Järeldused: RR min langes füüsilise töö tulemusena väga madalale, sest suutlikkuseni pingutatud lihasesse liikus maksimaalselt laienenud veresoonte tõttu palju verd. Mida rohkem on laienenud veresooned, seda väiksem on vastupanu ning rõhk on madalam.. Tegu on täiesti normaalse tulemusega, kuna tegu on sportliku inimesega. Katsealuse vererõhu taastumiseks kulunud aeg on hea, kuna 5 minuti möödudes oli vererõhk taastunud rahuoleku pulsirõhu tasemele. Vasaku ning parema käe vererõhu erinevused tulenevad sellest, et mõõtekohad asuvad südamest erineval kaugusel. Mida kaugemal asub mõõtmiskoht südamest, seda väiksem on vererõhu mõõtmise tulemus. Erinevused võivad tulla ka inimlike mõõtmisvigade tulemusel. Rahuoleku vererõhk on täpselt normi piires.
Mida noorem on laps, seda kiirem, ebaregulaarsem ja pinnalisem hingamine on. Hingamissagedust tuleb lugeda terve ühe minuti vältel. Hinnata tuleb lisaks hingamissagedusele ka hingamise rütmi, sügavust ja tüüpi. Hingamissageduse lugemine peab olema lapsele nö ”nähtamatu-salajane”, sest teadmine võib muuta hingamissagedust. Seega on oluline lapse tähelepanu kõrvalejuhtimine. Lapse/lapsevanema rahulikkuse tagamine. Enne protseduuri teostamist peab patsiendi rahuoleku tagama vähemalt 15-20 minutiks. Rahuoleku vajaduse pikkus oleneb otseselt eelnevast füüsilisest koormusest. Vajalikud vahendid hingamissageduse mõõtmiseks Patsiendi tervisekaart, stopper või kell, stetofonendoskoop, vajadusel mittesteriilsed kindad. Protseduuri teostaja poolne kätehügieen. Keskkond peab olema soe, ruumi temperatuur 20-22 kraadi C, õhutatud, lapsesõbralik, rahulik ja vaikne ning privaatne. Lapse ja/või lapsevanemaga luuakse kontakt
suurem kui vastavalt aordis/kopsuarteris, avanevad poolkuuklapid ning veri suunatakse edasi järsu tõukega. Et takistada vere tagasivalgumist, sulguvad klapid ning algab vatsakeste diastol (sellega kaasub teise südametooni teke). Kui rõhk vatsakestes muutub väiksemaks kui kodades, avanevad taas atrioventrikulaarklapid ning veri voolab taas kodadest vatsakestesse. 4. Südame löögisagedus e. pulss. Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Südame normaalseks löögisageduseks peetakse 60-90 korda minutis täiskasvanud inimesel. Füüsilise aktiivsuse käigus see tõuseb. Maksimaalne on 220-vanus. 5. Elektrilised muutused südames. Mis on elektrokardiogramm (EKG), mida ta näitab? EKG on südameteguvusega kaasnevate elektriliste muutuste möötmine kehapinnalt. Näitab erutuse levikut, kujutab endas R-R sakke, milles iga täht tähistab erinevat EKG-l esinevat väljalööki
jätkuva kokkutõmbe tõttu suureneb rõhk veelgi ning kui rõhk vatsakeses on suurem kui vastavalt aordis/kopsuarteris, avanevad poolkuuklapid ning veri suunatakse edasi järsu tõukega. Et takistada vere tagasivalgumist, sulguvad klapid ning algab vatsakeste diastol (sellega kaasub teise südametooni teke). Kui rõhk vatsakestes muutub väiksemaks kui kodades, avanevad taas atrioventrikulaarklapid ning veri voolab taas kodadest vatsakestesse. 4. Südame löögisagedus e. pulss. Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Südame normaalseks löögisageduseks peetakse 60-90 korda minutis täiskasvanud inimesel. Füüsilise aktiivsuse käigus see tõuseb. Maksimaalne on 220-vanus. 5. Elektrilised muutused südames. Mis on elektrokardiogramm (EKG), mida ta näitab? EKG on südameteguvusega kaasnevate elektriliste muutuste möötmine kehapinnalt. Näitab erutuse levikut, kujutab endas R-R sakke, milles iga täht tähistab erinevat EKG-l esinevat väljalööki
