üks hetk kõigest ilma olla, kas siis valesti investeerides, liiga suuri oste tehes või lastes ennast röövida. Sõprade ning tuttavate valikul peab väga tähelepanelik olema või muidu üks hetk oled paljaks röövitud. Võib olla raha teeb õnnelikuks kuid kindlasti mitte kõiki. Teisalt ei väärtusta vaesem inimene raha nii kõvasti kui teeb seda rikas. Vaesema inimese jaoks on tähtsad sotsiaalväärtused. Et perekonnal oleks kõik hästi, söök laual, puhtad ja korralikud riided seljas. Tänapäeval ei tähenda see, et sul pole raha laristada, et sul poleks riideid, süüa, eluaset jne. Tema on seesmiselt rikas ning ta on õnnelik. Kui küsida vaeselt inimeselt, kuidas oleks elu ilma rahata, oskaks ta vastata sellele. Kui küsida aga rikkalt, tema ei oskaks ilma rahata, ta ei tea ning ei mäleta enam kuidas ilma selleta elatakse. Kui sul on raha, tekib ka vajadus asjade järele. Tänapäeval maksab aga kahjuks kõik. Isegi abi. Kui sa oled vaene ning raskelt haige, ei
annetavad sellest lihtsalt suure osa ära neile, kellel pole võimalik ise raha teenida. Rahal on õnnega mitu seost ja see sõltub tihti inimesest endast. Kas ja millal võib raha olla tõesti kõige tähtsam? Võib, seda juhul, kui raha pole. Kui rahadega on kitsas käes, siis on võimalus kaotada oma elamispind või ekstreemsemal juhul isegi lapsed. Ilma rahata tänapäevases ühiskonnas elada on üsna keeruline, kui just ei meeldi kodutu olla. Olles harjunud oma eluga ning järsku töötuks ja rahast ilma jäädes tekib olukord, kus tuleb muuta oma eluviise ja võimalik, et peab isegi oma senisest majapidamisest lahkuma. Sellisel puhul võib öelda, et raha on kõige tähtsam keegi ei taha ju oma kodust sunniviisiliselt välja kolida. Kuidas raha muudab inimest? Raha võib vägagi inimesi mõjutada, seda nii positiivselt kui ka negatiivselt. Vahel teeb see neid õnnelikuks, teine kord aga õnnetuks. Õnnelikuks just siis, kui
Millega mõõta edu ja õnne elus? ,,Inimesi ei tee õnnelikuks ei ihuramm ega raha, vaid õiglus ja mitmekülgne tarkus." Nii on öelnud ammune Kreeka filosoof Demokritos. Tal oli õigus, kuid ainult sel juhul, kui lähtuda tema ajast ja ühiskonnast, sest sellel vanal ajal oli just tarkus edu mõõtja. Meie praegune elu on hoopis teine ning kõik, mis me teeme ja saavutame keerleb ainult ümber raha. Loomulikult on elus ka palju teisi tähtsaid asju, mis meid õnnelikeks teeb, kuid minu arust on praegusel ajal edu ja õnne mõõtjaks just nimelt raha. Meie kõigi edu või halvemal juhul edutus algab juba lapsepõlvest. Püüdke endale ette kujutada, et mina olen ärimehe laps ja minu vanemad saadavad mind õppima erakooli. Enesest mõistetavalt on erakooli haridus parem ja korralikum, kui haridus, mida on võimalik omandada mistahes tavakoolis. Seega, kui minu pere ei oleks majanduslikult kõrgemas seisus, oleks minu lootus kiiremini ja
