaste kaudu põhjustasid aja jooksul märgatava muutuse Koidula vaadetes. Kui 1878. aastast peale puhkes äge ideoloogiline võitlus rahvusliku liikumise kahe lahknenud suuna vahel, asus ta alalhoidlikuma leeri positsioonidele.1882. aastast
· 1871 asus Jakobson elama Tallinna, kuid ei saanud ka seal luba eestikeelse ajalehe asutamiseks. · 1874 ostis Jakobson Vändra lähedal Kurgja talu. Samal aastal korraldas ta Vändras Eesti esimese künnivõistluse. Jakobson valiti Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi presidendiks. · 10.11.1874 abiellus Julie Thaliga, neil sündis kolm tütart : Linda, Elsa, Ida. · Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. Jakobsonil õnnestus pärast aastatepikkuseid ponnistusi, saada viimaks luba oma ajalehe väljaandmiseks. Tema leht ,,Sakala", mis oli radikaalne, nõudis eestlastele suuri õiguseid, toetus sealjuures Vene keskvõimule ja kritiseeris ägedalt baltisakslasi, sai peagi eestlaste seas populaarseimaks väljaandeks. Baltisakslastel õnnestus ajalehe ilmumine küll 1879. aastaks peatada, kuid seejärel oli ta veelgi populaarsem
aastani oli ekspositsioon ainult maja teisel korrusel. 29. jaanuaril 1978. aaastal, Anton Hansen Tammsaare 100. sünniaastapäevale pühendatud pidustuste ajal avati taastatud hoonetekompleks. Uuesti olid ehitatud rehielamu, karjalaut, saunikute eluhooned, piiriaiad ning Tammsaare talu ümbritsevatesse rabadesse rajatud matkarajad. 4. detsembril 2002 moodustati Sihtasutus A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel. A. H. Tammsaare Anton Hansen Tammsaare sündis 30. jaanuaril 1878 aastal Tammsaare-Põhja talus Vetepere külas Albu vallas Järvamaal Hansenite pere neljanda lapsena. 1886 aasta sügisel viis isa Antoni õppima Sääsküla vallakooli, aastal 1888 aga Prümli vallakooli. Aastatel 1892-1894 ning 1896-1897 õppis Anton Väike-Maarja kihelkonnakoolis. 1898-1903 jätkas Anton haridusteed Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Aastatel 1907-1911 õppis ta Tartu Ülikoolis (diplom jäi saamata tiisikusse haigestumise tõttu). Aastatel 1912-1913 parandas A. H
Telefonil ei olnud helinat. Kui tahtsid helistada pidid vilega torru signaali andma, et teine seda vilinat kuuleks ja vastu võtaks. Seade töötas ainult 500m kaugusel, kuid sedagi oli tol ajal küllalt. Etapp 2 Sel samal aastal hakkas saksa firma Peterburi tööstuses „Siemens & Halske” tegema seadmeid kahe telefoni toruga. Üks toru oli rääkimiseks teine toru kuulamiseks. Etapp 3 Lõpuks 1877-1878 aastal leiutas Thomas Alva Edison mikrofoni söe pulbriga. See säilis praktiliselt ilma muutumisteta kuni 1990 aastateni, aga kusagil töötab ka siia maanigi. Muideks, tema pakkuski kõne alustamiseks kasutada sõna „Hallo“, mis tuli mereameti leksikonist ja tähendas „kuula.“ Sõna „hallo“ kasutati siis, kui taheti laeva pealt maismaale tähelepanu tõmmata. Etapp 4 25 jaanuaril 1878 aastal avati esimene telefoni keskjaam
karskust. 1868 pidas Jakobson "Vanemuises" kõne valguse-, pimeduse- ja koiduajast. 4 1870 pöördus Jakobson Eestisse tagasi kindla sooviga hakata põllumeheks, ostis Kurgja talu, abiellus. Kirjutas põllumajandusküsimustest üle 20mne broüüri, pööras suurt tähelepanu piimakarjandusele. Oli Pärnu ja Viljandi põllumeeste seltside presidendiks. "Sakala" Pika nõudmise peale õnnestus Jakobsonil saada luba oma ajalehe asutamiseks. 1878 aastal hakkas ilmuma "Sakala", sai kiiresti kõige populaarsemaks leheks. Jakobson arvustas lehes teravalt mõisnike ja kirikuõpetajaid. Jakobson lootis väga Vene valitsusele, lootes, et baltisakslaste privileegid tühistatakse ja eestlaste õigused taastatakse. Vene valitsus sulges baltisakslaste kaebuste peale hoopis mõneks kuuks ajalehe, ka vene liberaalsed ringkonnad ei toetanud Jakobsoni. Jakobsoni poliitika toetus
