HERNHUUTLUSE MÕJUD EESTI KIRIKU- JA KULTUURILOOLE Lühiuurimus Sissejuhatus 1720. aastatel sai Saksamaal alguse usu uuendusliikumine, mis rõhutas kõigi kristlaste vendlust, tõeliselt vagasid eluviise, südameheadust ning pühendumist Jumala teenimisele. Liikumist hakati selle sünnikoha järgi nimetama hernhuutluseks. Liikumine laienes üsna jõudsalt tungides luterlikele ja luterlusele lähedaste konfessioonidega naaberaladele (Sveits, Holland, Inglismaa, Skandinaavia maad)1 1730. aastal jõuavad hernhuutlased Balti kubermangudesse, võites kiiresti palju poolehoidjad eelkõige alamkihtide hulgas. Eesti- ja Liivimaal hakatakse rajama ametlikust kirikust sõltumatuid palvemaju, kus koguduse seast valitud jutlustajad viisid läbi teenistusi. Luterlikule kirikule selline isetegevus ei meeldinud ning 1743. aastal vennastekogudused keeleti. Hoolimata kitsendustest ja keeldudest jätkasid paljud kogudused poolsalaja oma te...
Kassinurme hiis Üldinfo · Jõgevamaa, Jõgeva vald, Kassinurme küla · Jõgevalt Tartu poole mööda Piibe maanteed 7 km vasakule pöörates · Kodukoha ligidal 3 km Ajaloolised väärtused · Maaenergia ammutamine maausku esivanemad valisid hiiekohak suurima energiasambaga koha · Kultuuriürituste korraldamise paik muistsed sõjamängud, elustatakse vanu rahvakombeid Ajaloolised väärtused · Muinasasula rajatud 7000 a. tagasi · 11.-12. sajandilt pärit linnus · Legendiline väärtus Kalevipoja säng, silmapesukauss, lingukivi · Pühakoht ohvrikivi ja pühapuud Looduslikud väärtused · Jääaja "vabaõhumuuseum" erinevad pinnavormid viimase jääaja tulemusena · Loodulikud liikumisrajad - suvelmatkamiseks, talvel suusatamiseks · Patjala kõrgendik selge ilmaga näha kuni Tartu telemastini (115 m)
Miks me seda hakkasime tegema? Eesti keele õpetaja viib tegelusi läbi kaks korda nädalas. Tegevus on mänguline. Mängud, laulud, ringmängud Õpitava materjali paneme üles rühma stendile. Sõnavara suurendamine Partner sundimatu vestluseks Lust ja hea tuju Igal asjal oma aeg Projekti põhieesmärk On loodud head suhted kaaslaste ja täiskasvanute vahel väljaspool lasteaiakeskkonda. Töö käigus tutvustada linna rajamist, rahvakombeid. Laps laiendab ja süvendab teadmisi eesti kultuuri kohta. Laps julgeb suhelda eesti keeles. Igal asjal oma aeg Mida me tegime: Piip ja Tuut Mängumaja külastamine Koos hea meil olla Peale igat etendust olid lapsed väga heas tujus. Nad joonistasid klounide portreesid ja kirjeldasid oma elamusi. Aasta lõpus koostasime pildialbumi ja kinkisime selle klounidele. Igal asjal oma aeg Mida me tegime: Nukuteatri külastamine Estonia talveaia külastamine
jaanuar. http://www.miksike.ee/docs/lisa/pidu/joulud/joulud_kauraaresaar.htm Artikkel ajalehest: Meier, J. Jõulukombed. // Postimees, 18.11. 2009. http://joulud.postimees.ee/189631/joulukombed Raamat: Ränk, A. Eesti Etnograafia sõnaraamat. Tln.: Pakett, 1995. 251 lk. Raamat: Berg, E.; Hiiemäe, M.; Jansen; E. Eesti rahvakultuur. Tln.: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. 676 lk. Raamat: Eisen, M.J. Meie jõulud. Tln.: Olion, 1994. 118 lk. Raamat: Haavik, Õ. Eesti rahvakombeid läbi aastaringi. Tln.: Argo, 2006. 116 Tänan kuulamast!
