ooper `'Aleko'', mis ka hiljem Suures Teatris lavastati. 1897. aastal kutsuti ta Mamontovi ooperiteatrisse teiseks dirigendiks. Samuti 1897. aastal langes helilooja depressiooni ega kirjutanud kolm aastat ühtegi teost. 19041907 oli ta juba Moskva Suure Teatri dirigent. Pärast Oktoobrirevolutsiooni emigeerus Rahmaninov USAsse. Siit alates keskendus ta peamiselt klaverimängule ja dirigeerimisele. Pidev reisimine ja kontsertide andmine olid Rahmaninovi tervisele mõjunud. Tal avastati kopsukelmepõletik, närvivalu ja ka vähk. Veebruaris 1943 andis ta oma viimase kontserdi. Looming Ta on kirjutanud palju sümfoonilist muusikat, oopereid, koorisuurvorme, romansse, palju klaverimuusikat. Tema muusikat iseloomustab mitmekesisus, seda nii zanrite kui helikeele poolest. Samuti vabalt voolav lai meloodia, pikad arendused ja rütmienergia. Tema muusika kandub sageli ühest äärmusest teise.
välised tegurid, mis avaldavad oma mõju heliloojale täiesti sõltumatult tema tahtest ja väljendusviisist. Loomingupsühholoogiliselt on tihtipeale väga raske anda neile küsimustele ühest vastust. Paljuräägitud inspiratsioon võib vahest küll anda algtõuke, kuid ei seleta tihti seda, kuidas ja milliste loomepiinadega mõni helitöö tegelikult sünnib. Tõenäoliselt erineb helitöö lõplik variant tihtipeale tunduvalt esialgu kavandatust. Rahmaninovi muusikale on tihtipeale omane muusikaliste kujundite piltlikkus. Mitmed tema helitööd on otseselt mõjutatud kas looduspiltidest või kunstiteostest. Rahmaninov on ise öelnud, et "Muusika loomise protsessis aitavad mind väga loetud raamatud või luuletused, samuti suurepärased maalid. Sageli püüan ma muusikas väljendada kindlat ideed või mingit sündmust, viitamata seejuures inspiratsiooni otsesele allikale" (O. Sokolova
...................................lk 9-11 2 Sissejuhatus Sergei Rahmaninov oli XX sajandi alguse üks suuremaid heliloojaid. Rahmaninov oli sellest muusikute tõust, kes olid veendunud, et muusika tähtsaim element on meloodia, et just tema suudab kõige nõtkemalt tungida nähtuse sügavusse. Tema muusika sügav emotsionaalsus koos meloodilise väljenduse, kujundlikkuse ja iluga muutsidki Rahmaninovi muusika kergelt tajutavaks ja mõistetavaks. See on teinud tema muusika lähedaseks nii professionaalsetele muusikutele kui ka asjaarmastajatele. Rahmaninov võis kirjutada ainult südamega. Talle ei meeldinud, kui temalt küsiti, millest ta ühes või teises oma teoses jutustas või missugust pilti kujutas. Rahmaninovi muusikas olid vaid tema enda mõtted, mured, kahtlused, lootused. 3
Kadrioru Saksa Gümnaasium Erso: Rahmaninovi kolmas Retsensioon Autor: Karolina Perv 11.2 Tallinn 2019 Mina külastasin 11. jaanuaril, Estonia kontserdisaali, kus käisin kuulamas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ehk ERSO poolt korraldatud kontserti, sarjast „Klaverikontsert” II kontsert. Esitusele tulid Sergei Rahmaninovi Klaverikontsert nr 3 d-moll, Claude Debussy Kolm sümfoonilist eskiisi „Meri” (“La Mer”) ja Maurice Raveli „Valss” ("La Valse”). Kontserdi pianist oli Mihkel Poll, ning dirigendiks oli Mihhail Gerts. Valisin just selle kontserdi, kuna parasjagu õppisime muusikatundides impressionismi ja hilis-romantismi, ning just see kontsert sisaldas nende ajastute heliloojate teoseid. Kontserdi esimeses pooles kõlas Sergei Rahmaninovi Klaverikontsert nr 3 d-moll, kus