rahaga midagi peale hakata? Loomulikult mitte. Kas sama ei kehti ka asjadega varustatuse, ilu, tervise, vedamise ja lugupidamise puhul? Küllap vist. Ka neid asju tuleb osata õigesti kasutada, et õnnelik olla. Täiesti idiootse käitumise puhul hävitaks inimene nii oma ilu, tervise kui ka lugupidamise. Ka vedamisest tuleb osata kinni hakata. Järelikult, ütleb Sokrates, on õnneks vaja veel niisugust teadmist, mille abil kõik need suurepärased asjad inimese kasuks pöörata. Me oleme harjunud uskuma, et kui meil ainult oleks raha, küll me oskaksime siis sellega juba õnnelikud olla. Nii nagu Sokratese vestluskaaslased, ei pane me tähelegi, et me vaikimisi eeldame endas selle teadmise olemasolu, mis oskab rikkust, ilu, tervist ja soosingut õigesti ära kasutada. Õnneks on vaja tarkustMis teadmine see niisugune on? Miks me eeldame, et meis on see teadmine olemas? Kui sotsioloogiliselt uurida rikkaid, terveid,
Essee Mis on õnn? "Happiness is a direction, not a place" - Sydney J. Harris. Kõik inimesed soovivad olla õnnelikud, kuid tihti ei teata, mis see õnn tegelikult on. Sellel sõnal ei saagi olla ühtset definitsiooni, sest õnn ei saa olla mingi üks kindle asi. Ometigi otsitakse õnne, püütakse seda saavutada ja sellest iga hinna eest kinni hoida. Tihti ei taibata aga seda, et selline pühendumus õnnelik olemisele ei pruugi tegelikult õnnelikuks teha. Läbi aegade on spekuleeritud selle üle, kas raha võib teha inimese õnnelikuks või mitte. Ka sellele küsimusele ei saa olla kindlat vastust. Ma arvan, et mingil määral on tänapäeval kõigil raha vaja, et olla õnnelik. Aga kui palju seda vaja on...see sõltub juba inimesest. On inimesi kellel on raha vaja täpselt nii palju, et elus hakkama saada (osta süüa, maksta elukoha eest jne), õnnelikuks teevad teda teised asjad. Kuid samas on ka inimesi, kes armastavad luksust ja ei saa ilma suure hulga rahata
"Õnn" On inimesi, kes teavad kindlalt, mis on õnn nende jaoks, kuid on ka neid, kes seda ei tea. Vahest tuntakse õnn ära alles siis, kui ollakse see kaotanud, sageli see siis enam tagasi ei tule. Arvatakse, et iga inimene on oma õnne sepp, ma arvan, et see vastab tõele. Väga paljud arvavad, et rahas peitub õnn. Õnnelik olemiseks peaks olema kuulus ja rikas- ka see on paljude arvamus. Sageli arvatakse, et raha eest saab kõike osta, ka õnne. See on vale, kõigest illusioon, mis mingil hetkel võib puruneda. Raha eest võidakse osta esemeid, sõpru ja kõike muud, kuid see ei tee veel õnnelikuks, sageli jääb selline tühi tunne sisse, sest kui midagi juhtub ja sa vajad oma sõprade abi või tuge, siis sageli kaovad enamasti need sõbrad, kes sõbrustasid sinuga ainult raha pärast. Ma arvan, et raha on üks asi, mida on vaja, et olla õnnelik, kuid see ei tohi kindlasti see peamine asi olla, peavad olema ka
Kehra Gümnaasium 11.A Klass, reaalsuund Taago Köster ÕPILASTE VÄÄRTUSHINNANGUD Uurimistöö Juhendaja: Rain Rannaääre Kehra 2009 Sisukord EESSÕNA...................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 1.Arutlus.....................................................................................................................................5 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks?........................................................................................5 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis?................................................................................9 1.3. Miks on see nii?......................................................................