Töö kõrvalt õppis ka Vene Muusikaühingu juures klaverit. 1862. aastal astus Tsaikovski Peterburi Konservatooriumi ning lõpetas selle 1865. Algul püüdis ta kooli kõrvalt tegeleda ka ametniku ülesannetega, kuid 1863. aastal otsustas lõplikult muusika kasuks. Konservatoorumis õppis ta kompositsiooni Anton Rubinsteini ja Nikolai Zaremba juhendusel. Aastal 1866 alustas ta tööd harmooniaõppejõuna vastavatud Moskva Konservatoorumis, kus töötas aastani 1878. 1868. aastal tutvus ta "Võimsa rühma" liikmetega ning tegutses ka muusikakriitikuna. Aastal 1877 abiellus ta Antonina Miljukovaga; abielu oli heliloojale katastroofiline. Pikas lahutusprotsessis halvenes Tsaikovski vaimne tervis ning arstid soovitasid tal minna välismaale. Tsaikovskit toetas rahaliselt helilooja suur austaja, metseen Nadezda von Meck, kelle annetuste tõttu oli Tsaikovskil võimalik reisida ja pühenduda suuresti oma loomgingutegevusele.
Anton Hansen Tammsaare Eesti üks tuntumaid kirjanikke, tõlkijaid, kultuurifilosoofe ja esseiste oli Anton Hansen Tammsaare. Ta sündis neljanda lapsena 30. jaanuaril 1878. aastal Järvamaal Albu vallas Tammsaare-Põhja talus ja suri 1. märts 1940. aastal Tallinnas. Tammsaare vanemad olid Peeter Hansen ja Ann Hansen, kes sünnitas 12 last, kellest 10 kasvas suureks. Hansenil olid vennad Jüri, Jaan, August, Otto, kaksikud Hans ja Paul ning õed Maria, Anna, Anette ja Martha.
Erilist tähelepanu pöörati seltsis eesti keele arendamisele ja selle õiguste kaitsele. Eesti Kirjameeste Seltsi otsusel mingi 1872. aastal üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on eesti keeles käibel tänapäevani. Rahvusliku liikumise radikaalsema suuna etteotsa tõusis Carl Robert Jakobson. 1865. aastal ilmusid Jakobsoni esimesed kirjad "Eesti Postimehes", kus ta nõudis kooliolude parandamist, sõdis ülemäärase usuõpetuse koormuse vastu, propageeris karskusideid. 1878. aasta märtsis ilmuma hakanud ,,Sakala" sai kiiresti kõige loetavamaks eesti leheks. Nii käredasti kui Jakobson polnud seni keegi arvustanud meie ühiskondlikke olusid. Jakobsoni kohati liigne enesekindlus ja esiletükkivus viisid ta vastuollu seniste mõttekaaslastega. 1878. aastal tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel tõsised lahkhelid viimase teravate artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu, kuhu ameti poolest kuulus ka Hurt. 1881
Tammsaare on : *Eesti kirjanduse suurim eepiline talent *Iseseisev juurdleja põhiliste eluprobleemide üle *Seltskonnakroonik ja kombekriitik *Jutuveeretaja *Kodukootud filosoof-targutaja *Naiselik uneleja Elukäik Tammsaare (1878-1940) Sündinud on ta tänapäeva Vargamäel 30.Jan 1878 aastal sündis Isa oli Peeter Hannsen, tubli taluperemees Haridustee: *1886- Sääsküla vallakool *1888- Prümli vallakool *1892- Väike-Maarja kihelkonnakool *1898-1902- H.Treffneri gümnaasium *1907-1911-Tartu ülikool-jäi lõpetamata tervise tõttu Edasin elukäik: *1903-1907-ajakirjanik Tallinnas *(,,Sõnumed", ,,Teataja") *1912 Kaukaasias tervist parandamas *1914 maooperatsioon Tartu Ülikooli kliinikumis *1914-1919 Koitjärve periood *1919- Kolis Tallinnasse *13
