Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö NT13 Marie Käige EESTI RAHVAKULTUUR 1500-1700 Eesti rahvakultuur Prof Margus Abel Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Eesti on aastatuhandeid olnud väikene maaala mitmete vastasleeride vahel: võimutsev ida ja lääs, kristlus ja paganlus. Sellest mõjutatuna on Eestis väga erinäoline rahvakultuur, milles võib selgelt ära tunda ka teiste maade mõjutusi. Rahvakultuuri eripärad erinevad ka piirkonniti. Eelkõige kerkivad esile Lääne-, Põhja- ja Lõuna-Eesti vahelised erinevused, mille sündi ja arengut on mõjutanud juba loodusolud. Üldjoontes on Eesti madal maa, kuid majandusliku tegevuse seisukohast jaguneb ta selgelt kaheks: Madal- ja Kõrg-Eestiks (Estonica, 2010) Kõrg-Eesti moodustavad kesk-ja idaosa kõrgemad alad, mis on viljakama maa tõttu olnud tihedamalt asustatud. Madal-Eesti moodustab...
mõtteid ja tundeid muutunud ajas ning ruumis.http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/transcoded/e/e3/Markus- I_Am_a_Creator_Not_a_Dictator.ogg/Markus- I_Am_a_Creator_Not_a_Dictator.ogg.360p.webm 6. Fotokunst (ka kunstfotograafia ja fine art fotograafia) on kujutava kunsti liik, mis on loodud peamiselt kunstniku nägemuse väljendamiseks ja mis saavutab oma kunstilise mõjuvuse fotograafia vahenditega. 7. Rahvakunst - on osa rahvakultuurist, mis kunstiloominguna avaldub tarbeesemete ja tööriistade, rõivaste, mööbli ja hoonete (enamasti elamute) vormis ja kaunistustes 8. Rehielamu- Rehielamu oli eestlaste vana traditsiooniline elamu. Rehielamu oli eesti talu tähtsaim hoone. See ehitati esiküljega õue poole ning paiknes sageli otse sissesõidukoha vastas. Rehielamu täitis elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi ning paiguti ka sauna ülesandeid.Ta koosnes kolmest põhiosast: rehetoast,
seatud koorilaule mitmel häälel. 1869. aastal toimunud laulupidu oli stardipauguks uuele rahvalikule koorilaulukultuurile, mis on Eestis populaarne tänaseni. Oma teed jätkas ka rahvapärane seltskonnatants, millel põhineb ka tänapäevane eesti rahvatants ja tantsupeokultuur. Kui toonased koreograafid eestlaste tantse 20. sajandi alguses üles kirjutama asusid, leidus neis ürgsemaid tantsuelemente juba üpris vähe. 20. sajandi rahvusriigis kujundati pärimuslikust rahvakultuurist rahvusromantiline, kunstiliselt korrigeeritud nähtus, millel polnud enam tegelikku sidet oma algse maarahvaliku keskkonnaga. Laulu- ja tantsupidudel kantavad rahvarõivad või seal esitatavad laulud-tantsud võisid põhineda autentsetel algetel, kuid tunnetuslikult olid nad juba midagi uut ja muud. Alles 21. sajandi hakul on noorema põlvkonna eestlastel tekkinud oma muusikaliste juurtega uue suhte otsimise soov. Rahvamuusikat õpitakse ja sellega katsetatakse mitmel moel. Põhiläteteks
19.sajandi keskel võisid talupojad hakata oma talusid päriseks ostma. Oli alanud rahvuslik ärkamisaeg. Talupoegade lastel avanes võimalus omandada kõrgharidust, esimesteks ülikooliharidusega eestlasteks olid Fr. R. Faehlmann ja Fr. R. Kreutzwald, kes lõid hiljem eepose ,,Kalevipoeg". 1917.aastal andis Vene revolutsioon Eestile võimaluse kuulutada välja iseseisvus, järgmise aasta algul loodi Eesti Vabariik. Järgmised 20 aastat said eestlased rõõmu tunda vabadusest ja õitsvast rahvakultuurist. 1939. aastal puhkes Teine maailmasõda. 1940.aastal marssisid Eestisse Nõukogude väed ja okupeerisid maa. Lavastati näidend, mille sisuks oli Eesti ,,vabatahtlik" astumine Nõukogude Liitu. Kümned tuhanded eestlased kas küüditati Siberisse või arreteeriti ja hukati. 1941.aastal tungisid sakslased Balti riikidesse. Saksa okupatsioon kestis Eestis kolm aastat, 1944.aastal okupeeris Nõukogude Liit Eesti teistkordselt. Kümned tuhanded eestlased põgenesid Läände,
