esinduskogu Valitsuskoalitsioon-erakondade liit Opositsioon-erakonnad,mis ei kuulu valitsusse ja kes peavad valitsuse puudusi esile tuua Riigikogu-EV parlament(101 liiget,4 a..) Lihthäälte enamus-kui kohalolevatest hääletavad poolt rohkem kui vastu Koosseisu häältenamus-kui poolt hääletab vähemalt 51 liiget Kvoorum-istugil vajalik oslejate arv,et see oleks otsustusvõimeline Eelnõu-seaduse projekt(parlamendile arutamiseks esitatud) Riigikogu liige-valimistel valitud ametlik rahvaesindaja Saadikupuutumatus-õigus Riigikogu liiget ainult Riigikogu nõusolekul kriminaalvastustusele võtta President-esimees,riigipea,igas riigis erineva võimuga Veto-presidendi õigus vastuvõetud seadus kuulutamata jätta Valimiskogu-presidendi valimiseks moodustatud kogu(kohaliku omavalitsuse esindaja ja Riigikogu liige) Valitsus-riigi kõrgeim täidesaatev organ(koosneb ministritest) Peaminister-valitsuse juht Minister-valitsuse liige Kantsler-valitsusametnik
rooma sõjaväest , kuid kellel puudusid patriitsidega võrdsed õigused . vabariik riigikord , kus riiki valitsevad ametnikud valib rahvas . senat suursugustst meestest koosnev nõukogu , mis otsustas kõiki tähtsamaid asju Rooma vabariigis ja mille otsused olid kõikidele kohustuslikud . konsul kõrge riigiametnik ( roomas oli neid 2 ) , kes lisaks senaatoritele juhtis ka Roomavabariigi elu rahvatribuun rahvaesindaja , kelle pleibeid oma huvide kaitsmiseks igal aastal valisid ja kellel oli õigus ühistada konsulite ja senatite otsuseid , kui need bleibeidele kahjulikud olid . leegion roomlaste peamine väeüksus , mis koosnes enamjaolt raskerelvastuses jalaväelastest , ratsaväelistest ja kergerelvastuses võitlejatest kokku umbes 5000 meest . Via Appia kuulus tee , mis ühendas Roomat ja Capua linna .
lihthäälte enamus- kui esinduskogu kohalolevatest liikmetest hääletab poolt rohkem kui vatu koosseisu häälteenamus- kui poolt hääletab üle poole esinduskogu koosseisust, saadakse vähemalt 51 häält 101-st kvoorum- istungil või koosolekul osalejate arv,millest piisab et koosolek või istund oleks otsustus võimeline eelnõu- seaduse projekt ,mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks esitatud Riigikogu liige- Riigikogu valimistel valitud ametlik ja volitatud rahvaesindaja, üks parlamendi 101 liimest saadikupuutumatus- õigus Riigikogu liiget ainult Riigikogu nõusolekul kriminaalvastutusele võtta president- riigipea , kelle võim on riigiti väga erinevad veto- riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse välja kuulutamata jätta või selle jõustumine edasi lükata valimiskogu- Riigikogu liimetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest Vabariigi Presidendi valimiseks moodustatud kogu
Riigikogu liikme mandaat, õigused ning piirangud (Riigikogu liikme staatuse seadus) · Riigikogu liige on sõltumatu; Ta täidab rahvaesindaja ülesandeid kooskõlas põhiseaduse, seaduste, avalike huvide ja oma südametunnistusega; Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis. Riigikogu liige ei tohi oma volituste ajal olla ametikohal ega täita ülesandeid, mis on vastuolus võimude lahususe põhimõttega või võivad muul viisil põhjustada Riigikogu liikme tegevuses huvide konflikti. . Riigikogu valimiste üldkirjeldus
Toomas Hendrik Ilves on abielus meditsiiniharidusega Evelin Int-Lambotiga, kelle armastusest on sündinud neile tütar Kadri Keiu (2003). Kuid mehe eesmisest abielust psühholoog Merry Bullockiga on tal lapsed Luukas Kristjan (sündinud 1987) ja Juulia Kristiine (1992). Luukas Kristjan õpib küll isa eeskujul Ameerikas, kuid hoopis Stanfordi ülikoolis ning filosoofiat. Toomas Hendrik Ilves on Eesti eelmiste presidentide kõrval noor, sümpaatne, muheda naeratuse ja kikilipsuga rahvaesindaja. Viimast (kikilipsu) võib isegi tema tunnusmärgiks pidada. Hoolimata rahva rahulolematusest Eesti majanduses, on just tema jäänud kindlaks, säilitanud selget meelt ning realistlikku taju, kuna sellist majanudkasvu, mis meil veidi aega tagasi oli, pole enam oodata. Eesti esindamisega saab ta samuti laitmatult hakkama. Ilvese seljas olen tihti näinud mulgi kuube ning just sellised pisiasjad teda meelde tuletavadki