15.Kuidas valmistada last ja lapsevanemat ette hingamissageduse lugemiseks? Lapse ja/või lapsevanemaga kontakti loomine Patsiendi identifitseerimine Protseduuri vajalikkuse ja olemuse selgitamine lähtuvalt lapse/lapsevanema tasandist. Samas hingamissageduse lugemine peab olema lapsele nö "nähtamatu-salajane", sest teadmine võib muuta hingamissagedust. Seega on oluline lapse tähelepanu kõrvalejuhtimine. Lapse/lapsevanema rahulikkuse tagamine. Enne protseduuri teostamist patsiendi rahuoleku tagamine vähemalt 15-20 minutit. Rahuoleku vajaduse pikkus oleneb otseselt eelnevast füüsilisest koormusest 16.Nimeta üks lapse hingamissageduse lugemise viis. Visuaalselt Võimalik kasutada kui laps magab; diafragmaal- ja segahingamisitüübi korral ;Jälgitakse rindkere või kõhu liikumist (kui laps selili asendis) ja loetakse hingamisliigutused ühe minuti vältel. Jälgitakse lapse selja liikumist (kui laps kõhuliasendis) ja loetakse hingamisliigutused ühe minuti vältel
ülekoormussündroomiga.Jooksjate hulgas on see protsent veel kõrgeb, lausa 65% sportlastest. Ülekoormussündroom võib avalduda kliiniliselt kahe erineva vormiga.Esimene, ehk siis parasümpaatiline tüüp esineb rohkem aeroobset võimekust nõudvatel spordialadel ja avaldub madala rahuloleku pulsi, unehäirete,langenud meeleolu ja väsimusega. Teine tüüp on sümpaatiline,mis on rohkem kõrge aeroobse võimekusega sportlastele ja selle tunnuseks on kõrgenenud rahuoleku pulss ja vererõhk,isutus,lihasmassi vähenemine,unehäired ja väsimus. Ülekoormuse diagnoosimiseks puuduvad spetsiifilised testid.Mitteküllaldase taastumise, kuid mitte ilmtingimata ületreenituse näitajateks on madala testosterooni-kortisooli ja glutamaadi-glutamiini suhe ja suguhormoone siduva valgu langenud tase. Ülekoormussündroomi ravi tugineb treeningkoormuse vähendamises ja taastumise pikendamises, vajadusel rakendatakse ka sümptomaatilist ravi.Kogu sündroomi
3. Südame tsükkel Südame tsükli moodustavad süstol ja diastol. Diastoli ajal täitub süda verega ja süstoli ajal tühjeneb süda verest. See moodustabgi südame tsükli Süstol – südame kokkutõmme(kontraktsioon), toimub korrapäraselt; veri väljastatakse Diastol – lihase lõõgastumine. Südame lõtvumine, laienemine; süda täitub verega. 4. Südame löögisagedus ehk pulss. Rahuoleku näitajad ning muutused kehalisel tööl Pulss- erutuse tekkimise rütm siinussõlmes. Pulss=siinusrütm (Väike elektrijaam toodab impulssi ja tänu sellele toimub pidev kontraktsioon) Normväärtus: - Terve täiskasvanud inimene rahulolekus 60-70 x min. - Treenitud sportlane 40-60 x min, - Kerge keh. töö 110-130 x min. - Raske keh. töö 160-190 x min. ¤ N/M: Naistel on kõrgem pulss, kui meestel
Kontrolltöö nr. 2 küsimused 1. Kopsude ventilatsiooniks nimetatakse. Millest sõltub?s Õhuvahetus väliskeskkonna ja kopsu alveoolide vahel ehk minutimaht. Sõltub hingamise sügavusest e hingamismahust ja hingamissagedusest. 2. Hingamise sagedus. Rahuoleku näit, muutumise piirid Hingamistsüklite arv ühes minutis. Rahuolek 10 -18 · Lastel 20 -30 · Väikelastel 30 40 · Vastsündinud 40 -50 (sest kopsumaht on väike) 3. Kopsude eluline mahtuvus, selle osad Eluline mahtuvus ehk vitaalkapatsiteet (VC) koosneb: Hingamismaht Sissehingamise reservmaht Väljahingamise reservmaht 4
10. Valguvajadus - valgu miinimum, valgu füsioloogiline minimum, valgu optimum- Valguvajadus - desamiinimisel lõhustatud aminohapete asendamise vajadus toiduvalguga. Valgu miinimum - valgu kogus, mis on vajalik organismi elus hoidmiseks. Valgu füsioloogiline miinimum: minimaalne valgu kogus, mis on vajalik selleks, et säilitada tasakaalustatud lämmastiku bilanss toiduratsiooni korral, mis täielikult katab organismi energeetilised vajadused e. rahuoleku vajadused. Valgu optimum - valguvajadus organismi kõrgenenud ainevahetuse tasemel 2500 kcal energiakulu puhul - 100 g. Iga täiendava 500 kcal kohta suurendada toiduvalgu sisaldust 10 g võrra (0,8 – 1 g iga keha kg kohta, kui ei ole tegemist raske kehalise tööga).
avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid ning veri paisatakse vatsakeste jätkuva kokkutõmbe tagajärjel aorti (vasakust vatsakesest) ja kopsuarterisse (paremast vatsakesest). Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine, mille tõttu nende siserõhk langeb ja poolkuuklapid sulguvad, tõkestades väljapumbatud vere tagasivoolamise. Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine. 4. Südame löögisagedus e. pulss. Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Pulss on erutuse tekkimise rütm siinussõlmes. Rahuolekus 60-90 korda minutis. Kehalise töö korral kiireneb (sõltub töö intensiivsusest ja kestvusest). Kehalise töö käigus on hapnikukadu suurem ja süda peab kiiremini kokkutõmbuma, et keha suurema koguse hapnikuga varustada. 5. Elektrilised muutused südames. Mis on elektrokardiogramm (EKG), mida ta näitab?
Hea koostöö eeldab vastastikust usaldust ja partnerlust ühise eesmärgi nimel, st hoolitseda laste tervise ja turvalisuse eest. Laste tervise edendamiseks e kehalise arengu soodustamiseks lasteaias on olulisel kohal liikumiskasvatus. See hõlmab endas kehalise aktiivsuse kui eluviisi kujundamist "Kehaline aktiivsus on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energia kulu üle rahuoleku taseme." (Kaldmäe&Piisang: 2003) Tänapäeval on laste ohustatumad piirkonnad jalad ja selg. Arstide väitel on enamus laste jalaprobleeme saanud alguse just lapsepõlvest. Lampjalgsust esineb paljudel lastel. Käesoleva töö eesmärk on leida vastused järgnevatele küsimustele: · Miks on vajalik kehaline aktiivsus ja millised tegurid seda mõjutavad? · Milline on lapse jalalaba normaalne areng? · Kuidas ennetada, märgata ja ravida lampjalgsust?