Kontserdiarvustus Käisin teisipäeval 24. november Estonia kontserdisaalis kuulamas Põhjamaade sümfooniaorkestri kontserdit „Kohtumispaik Eesti“. Solistina esines Mihkel Poll klaveril ning sümfooniaorkestriks oli Põhjamaade Sümfooniorkestri Kontsert algas pianistide lemmikloo Rahmaninovi Klaverikontsert nr 3, mille solistiks oligi Mihkel Poll, kes õpib praegusel hetkel Londoni Guildlhalli Muusikakolledžis. Olles käinud ka tema mõnel eelneval kontserdil, võis jällegi näha tema pähendunult vaba ja voolavat mängu. Oli näha, et ta elas sellesse teosesse sisse ning suutis muusikaga terve saali kuulama panna. Minu enda istekoht oli üsna kehv, paremal rõdul ja tagumises reas, mille tõttu ei näinud ma pianisti kätetööd, küll aga tema keha
Minu suurimaks elamuseks kujunenud kontsert toimus 17. novembril Estonia kontserdisaalis, kus Eestit külastas Moskva Filharmoonia Akadeemiline Sümfooniaorkester, legendaarse dirigendi Juri Simonovi juhatusel. Orkester andis Eestis ainult ühe kontserdi. Kontserdil mängiti eranditult vene heliloojate teoseid. Alustati Mihail Glinka teosega ,,Valss- fantaasia", mis oli kohati kurblik, kuid sügav ja väga emotsionaalne. Kontserdi esimese poole suurvormiks oli Sergei Rahmaninovi ,,Klaverikontsert nr 2". Solistiks oli noor ja võimekas pianist Jekaterina Metsetina. Rahmaninovi klaverikontsert on kahtlemata kogu muusikaajaloo üks võimsamaid ja parimaid teoseid. Kui mitte ainult instrumentaal kontsertite hulgas, vaid ilmselt kõikide zanrite seas. Kontserdi teine pool oli sümfoonia päralt. Orkestri esituses kõlas Pjotr Tsaikovski ,,Sümfoonia nr 6 h-moll". Sümfoonia oli ühtlasi minu lemmik. Tsaikovski sümfoonia on kirjutatud 1893.aastal, sama aasta 25
pidanud. Muusikakeskkoolis õppis Anu põhierialana koorijuhtimist Elo Kaarepere juhendamisel ning paralleelselt ka klaverit Ada Kuuseoksa juures. Abituuriumi ajaks oli Anu end juba üle- eestilisel koorijuhtide konkursil esikohale dirigeerinud ning õpilasvahetuse korras läkitati noor koorijuht õppima Stockholmi muusikagümnaasiumi. Lõpueksami tegigi Anu edukalt Stockholmis, kus rootslastest komplekteeritud koor esitas tema juhatusel Rahmaninovi ja Tormise muusikat. 1991. aastal astus Anu Eesti Muusikaakadeemiasse, mille lõpetas koorijuhi diplomiga 1995. aastal, õpetajateks Elo Kaarepere ja professor Kuno Areng. Õpinguaastate sisse mahtus ka töö Rahvusraamatukogu naiskoori ja "Ellerheinaga". Orkestri ette astus Anu esimest korda teisel kursusel. Tegemist oli Tallinna Muusikakeskkooli orkestriga, mille dirigent Toomas Kapten vajas endale sagedaste eemalviibimiste tõttu kindlakäelist assistenti
Laupäevaõhtune kontsert Kadriorus 28.märts 2016 toimus Kadrioru lossis Ülestõusmispühade kontsert „Saladusliku öö vaikuses“. Olen ammu tahtnud Kadrioru lossi minna, kahjuks ei ole siiani jõudnud. Tegu oli väga ilusa ehitise ja peasaaliga, on ju lossi rajaja Vene tsaar Peeter I , kes nimetas lossi Kadrioruks tema abikaasa Katariina I auks. Kontserdi kavas olid aariad ja duetid Mozarti, Leoncavallo, Puccini, Offenbachi,Tšaikovski ooperitest ning Rahmaninovi laulud, esitajateks kolm noort muusikut: kaks lauljat ja pianist. Naislaulja oli sopran Tatjana Romanova, kes on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia Anu Kaalu klassis. Praegu töötab Soome Rahvusooperis. Meeslaulja oli bariton Andrejs Krutojs , kes on sündinud Riias, muusikahariduse sai aga samuti Eesti Muusikaakadeemias Mati Palmi klassis, lisaks Saksamaal Trossingeni Muusika Kõrgkoolis, praegu töötab Saksamaal. Pianist Naily Saripova lõpetas Eesti Muusikaakadeemiat klaveri erialal