hakkas ta järjest rohkem tegelema ajakirjandustööga, aidates isal Johann Voldemar Jannsenil algul Pärnus , hiljem Tartus ajalehte toimetada. Lydia Koidula hakkas tegelema ka oma kirjaniku tööga. Oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. 1873.aastal abiellus ta sõjaväearst Eduard Michelsoniga, kellega koos läks Lydia Koidula elama Kroonlinna. 1874.aastal sündis Lydia Koidula vanim laps poeg Hans-Voldemar ning ta suri 29.juulil 1878.aastal. 1876.aastal sündis tütar Hedwig-Hedda, kes suri oktoobris 1941. 1878.aastal sündis tütar Anna, kes suri 27.detsembril 1965.aastal. Lydia Koidula loomingu kõige tähtsama osa moodustab luule. 1866.aastal ilmus tema esimene luuletuskogu ,,Waino-Lilled". Teine kogu ,,Emajõe ööbik",mis ilmus 1867.aastal , pani aluse Koidula tuntusele. See luulekogu tõstis Koidula rahvusliku liikumise juhtluuletajaks.Hiljem koostas Koidula ka
hakkas ta järjest rohkem tegelema ajakirjandustööga, aidates isal Johann Voldemar Jannsenil algul Pärnus , hiljem Tartus ajalehte toimetada. Lydia Koidula hakkas tegelema ka oma kirjaniku tööga. Oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. 1873.aastal abiellus ta sõjaväearst Eduard Michelsoniga, kellega koos läks Lydia Koidula elama Kroonlinna. 1874.aastal sündis Lydia Koidula vanim laps poeg Hans-Voldemar ning ta suri 29.juulil 1878.aastal. 1876.aastal sündis tütar Hedwig-Hedda, kes suri oktoobris 1941. 1878.aastal sündis tütar Anna, kes suri 27.detsembril 1965.aastal. Lydia Koidula loomingu kõige tähtsama osa moodustab luule. 1866.aastal ilmus tema esimene luuletuskogu ,,Waino-Lilled". Teine kogu ,,Emajõe ööbik",mis ilmus 1867.aastal , pani aluse Koidula tuntusele. See luulekogu tõstis Koidula rahvusliku liikumise juhtluuletajaks.Hiljem koostas Koidula ka
*Karskusselts *Eesti Üliõpilaste Selts KIRJUTISED *Eesti Kirjameeste Seltsi raamatud: *õpikud: *lugemik (aabits, Jakobson) *geograafia (Jakobson) *"Pildid Isamaa Sündinud Asjust" (Hurt) *"Kalevipoeg" (1857) *laulikud (Jannsen) *kõned: *3 isamaakõnet (Jakobson, valguseaeg, pimeduse aeg, koiduaeg) *Vaimusuurus (Hurt) *ajalehed: *Perno Postimees (1857) *Eesti Postimees (1864) *Sakala (1878) ISIKUD *Carl Robert Jakobson *sündis 1841 Tartus *sai hariduse Cimze seminaris (Valgas) *oli Peterburis suurvürsti tütre koduõpetaja *tegi kaastööd Eesti Postimehega *oli liigse usuõpetuse vastu *pidas 3 isamaakõnet *ostis näidistalu Kurgjale, korraldas esimese künnivõistluse (1874) *oli sakslasti vastane *1881 sai temast EKS president *1882 suri Kurgjal *Jakob Hurt *sündis 1839 Põlvamaal
juunil 1926 autoõnnetuses, kus talle tänaval otsa sõideti. Elulugu: Antonia Cornetil ja Francisco Gaudil oli 5 last, viimane neist oli Antonio. Antonio perekonnas oli traditsioon saada metallitööliseks, aga Gausi ei soovinud olla metallitööline, vaid tahtis olla arhitekt. Ta alati nägi asju nii nagu nad on, mitte nii nagu teised soovisid. Antonio oli omapärane inimene, sellepärast tekkis tal koolis raskusi. Gaudi kolis Barcelonasse ja 1873. aastal astus kohalikku arhitektuurikooli. 1878. aasta veebruaris lõpetas Gaudi oma arhitektuurilise koolituse ja võis ennast nimetada arhitektiks. Õnneks oli Gaudil eriline metseen Don Eusebio Guell, kes lasi Gaudil oma ideid täpselt nii ellu viia, nagu soovis. Guell tutvus Gaudi töödega 1878. aastal ühel maketinäitusel Pariisis. Barcelonasse tagasi pöördudes otsis ta üles nende makettide autori. Sellest hetkest kuni Gaudi surmani olid mehed lahutamatud. Nende sõprus, mis vältas 40
15 1848 - 23 1926 C 15 1848 23 1926 , -- : « » (1876) « » (1878) « » (1876) « » (1877) !