· Peavalu, pearinglus, unisus. Nõrkus · Kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine 2 · Suurte annuste korral (20 mg): methemoglobineemia, tsüanoos, düspnoe, tahhüpnoe. KASUTATAKSE südame isheemiatõve hoovalude puhul · Püsiravil võib tekkida harjumus · Pingutusel tekkivate valudel kui püsiravimid Ca kanalite blokaatorud ja beetablokaatorid ei suuda täielikult stenokardia hoogu vältida · NÄIDUSTUSED: Pingutusstenokardia, rahuoleku stenokardia, müokardi infarkt Manustamine. SL, PO, nahale salvina ja plaastrina (transdermaalne terapeutiline süsteem=TTS), IV infusioonina ja on vimalik ka inhalatsioon. Vastunäidustused. Aneemia, ajuverejooksud, peatraumad ÕPETA! * Nitroglütseriini keelealuste ravimvormide kasutamisel (resoriblett, kapsel, tilgad suhkrutükil) stenokardiahoo katkestamiseks tuleb ravimit hoida keele all kuni täieliku imendumiseni. Ei tohi sel ajal süüa, juua ega suitsetada
toiduvalguga ASENDAMATUD: (9) organism ise ei snteesi, seeprast peab neid saama toiduga. Sisaldavad peamiselt loomsed valgud, selleprast peaksvh. pool toiduga saadavst valgust olema loomne. Nt. muna, piim, soja, tatar, phlikd. ASENDATAVAD: snteesitakse maksas transamiinimise teel. 26. VALGU FSIOLOOGILINE MIINIMUM: minimaalne valgu kogus, mis on vajalik selleks, et silitada tasakaalustatud lmmastiku bilanss toiduratsiooni korral, mis tielikult katab organismi energeetilised vajadused e. rahuoleku vajadused. 27. TOIDUVALGU OPTIMUM: valguvajadus organismi krgenenud ainevahetuse tasemel 2500 kcal energiakulu puhul - 100 g Iga tiendava 500 kcal kohta suurendada toiduvalgu sisaldust 10 g vrra (0,8 1 g iga keha kg kohta, kui ei ole tegemist raske kehalise tga) 28. LMMASTIKUBILANSS; JAGUNEMINE: iseloomustab erinevust organismi tulnud ja organismist vljunud lmmastikukoguste vahel. LM. BIL= toidu N2- vljaheite N2- uriini ja higi N2 TASAKAALUSTATUD BIL. rganismi tulnud ja org
järgmisel rakule. Enamik sünapse on keemilised. Närvirakkude jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eritatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet mediaatorite ehk virgatsainet. Kui piisav hulk mediaatorit on difundeerunud teise raku retseptoritele, muutub selle raku seisund rahuoleku rakus genereeritakse närviimpulss või vastupidi, aktiivses rakus pidurdab mediaator erutuse. Bioloogia kontrolltöö Villu Oluline osa närvikoe talitluses on neurogliial rakkudel, mis ümbritsevad neuroneid. Need toetavad närvirakku ja kaitsevad neid ebasoovitavate ainete eest.
valgu miinimum, valgu füsioloogiline minimum, valgu optimum- Valguvajadus - desamiinimisel lõhustatud aminohapete asendamise vajadus toiduvalguga. Valgu miinimum - valgu kogus, mis on vajalik organismi elus hoidmiseks. Valgu füsioloogiline miinimum: minimaalne valgu kogus, mis on vajalik selleks, et säilitada tasakaalustatud lämmastiku bilanss toiduratsiooni korral, mis täielikult katab organismi energeetilised vajadused e. rahuoleku vajadused. Valgu optimum - valguvajadus organismi kõrgenenud ainevahetuse tasemel 2500 kcal energiakulu puhul - 100 g. Iga täiendava 500 kcal kohta suurendada toiduvalgu sisaldust 10 g võrra (0,8 – 1 g iga keha kg kohta, kui ei ole tegemist raske kehalise tööga). 11.Lämmastikubilanss – tasakaalus, positiivne, negatiivne; millist informatsiooni saab valgu ainevahetuse kohta? LÄMMASTIKUBILANSS iseloomustab erinevust organismi tulnud ja organismist väljunud lämmastikukoguste vahel
...................................2 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................................2 2 SISSEJUHATUS Ameerika Ühendriikide president (1801-1809) Thomas Jefferson on öelnud: "Kehaline harjutus on sama vajalik kui lugemine. Ma ütleks koguni, et rohkem vajalik, sest tervis on enam väärt kui õppimine." "Kehaline aktiivsus on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energia kulu üle rahuoleku taseme." (Kaldmäe&Piisang, 2003). Hariduse sisu on püütud mitmel moel määratleda, ja me oleme oma ametlikes dokumentides vastu võtnud määratluse, et haridus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ning käitumisnormide kogu ja siis veel üht-teist sinna juurde. Aga kas me mõtleme sellele, et siia kuuluvad ka kehalised oskused, vilumused, väärtused ja käituminegi? Ilmselt ei teadvustata seda