19871991 Tallinna Muusikakeskkoolis. Muusikakeskkoolis õppis Anu põhierialana koorijuhtimist Elo Kaarepere juhendamisel ning paralleelselt ka klaverit Ada Kuuseoksa juures. Abituuriumi ajaks oli Anu end juba üleeestilisel koorijuhtide konkursil esikohale dirigeerinud ning õpilasvahetuse korras läkitati noor koorijuht õppima Stockholmi muusikagümnaasiumi. Lõpueksami tegigi Anu edukalt Stockholmis, kus rootslastest komplekteeritud koor esitas tema juhatusel Rahmaninovi ja Tormise muusikat. 1991. aastal astus Anu Eesti Muusikaakadeemiasse, mille lõpetas koorijuhi diplomiga 1995. aastal, õpetajateks Elo Kaarepere ja professor Kuno Areng. Õpinguaastate sisse mahtus ka töö Rahvusraamatukogu naiskoori ja "Ellerheinaga". Orkestri ette astus Anu esimest korda teisel kursusel. Tegemist oli Tallinna Muusikakeskkooli orkestriga, mille dirigent Toomas Kapten vajas endale sagedaste eemalviibimiste tõttu kindlakäelist assistenti.
suurema hulga oma kuulsatest teostest . tegutses aktiivselt pianistina, seda nii Venemaal kui ka mujal maailmas. 1917 lahkus ta Venemaalt ning asus elama USA-sse, kuhu ta jäi elupäevade lõpuni. Tema kontsertide graafik pianistina oli väga tihe, mille tõttu ei olnud tal aega tegeleda oma loominguga. Ta käis puhkamas Šveitsis, kus ta sai tegeleda oma loominguga. Tema loomingust jääb sageli mulje, et korraga mängib mitu klaverit. Rahmaninovi muusikat iseloomustab suur meloodilisus, väga pikad arendused ning tugev rütmienergia. Rahmaninov järgis oma loomingus väga palju Tšaikovskit, kuid Rahmaninov ei olnud nii emotsionaalne, kui oli olnud Tšaikovski. Rahmaninovi muusika oli intellektuaalsem. 6. Nimeta 5 vokaalmuusika ja 5 instrumentaalmuusika žanri. INSTRUMENTAAL- sonaat, kontsert, soolokontsert, concerto grosso, süit VOKAALMUUSIKA- missa, aaria, kantaat, oratoorium, passioon 7
Sergei Rahmaninov {XI kl. Sergei Vassiljevits Rahmaninov sündis 1. aprill 1873 ning suri 28. märts 1943. Ta oli vene helilooja, pianist ja dirigent. Elulugu Sündis Novgrodi kubermangus vanemate mõisas. Juba 4aastaselt hakkas ta klaverit õppima. 18821885 õppis ta Peterburi konservatooriumis. 1892 lõpetas ta Moskva konservatooriumi kuldmedaliga. Elulugu 1898. kukkus tema esimese sümfoonia esiettekanne täielikult läbi. Aastal 1901. valmis Rahmaninovi teine klaverikontsert. 1904. alustas ta dirigendina tööd Moskva Suures teatris. 1917. emigreeris ta Ameerikasse, elas Beverly Hill'sis. Looming Esiplaanil on klaverimuusika. 3 sümfooniat `'Sümfoonilised tantsud'' Ooperid: `'Aleko'', `'Francesca da Rimini'', `'Ihnus rüütel'' Klaveriprelüüdid 4 Klaverikontserti `'Rapsoodia Paganini teemale'' klaverile ja orkestrile "Ma ei ole kunagi suutnud otsustada, milline on mu tõeline kutsumus: helilooja, pianist või dirigent