24 1848 , . 11 1868 - 1869 1875 . . 4 1875 . , 1877 . 25 1878 : ,,. 6 1916 . .
...................5 Cezanne'i surm.................................................................................................................................5 3.Cezanne'i loominguperioodid............................................................................................................6 Tume ajajärk Pariis 1861-1870........................................................................................................6 Impressionistlik periood, Provence ja Pariis 1870-1878.................................................................6 Küps periood, Provence 1878-1890.................................................................................................7 Viimane, lõplik periood Provence 1890-1905.................................................................................7 4. Kokkuvõte........................................................................................................................................9 5
Referaat Jossif Vissarionovits Stalin Koostaja: Tõnis Soa Juhendaja: Olev Teder Viljandi 2012 Jossif Vissarionovits Stalin vene ; tegelik nimi Ioseb Dzugasvili (gruusia , vene ); 18. detsember 1878 Gruusia, Gori 5. märts 1953 Moskva lähistel) oli Nõukogude Liidu diktaator. Nime Stalin kasutas ta esmakordselt 1913. aastal. Sünniaeg Ametlike andmete järgi sündis Stalin 21. detsembril 1879 (vana kalendri järgi 9. detsembril 1879). Edvard Radzinski andmetel sündis Stalin tegelikult 18. detsembril (6. detsembril) 1878. Radzinski leidis väljavõtte (fotokoopia NLKP Keskarhiivis) Gori katedraali meetrikast, kus Stalini sünnikande kohta seisab kirjas: 1878. aasta 6
Rohkelt maavarasid. Suur siseturg. Väikesed sõjalised kulutused võimaldasid finantside ja toorme suunamist tööstusesse. 14. Krimmi sõda, Prantsuse-Preisi sõda ja Üheksas Vene-Türgi sõda aeg, põhjused, osalejad ja tagajärjed KRIMMI SÕDA PRANTSUSE-PREISI VENE-TÜRGI SÕDA SÕDA Aeg 1853-1856 1870-1871 1877-1878 Sõdivad pooled Venemaa vs Türgi, Inglismaa, Prantsusmaa vs Preisimaa Türgi vs venemaa, Rumeenia, Prantsusmaa, Sardiinia Serbia, Tsernogooria Põhjused Ülemvõim Balkanil ja Mustal Prantsusmaa püüdis Venemaa ja Türgi võitlus merel takistada Saksamaa ülemvõimu pärast Balkanil ja
heliloomingus. Mereväeteenistusest Peterburgi tagasi jõudes pühendus ta täielikult muusikale. Aastal 1871. hakkas Rimski-Korsakov orkestratsiooni- ja kompositsiooni eriala õppejõuks Peterburi Konservatooriumis. Õpetamise käigus tegeles Rimski-Korsakov muusikateooria, harmoonia ja polüfoonia täiendamisega. 1872. aastal abiellus Rimski-Korsakov Nadezda Nikolajevna Purgol'iga, kellega tal oli seitse last: Mihhail (sünd. 1873), Sofia (sünd. 1875), Andrei (sünd. 1878), Vladimir (sünd. 1882), Nadesja (sünd. 1884), Margarita (1888) ja Slavtsik (sünd. 1889). 1874. aastal tegi Rimski-Korsakov algust dirigenditööga, juhatades 3. sümfooniat. Looming Rimski-Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldav väljenduslaad. Looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik. Helilooja meelisteemadeks olid muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid ning sümfoonilised meremaalingud.
