Sõktõvkar (Venemaa) 1992 II.Budapest (Ungari) 1996 III.Helsingi (Soome) 2000 IV.Tallinn 2004 V.Hanto-Mansiisk (Venemaa) 2008 VI. Kongress on plaanitud Ungarisse aastaks 2012 Soome-ugri rahvad Eestis Valdavalt on soome-ugri rahvad siia tulnud pärast Eesti Vabariigi okupeerimist Põhiliselt 1959-1970 Miks on kadunud soome-ugri keel? · Venestamine oli kiire,tulijate lapsed enam oma rahvuskeelt ei oska. Eestis elavate soome-ugri rahvaste arv rahvaloenduse andmetel RAHVUS 1959 1970 1979 1983 Soomlased 16 699 18 537 17 753 16 622 Karjalased 295 671 773 881 Isurid 366 181 228 306 Ungarlased 30 111 191 241 jne. Kasutatud materjal Wikipedia.org
Udmurdid Koostaja: Laura Hainas 9.klass Keel Udmurdi keel keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma, lähim suguluskeel on komi keel. Udmurte oli 1989. aasta andmetel 714 000, neist pidas emakeeleks oma rahvuskeelt 76,5%. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 552 299 udmurti. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 193 udmurti. Asuala Udmurdid elavad Ees-Uurali künklikul tasandikualal. Umbes pool udmurtide asualast on kaetud metsaga (põhjapool kuusk, lõunas lehtmetsad), ülejäänu on valdavalt põllustatud. Udmurtidel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik (42 100 km²) Arvukus 2002
9. Klass UdmurDid Sissejuhatus Udmurdid on soome-ugrilased, kelle peamine asutusala on volga lisajõgede kaama ja vjatka vahel Udmurdi vabariigis. Pealinn on Izevsk Neid elab veel Permi ja kirovi oblastis ning Baskiira ja Tatari vabariigis Udmurdi keelest Udmurdi keel kuulub Soome-Ugri keelte permi rühma, lähim sugulaskeel on komi keel. Udmurte oli 1899. aasta andmetel 714 000, neist pidas emakeeleks oma rahvuskeelt 76,5%. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas venemaal 552 299 udmurti. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 193 udmurti. Eri rahvusrühma moodustavad Põhja-Udmurtias elavad bessermanid (umbes 10 000), kes on arvatavasti udmurdi keelele üle läinud Volga bulgaaride järeltulijad. Udmurt vahtimas Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Prantsuse renessansi alustajaks peetakse kuninga õde Navarra Marguerite (1492-1549), kelle tuntuim teos 'Heptameron' räägib kümnest noorest, kes otsivad tulvavee eest varju. Viis tüdrukut ja viis poissi räägivad (ilmselt tõestisündinud) lugusid õukonnaelust. 'Plejaad' on esimene omataoline noortekirjanike rühmitus. Tegevust alustasid nad 1549. aastal, kirjandusse tulid manifestiga 'Prantsuse keele kaitse ja ülistus'. Manifestis võetakse ülesandeks süstemaatiliselt arendada rahvuskeelt ja kirjandust nii, et see suudaks igal ajal võistelda vanade kreeklaste ja roomlastega. 'Plejaadi' kuulusid seitse luuletajat, kellest üle-euroopalise kuulsuse saavutas Pierre de Romard. Ta on kirjutanud sonette, oode, eleegiaid, tema eeskujuks oli Petrarca. 18. aastaselt jäi kurdiks. Prantsuse renessansi suurim kirjanik Francois Rabelais (1494-1553) on pärit rikkast perest, tema isa oli rikas maaomanik. Maaelust on pärit ka tema mahlakas keelekasutus ning sõnavara. Hariduse sai ta