" (S.Rahmaninov) Arvamused Sergei Rahmaninovist kui inimesest on ka väga erinevad. Mitmed hingelised ja loomingulised kriisid jätsid oma jälje. Paljud teadsid teda üksildasena, süngena, kinnisena, ligipääsmatuna.Lähedased ja sõbrad on avaldanud teistsugust arvamust - südamlik, tähelepanelik. peene huumoriga, tagasihoidlik, delikaatne. Aga tema loominguski avaldub peaaegu alati kaks poolust- mehine jõud ja helge lüürika, suletus ja avatus, reaalsus ja uni. Rahmaninovi kujunemisele on mõju avaldanud lapsepõlv ja noorusaastad. Novgorodimaa oma kuulsusrikka mineviku, keskaegsete arhitektuurimälestiste ja ikoonidega. Kirikulaul ja kellakõla kumab vastu kõikides loominguetappides - cis- moll prelüüd , Kellad, 2. klaverikontsert, Vesper, Sümfoonilised tantsud. "Muusikat luua on niisama lahutamatu osa minu olemasolust nagu hingamine või söömine." "Mulle ei meeldi heliloojad, kes kirjutavad teoseid ettemääratud valemite järgi ja teooriate järgi
Tema kontsertide graafik pianistina oli väga tihe, mille tõttu ei olnud tal aega tegeleda oma loominguga. Ta käis puhkamas Sveitsis, kus ta sai tegeleda oma loominguga. Rahmaninov suri keset ühte kontsertturneed. Ta suri vähki. Looming Põhiliselt kirjutanud loomingu klaverile. Üheks tema populaarsemaks klaveriteoseks on tema 2. klaverikontsert. Kuulame: 2. klaverikontserdi I osa Tema loomingust jääb sageli mulje, et korraga mängib mitu klaverit. Rahmaninovi muusikat iseloomustab suur meloodilisus, väga pikad arendused ning tugev rütmienergia. Rahmaninov järgis oma loomingus väga palju Tsaikovskit, kuid Rahmaninov ei olnud nii emotsionaalne, kui oli olnud Tsaikovski. Rahmaninovi muusika oli intellektuaalsem.
1 · valss op.64 cis-moll, des- duur · Ballaad nr. 4 op. 52 · Etüüd op. 25 nr. 11 · Etüüd op. 25. nr. 12 Alguses valitses saalis segadus , kuna kohali jõudis kolmest esinejast üks , kuid pianist täitis saali suure rahuga. Üleüldiselt oli kontsert nauditav ja meeldib. Nagu öeldakse siis ei saa olla head ilma halvata. Mõnda teost oli siiski raskem kuulajana haarata ja tihti võisin end leida hoopis kadrioru lossisaali lage uurimas. Esimeseks teoseks oli siis S. Rahmaninovi variatsioonid Corelli teemale. See teos oli üsna pikk ja pala osad olid üsna erinevad , seetõttu raskesti haaratavad. Oli palju äkkilisi üleminekuid ning alguses oli meeleolu üsna nukker. Pala keskel kaldus meeleolu üsna draamalikuks , mis oli tegelikult ka meeldiv. Tempo oli väga erinev , vahepeal võib esineda väga kiiret ja äkilist meloodiat ja siis jälle väga äkkiliselt vaibuda. Kokkuvõttes on see väga hüppeline teos, kuid tegelikult üsna
Oja, Heino Elleri ja Peeter Südame teoste toimetaja) · 19871992 Eesti Kontserdi produtsent Rahvusvahelise muusikafestivali ,,Eduard Tubin ja tema aeg" asutaja ja kunstiline juht (alates 2001) Rumessen on tuntud tsükliliste teoste esitajana: · 1972 Aleksander Skrjabini 10 sonaati · 1976 Johann Sebastian Bach "Hästi tempereeritud klaver" I osa · 1979 Frederic Chopini 27 etüüdi · 1977, 1981 Eduar Tubina kõik klaveriteosed · 1980 Sergei Rahmaninovi 15 etüüd-pilti · 1982 Mart Saare klaveriteosed 1987 Heino Elleri kõik 29 klaveriprelüüdi Plaadistused ja publikatsioonid Ta on heliplaadistanud ka Heino Elleri ja Eduard Oja klaveri- ja kammermuusikat. Ta on restaureerinud ja kirjastanud Rudolf Tobiase klaverikontserdi ja oratooriumi "Joonase lähetamine". Heliplaadistanud Eduard Tubina, Rudolf Tobiase, Mart Saare, Heino Elleri ja Eduard Oja klaveri- ja kammermuusikat.