Joonas Hellerma mainis, et kui inimene kaotab emakeelt, ta kaotab osa oma olemusest. Ma nõustun sellega, minu arvates keel määrab meie kultuuri, meie identiteedi, kust me pärit oleme. Kes olid meie vanemad ja esivanemad ning ka meie rahvuse ajalugu. Ma mõtlen, et kui mingi keel sureb ära, siis kõik mälestused, kõik sellest keelest kaob. Selle rahvuse ajaloost juba keegi ei pida/ pea meeles. Või kui inimene kollib teise riiki, paljud inimesed unustavad enda nagu rahvakombeid, õpivad uue keele ning kui elavad teises riigis palju aega, unustavad oma emakeele. On palju näided ka sellest, kui pere kollis teise riiki, seal nad sünnivad lapsi, kohe juba lapse sündimises toimub selle väikese inimese olemuse kaotamine, sest paljudes riikides, kui laps sünnib selles riikis, siis ta kohe saab automaatselt selle riiki kodanikuks. Ning teiseks kaotamiseks on see, et teises riigis lapsed hakkavad õppima mitte vanemate ja tegelikult oma
lillelõhnalist asjandust sööma ei lähe. Jääb vaid loota, et Kivirähk jutustab meile edasi ka detsembri, oktoobri ja kes teab, võibolla ka järgnevate kuude seikluseid juba tuttavaks saanud külarahva elus. Samuti annab tunda väike keelekasutuslik apsakas. Arvata võib, et 300 aastat tagasi ei esinenud veel nii mõningaid ebatsensuursed väljendeid. Üldjoontes võib siiski julgelt väita, et "Rehepapp" on kirjutatud rahvakombeid läbi ja lõhki tundva mehe poolt. Kivirähk on teinud suurepärase töö kirjeldades kõikvõimalikke talitlusi, toiminguid ja traditsioone, mis on kahjuks enamikule meist uue aja autode, lennukite, mobiilide ja veekeetjate õnnelikele omanikele unustuste hõlma vajunud. Seepärast ongi igati kasulik see raamat kätte võtta ja lugedes esivanemate värvikasse igapäevaellu tagasi vaadata.
Looduse, muististe ja tervise rajal on võimalik tutvuda mitmekesise loodusega, nautida kauneid vaateid vooremaastikule. Looduraja äärsed taimed on etiketeeritud. Esivanemate kaitserajatisega saab tutvuda linnuse maketil. Ainukordselt huvitavad veesilmad on andnud aluse paljudele legendidele. Sellest lähtuvalt on kavas sinna kujundada mütoloogia teemapark. Praegu on Kassinurme noorte ajaloohuviliste- sõdalaste lemmikkoht, kus korraldatakse muistseid sõjamänge, elustatakse vanu rahvakombeid ja tähistatkse rahvakalendri tähtpäevi. Suvisel ajal toimub seal vilgas ehitustegevus, kus meistrite käeall valmib osa linnuse-ja mulderajatistest. Selle tegevuse jälgimine on turismiväärtuse lisaväärtuseks. Kaitsealal tegutseb Mokko turismitalu. Igal aastal lisandub midagi uut. Pidevalt hooldatakse linnamäge, korrastatakse rajatisi, korraldatakse folklooripidusi, õues õppimist, muinsuskaitse õppepäevi, sportlike üritusi. Ettevõtmisi on toetanud Jõgeva vallavalitsus,
pikkamööda kinnistuma täpsele kuupäevale. Eestis algatas traditsiooni tähistada hingedepäeva Eesti Muinsuskaitse Selts 1980. aastate lõpul. Suhteliselt nooruke traditsioon on püsima jäänud ja järjest enam võib linnas sel õhtul akendel küünlaid põlemas näha. Surnuaiad nii maal kui linnas aga on valged seal põlevatest tulukestest. Kasutatud kirjandus: ,,Rahvakalendri tähtpäevi" Mall Hiiemäe ,,Pühad ja kombed" Piret Õunapuu ,,Eesti rahvakombeid läbi aastaringi" Õie Haavik HINGEDEAEG JA HINGEDEPÄEV TÖÖLEHT NR 2 Harjutus 1 Tõmba õigele vastusele ring ümber. 1. Hinged liiguvad tavaliselt a) üksikult b) hulgakesi koos 2. Hingedeajal on Eestimaa ilm olnud läbi aegade a) päiksepaisteline ja soe b) uduvihmane ja tuuline c) külm ja lumine 3. Milline roog ei tohtinud hingede jaoks valmis pandud laualt puududa a) sõir ehk kohupiimajuust b) hapukapsasupp