viigid(seisid parlamendi õiguste eest ja taunisid absolutismi ilminguid ning kaitsesid vabakaubanduse põhimõtet, liberaalid). Parlamentarismiks muutub poliitiline süsteem siis, kui riigi juhtpositsioonide jagunemine sõltub jõudude vahekorrast parlamendis. Peaminister peab omandama parlamendi enamuse toetust. Majoritaarne valimissüsteem – maa on jagatud valimisringkondadeks ning igast ringkonnast valitakse parlamenti vaid üks rahvaesindaja („võitja võtab kõik“) Ülemkoda ja alamkoda 2) Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad (lk 210-225) võimulolek ja langus, Viini kongress Valgustussajand: 18.saj. valgustusfilosoofia – oli renessansiajastu ja humanismi loomulikuks jätkuks, taotles ühiskonna korraldamist ning arendamist mõistuspäraselt ja ratsionaalselt. Valgustusideed said alguse Inglismaalt, oluline oli ka Rene Descartes´i ratsionalistliku (teadus)filosoofia mõju
autoritaarseks või totalitaarseks (autokraatiaks). 4) millega põhjendati absolutistlikku valitsemisviisi? - Öeldi, et kuningas sai oma võimu jumalalt 5) millised ühiskonnagrupid olid kuninga toetajad? Linnakodanikud ja lihtrahvas 6) Kes oli absolutismi rajaja Prantsusmaal ja kuidas ta suutis riigi keskvõimu tugevdada? - Kardinal Richelieu absolutsismi rajaja Prantsusmaal, ta usus. Et kuningas on Jumalast määratud rahvaesindaja ja et kuningal on seetõttu ka ülim võim ilmalike asjade korraldamisel. Alastes 1624.aastast asus ta kehtestama poliitilist süsteemi. Mille tulemusel kujunes välja poliitiselt ja administratiivselt ühtne Prantsusmaa. Tema tegevust võib käsitleda kui Jumala käsu täitmisena. Richelieu loodud tervet Prantsusmaad hõlmavat absoluutset monarhiat tuleb vaadelda kogu Lääne-Euroopat haaranud poliitilise arengu taustal, kusjuures
Väejuhtidest räägib nii Napoleonist kui Kutuzovist. Viimast on ta kujutanud sooja lihtsa inimesena, kelle eesmärk pole võimu saavutamine ja oma nime jäädavustamine, vaid Venemaa päästmine. Oma sõjaplaanide koostamisel lähtubki ta sellest kaugemast eesmärgist, ei pea vajalikuks saata mehi mõttetusse surma, kus juba eeltingimused vene vägedele on halvad. Ta leiab, et Moskva tuleb maha jätta. Ta väljendab patriotismi. Napoleon kehastab uuenduslikku ja vabastavat kuju, ei ole rahvaesindaja, vaid egoistlik ja individualistliku elulaadi esindaja. Raamatus on tegemist ka kõrgaadlike hulka kuuluva perekonna Rostovitega, kes kehastavad kõiki positiivseid väärtuse aadlike puhul. Eelkõige perekondlikud suhted (armastus, hoolivus, mõistmine, toetamine) ja samalajal ka loomulikkus, siirus. Teiselt poolt ka suuremeelsus, külalislahkus, rahast ei hoolita. Sellega tegelemine on väiklane ja alandav. Nt pereemalt tahab keegi laenata raha, aga pereema omakorda laenab seda, et anda
moodustatud. Nimekirja eesotsas olevad saavad kogutud mandaadid Osalusdemokraatia- demokraatia vorm, mida isel. Rahva huvi poliitika vastu.Rahvas kaasatakse otsustusprotsessi, kattub otsese demokraatiaga Enamusvalitsus- kui üks erakond kogub enamuse valijate häältest, moodustab ta üksinda valitsuse Vähemusvalitsus- valitsuse mood, erakonnad, kes ssaid vähem hääli, st neil ei ole parlamendi enamuse toestust Kuidas mina, kui rahvaesindaja kõrgemat riigivõimu kannan: Võimu kannan üksikisikuna läbi Riigikogu, KOV ja Euroopa Parlamendi valimiste ja läbi referendumi Demokraatlike valimiste tunnused: 1. Valimised on vabad e valimistel on vaba konkurents 2. Valimised on üldised, st valida võivad kõik hääleõiguslikud kodanikud 3. Valimised on võrdsed e ühetaolised st kõigil häältel on võrdne kaal 4. Valimised on otsesed st valija annab oma hääle otseselt kas