veelgi ning kui rõhk vatsakeses on suurem kui vastavalt aordis/kopsuarteris, avanevad poolkuuklapid ning veri suunatakse edasi järsu tõukega. Et takistada vere tagasivalgumist, sulguvad klapid ning algab vatsakeste diastol (sellega kaasub teise südametooni teke). Kui rõhk vatsakestes muutub väiksemaks kui kodades, avanevad taas atrioventrikulaarklapid ning veri voolab taas kodadest vatsakestesse. Siinusarütmia – südametsüklite ajaline erinevus 4.Südame löögisagedus e. pulss. Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Erutuse tekkimise rütm siinussõlmes. Südame löögisagedus sõltub: vanusest – noores eas lööb kiiresti; vanemas eas oleneb füüsilisest vormist soost – meeste süda lööb aeglasemalt, sest südamelihas on tugevam ja võimaldab rohkem verd välja pumbata. Hormoonide erinev konsentratsioon. eluviisidest – valesti toitudes südame töö raskeneb; väsimus: süda taob kiirelt
Foto 10. Andur rektaaltemperatuuri mõõtmiseks (www.lifemedicalsupplier.com). Foto 11. Andurid kõrvatemperatuuri mõõtmiseks monitoriga (www.lifemedicalsupplier.com). 1.2.2.2. Kehatemperatuuri mõõtmise piirkonnad ja metoodika Enne termomeetri kasutamist kontrollitakse: termomeetri terviklikkust, töökorras olekut, puhtust, näitu. Enne mõõtmist jälgitakse, et laps on olnud ja on rahulik. Rahuoleku kestvuse vajadus sõltub lapse eelnevast füüsilisest aktiivsusest, kuna füüsiline pingutus (näiteks nutmine, jooksmine) tõstavad kehatemperatuuri. (Kantero jt 2005, Hockenberry ja Barrera 2007, Wilson ja Hockenberry 2008) Lapse asend kehatemperatuuri mõõtmisel oleneb kehatemperatuuri mõõtmisviisist, - kohast, lapse east ja arengutasemest. Laps võib olla istuvas asendis kas lapsevanema süles või toolil; lamavas asendis lapsevanema süles, mähkimislaual või voodis, lamades
– Organismi kohanemine tegevuse uue tasemega, mis tagab töö vajaliku intensiivsuse Muutused organismis: • Töö algul tekib pidurdus paljudes somaatiliste ja vegetatiivsetes keskustes (negatiivse induktsiooni tulemusel – mida raskem ja harjumatum töö, seda tugevam pidurdus) • Organismi kõik süsteemid ei saavuta tööks vajalikku taset üheaegselt Vegetatiivsed muutused: • Süveneb rahuoleku siinusarütmia • Lüheneb südametsükli pikkus • Suureneb südame löögimaht • Tõuseb arteriaalne vererõhk • Hapniku tarbimine jääb maha hapnikuvajadusest Sissetöötamise pikkus: • Doseeritud tööl 1 – 3 minutit • Sõltub treenituse astmest • Sõltub eelsoojendusest SISSETÖÖTAMINE ON LOOMULIK JA ORGANISMI KOHANEMISEKS VAJALIK PROTSESS 20. Püsiseisund ja näiline püsiseisund. • NÄILINE
2) Füsioloogiline – lihaskiudude suhtes risti teostatud läbilõige See tähendab, et nt paralleelselt paiknevate lihaskiudude paigutuse korral on anatoomiline ristlõikepindala võrdne füsioloogilisega. Lihaskiudude sulgja paigutuse korral on aga füsioloogiline ristlõikepindala tunduvalt suurem anatoomilisest. 14. Lihase venitus – lihase algus- ja kinnituskoha kaugenemine teineteisest, lihase pikkuse optimaalne suurendamine; lihas on pinge all -Lihase optimaalne pikkus: ületab lihase rahuoleku pikkust (ca 120% rahuolukorra pikkusest). -Põhjenda: 1) Lihase optimaalne venitus suurendab järgnevat kontraktsiooni jõudu: sest ... 2) Lihase ülemäärase venituse korral (ca 175%) kaotab lihas kontraktsioonivõime: sest liiga tugeva väljavenituse korral aktiini ja müosiini kattumine oluliselt väheneb ja selle tulemusena järgnev kontraktsioon nõrgeneb. - Lõdvestus: Lihaskontraktsiooni vastand, kus lihase mehhaaniline töö lakkab ja energiakulu väheneb.