kujutlusvõimet seostuvad nende maailma ja mõtlemisviisiga(samas :91). Lastekirjandusega kursis olek pakub vanemalegi üsna palju. Selle vahendusel on hõlpsam sisse elada lapsemaailma ning suuta mõista oma lapse mõttekäike ja käitumismotiive(Talts&Tilk 1997:83). 14 2.5. Peretraditsioonid Perekond ja peretraditsioonid on olulised iga inimese elus. Laps, kes kasvab keskkonnas, kus hoitakse au sees rahvakombeid, kus pööratakse üksteisele tähelepanu, kus tuntakse rõõmu ühisettevõtmistest, areneb kaasinimesi ja kultuuri mõistvaks. Läbi peretraditsioonide õpib ta hindama vanu rahvakombeid, austama seda, mis on läbi aegade olnud eestlastele püha. Õpib olema viisakas, teisi arvestav, vastutav. Lapsevanemate poolt loodud perekultuur hõlmab kõike traditsioonilist perekonnas. Läbi perekultuuri kujundatakse lapses õiged tõekspidamised, hoiakud ja väärtushinnangud. Läbi
vennad, onu, tädi (laienenud pere) või siis terveid sugulaste perekondi: poegade perekonnad, vendade-õdede perekonnad, isa perekond (liit- ehk suurpere). Ühist tegevust kooskõlastasid peremees ja perenaine (peamiselt naistetööd) ning teised sugulased pidid neile töödes ja toimingutes alluma. Peale pererahva võis peredesse kuuluda palgalist sulasrahvast. (Jansen 2007:279-280, Karilatsi aeg 2010) Mitme põlve kooselu võimaldas vanematel rahvapärimust, käsitööoskusi ja rahvakombeid noorematele põlvkondadele edasi anda, kindlustades ühtlasi rahvakultuuri edasikandumise. Talupere käsutuses oli maavaldus ehk talu, mida ta haris ja mille eest mõisale renti maksis ja tegu tegi. Sellelt maatükilt saadi vajalikud toiduained ja tooraine riietuse ja jalatsite jaoks, mis talus valmistati, nagu ka suurem osa vajaminevatest tööriistadest ja tarbeesemetest. 18. saj teisest poolest peale õpetati lastele kodus ka lugemine selgeks. Niisiis oli talupere kuni 19
Gauguini ema oli peruu päritoluga, isa prantsuse ajakirjanik, mistõttu elas ta lapsepõlves mõnda aega Peruus. Lapsepõlvemälestuste olnud kauged maad meelitasid teda ka hilisemas elus. kuna ta oli sattunud võlgadesse, tal puudus tunnustus ja oli probleeme ka naise ja naise sugulastega, sõitis ta Tahhiitile, hiljem Markii saartele, kus elas kuni surmani ja vaid mõne korra käis Prantsusmaal, kuhu jäänud perekonnaga sidusid teda vaid võlad. Tahhiitil maalis loodust ja rahvakombeid: "Oled Sa armukade?" (1892), "Vestlus" (1891), "Surnute vaim on valvel" (1892). Tahhiitil tehtud teosed ei ole ainult omapärased maalikunstis, vaid ka kunstniku äge protest Prantsuse kolonialismi vastu Okeaanias. 1903 aastal mõistet talle 3 kuud vanglakaristust ja 500 franki trahvi tahiitilaste "ässitamise" eest kohaliku kuberneri vastu. Karistust ta aga kanda ei saanud, kuna suri kolm päeva peale selle määramist.