organisatsioonidesse"[7], olid need organisatsioonid kõik riigi poolt kontrollitud ja riik ise oli poliitiliselt kontrollitud ainsa lubatud partei Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei poolt, mille kohalik allorganisatsioon oli Eestimaa Kommunistlik Partei. ,,Riigi mastaabis kamandas keskkomitee büroo. Siis tuli ministrite nõukogu, siis oli tükk tühja maad, ja siis tuli Ülemnõukogu Presiidium kui nominaalne rahvaesindaja, kel tegelikult mingit võimu ei olnud. Kadriorg sai kõige viimasena teada, milline riigieelarve Ülemnõukokku kinnitamiseks läheb." " Indrek Toome, EKP Tartu Linnakomitee esimene sekretär (19781984), " [8]" Eesti NSV territoorium, haldusjaotus ja piirid Eesti NSV territoorium 1940. aastal Eesti NSV territoorium jäi kuni 1945. aastani kattuma Eesti Vabariigi territooriumiga. 1945. aastal kehtestati
avalik-õiguslik riigiteenistuja; kodanikke ei saa sundida täitma võimuesindajate põhiseaduse- ja seadusevastaseid korraldisi. Kõrgemate organite süsteemi rajas Ps parlamentliku vabariigi ja parlamentarismi printsiibile. Riigivõimu kasutamine kodanikkude suhtes on rajatud demokratismi alusele. Asutava Kogu Ps-e olulisemaks puuduseks oli kogu riikliku võimu keskendumine Riigikogu kätte, kes olles küll nimeliselt rahvaesindaja, tõeliselt juhtis rahva saatust absolutistliku peremehena. Peremeest etendavate erakondlikkude saadikute käsitsemisel Ps-e õilsad formaaldemokraatlikud põhimõtted madaldusid peagi erakondade huvipõhimõtteiks. Põhiseaduslik formaaldemokraatia ei arenenud mitte sotsiaaldemokraatiaks riigiõigusteaduslikus mõttes, vaid moondus erakondade staapidest juhitud rahvavõõraks kaukademokraatiaks
Eesmärk viia ellu Eesti välispoliitilised eesmärgid ja tutvustada Eestit välismaal Välisdelegatsioon - teeb koostööd parlamentaarsete ühendustega nt NATO Parlamentaarne Assamblee, Balti, OSCE Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee. 17. Iseloomustage Riigikogu liikme staatust (õigused, kohustused, piirangud, garantiid jne). enne kohustuste täitma asumist annab ametivande RK liige on sõltumatu täidab rahvaesindaja ülesandeid kooskõlas PS ja oma südametunnistusega EI OLE seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest ei saa võtta vastutusele ei või takistada tema ül täitmast ei tohi olla üheski muus riigiametis volituste ajaks vabastatud kaitseväeteenistuse kohustusest 18. Kirjeldage Riigikogu istungite struktuuri: kes saavad osa võtta, sõna võtta, ettekannetega esineda jne.
RK parlamendirühmad - tõhustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. Eesmärk viia ellu Eesti VP eesmärgid ja tutvustada Eestit välismaal. Välisdelegatsioon - teeb koostööd parlamentaarsete ühendustega nt NATO Parlamentaarne Assamblee, Balti, OSCE Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee. 13. Iseloomustage Riigikogu liikme staatust (õigused, kohustused, piirangud, garantiid jne). Enne kohustuste täitma asumist annab ametivande. RK liige on sõltumatu, täidab rahvaesindaja ülesandeid kooskõlas PS ja oma südametunnistusega. Ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest, ei saa võtta vastutusele, ei või takistada tema ül täitmast, ei tohi olla üheski muus riigiametis, volituste ajaks vabastatud kaitseväeteenistuse kohustusest. 14. Kirjeldage Riigikogu istungite struktuuri: kes saavad osa võtta, sõna võtta, ettekannetega esineda jne.