Usundid Kristlus-õigeusk, katoliiklus, protestantism. Kristlased-kolmandik maailma rahvastest. Õigeusk- vene usk. Õigeusk on kõige vanem kristluse haru. Kirikus kasutatakse kreeka või kirikuslaavi keelt ning rahvuskeelt. Õigeusu kiriku keskus kolis Moskvasse, vähemalt nemad arvasid nii. Õigeusu kirikus on püütud täpselt säilitada ristiusu algaegadest pärit jumalateenistuskombestikku ja vaimulike riietust. Kirikutalitused on pidulikud ja värvikad. Õigeusu riigis on kirik alati teisel positsioonil, kuningas on esimesel. Õigeusu kirikus seistakse ja puudub orelimäng. Kirikuaasta tipphetk on lihavõttepüha ehk ülestõusmis püha, mitte jõulud
Kosmopolitism Kosmopolitism ─ ideoloogia, mis inimkonna ühtekuuluvuse nimel (sõltumata konkreetsetest tingimustest) mõistab hukka igasuguse rahvuslikkuse ─ maailmakodaniku ideed esindav suundumus, mis peab rahvusi, rahvuskeelt ja -kultuuri väheoluliseks ─ mõtteviis, mille kohaselt ei ole tähtsust isiku rahvusel, usul ega päritolul Kosmopolitismi vastand on natsionalism. Kosmopolitism ei ole kindlapiiriline ideoloogia ega usk, kuid toetab enamasti demokraatlikku globaliseerumist, ühist suhtlemiskeelt, ühisvaluutat, universaalset haridus- ja tervishoiusüsteemi, viisavabadust jne. Kosmopolitismi mõiste pärineb Antiik-Kreekast küünik Diogeeneselt, kes vastas, kui temalt
Ja eestlased korraldavad juba uusi kultuurisündmusi, mis on terves maailmas tunnustatud. Projekt ,,Teeme ära" on ülimenukas ja maailmakuulus. See näitab eestlaste ühtekuuluvustunnet ja töökust. Eesti keel on tugev keel, arvestades seda, et mõnes riigis, kus on kõvasti rohkem elanikke, ei olegi päris oma keelt, vaid räägitakse mõnda üldlevinumat keelt. Meie keele kõnelejaid on mõnes mõttes vähe aga samas ka palju. Piisavalt palju on meid selles mõttes, et meie rahvuskeelt ei unustata, kuna me oleme end kirjutanud ajalukku iseseisva rahvusena. Vähe on meid paraku maailmamõistes. Eestlasi on vaid 1.3 miljonit ning umbes sellega piirdub ka Eesti keele kõnelejate arv. Seda ei saa võtta võrdluseks Inglise, Saksa või mõne muu suurema keelega. Ja seepärast olekski meil just motivatsiooni hoida oma keel puhtana ning elujõulisena. Pahatihti tuleb välismaailmast uusi sõnu, mida oleks nii mugav ka meil kasutada
leida vähemalt ühe eestlase.“ Pean nentima, et eestlane on inimene, kes tunneb uhkust enda üle. Tartu ülikooli emakeeleõpetuse professor Martin Ehala on öelnud: „Õige eestlane räägib emakeelena eesti keelt, elab Eestis ja teostab end eesti kultuuris. Eestlane armastab Tammsaaret ja Kivirähki ning poetab laulupeol pisara.“ Ehala tsitaadis peitub eneseuhkus positiivses mõttes. Me loeme enda rahvuskaaslaste väärtkirjandust, räägime oma rahvuskeelt, elame omaenda riigis ning võtame osa eestlaste suursündmustest. Me peaks tundma rahulolu selle üle, et sellised võimalused meil rahvusena eksisteerimiseks on üldse antud. Eestlane on tõesti üks huvitav, kuid ka veidi imelik rahvus. Meie olemus jääb siiski kohati dualistlikuks. Väliselt paistame mõnikord tagasihoidlikud ning vaoshoitud, kuid sisemiselt oleme ikkagi soojad, ühtehoidvad, järjekindlad, enese üle uhked inimesed.