Ta on kirjutanud 3 sümfooniat, 4 klaverikontserti ja 3 ooperit. 1898 kukkus tema esimese sümfoonia esiettekanne täielikult läbi. Selle põhjuseks oli peamiselt teose novaatorlik, oma ajast ette jõudnud stiil. See ebaõnnestumine põhjustas Rahmaninovil raske närvihaiguse ja ta ei suutnud mitu aastat uut heliloomingut kirjutada. Kriisist välja tulla suutis ta kogenud psühhiaatri Nikolai Dali abiga. Aastal 1901 valmis Rahmaninovi teine klaverikontsert ja ta võttis 1904 vastu dirigendi koha Moskva Suures teatris. 1906 reisis ta Itaaliasse, misjärel elas 3 aastat Dresdenis, pühendudes täielikult heliloomingule. 1909 sooritas ta suure kontsertturnee USAs ja Kanadas, esinedes nii pianisti kui ka dirigendina. Juba 4aastaselt ilmutas Sergei huvi muusika vastu ja hakkas klaverit õppima, aga 9aastaselt astus Peterburi konservatooriumi klaverit õppima. 1888 jätkas ta
teineteisega. Samuti jäi silma mulle asjaolu, et klaverimängijal oli taas kord noodikeeraja abiks, kuid tsellomängija ehk Andreas, pidi ise koos poognaga lehti lappama. Meloodia poolest oli see teos väga mitmekesine, st ei olnud liiga palju aeglaseid kohti, kuid samuti ei kiskunud liiga kiireks. Kõik oli paras ning mõnus kõrval kuulata. Teise palana, pärast väikest pausi, esitasid solistid Sergei Rahmaninovi ,,Sonaat klaverile ja tsellole g-moll op. 19". Teos algab klaveri ja tsello kooskõlaga, kuid üsna kohe hakkab klaveri ja tsello domineerivus võistlus, mille käigus jääb kord üks, kord teine taha plaanile. Alguse rahulikult tempole lisandub järsem, kiirem klaveri meloodia, millele vastab ka tsello. Mõlemad teosed olid valitud sellise vahelduva tempoga, mis sobisid hästi laupäeva õhtusse, säilitades peale kontserti erksuse ja lõõgastatud tunde.