1 TALLINNA ÜLIKOOL Kunstide Instituut Tööõpetuse osakond Jekaterina Kudenko KUKKB13 EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED Essee Juhendaja: Tiia Artla Tallinn 2013 2 Sisukord TALLINNA ÜLIKOOL.......................................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Eestlaste vanad jõulukombed................................
saksa teatris, hiljem Riias, Hamburgis, Dresdenis. Ta kirjutas esimesed eestikeelsed näidendid, osales nende lavaseadmisel ja mängis peaosi. Tallinna saksa teatri repertuaari võeti aegamööda järjest rohkem eestikeelseid näidendeid, mida mängiti saksakeelsete näidendite vahel või järel. ( Tollased teatriõhtud koosnesid tavaliselt mitmest erinevas zanris lavateosest.) Enamasti tutvustasid nees lavastused eestlaste keelt ja rahvakombeid ning olid mõeldud eksootilise materjalina mitte- eestlastest vaatajatele. Temaatika on aimatav juba pealkirjadest: pantomiim ,,Jaaniõhtu Mustjõel", lühinäidendid rahvalaulu ja tantsuga ,,Liso ja Ado, ehk se kawwal peigmees", Liso ja Ado kichlatusse pääw", Talgo taggatip ehk peaparrandaminne". Oma loomult need katsetused üsna juhuslikku laadi ega arenenud järjepidevaks sündmuste reaks, seega ei mõjutanud eriti ka eesti teatri tulevikku. Teatritegevus Tartus 18. ja 19. sajandil
Faehlmanni müüdid-Koit ja Hämarik, Kreutzwaldi ennemuistsed jutud) ja Rändava järve muistendi motiivid. 17. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Avaldas ajakirjanduses folklooriteemalisi artikleid, kutsus inimesi üles rahvaluulet jagama ja väärtustama. Rõhutab rahvaluule olulisust rahvusluse seisukohalt, hariduse seisukohalt (silmaring, pedagoogiline väärtus), esteetilist vaatepunkti. Kutsub üles koguma murdekeelt, rahvaluulet, jagama rahvakombeid ja rahvausundit. Läbi selle leidis ta umbes 1400 kaastöölist kelle materjale ta uuris ja mille kohta andis leheveergudel ka tagasisidet. Kogus kaastööd köidetesse. Avaldas kogumisaktsiooni varal rahvaluuleteoseid. 18. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? Võttis rahvaluulet osana ajaloost. 19. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat.
ö kommi nuruvad. Eestlaste rahvakalendri päevad on kõik seotud maarahva tegemistega, neil päevil läbi viidavad kombed on seotud ikka kas põllutöödega või kariloomadega. Meil on ka mitmed uued tähtpäevad, mis on seotud meie riigile oluliste sündmustega, mil me heiskame riigi lipu ja tunneme uhkust ja rõõmu oma kodumaa üle. 18 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Õie Haavik. Eesti Rahvakombeid läbi aastaringi. Tallinn, 1996. 122 lk 2.Matthias Johann Eisen. Meie jõulud. Tallinn, 1994. 118 lk 3.Jennifer Cole. Tähtpäevade aastaring. 2007, 160 lk. 4. Koostaja Anneli Sihvart. Targu Talita Raamatukogu. Tähtpäevi läbi aastasadade. Tallinn, 2000, 104 lk 19
Hiljem pühendas ta töö kõrvalt tuntavalt aega ka ajalookirjutusele, ajaloohuvi oli tal tekkinud juba Saksamaal. ·Johann Christoph Brotze- 1742-1823. Oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu- uurija. Ta kogus üle kogu Liivimaa rahvalaule, kirjeldas kombeid ning joonistas üles inimeste eluolu, rahvariideid, muinas- ja kultuurimälestisi. Brotze kogutud materjal aitab tänapäeval mõista 18. sajandi lõpu Liivimaa eluolu, rahvakombeid ja -kultuuri. ·Barokk- vt eelmine peatükk. ·Varaklassitsism- Nimetuse "varaklassitsism" on Saksa eeskujudel saanud kogu periood enne 18.-19. sajandi vahetust. Tartu raekoda. Toompea loss. Väga mitmed mõisad. ·Vennastekoguduste liikumine- Hernhuutlus ehk vennastekoguduste liikumine ehk vennastekogudusliikumine on 18. sajandist Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine. Tegelesid aktiivselt misjonitööga.