*stabiiline talurahva koolide võrk *Eesti rahvusest hraitlasted ja eesti keene trükisõna *ühistegevuse kogemused:ülestõusud, talgud, usuvahetus, välja rändamine, simmanid. 1857-I Üldlaulupidu Tallinas 1864 Palmekirjade aktsioon 1865 Laulu-ja mänguselts Vanemuine 1868 Jakobsoni 3 isamaa kõnet(Aadli ja kiriku vastased) 1869 Üldlaulupidu Tartus 1870 Laulu ja mänguselts koit, Eesti põllumeesteselts 1872 Eesti kirjameeste sets 1878 Sakala 1882 Suri Jakobson. Venestamise ametlik algus 1882 EUS Sini-must-valge õnnistamine J.V.Jannsen-eesmärk rahvaharimine. Pani aluse laulupeo traditsioonile, järjepidev ajakirkanduse rajaja. Org, põllumeeste seltsi. J.Hurt-esindas r.liikumise nö mõõdukat, kultuurhariduslikku suunda. M.Veske-keeleteadlane RAHVULIKU LIIKUMISE TULEMUSED JA TÄHTSUS *Senise maarahva asemel oli kujunenud oma eesmärkidest teadlik eesti rahvas *Pandi alus eesti keele ja kultuuri uurimisele
o 1840 - 1893 - 76 , 10 , 3 . -- (1795--1880); -- 1838 1842 1843- 1927 - 1850 . , , (1854). . 1852 - . 1862 . 1866, , . (" ", 1866) "". 1880- - . 1885 . 1893 . -- . 1877 , , , . . 1877 .., . 1878 . . - . 16 1893 . -- -- . 6 1893 . , . . . . (1940) - ,- . 1958 4 . , ( «»), , , « », « », «» .
puudumine. 1872. aastal sai Jakob Hurt kirikuõpetaja koha Otepääle, mis oluliselt tugevdas tema ühiskondlikku seisundit. Carl Robert Jakobson. Kunstnik Johann Köler tõi Jakobsoni rahvusliku liikumise juurde. 1868. aastal pidas ta ,,Vanemuise" seltsis esimese isamaalise kõne valguse-, pimeduse- ja koiduajast. Ühtlasi sai temast vihatuim mees baltisakslaste hulgas. Ajaleht ,,Sakala". Pika nõudmise järel õnnestus Jakobsonil saada luba oma ajalehe asutamiseks. 1878. a. märtsis ilmuma hakanud ,,Sakala" sai kiiresti kõige loetavamaks eesti leheks. Jakobsoni poliitika toetus eeskätt jõukale talurahvale. Suur lõhe. 1878. aastal tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel tõsised lahkhelid viimaseteravate artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu, kuhu ameti poolest kuulus ka Hurt. Venestusaeg Aleksander III troonile asumine 1881. aastal tõi Eestioludesse suuri muutusi. Erinevalt
need vormid olid looduses miljoneid aastaid täiesti funktsioneerivatena esinenud, siis miks peaks inimeste püstitatud objektides midagi teisiti olema kui looduses. Gaudi kolis Barcelonasse ja 1873. aastal astus kohalikku arhitektuurikooli. Kuigi kõik tema hinded polnud kuigi head, olid tal suurepärased tulemused joonistamises ja projekteerimises. Tema töid vaadati kui geeniuse või siis täiesti nõdrameelse omi- neid kahte märksõna kasutati tema kirjeldamisel ka edaspidi. 1878. aasta veebruaris lõpetas Gaudi oma arhitektuurilise koolituse ja võis ennast nimetada arhitektiks. Arhitektina mõjutasid Gaudit mitmed asjad. Ta leidis inspiratsiooni keskaegsetest raamatutest, gooti kunstist ja looduse orgaanilistest vormidest. Need erinevad mõjud kokku moodustasidki Gaudi erilise arhitektuurilise stiili. Alguses töötas ta koos arhitekt Martorelliga, (näitkeks Sagrada Familia konstrueerimisel), aga hiljem hakkas ta üksi tegutsema
annaabi.ee 