· Sihtgrupp: 10 - 12 aastased noored · Noori rühmas 32 (20 tütarlast ja 12 poisslast) · Kasvatajaid 5 (3 naist ja 2 meest) · Toimumise aeg: teisipäeval 1. mai 2012 · Sissepääs: nõiakostüüm ja luud · Toimumise koht: määramata · Sündmuse eesmärk: 1. Arendada loovust ja käsitöö oskust 2. Arendada esinemisjulgust 3. Arendada koostööoskust 4. Arendada füüsilisi võimeid 5. Anda teadmisi eesti rahvakultuurist ja volbripäeva traditsioonidest · Vastutajad ja läbiviijad: sündmust korraldavad organiseerivad huvijuht, kehalise kasvatuse õpetaja, noortekeskuse juhataja ja näiteringi juht, lisaks abistavad korraldajaid kasvatajad. · Teadustajaks on näiteringi juht ja huvijuht 1.1 Päevaplaan 8.00 Äratus 9.00 10.00 Hommikusöök 10.00 - 11.15 Jalutuskäik metsas 11.30 12.45 Võistlused maikrahvi väljaselgitamiseks 13.00 13
Kultuuri areng XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses ·Eesti traditsioonilisest rahvakultuurist oli kujunemas professionaalne rahvuslik kultuur. ·1870. Aastatel algasid ümerkorraldused. Rajati hulgaliselt uusi koole. Vallakool muudeti kõigile kohustuslikuks. ·Üldine õppekava sisaldas kirjutamise, arvutamise ja maateaduse õpetamist. ·Soovijatel oli võimalus jätkata õpinguid kihelkonnakoolides maal ja kreiskoolides linnas. ·Koole varustati uute õppevahenditega ning suurt roll oli eestikeelsete ja Eesti-kesksete õpikute jõudmine koolidesse. C. R
Faktid Austerlased armastavad muide käia nädalavahetustel kuskil kohvikus või weinstubes söömas. Jääb mulje, et enamik neist käibki väljas einestamas. Austerlased on ise lisaks suusatamisele ka väga kõvad mägimatkajad. Võetakse kepp kätte, pannakse tirooli püksid jalga ja minnakse mägedesse. 5 Austerlastele on väga iseloomulik analüüsida oma minevikku. Üks osa Austria rahvakultuurist on kohvikukultuur. Näiteks keskmine austerlane võib päevas ära juua kuni 6 tassi kohvi. Austria on üks metsaderikkamaid maid Euroopas. tähtsaim jõgi on Doonau, mis läbib maad 350 km ulatuses. Kõrgeim mägi on Großglockner (3.797 m) . Kokkuvõte Suurema osa Austria pindalast hõlmab Alpi mäestik. Selletõttu on Austria maastik muidugi meie, tasandikult tulnud inimeste jaoks küllaltki eksootiline
Võrumaal, Mulgimaal, Setumaal, Peipsi ääres, saartel ja Virumaal. . Meil väga heaks näiteks on pidevas arengus laulu- ja tantsupeo traditsioon, mis sai alguse esimese üldlaulupeoga Tartus 1869. aastal. Laulu- ja tantsupidusid korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, mille asutasid Kultuuriministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium. Rahvakunst on osa rahvakultuurist, mis kunstiloominguna avaldub tarbeesemete ja tööriistade vormis, kus materjalina on kasutuses villa, puitu, savi, kivi jne. Helmi Üprus on kirjutanud: Tugeva säilitamise tendentsi kõrval ei ole rahvakunst oma arengu pikkade sajandite kestel seisnud mingis isoleerituses....Rahvakunstil on olnud pidevalt vahendajaid ning kokkupuuteid teiste sotsiaalsete kihtide, naaberkultuuride, kunstistiilide üldise arengukäiguga (Üprus 1969).