rahvakomöödia, 16.saj erinevaid Itaalias ühiskonnakihte, lõpetamata Dialoogromaan- Dante Alighieri-armastus ,,Dekameron"- Don Quijote- D romaan, mis on Beatrice vastu, kasutas Boccacio, tähendab Cervantese ,, Terav- kirjutatud kahekõne rahvuskeelt, vaen paavsti kümmepäevak, 10 Meelne hidalgo Don vormis, nt ,,Celestina" vastu,kirjutas ,,uues mahedas päeva 10 noort Quijote La stiilis". Teosed: ,,Jumalik räägivad igal päeval Manchast" komöödia","Uus elu", ühe loo, kokku 100 peategelane traktaadid ,,Pidusöök", novelli, sarnaneb
15% (M 545,488; N 952,787). Inimesi 1km2 peale on 110. Keskmine eluiga on meestel 68.07a, naistel 76.69a (väheneb!). Kahjuks on ka Ungaris loomulik iive negatiivne. Ungaris elab veel peale ungarlaste (89.9%) itaallased (4%), sakslased (2.6%), serblased (2%), slovakid (0.8%) ja rumeenlased (0.7%). Ligi 3,5 miljonit ungarlast elab vähemusrahvusena naaberriikides (Rumeenia, Slovakkia, Ukraina jt). Ungaris räägitakse oma rahvuskeelt, ungari keelt 98.2% ja muid keeli räägitakse 1.8%. Religioon Ungaris on Rooma Katoliku (67.5%), Kalvinism (20%), Luteri (5%) ning Ateistid ja muud (7.5%). (http://www.cia.gov/cia/publications/factbook/geos/hu.html) Majandus ja industriaalühiskond Majandus Ungaris on suhteliselt arenenud tasemel. Ungari on tööstus- ja põllumajandusmaa. Ungari on eristunud autobusside, jõelaevade, elektrimasinate, meditsiiniaparaatide ja ravimite tootmisele.
ostu sooritamist 17a. Kaupluses müüdavad puu-ja juurviljad peaksid olema 1 2 3 4 5 6 7 värsked. 18a. Kaupluse olemus peaks vastama kodulehel kirjeldatule. 1 2 3 4 5 6 7 19a. .Kaupluse toodete valik peaks olema mitmekesine 1 2 3 4 5 6 7 20a. Kaupluses müüdavatel toodetel peaksid kõigil olema 1 2 3 4 5 6 7 hinnasildid. 21a. Kaupluse teenindajad peaksid oskama riigi rahvuskeelt. 1 2 3 4 5 6 7 20 22a. Kaupluse kassapidajad peaksid olema kiired 1 2 3 4 5 6 7 II osa 1b. Kaupluse Maxima saal on puhas. 1 2 3 4 5 6 7 2b. Kauplus Maxima toidukärud-ja korvid on puhtad 1 2 3 4 5 6 7 3b. Kaupluse Maxima kliendi tunnevad, et nad on oodatud 1 2 3 4 5 6 7 4b
30) Mille võrdkuju on ,,Tartuffe"? 31) Mis oli Robinson Crusoe jaoks kõige tähtsam? Defoe järgi on see ka kodaniku tsivilisatsiooni allikas. 32) Milline isikuomadus lasi Sancho Panzal mõelda, et ta saabki don Quijote'lt oma lubatud varanduse? 33) Mida sümboliseerivad liliputid ,,Gulliveri reisides"? 34) Ebaõiglus komöödiale; ,,Don Juan"; Näidendid proosas; Peegeldas Prantsusmaa elu ja kombeid oma teostes. 35) Tema peateos on ,,Jumalik komöödia"; Kasutas traktaatides rahvuskeelt. Esikteos on ,,Uus elu". 36) ,,Wilhelm Tell"; Ilmutas saksa kirjandust; Esikdraama ,,Röövlid"; Luuletaja; Väljendas oma teostes usku kunsti üle, mis aitasid ühiskonda normaalselt parandada. 37) 17.sajandi Prantsuse suur mõtleja. ,,Mõtlen järelikult olen Cogito, ergo sum." 38) ,,Lauakõned"; Usukuulutaja; tema mõte seisnes individuaalse usu rõhutamises. Reformatsioon. 39) ,,Don Quijote" autor, suri Shakespearega samal aastal. Sattus mitmel korral vangi ja
thermophilos), hulktahukas matemaatikas (kr polyedron), käendus (vn порука) õigusteaduses, taandareng (sks Rückbildung) ja kaljukass (norra fjellfross) zooloogias, praegu eelistavad zooloogid sõna ahm). 13. J. Aaviku keelearenduse põhimõtted, lk 106 - Keeleuuenduse aluseks oli J. Aavikul kolm põhimõtet: otstarbekus, ilu ja rahvuslik omapära. Vastuoluline koosmõju nende rakendamisel tagab keele püsimiseks vajaliku muutumise. J. Aavik modelleeris ideaalset rahvuskeelt ruumilise kompositsiooni põhimõttel: ta soetas uuteid nii lünkade täiteks kui ka halbade keelendite asemele või neile abiks. 14. J. Aavik sõnavara rikastajana, lk 107 + konsp - Aavik tõi kirjakeelde arvukalt laensõnu (eeskätt soome keelest), murdesõnu ja uudistuletisi, tema kunstlikult loodud uutest tüvisõnadest on eesti keele põhisõnavara hulka jõudnud umbes 30 (näiteks embama, evima, laip, mõrv, roim, laup, lünk, meenutama). 15. J