raskmetallid, süsinikmonooksiid (CO); kas toitumine - muu hulgas vitamiinide hulk - on olnud adekvaatne; kas on olnud eelnevaid infektsioone ning kuidas neid on ravitud; kas haigel on olnud trauma -- näiteks epilepsiahaigel peatrauma või seljavaludega ja närvijuure kahjustusnähtudega haigel seljatrauma, kas haiguse algus on seostatav psühhotraumaga. Ajuarteri aneurüsm võib lõhkeda füüsilise pingutuse või emotsionaalse pinge korral, kuid sageli täieliku rahuoleku või ka une ajal. Lülivaheketta prolaps võib tekkida pärast füüsilist koormust. Süvenev teadvushäire ajukasvajaga haigel viitab suure tõenäosusega ajutüve pitsumisele kas kaasuvast tursest või verevalumist kasvajasse. Tugevate näovalude teke mälumisel viitab kas kolmiknärvi või keelealuse närvi neuralgiale. Haiguse kulus tuleb lühidalt kirjeldada ka eelnevat ravi ning selle tulemusi. Kajastamist peaks leidma ka töövõimetus haiguse jooksul Üldanamnees Perekonnaanamnees
patareitoitel. Võrguseadmed ootavad majakakaadrit ja sellele järgnevaid andmekaadreid. Kui konkreetsele võrguseadmele andmekaadreid ei ole, läheb see tagasi rahuolekusse ja hakkab uuesti aktiivselt toimima võrgu koordinaatori poolt määratud ajal ja järjestuses. Kui ühendused võrguseadmetega on peetud läheb ka võrgu koordinaator rahuolekusse. Selline ajastamise tingimus mõjutab ka lõppseadme ajastamisahelate maksumust. Mida pikem on rahuoleku aeg seda täpsem peab 4 olema taimer või tuleb seade varem sisse lülitada, et kindlasti kinni püüda majakakaader. Mõlemad need vahendid aga suurendavad seadmete energiatarvidust. 9. ZigBee võrgukiht Võrgukihi funktsioon on ühendada seadmeid võrgu koordinaatori vahendusel ja edastada kaadrid sihtpunkti
patareitoitel. Võrguseadmed ootavad majakakaadrit ja sellele järgnevaid andmekaadreid. Kui konkreetsele võrguseadmele andmekaadreid ei ole, läheb see tagasi rahuolekusse ja hakkab uuesti aktiivselt toimima võrgu koordinaatori poolt määratud ajal ja järjestuses. Kui ühendused võrguseadmetega on peetud läheb ka võrgu koordinaator rahuolekusse. Selline ajastamise tingimus mõjutab ka lõppseadme ajastamisahelate maksumust. Mida pikem on rahuoleku aeg seda täpsem peab 4 olema taimer või tuleb seade varem sisse lülitada, et kindlasti kinni püüda majakakaader. Mõlemad need vahendid aga suurendavad seadmete energiatarvidust. 9. ZigBee võrgukiht Võrgukihi funktsioon on ühendada seadmeid võrgu koordinaatori vahendusel ja edastada kaadrid sihtpunkti
Esimene variant: pulss mõõdetakse hommikul peale ärkamist kõigepealt lamades ning siis püsti olles. Lahutades püsti oleku pulsist lamades pulsi saab pulsside vahe. Hoiatussignaaliks on tavapärasest märgatavalt suurem vahe (või mõnikord ka väiksem). Samuti tasub jälgida mitte ainult vahet, vaid ka SLS väärtusi. Ohtlik on SLS tõus üle 10 löögi võrreldes tavapäraste näitajatega (Nurmekivi 2006). Teine variant on võrrelda hommikust rahuoleku pulssi õhtusega, nende pulsside vahe annab infot, kui koormav oli päev organismile. Kuna pulsi mõõtmisel mängib suurt rolli individuaalsus, siis peaks enne hommikuste pulsside järgi järelduste tegemist olemas olema juba piisav mõõtmispraktika (vt joonis 7). (Jalak, Lusmägi 2010) Joonis 7. Näide ortostaatilise testi praktikast. Allikas: Nurmekivi 2006
annaabi.ee 