* otsustavalt reformiti ka kohtusüsteemi, muudeti maakondade piire ja seati sise ühtne pearahamaks kõigilt meeshingedelt. 17. Nimeta usulisi liikumisi, mis levisid 18. saj Eestis? * Vennastekoguduste liikumine 18. Iseloomusta vennastekogudusi? ( Mis nad olid ja mida endaga kaasa tõid ?) Pietismida seotud hernhuutlaste liikumine. Tõi endaga kaasa: Talupojad rajasid ise kogudusi ja hakkasid peagi oma jõududega palvemaju ehitama. Selle liikumise käigus läks kaduma suur osa rahvakultuurist, teisalt andis liikumine Eestlastele virgutava tõuke, raputas nad üles tardumusest ja tekitas elavat mõttevahetust. 19. Mida ja miks trükiti 18. saj. Eestis kõige enam? Talurahva kalendreid, mis alguses olid vaimuliku sisuga, kuid muutusid ajapikku üha ilmalikumaks, pakkusid mitmesuguseid õpetliku sisuga jutukesi. Hakkasid ilmuma juba ka omaette juturaamatuid, kuid need olid pigem õpetlikud mitte ajaviitelised. 20. August Wilhelm Hupel - Põltsamaa pastor
* otsustavalt reformiti ka kohtusüsteemi, muudeti maakondade piire ja seati sise ühtne pearahamaks kõigilt meeshingedelt. 17. Nimeta usulisi liikumisi, mis levisid 18. saj Eestis? * Vennastekoguduste liikumine 18. Iseloomusta vennastekogudusi? ( Mis nad olid ja mida endaga kaasa tõid ?) Pietismida seotud hernhuutlaste liikumine. Tõi endaga kaasa: Talupojad rajasid ise kogudusi ja hakkasid peagi oma jõududega palvemaju ehitama. Selle liikumise käigus läks kaduma suur osa rahvakultuurist, teisalt andis liikumine Eestlastele virgutava tõuke, raputas nad üles tardumusest ja tekitas elavat mõttevahetust. 19. Mida ja miks trükiti 18. saj. Eestis kõige enam? Talurahva kalendreid, mis alguses olid vaimuliku sisuga, kuid muutusid ajapikku üha ilmalikumaks, pakkusid mitmesuguseid õpetliku sisuga jutukesi. Hakkasid ilmuma juba ka omaette juturaamatuid, kuid need olid pigem õpetlikud mitte ajaviitelised. 20. August Wilhelm Hupel - Põltsamaa pastor
jõuavad nad linnaserva, kus sisenevad võõrasse räämas aeda ning õpilane teeb sinna tule üles, et sooja saada. Vastand eelmisele ooperile õpetaja ei leiagi Luuletaja Maja, mida peab omamoodi pühamuks, ning õpilane peab aitama tal antud oludes toime tulla. Helilooja erakordne meloodiaanne tuleb esile tema paljudes populaarsust võitnud teostes sooloinstrumentidele. Viimastel aastatel on valminud tähelepanuväärseid eesti ja põhjamaade rahvakultuurist inspireeritud kooriteoseid: "Kreegi vihik" (2007) segakoorile ja keelpilliorkestrile põhineb Cyrillus Kreegi poolt kogutud eesti rahvaviisidel "Hümnid Läänerannikult" (2009) segakoorile ja saksofonikvartetile põhineb eestirootsi rahvakoraalidel Tõnu Kõrvits on tuntud ka kui meisterlik populaarmuusika arranzeerija ja orkestreerija. 1998. aastal saavutas ta Eesti Muusikaauhinna parima arranzeerija kategoorias