13 Udmurdid (ka votjakid) on soomeugrilased, kelle peamine asustusala on Volga lisajõgede Kaama ja Vjatka vahel Udmurdi Vabariigis; pealinn on Izevsk. Neid elab veel Permi ja Kirovi oblastis ning Baskiiria (Baskortostani Vabariik) ja Tatari Vabariigis. Aegade jooksul on udmurtide põhiline elatusala olnud teraviljakasvatus. Udmurdi keel keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma, lähim suguluskeel on komi keel. Udmurte oli 1990. aastal andmetel 714 000, neist pidas emakeeleks oma rahvuskeelt 76,5%. Eri rahvusrühma moodustavad Põhja-Udmurtias elavad bessermanid (umbes 10 000), kes on arvatavasti udmurdi keelele üle läinud Volga bulgaaride järeltulijad. 14
2186 inimest oli kõrgharidusega (+166 lõpetamata), 658 keskeri-, 656 kesk-, 276 mittetäieliku kesk-, 302 algharidusega ja 163 alla selle (sh 7 analfabeeti). 206 last ei käinud veel koolis. Kõrgharidusega inimeste osakaal oli 47,4%, koos lõpetamata kõrgharidusega 51%, s.o üle poole kõigist juutidest. Emakeeleks oli jidis 570 (12,4%) ja vene keel 3614 inimesel (78,3%), 2. keeleks vastavalt 108 ja 601. Eesti keelt valdas 1. kee- lena 389 (8,4%) ja 2. keelena 1202 juuti. Kokku valdas rahvuskeelt 678, vene keelt 4215 ja eesti keelt 1591 inimest. Eesti juutide ajaloos on olulisemat rolli etendanud kaks keskusi - Tallinn ja Tartu (kuni Teise maailmasõjani tegutsesid sünagoogid, koolid ja mitmesugused organisatsioonid ka Pärnus ja Narvas). Juudi asustus oli siin vanim ja arvukaim, kuni 1941. aastani elas Tallinnas ja Tartus üle poole Eesti juutkonnast. Ka kasvasid need keskused kõige kiiremini ning olid mitmekülgselt arenenud:
Sai alguse keskaja kristlikust liturgiast (jumalateenistus). Teatrit peeti ilmalikuks lõbuks. Jumala teenistus oli üks näitemäng. Ajapikku tekkis draama. Kujutati piibli episoode. Kasutati uhkeid kostüüme ja pantomiime. Arenes 13 saj hästi intensiivselt. Liturgiline draama sai alguse 10-11 sajand. Piibli tekst oli ladina keelne. Näitlejateks olid vaimulikud. Jumala teenistus oli altari juures, seega etendus oli ka altari lähedal. 12 sajand hakati rahvuskeelt kasutama ja piiblitekste hakati vabalt tõlgendama. Huvi vaatemängude vastu oli suur. Lisandus lugusid ilmalikest teemadest, aga jäi ka piibli teemasid. Vaatemäng muutus nii palju laiaks, et enam ei hõlmanud teater altari juures vaid kogu kiriku ulatuses. Vaatemängude tegelaskonda lisandus kurat. Kiriku tegelaste suhtumine muutus väga paanilikuks. Kuradit kujutati alati saba ja sarvedega. Kui linnaväljakutele jõuti, oli näitlejateks juba linnakodanikud. Neid hakati kutsuma Müsteeriaks
Uus elu), Geoffrey Chaucer (Canterbury lood), MKL, KA. Dante: keskaegsed sümbolid ja maailmapilt + loovisiksuse geenius. „Jumalik komöödia“. Esikteos uues mahedas stiilis, rõhutas armastuse filosoofilist käsitust. Armastus Beatrice vastu. Autobiograafiline luuleraamat. Armastuses hakati põlastama tavalist meelelist kirge. Armastus kui puhas hingeline tunne ja voorus. Esimese eurooplasena julges filosoofilis-religioosset teemat käsitledes kasutada ladina keele asemel rahvuskeelt. „Jumalikku komöödiat“ hakkas kirjutama paguluses, ise pani pealkirjaks „Komöödia“. Žanrilt on see värsivormis „nägemus“. Allegooriale omaselt läbivad teost sümbolid. Teos koosneb 3 osast: „Põrgu“, „Puhastustuli“, „Paradiis“. Arvude ja värvide sümboolika. Teose sümbolid lähtuvad ajaloo pinnalt, üldistavad ajalugu. Kasutab lõikavat satiiri ja tabavat groteski Avara sotsiaalse teadlikkusega kirjanik. Leiutas tertsiini: aba-bcb-cdc jne. Põrgu 9 ringi. 3