sõltumatult ja oma südametunnistustest lähtuvalt. 44. Vastutamatus (indemniteet) – mõiste ja tähtsus PS §62 Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites. Eesmärk kaitsta ühelt poolt Riigikogu liikme sõna- ja otsustamisvabadust ning teiselt poolt vaba poliitilist debatti parlamendis. Et rahvaesindaja saaks oma mandaati teostada, 12 peab tal olema võimalus esitada ettepanekuid, arvamusi ja hinnanguid (sealhulgas kriitikat). See võimalus ei oleks täielikult tagatud, kui Riigikogu liiget saaks tema sõnade eest vastutusele võtta. 45. Puutumatus (immuniteet kitsamas tähenduses) – mõiste ja tähtsus PS § 76 Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult
See loob õiguslikud eeldused, et Riigikogu liige saaks täita oma ametiülesandeid vabalt, sõltumatult ja oma südametunnistustest lähtuvalt. 44. Vastutamatus (indemniteet) mõiste ja tähtsus PS §62 Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites. Eesmärk kaitsta ühelt poolt Riigikogu liikme sõna- ja otsustamisvabadust ning teiselt poolt vaba poliitilist debatti parlamendis. Et rahvaesindaja saaks oma mandaati teostada, 12 peab tal olema võimalus esitada ettepanekuid, arvamusi ja hinnanguid (sealhulgas kriitikat). See võimalus ei oleks täielikult tagatud, kui Riigikogu liiget saaks tema sõnade eest vastutusele võtta. 45. Puutumatus (immuniteet kitsamas tähenduses) mõiste ja tähtsus PS § 76 Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult
pelgalt kulissiks rahvakoosolek kodanike kokkutulek riigiasjade arutamiseks, seal valiti endi seast nõukogu liikmed ja ametnikud, kelle ülesanne oli korraldada riigiasju rahvakoosolekute vahepeal Rahvasteliit Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö; tegutses 1920 1946, ÜRO eelkäija rahvatribuun rahvaesindaja, kelle plebeid oma huvide kaitsmiseks igal aastal valisid ja kellel oli õigus tühistada senati või konsulite otsus, kui see oli plebeidele kahjulik rahvuslik liikumine rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine rantjee ainuüksi laenuprotsentidest või väärtpaberituludest elatuv isik rantso loomakasvatusfarm Ameerikas rassism maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust
kus demokraatia oli pelgalt kulissiks rahvakoosolek kodanike kokkutulek riigiasjade arutamiseks, seal valiti endi seast nõukogu liikmed ja ametnikud, kelle ülesanne oli korraldada riigiasju rahvakoosolekute vahepeal Rahvasteliit Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö; tegutses 1920 1946, ÜRO eelkäija rahvatribuun rahvaesindaja, kelle plebeid oma huvide kaitsmiseks igal aastal valisid ja kellel oli õigus tühistada senati või konsulite otsus, kui see oli plebeidele kahjulik rahvuslik liikumine rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine rantjee ainuüksi laenuprotsentidest või väärtpaberituludest elatuv isik rantso loomakasvatusfarm Ameerikas rassism maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust
kus demokraatia oli pelgalt kulissiks rahvakoosolek kodanike kokkutulek riigiasjade arutamiseks, seal valiti endi seast nõukogu liikmed ja ametnikud, kelle ülesanne oli korraldada riigiasju rahvakoosolekute vahepeal Rahvasteliit Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö; tegutses 1920 1946, ÜRO eelkäija rahvatribuun rahvaesindaja, kelle plebeid oma huvide kaitsmiseks igal aastal valisid ja kellel oli õigus tühistada senati või konsulite otsus, kui see oli plebeidele kahjulik rahvuslik liikumine rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine rantjee ainuüksi laenuprotsentidest või väärtpaberituludest elatuv isik rantso loomakasvatusfarm Ameerikas rassism maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust
Riigikogu liikmel on õigus pöörduda arupärimisega Eesti panga presidendi või Eesti panga nõukogu esimehe poole. 16. Riigikogu 16.1. Vaba mandaat, vastutamatus, immuniteet Vaba mandaat PS § 62. Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste ees Riigikogus või selle organites. Riigikogu liikme staatuse seaduse § 17: Vaba mandaat (1) Riigikogu liige on sõltumatu. Ta täidab rahvaesindaja ülesandeid kooskõlas põhiseaduse, seaduste, avalike huvide ja oma südametunnistusega. (2) Riigikogu liiget ei või kohustada Riigikogust tagasi astuma. Vaba mandaadi alaprintsiipideks on põhiseaduses indemniteet ehk vastutamatus (PS § 62 teine lausepool), immuniteet ehk puutumatus (PS § 76) ja ametite ühildamatuse põhimõte (PS § 63). Parlamendiliikme immuniteedi all mõistetakse parlamendiliikme erilist seisundit seoses tema õigusliku vastutusega.