Vennastekogudused avaldasid mõju rahvuslikule liikumisele. Mõjutasid kirjakultuuri, hernhuutlaste jaoks oli oluline kirjalik asjaajamine. Koguduse päeviku pidamine. Esimest korda tekkis kirjaliku tegevuse vajadus talupojal. Usukirjandus, usutekstide ümberkirjutamine. Hernhuutlased on kujundanud eestlaste muusikalisi harjumusi – koorilaul ja puhkpillimuusika. Negatiivse märgina on vennastekoguduste võitlus rahvausu vastu, taunisid kõike, mis puudutas muistseid rahvakombeid. Seal, kus oli levinud hernhuutlus, seal on rahvaluule kogujatel tegevus raskem. Hernhuutlaste võitlus rahvausundite vastu oli üsna efektiivne. Teoloogiline ratsionalism Valgustusega seotud. Euroopas valgustusliikumist on olnud mitmes variandis. Kogu Euroopa ulatuses Prantsuse valgustus. Prantsuse valgustus oli katoliku kiriku vastu väga kriitiline, Saksa valgustus aga mitte. Valgustus Balti provintsides levis eelkõige Saksa variandis
9. Eesti proosakirjanduse tekkimine (F. W. v. Willmann, F. G. Arvelius jt). Eestikeelse jutukirjanduse alged avalduvad A. Thor Helle / E. Gutsleffi keeleõpiku (1732) dialoogides, vennastekoguduse liikumisega seotud pastorite ja jutlustajate loomingus. Varasem jutukirjandus enamuses tõlkemuganduslik. Saksamaalt pärit, hernhuutlike vaadetega Urvaste pastor Johann Christian Quandt koondas enda ümber vagatsevaid talupoegi, rajas kiriku lähedale palvemaja, mõistis hukka rahvakombeid, andis välja 1741. aastal esimese eestikeelse hernhuutliku lauluraamatu. Saksamaalt pärit vagadusjuttude tõlgetega alustas omamoodi eestikeelset jutukirjandust. Quandt andis välja 1737. aastal mõne vagadusjutu tõlke ja kirikulaulude raamatu. Quandti lugemistes on ilukirjanduslik element olemas, varaseimad tõlkejutud eesti keeles. Pealkirjata ja tiitelleheta on säilinud ,,Hansu ja Mardi jutt" (1739) - mis samuti õhutab vaimuliku kirjanduse lugemisele.
96 Nõukogude võimu esimesed aastad. Õpetaja tassis lapsi üle jõe kooli, mis asus hobusetallis. Rikkad naerisd tema üle. Õpetaja rääkis vaimutunult Leninist. Kurvastas Lenini surma üle. Kirjanik ülistas õpetaja isikus revolutsioonile pühendunud kommunisti. jutustus ,,Ema põld". Selles räägivad omavahel põld ja ema Tolgonai. Viimane oli kaotanud sõjas mehe ja kolm last, ent see polnud murdnud tema tahet. Jutustus ,,Hüvasti Gulsara", milles kujutatakse kirgiisi rahvakombeid, nimetati vene kirjanike poolt 1966. aasta parimaks raamatuks. Teised kirgiisi kirjanikud olid T. Ajtmatovile edule kadedad. Näiteks T. Sõdõkbekovi arvates ei vastanud mitmed jutustuste detailid tegelikusele. Populaarsus olevat seletatav sellega, et kriitikud on vaimustunud idamaisest eksootikast. Veel kritiseerib sama kirjanik, et jutustused pole kirgiisi keeles. Ajtmatovile edu vundamendiks oli A.Tokombajevi, T.Sõdõkbekovi, A.Osmonovi (kirgiisi lühivormi pioneerid 1930
annaabi.ee 