Epitaaf hauakiri 2. Julia ja Ophelia võrdlev iseloomustus Pilet 9 Renessansikirjandus; Ülevaade ,,Romeost ja Juliast" 1. Renessansikirjandus Renessanss ehk taassünd, uuestisünd Humanism, humanistid õpetlased, kes hakkavad antiikset kultuuri tutvustama oma kaasaegsetele =Vastanduvad teoloogidele ehk vaimulikele =Võitlevad isiksuse vabastamise eest Nad on teadlased, kes kirjutavad ladina keeles, aga ka kirjanikud, kes kasutavad rahvuskeelt Shakespeare on renessansist 14. - 16. sajand =Olid suured avastusretke -1492 oli Kolumbus Ameerikas =J. Guttenberg leiutas trükikunsti -1440 1445 -Raamat jõuab lugejateni -Rüütliromaanid -"Don Quijote" =Muutused usus -1517 Martin Lutheri reformatsioon -Hispaanias inkvisitsioon
kasutusele itaalia keele. Dante isa sõbra tütart Beatrice'i ülistab ta oma teostes. Näeb teda esimest korda 9. aastaselt, 2.korda 18. aastaselt. Nad armusid, aga B abiellus teisega. ,,Uus elu"- pühendatud Beatricele. See on luulekogu, mis on kirja pandud uues, mahedas stiilis. Pihtimuslik armastusluule ühele naisele on uus asi. Kirjutab ka (filosoofilisi) traktaate (lühem kui romaan, pikem kui essee). Kirjutades religioonist kasutab rahvuskeelt. Kirjutas ,,Jumaliku komöödia", mida ise kutsus küll lihtsalt komöödiaks. Boccaccio lisas sõna ,,jumalik". Teos on jagatud kolmeks (põrgu, puhastustustuli, paradiis) ja igas osas on 33 laulu. Kirjas on tertsiinides (värsimõõt kolmele). Seal on numbri- ja värvisümboolika (punane- halastus, armastus; valge- usk, puhtus, süütus). Koos sissejuhatusega on 100 laulu. Põrgus on 9 ringi, puhastusmäel on 9 tasandit, ümber maa tiirleb 9 planeetide taevast ja üle selle 10.
RAHVUSRIIK Rahvusriigi eksisteerimiseks on vaja legitiimset võimustruktuuri ja rahulduse pakkumist sellele rahvusele. Rahvusriik põhineb natsionalistlikul ideoloogial. Rahvusriigil on monopol vägivalla legitiimsel kasutamisel, seaduste ja korra hoidmisel ning maksu kogumisel. Sellel on bürokraatlik administratsioon ja kirja pandud seadusandlus, mis katab kõiki kodanikke. Sellel ideoloogial on reguleeritud haridussüsteem ning vaba turumajandus oma inimeste üle. Enamus rahvusriike omab rahvuskeelt. MULTIKULTUURSUS JA ANTROPOLOOGIA Isiksuse keskse kultuuri identiteedi kasv, poliitika ja kunstid on globaliseerumise tõttu muutnud antropoloogia uurimise raskemaks. Multikultuursust on võimalik defineerida kui doktriini, mis sisaldab diskreetsust , et inimesed võivad olla kultuuriliselt erinevad ka ühes ja samas ühiskonnas. Multikultuursetes ühiskondades väheneb diskrimineerimine järjest enam. See on mugavuslähedane. NATSIONALISM JA RAHVUSKUULUVUS
· poliitiline (peamiselt käsutatakse mõistet rahvas). Etnograafilise tähenduse aluseks peetakse veresugulust koos vaimse ühtekuuluvusega, samastamisega antud rahvuse hulka. Veresugulus esineb siin laiemas tähenduses, kui otsene sugulus lähedases ülenevas, alanevas või külgnevas liinis - kogu antud rahvus on seotud mingis ajas tagasi ühise esivanemate kogumiga. Vaimse ühtekuuluvuse klassikalisteks põhialusteks loetakse rahvuskeelt ning spetsiifilist kultuuri, ka domineeriv usk võib mängida väga olulist rolli. Etnograafilise aluse põhjal liigitatakse konkreetse rahvusriigi rahvas: · põhirahvuseks ning · minoriteetideks ehk rahvusvähemusteks. Minoriteetideks peetakse teisi rahvusgruppe, kes elavad antud riigis riigile nime andva rahvuse kõrval ning erinevad põhirahvusest keele, usu, kultuuri, rahvusliku kuuluvuse ning muude tunnuste alusel.