2. arvestustöö Noor-Eesti, Siuru, Tarapita 1.Rühmitus Noor-Eesti – millal tegutses, liikmed, põhimõtted, tähtsus Tegutses 20. aastate alguses. Loodi 1903.aastal Tartus ja tegutses kuni 1914 aastani. Noore-Eesti liikmed leidsid, et Eesti kirjandus on vanamoeline ja väsinud ning kipub ennast kordama. Tahtsid Eesti kirjandus rikastada nö Euroopa tuultega. Pidasid tähtsaks linnastumisest ning ei arvanud suurt rahvakultuurist. Pidasid rahvuslikku romantismi algeliselt. Enesehinnang oli kõrge ja pidasid end ideaalharitlasteks. Ideaaliks pidasid Liivi ja tõstsid esile Petersoni. Liikmeteks olid Suits, Tuglas, Grünthal-Ridala, J.Aavik, Triik, Linde, K.Mägi, K.Raud. Albumites astus ülesse ka Enno, Haava, Liiv, Under, Oks. Noore-Eesti elavdas Eesti kultuuri, tõstis kirjanduse vormi-ja stiilikultuuri, elavdas kunstielu, tõstis
Kaaluti eesti evakueerumist. Sõja vältel mobiliseeriti Vene armeesse umbes 100,000 eestlast, kellest langes 10,000. 1916. a. lõpuks oli Venemaa sõja pikalevenimise tõttu kokkuvarisemise äärel. Majandus oli ruineeritud, tooraine ja kütusevarud lõppemas. Venemaa nõrgenemine pakkus uusi võimalusi vähemusrahvustele, poolakad taastasid oma riigi 1916 a. 8. Kultuuri areng 19. saj lõpus ja 10. saj alguses Kultuurielus ja hariduses toimus kiire areng, traditsioonilisest rahvakultuurist oli kujunemas professionaalne rahvuslik kultuur. Haridus. Rajati hulgaliselt uusi koole, laienes õpetuse sisu, Vallakool oma kolmetalvese õppeajaga muudeti kõigile kohustuslikuks. Uued õppevahendid: gloobus, arvelaud, seinatahvel. Üha rohkem inimesi püüdis jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks. 1870. aastatel asutati uued gümnaasiumid Tallinnas, Narvas ja Viljandis. Tagasilöögi haridusele andsid venestusreformid. Kohustuslik oli vene õppekeel
Saartel luhti peaaegu ei ole. Eestis on umbes 20 000 ha lamminiite, millest 80% on looduskaitse seisukohast väärtuslikud. Lamminiite majandatakse aga praegu väheselt ja see ohustab nende püsimajäämist. (Sammul, M. jt. 2003) Pärandkoosluste kaitsmine ja säilitamine Kuidas ja miks pärandit hoida? Eesti maarahvale on aga pärandkooslused olnud igapäevaelu loomulik keskkond. Niitude kastesest sülest pärineb suur osa rahvalaule ja muistendeid, ainelisest rahvakultuurist rääkimata. Pärandkooslusi saab säilitada vaid pideva väheintensiivse majandamisega. Ent nende hooldamine ei ole majanduslikult kuigi tulus. Looduskaitsele ja põllumajanduslikule keskkonnale mõeldud vahendite jagamiseks on võimalik välja töötada erinevaid toetusskeeme. Eestis on loodud riiklik toetuste süsteem eesmärgiga katta kaitsealade rohumaadel majandavatele maaomanikele piirangute tõttu saamata jääv tulu.
aastate ajalooteadusse eeskätt vastandmõistena: rahvakultuur vs kõrgkultuur (vrd. analoogsed vastandused: massikultuur/eliidikultuur; vaimulik kultuur/ilmalik kultuur; valitsev kultuur/allutatud kultuur; ametlik kultuur/kontrakultuur jt). • Lähtekoht: oma ajalugu on samuti ühiskonna nn. vaikival enamusel, nendel, kes ei jäta endast üldiselt maha kirjalikke jälgi. • Nn. eliidikultuuri ei ole võimalik mõista lahutatuna rahvakultuurist, sest need mõjutavad teineteist pidevalt, on omavahel nii dialoogilises kui ka konfliktses vahekorras. • Rahvakultuuri ajalugu võimaldab käibele tuua palju uusi allikaid, mis seni oli ära põlatud kui ebaolulised (rahvalik kirjasõna ja pildimaterjal, folkloor, kohtumaterjalid jpm). • Rahvakultuuri ajaloo abil muutub meie teadmine minevikust märksa täielikumaks ja