Jõhvi Kontserdimajas toimus 23. jaanuaril väga kaasahaarav Tanel Joametsa klaverikontsert. Esitatikolme erineva helilooja teoseid, mille meeleolu oli kord moll, kord duur ehk lainetav. Tanel Joamets on lõpetanud klaveri erialal Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli ja Eesti Muusikaakadeemia ning täiendanud ennast ka improvisatsiooniõpingutega. Soolokontserte on ta andnud peaaegu üle maailma. Kontserdil mämgis ta Claude Debussy, Aleksandr Skrjabini ja Sergei Rahmaninovi teoseid. Olin vaimustuses tema nüansirohkest ja seesmiselt laetud kõlakasutusest, samuti omanäolisest ja kirglikust esitusviisist. Helilooja Pierre Boulez on kirjutanud:“Muusikamaastik polnud enam kunagi endine, kui pildile ilmus Claude Debussy, kes väitis, et helilooja kõrv ja maitse on paremad otsustajad kui harmoonia- ja polüfooniareeglid ning lõi teoseid, mida põlgasid akadeemikud ja armastas publik.“ Klaveril on Debussy loomingus eriline koht. Debussy kujundas välja uue
Käisin Vene Kultuurikeskuses esmakordselt ning mulje oli parem, kui oleksin osanud oodata. Hoone oli vene rahvusele iseloomulikult luksuslik, külluslik ja suur. Kontsert algas kell 17.00 ning kavas olid Ludwig van Beethovenilt: sonaat tsellole ja klaverile nr.3 A-duur op.69, allegro, ma non tanto, allegro molto, adagio cantabile, allegro vivace- peale neid esitusi oli pisike paus ning järgmisena kõlasid Sergei Rahmaninovi sonaat tsellole ja klaverile g-moll op.19, lento, allgro scherzando, andante ja allegro mosso. Väike saal oli tõesti väike ja mahutas umbes 50 inimest. Enamjaolt oli publikuks pensionieas daamid ja härrad, kes kontserdi lõppedes Lendi ja Saarmäe lillede, kingituste ja kõiksuguste pisiüllatustega ülekallasid. Kõige enam meeldis mulle Andreas Lendi, kes mängis tsellot väga tulihingeliselt ja osavalt, samuti oli klaver virtuoos väga andekas. Lend on osalenud ka mitmetel maailma tipp-
3. Kirjelda Musoski poolt rajatud uut ooperitüüpi 4. Üldiseloomusta võimsat rühma ja nimeta selle liikmed 5. Millistel asjaoludel Tsaikovski suri? Mis teose ta enne surma kirjutas? Sergei Rahmaninov (1873-1943) Helilooja, pianist ja dirigent. Oli aadlisoost, lõpetas Moskva konservatooriumi kõigil kolmel erialal. Eelkõige tuntud klaverimuusika heliloojana. Kirjutas virtuoosset klaverimuusikat, mis on võrreldav ungarlase F.Liszti klaverimuusikaga. Rahmaninovi helikeel jäi heakõlaliseks, sellepärast on teda kritiseeritud ka vanamoodseks. Kõige tähtsamaks väljendusvahendiks pidas ta meloodiat. Konservatooriumi lõputööna valminud sümfoonia kukkus esiettekandel läbi, sest dirigent Glazunov oli purjus. Rahmaninov sai sellest psühhotrauma, mida ravis 2 aastat terapeuti juures, et eneseusku taastada. See tal ka õnnestus. Kõige olulisemad teosed on tema 4 klaverikontserti. Eriti laialdaselt tuntud on kontsert nr. 2 (eriti aeglane osa).