selline süsteem ka ei kukkunud. Nüüd aga on süsteem välja kujunenud ning selle muutmisest ei ole huvitatud ükski osasüsteem, välja arvatud ohvrid, aga et ohvritel pole tähtsust, siis muutub kuriteo ohver uurimise ja/või kohtupidamise käigus veel kord ohvriks emotsionaalsete-moraalsete üleelamiste mõttes. 14 / 20 Tallinna Sadama altkäemaksukaasuse uurimist kokku võttes nentis rahvaesindaja Artur Talvik hiljuti, et Eestis eksisteerib poliitiline korruptsioon ja et sellega peab tõsiselt võitlema (Kaja Koovit: "Tallinna Sadama juhtum kas tuleb riigifirmade juhtimise uus ajajärk?" EPL 15. 06. 2016). Ent Eestis eksisteerib ka juriidiline korruptsioon, aga sellega ei julge võidelda keegi peale Kaur Kenderi, kuigi taastatud iseseisvuse aja seadusloome kohta on Tiit Made ütelnud: "Seadusi tehti sageli just täpselt nii, nagu see isiklikku tulusaamist silmas pidades vajalik oli
Väejuhtidest räägib nii Napoleonist kui Kutuzovist. Viimast on ta kujutanud sooja lihtsa inimesena, kelle eesmärk pole võimu saavutamine ja oma nime jäädavustamine, vaid Venemaa päästmine. Oma sõjaplaanide koostamisel lähtubki ta sellest kaugemast eesmärgist, ei pea vajalikuks saata mehi mõttetusse surma, kus juba eeltingimused vene vägedele on halvad. Ta leiab, et Moskva tuleb maha jätta. Ta väljendab patriotismi. Napoleon kehastab uuenduslikku ja vabastavat kuju, ei ole rahvaesindaja, vaid egoistlik ja individualistliku elulaadi esindaja. Raamatus on tegemist ka kõrgaadlike hulka kuuluva perekonna Rostovitega, kes kehastavad kõiki positiivseid väärtuse aadlike puhul. Eelkõige perekondlikud suhted (armastus, hoolivus, mõistmine, toetamine) ja samalajal ka loomulikkus, siirus. Teiselt poolt ka suuremeelsus, külalislahkus, rahast ei hoolita. Sellega tegelemine on väiklane ja alandav. Nt pereemalt tahab keegi laenata raha, aga pereema omakorda laenab seda, et anda
seetõttu rahvaesindusest eemaldatud. Samuti tuleneb vaba mandaadi põhimõttest, et Riigikogu liige ei ole seotud valimiste eelsel ajal antud lubadustega. 44. Vastutamatus (indemniteet) – mõiste ja tähtsus Riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus ja selle organites (PS § 62). Selle on põhimõtte eesmärk on tagada, et: Riigikogu liige saaks täita rahvaesindaja ülesandeid sõltumatult ning kooskõlas oma südametunnistuse ja veendumustega; Riigikogu liikmetel oleks võimalik vabalt arutada kõiki riigi- ja ühiskonnaelu puudutavaid küsimusi. Vastutamatuse põhimõte: kaitseb Riigikogu liiget üksnes tema ametiülesannete täitmisel (seaduseelnõude esitamine, sõnavõtud, hääletamine jms); välistab kriminaal-, tsiviil- haldus- ja distsiplinaarvastutuse;
täies ulatuses põhiseadusest. Põhiseaduse järgi presidendi valimist alustab Riigikogu, kellel on õigus üles seada ka kandidaate. 1/5 ehk siis 21 Riigikogu liiget kinnitavad oma allkirjaga vastava kandidaadi ülesseadmise. Riigikogus võib toimuda kuni kolm valimistevooru: 1) esimeses voorus osutub valituks kandidaat, kes kogub 2/3 Riigikogu koosseisu häältest ehk siis 68 rahvaesindaja toetuse. Kui keegi sellist tulemust ei saavuta, jätkub valimine teises voorus. 1996.a. toimusid selle skeemi järgi siiani ainsad presidendivalimised. Esimeses voorus seati üles Lennart Meri ja Arnold Rüütel, kes kogusid vastavalt 45 ja 34 häält. Keegi vajalikku toetust ei saanud. 2) teine voor kopeerib täielikult esimest – uuesti seatakse üles kandidaadid, kes võivad olla