· poliitiline (peamiselt käsutatakse mõistet rahvas). Etnograafilise tähenduse aluseks peetakse veresugulust koos vaimse ühtekuuluvusega, samastamisega antud rahvuse hulka. Veresugulus esineb siin laiemas tähenduses, kui otsene sugulus lähedases ülenevas, alanevas või külgnevas liinis - kogu antud rahvus on seotud mingis ajas tagasi ühise esivanemate kogumiga. Vaimse ühtekuuluvuse klassikalisteks põhialusteks loetakse rahvuskeelt ning spetsiifilist kultuuri, ka domineeriv usk võib mängida väga olulist rolli. Etnograafilise aluse põhjal liigitatakse konkreetse rahvusriigi rahvas: · põhirahvuseks ning · minoriteetideks ehk rahvusvähemusteks. Minoriteetideks peetakse teisi rahvusgruppe, kes elavad antud riigis riigile nime andva rahvuse kõrval ning erinevad põhirahvusest keele, usu, kultuuri, rahvusliku kuuluvuse ning muude tunnuste alusel.
poliitiline (peamiselt kasutatakse mõistet rahvas). Etnograafilise tähenduse aluseks peetakse veresugulust koos vaimse ühtekuuluvusega, samastamisega antud rahvuse hulka. Veresugulus esineb siin laiemas tähenduses, kui otsene sugulus lähedases ülenevas, alanevas või külgnevas liinis - kogu antud rahvus on seotud mingis ajas tagasi ühise esivanemate kogumiga. Vaimse ühtekuuluvuse klassikalisteks põhialusteks loetakse rahvuskeelt ning spetsiifilist kultuuri, ka domineeriv usk võib mängida väga olulist rolli. Etnograafilise aluse põhjal liigitatakse konkreetse rahvusriigi rahvas põhirahvuseks ning minoriteetideks ehk rahvusvähemusteks. Minoriteetideks peetakse teisi rahvusgruppe, kes elavad antud riigis eponüümse (st riigile nime andva) rahvuse kõrval ning erinevad eponüümsest põhirahvusest keele, usu, kultuuri, rahvusliku kuuluvuse ning muude tunnuste alusel. On leitud, et
11. mail 1919, pärast Eesti territooriumi vabastamist tuli Tallinnas kokku esimene Eesti Juudi Kogukondade Kongress, kus võeti vastu tervitus Eesti Vabariigi Asutavale Kogule. [...] Eesti juutide ühiskonnaelu pulss hakkas kõvasti lööma. Kongressil võeti vastu otsus luua rida komisjone, mis käsitleksid juutkonnaga seotud spetsiifilisi küsimusi – kultuuri, emigratsiooni, sotsiaalabi, sionismi, usuühinguid, rahvuskeelt ja rahvuslikku haridust. Kõik probleemid pidid saama tulevase kultuurautonoomia seaduse alusel valitava Eesti Juudi Rahvusnõukogu ja selle poolt moodustatud Juudi Kultuurivalitsuse põhitegevuse sisuks. [...] Eesti juutkonna suurimaks keskuses kujunes pärast vabariigi iseseisvumist pealinn Tallinn Tartu jäi teiseks. Mujal elas juute suhteliselt vähe, kokku oli Eestis umbes neli ja pool tuhat juuti. Eesti vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus võeti vastu 12. veebruaril 1925. aastal
annaabi.ee 