,,Warum ist das Licht gegeben dem Mühseligen" ja Felix Mendelssohni Psalm 43 ,,Richte mich, Gott". Teose algus ehmatas mind natuke, sest esimesed akordid kõlasid väga mustalt, aga õnneks ei pidanud ma ikkagi pettuma, sest selliseid vigu rohkem väga palju ei olnud. Kõikide nende esitatud teoste juures jäi silma väga tugev, võimas ja särav forte, mis on sellise suure koosseisuga koori puhul ka väga enesestmõistetav. Nimelt laulis kooris umbes 60 lauljat. Järgmisena kõlas Sergei Rahmaninovi ,,Bogoroditse Devo". Min ootused olid selle laulu puhul väga kõrged, sest olen seda ka ise esitanud ja tean, et see on meeletult ilus kuid ka päris raske teos. Minu arvates oli dirigent valinund sellele teosele liiga kiire tempo ja kõik oleks võinud olla lauldud rohkem legatos. Minu arvates ei olnud viga dirigendi, sest tema näitas kõike väga pehmelt ja legatos, aga koor ei musitseerinud kahjuks väga tema käe järgi. Veel oleks tahtnud selle loo puhul kuulda suuremaid dünaa-
Sergei Rahmaninov 1873-1943 Vene viimane romantik. Tegeles nii heliloomingu kui ka klaverimänguga. Samas ka dirigeeris. Õppis Moskva konservatooriumis klaverit ja kompositsiooni. I loominguperiood Venemaal, kuid suutmatuse tõttu mõista revolutsiooni ning luua revo- lutsionistlikku muusikat, lahkus ta 1918. aastal Venemaalt. Elas valdavalt USA-s, on maetud New Yorki. Hingelt jäi venelaseks. Tema muusikas on vene rahvalaulu ja vene kirikumuusika mõjutusi. Rahmaninovi muusikas on palju nukrust ja kurbi lüürilisi viise. Enamik teoseid moll helilaadis. Iseloomult olevat olnud väga kinnine ja nukker. Isiksus avaldub Rahmaninovil pigem muusikas kui sõnades. Rahmaninovil oli eriti pikk käeula- tus kvart üle oktavi. Väga palju mängitakse Rahmaninovi teist klaverikontserti. Seda iseloomustavad tunde- küllased voolavad meloodiad, klassikaline ülesehitus, imiteeritakse vene kirikukelli. Ma-
Ta külastas sageli kontserte ning tutvus väljapaistvate Vene heliloojatega. Lõpetas konservatooriumi 1892 aastal kuldmedaliga ja tema diplomitööks sai ühevaatuseline ooper "Aleko", mis ka hiljem Suues Teatris lavastati. 1897 aastall kutsuti helilooja Mamontovi ooperiteatisse teiseks dirigendiks, kus ta omandas vilumuse sellelgi alal. 1904 1906 oli ta juba Moskva Suure Teatri dirigent, kus tema juhatada olid põhiliselt Vene ooperid. 20 saj esimesed 15 aastat olid Rahmaninovi loomingus kõige viljakamad, ta kirjutas sümfoonilist muusikat, oopereid, koorisuurvorme, romansse, palju kalverimuusikat. Ta tegutses aktiivselt ka pianistina nii kodumaal kui ka välismaal. 1917. aastal Oktoobrirevolutsiooni puhkedes emigreerud Ameerikasse, kus veetis elu viimased 25 aasatat. Tema kontserdigraafik pianistina nii Ameerikas kui Euroopas oli tihe. 1930 aastal ostis ta sveitsi villa, kus valmis suur osa helilooja nende aastate loomingust. Suri Ameerikas keset kontsertturneed.
pika aja. Teiselt poolt oli Olav Roots ja tema ,,Sümfoonia" minu maitsele ikka vägagi vastuvõtmatu. Nädalateks jäid kõlama kaks küsimust: Miks jäädvustati videokaameratega vaid kontserdi teine, mitte ka esimene pool ning miks pandi Sibelius ja Roots ühele kontserdile. Rammsteini ja Stingi ka ühele lavale korraga ei topita. Või topitakse? Tegelikult pole vaja selle üle enam imestada, sest nädal hiljem esitati ühel kontserdil Raveli, Rahmaninovi ja Sumerat ning 9. aprillil on ühe ERSO kontserdi kavas Sibelius ja Tamberg. Ehk tuleb varsti ka kauaoodatud Sting + Rammstein?