laulutraditsiooni, mille tsentrum ulatub vanemate nähtuste osas Ida-Virumaalt Kodavereni, lääne pool Jõelähtmeni haarates ka Järvamaa ja jätkudes Lääne-Eesti lõunapoolsemail aladel ning saartel. 13 KASUTATUD KIRJANDUS G. Ränk, Vana eesti rahvas ja kultuur. I. Manninen, Etnograafiline sõnastik, Tallinn, 1993. K. Aluve, Eesti keskaegsed linnused, Tallinn, 1993. J. Kahk jt., Rahvas ja kultuur, 1973. Ida-Virumaa rahvakultuurist, 1992 Vähemusrahvaste kultuurielu Eesti Vabariigis 1918-1940. 14
valge lipp. Petserimaa vene võimu all. Petseri e. Setumaa oli venelaste võimu all keskajast. Seal polnud Balti erikorda, kuulusid algusest peale vene õigeusku. Rahvuslikust liikumisest jäi Petserimaa kõrvale, esimesed seltsid kujunesid alles 20. sajandi alguses. Kooliolud kesised, kirjaoskus madal. Petserimaal püsis külakogukondlik elukorraldus, talude päriseks-ostmist polnud, rahvas kehvemal elujärjel. Kultuuri areng XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul Eesti traditsioonilisest rahvakultuurist hakkas kujunema professionaalne rahvuslik kultuur. Haridus Vallakool oma kolmetalvese õppeajaga muudeti kõigile kohustuslikuks, loodi juurde palju koole. Seega muutus kirjaoskuskool üldhariduskooliks. Kasutusele võeti seinatahvlid, gloobused, harmooniumid. Väga oluline oli Eesti-kesksete õpikute jõudmine koolidesse. Jakobsoni lugemikud jäid paljudeks aastateks algkooli raudvaraks. Paranes õpetajate üldhariduslik ja kutsealane ettevalmistus
Ta annab venelastele lootust, et päästa kodumaa. Samas kujutab ta mõlema poole juhte ja sõdureid inimlikena. Sõja kujutamise kõrval näidatakse aadlike elu sel perioodil. Vm aadel jagunes: 1)pealinna e Peterburi aadel Kuraginite perekond, raha ahned, silmakirjalikud; 2)Moskva e. provintsi aadel Rostovite perekond, perekesksed, ühtehoidvad, siirad, ausad, ei ajanud ainult raha taga, oluliseks olid pere, ideaalid, sisemised väärtused, isamaaarmastus; käitusid lihtsalt, hoolisid rahvakultuurist (valmis lihtrahvaga lõbutsema, rahvakalendri tähtpäevi tähistasid, armastus); 3)Lõssõje Gorõ e maa-aadel Bolkovskite perekond, kinnised, väga lihtsad, pere hoiab kokku, töö tähtis, haridus oluline. Pigem mõtte- kui tundeinimesed. Lapsed pigem austasid kui armastasid isa. Tolstoi ise hindab seda tüüpi inimesi kõige kõrgemalt, ta on ka ise seda tüüpi. Ta leiab, et Vm arenguks on seda tüüpi in rohkem vaja.
autor. Suri 25-aastaselt 1917. aastal toimunud raudteeõnnetuses. Muusikaelu professionaliseerumine Rudolf Tobias, Miina Härma, Artur Kapp, Mart Saar Miina Härma tegevus jääb 19. sajandi lõppu, sest 1903-1911 viibis Kroonlinnas. Kirjutas "Tuljaku", millele üks koori liige sõnad kirjutas, samuti tuli tantsupartii loomise idee koorilr. Olevat olnud helge peaga. Artur Kapp oli Astrahani muusikakooli direktor kuni 1920. aastani. Mart Saar astus avalikkuse ette 1911, ammutas ideid rahvakultuurist. Ilmus esimene heliplaat lauluga "Paistab kevadel ka päikene". Viis oli ühe skulptori vilistatud, sisse laulis üks juudipoiss. Eesti eliitkultuuri arendamist taotlevad haritlasühendused: NOOR-EESTI Noor-Eesti oli ilmselt kõige mõjukam liikumine, mis muretses eestlaste võimaluste eest pääseda Euroopa kultuurirahvaste perre. Eesti tuli integreerida Euroopaga, kuid ei osatud näha seal peituvaid ohte eestlaste alles kujunevale identiteedile.