aastat. Teised presidendivalimised toimusid 1996.a. augustis-septembris ja nende puhul juhinduti juba täies ulatuses põhiseadusest. Põhiseaduse järgi presidendi valimist alustab Riigikogu, kellel on õigus üles seada ka kandidaate. 1/5 ehk siis 21 Riigikogu liiget kinnitavad oma allkirjaga vastava kandidaadi ülesseadmise. Riigikogus võib toimuda kuni kolm valimistevooru: 1) esimeses voorus osutub valituks kandidaat, kes kogub 2/3 Riigikogu koosseisu häältest ehk siis 68 rahvaesindaja toetuse. Kui keegi sellist tulemust ei saavuta, jätkub valimine teises voorus. 1996.a. toimusid selle skeemi järgi siiani ainsad presidendivalimised. Esimeses voorus seati üles Lennart Meri ja Arnold Rüütel, kes kogusid vastavalt 45 ja 34 häält. Keegi vajalikku toetust ei saanud. 2) teine voor kopeerib täielikult esimest – uuesti seatakse üles kandidaadid, kes võivad olla samad isikud kui esimeseski voorus, aga võivad olla ka täiesti uued
http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/5kreeka/6-5-8-3.htm Rahvakoosolek- kodanike kokkutulek riigiasjade arutamiseks. Rahvakoosiolekutest võis osa võtta vaid vaba kodanik ehkteatud vanusesse jõudnud mees. Naised ei tohtinud rahvakoosolekutel osaleda ja neil puudus üldine hääleõigus riigis. Rahvakoosolekul valiti nõukoguliikmeid ja muid ametnikke, kes pidid riigi juhtimisega tegelema kahe rahvakoosoleku vahelisel ajal. Rahvatribuun – Plebeide esindaja Rooma vabariigis. Rahvaesindaja, kelle plebeid oma huvide kaitsmiseks igal aastal valisid ja kellel oli õigus tühistada senati või konsulite otsus, kui see oli plebeidele kahjulik. Nad võisid seisma panna iga konsulite ja muude ameti-isikute korralduse (peale sõjaliste käskude). Selleks piisas neil "veto" (keelan) sõna lausumisest. Tribuuni isik loeti puutumatuks. Et olla igal ajal valmis plebeide abistamiseks, ei tohtinud rahvatribuunid linnast lahkuda ja nende majauksed jäid kogu ööks-päevaks avatuks igale
tee maailma ajaloo areenil. Mis siis toimub parlamendis? Viissada kuldse kesktee inimest hääletavad ja otsustavad kõik tähtsaimad küsimused, mis puudutavad riigi saatust. Nemad määravad valitsuse, mis seejärel igal eri juhtumil on sunnitud saavutama selle valgustatud enamuse nõusoleku. Sel viisil tehakse kogu poliitika ära nende viiesaja poolt. Nende äranägemisel ja viisil seda enamuse poliitikat tehaksegi. Ent kui me isegi jätame kõrvale küsimuse nende viiesaja rahvaesindaja geniaalsusest, mõelge vaid sellele, kuivõrd erinevad on need probleemid, mis ootavad nende inimeste poolt lahendamist. Kujutage endale vaid ette, kui erinevad valdkonnad tekkivad nende ette ja te mõistate kohe, kuivõrd sobimatu on niisugune valitsemisasutus, kus viimane sõna antakse massikoosolekule, kus vaid väga vähesed omavad tõelisi teadmisi ja kogemusi nende küsimuste lahendamiseks, mis seal tekkivad.
annaabi.ee 