Aastail 1928-1933 õppis Lukk Berliini Kõrgemas Muusikakoolis professor Leonid Kreutzeri klaveriklassis ning täiendas end kompositsiooni ja muusikateooria alal Paul Hindemithi juures. Kõrge muusikakultuuri ja intensiivse kontserdielu tõttu võib 1930. aastate Berliini pidada Lääne-Euroopa muusikaliseks keskuseks. Neil aastail õnnestus Lukil seal kuulata mitmete maailmakuulsate pianistide esinemisi, sealhulgas juba eelnimetatud Artur Schnabeli, Wilhelm Backhausi ja Sergei Rahmaninovi kontserte. Viiuldajatest meenutab ta Fritz Kreislerit ning orkestritest muidugi Berliini Filharmoonikute esinemisi Wilhelm Furtwängleri ja Bruno Walteri juhatusel. KONTSERTTEGEVUS Bruno Luki esimesed ülesastumised publiku ees leidsid aset 1920. aastatel Tartu Kõrgema Muusikakooli õpilasõhtutel Bürgermusse saalis ning Berliini Kõrgema Muusikakooli õpilaskontsertidel. Esimesed iseseisvad sooloõhtud toimusid Berliini Kõrgema
Sündis Novgorodi kubermangus oma vanemate mõisas. Väga musikaalne pere. 4-aastaselt hakkas õppima klaverilt. Professionaalse muusikahariduse sai Moskva konservatooriumist. Pärast kooli lõpetamist tegeles dirigendina, oli ka Moskva Suurteatris dirigendiks. Selle kõrvalt ka väga aktiivne pianist, kontserdigraafik väga tihe. 1917 emigreerus Ameerikasse. Veetis seal 25 aastat. Suri vähki oma viimasel kontserdil. Looming Sarnane Tsaikovski loominguga. Ka Rahmaninovi looming on psühholoogilise sisuga. See väljendab inimese tundeid ja elamusi. Meloodiat pidas muusika hingeks. Ta loomingut iseloomustab lai ja vabalt voolav meloodia. Esiplaanil klaverimuusika. Näiteks 4 klaverikontserti, klaverietüüde, klaveripalasid ja klaverisonaate. Tema klaver kõlab alati jõuliselt, mahlakalt, massiivselt. Tema loomingus ei puudu ka lüürilisus. Näiteks klaverikontsert nr 2. Olemas ka sümfooniline muusika: · 3 sümfooniat;
Modest Mussorgski (18391881), Nikolai Rimski- Korsakov (18441908). Nende heliloojate muusika püüdles rahvuslikest traditsioonidest lähtuva vene laulu ja rahvaluule poole. Vene muusikaklassika parimaid traditsioone jätkas XX sajandi helilooja ja pianist-virtuoos Sergei Rahmaninov (18731943). Oluline koht tema loomingus on vene loodusel (heliloojat nimetati ,,vene muusika Levitaniks"). Suurt tunnustust on leidnud Rahmaninovi klaveriteosed. XX sajandi suurim helilooja oli Sergei Prokofjev (18911953), kelle muusika sai väga populaarseks kõikjal maailmas. Prokofjev lõi muusikat ballettidele tema kuulsamaid töid on ballett ,,Romeo ja Julia". Samuti kirjutas ta sümfoonilisi teoseid ja filmimuusikat. Vene ja maailma muusikakultuuri klassikaks sai XX sajandil Dmitri Sostakovitsi (1906 1975) zanriliselt mitmekesine looming. Eriti suur on Sostakovitsi kui sümfonisti tähendus.
Aram Hatšaturjan (Pedusaar 2000: 154), temaga on koostööd teinud Helju Tauk, Tekla Koha, Peep Lassmann... Kommentaari lõpetuseks sobiks tema 1986. aastal Tallinna Raekojas toimunud 80. sünnipäeva kontserdi kava: E. Grieg Sonaat c-moll op 45 nr 3, W. A. Mozart Kontsert D-duur (KV 218 nr 4) koos kammerorkestriga E. Klasi juhatusel, Tartini-Kreisleri Fuuga A-duur sonaadist, Rahmaninovi Prelüüdi op 23 nr 4 viiuliseade, Sarasate Hispaania tantsud (Playera ja Zapateada), Paganini Variatsioonid Rossini ooperi “Moses” teemadel. Selle kontserdi kohta ilmus Ines Rannapi vaimustusest tulvil retsensioon (Pedusaar 2000: 160). Samas oli siinkirjutajal võimalus kuulda teda mängimas svingi koos Arvo Pilliroo ansambliga ja tema esitus vastas igati selle stiili kaanonitele. 104
annaabi.ee 