Hiljem vastandused pehmenesid, rohkem rõhuti dialoogile ja vastastikustele laenudele; kahepooluselise mudeli asemel räägiti mitmepooluselisest mudelist. ☼ hakati uurima seda, kuidas eliitkultuur mõjutab rahvakultuuri (ja ka rahvakultuur saab anda tagasilöögi eliidikultuurile) allikad: ☼ otsiti rahvalike objekte (pilte, tekste, lugusid) – kuid kõige tähtsam on see, kuidas rahvakultuuri esindajad kasutavad neid objekte ☼ eliidikultuuri objektid võivad võtta teise kuju rahvakultuurist kriitika: ☼ keeruline piiritleda (kes kuulub rahvakultuuri?) – hajus ☼ rahva- ja eliitkultuur; kahepooluseline mudel on lihtsustatud ☼ kuidas uurida “vaikivat enamust?” - kas see on võimalik, et see ei ole moonutav ☼ kas ta üldse muutub või on ajatu kategooria Mihhail Bahtin (1895-1975) ☼ alusepanija rahvakultuuri uurimustele ☼ läks NSVL režiimiga vastuollu (ei lubatud töötada suurtes linnades) ☼ 1969. aastal sõitis Moskva ☼ “Dostojevski loomingu probleemid”
vabadussõjas. 1908-09 ; anatoomiamoonutused! RAHVUSROMANTISM (ja sümbolism põhjamaades) Uusromantismi saatus noorte rahvuste kultuuris; rahvuste päritolu ja sünd; Uusaegne kokkukuuluvustunne on keskaegsest vms varasemast veidi erinev ta on olemas tänu spetsiifilistele tingimustele; proffestionaalse kõrgkultuuri osa eneseteadvuses; tuginemine etnilisele päritolule + uus kvaliteet kõrgkultuur kui miski mis ühendab, erineb rahvakultuurist kus loojad ja tarbijad on samad, prof.kõrgkultuuuri loovad spetsialistid.. nende olemasolu on uusaegsete rahvuste kujunemisel määrava tähtsusega. Euroopa rahvuste kujunemise 2 teed: - riigi rahvused (prantsusmaa poliitiline, dünastiline ühtsus mis hakkab looma riiklikult finantseeritud, suunatud kõrgkultuuri) - sugulaslikud hõimud (saksamaa ühine eneseteadvus puudub, on piirkondlikud,
t. selle sisu saab piiritleda suhtes tema vastandpoolusega. Laias laastus saab selle all mõista niisiis lihtrahva kultuuri, "vaikiva enamuse" kultuuri, ajaloolises plaanis sellist kultuuri, mis on olnud eeskätt suuline ja jätnud seega vähe kirjalikke tunnistusi. Aga mis on rahvakultuuri ajalugu? Lähtekoht: oma ajalugu on samuti ühiskonna nn. vaikival enamusel, nendel, kes ei jäta endast üldiselt maha kirjalikke jälgi. 1. Nn. eliidikultuuri ei ole võimalik mõista lahutatuna rahvakultuurist, sest need mõjutavad teineteist pidevalt, on omavahel nii dialoogilises kui ka konfliktses vahekorras. 2. Rahvakultuuri ajalugu võimaldab käibele tuua palju uusi allikaid, mis seni oli ära põlatud kui ebaolulised (rahvalik kirjasõna ja pildimaterjal, folkloor, kohtumaterjalid jpm). 3. Rahvakultuuri ajaloo abil muutub meie teadmine minevikust märksa täielikumaks ja mitmekülgsemaks; meie ajaloopilt ei ole enam tänapäevaste sotsiaalsete eristuste küüsis. Kuidas tekkis? 1960
Bourdieu toonitab: ,,kultuurirevolutsionääride" eesmärgiks ei ole hierarhia kummutamine, vaid positsioonide muutmine selle sees, samas kui välja kogu ülesehitus jääb edasi püsima hierarhilisusele. - Ka kultuuri uurivate teaduste lähtekohaks oli varem (tihti implitsiitselt) just hierarhiline vaade. Ilmes nt. selles, milliseid kultuurinähtusi üldse peeti uurimis väärivaks . suuri kunstiteoseid ja kunsti tunnustatud loojaid, mitte ,,massikultuuri". Ka rahvakultuurist otsiti ,,puhtamaid", ,,väärtuslikemaid" ilminguid, mitte seda mis oli tavapärane ja tegelikult igapäevaelule iseloomulik. Tsenseeriti roppuseid, seda mis oli oletatavalt hilisem kultuuriline laen jne. Ka seda, mis ei sobinud kokku valitsevate teooriate ja arusaamadega rahvusest (jällegi nt. laenud!). - Kaasaegne, Britanniast levinud nn. Cultural Studies (kultuuriuuringud) on sellisest hierarhilisest lähtekohast püüdnud loobuda (nii 1960-70-ndatest alates. CCCS Birminghamis 1964???)
annaabi.ee 