Õnn Prantsuse kirjanik Denis Diderot on kord öelnud :"On vaid üks kohustus- kohustus olla õnnelik". Õnnelikkus- see on ülim ning asendamatu tunne, inimese rahulolevuse parim väljendus. Teadlased on loobunud püüdmast seletada õnne, sellel puudub paikapanev objektiivne vastus. Õnn- see on midagi, mille inimene ise endale loob, mida ta usub ja millele loodab. Kuid kes on õnnelikud? Kas õnn on kõigi jaoks sama? Kas alati tasub jääda õnnele lootma? Inimene on õnnelik, kui ta on rahul sellega, mis tal on. Õnn väljendub inimeste jaoks erinevates asjades. Kohati on kontrast suurem, kui me arvatagi oskaksime. Õnne väljendumine sõltub meie elutingimustest, nõudlikkusest ja ootustest. Julgen väita, et enamasti ei hinda me seda, mis meil on ega näe õnne asjades, kus ometigi peaksime seda märkama. Meie jaoks kõige enesestmõistetavamad ja loomulikumad tingimused, võimalused ja ressursid võivad kellegi teise j
kurbust. Keegi, kes arvestab teiega. See, kas sul on palju sõpru, sõltub inimesest endast. Ennast meeldivalt väljendades, leiab iga inimene omale sõbra, kellega koos teha tegusid, mida tagantjärgi meenutades elu parimateks hetkedeks võib pidada. Selleks, et sul oleks sõpru, pole vaja raha, vaid aega, et nendega olla. Raha on vahend õnneni. Tänapäeval ei saa ilma rahata, seda on vaja täpselt nii palju, et katus pea kohal, kõht täis ja riided seljas oleks. Aga õnn pole ostetav. Kindlasti mitte. Sa ei saa osta omale tõelist perekonda, sõprust ja armastust .
Õnn Kuidas saada õnnelikuks? Arvan, et sellele küsimusele ei saa vastata üldiselt. Õnn on minu arvates igal inimesed individuaalne ja väga erinev. Osad inimesed on õnnelikud kui pasitab päike, muru on roheline, saab uue asja ning mõni on õnnelik kui saab kellegil haiget teha nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Niisamuti erineb ka see kuidas üks või teine inimene õnne tajub ja seda väljendab. Paljud inimesed näitavad oma õnne näo ilmetega ja liikumisega. Inimese nägu muutub rõõmsaks- suunurgad kerkivad üles ning silmad lõõvad särama samuti muutuvad osad inimesed väga energiliseks. Samuti on meie seas inimesi kes oma õnne kuidagi välja ei näita ja hoiavad oma õnne endas ja on seesmiselt õnnelikud. Need inimesed elavad oma õnne välja üksinda olles kuskil omaette. Ernevus seisneb ka selles mis on kellegi jaoks õnn. Paljud inimesed on näiteks õnnelikud oma kogetud elamuste ja seikluste üle. Elamused mis inime
tuleb ise nende juurde. Nad ei viitsi õppida ega otsi tööd, vaid loodavad lihtsalt oma vedamise peale. Mõnel veabki, saab mõne töö, kuid ta ei viitsi ka seal tööd teha ja langeb ikkagi kuhugi allapoole. Teemat võib vaadata ka teise nurga alt: Mis on õnn erinevas vanuses inimeste jaoks? Väikelapse jaoks on suurim õnn näiteks, kui ema pai teeb või poest jäätist ostab. Natuke vanema lapse jaoks on siis õnn näiteks sõprade tunnustus või südamlik kingitus lähedaselt inimeselt. Õnnelikuks võib teha ka lihtsalt üks hea sõna või kasvõi naeratus, mis tuleb otse südamest. Vanaemad on väga õnnelikud, kui nende tehtud pannkoogid õunamoosiga maitsevad lapselastele või kui saab neile jõulude ajal piparkooke saata. Paljude inimestega on ka nii, et nad pingutavad väga, et saavutada midagi, millest nad eeldavad, et see teeb nad õnnelikuks. Kui nad selle saavutanud on, avastavad nad, et see polegi suurt midagi ja püüdlevad uue eesmärgi poole
Õnn mis see on? Õnn on viirastus, mis ilmutab end alles siis, kui ta on lahkunud. See on asi, mida ei saa panna sõnadesse. Ei ole olemas suurust millega saaks mõõta õnne, kuna see on nii meeletult suur või väga väike. Kuna inimesed on igaüks omaette isiksus, mõistavad nad ka sõna õnn vägagi erinevalt ja tõlgendavad seda oma moodi. Samuti otsivad nad oma õnne eri paigust ja see, kui keegi otsib seda teisest kohast kui mõni, ei tähenda, et ta sellepärast eksinud on.Kuna õnn on selline asi, mida me ise määrata ei saa, ei saa me ka kunagi tagasi seda õnne, mis meil oli minevikus, kuid mis kahjuks otsa sai, kuna me ise purustasime selle osaliselt enda teadmata, kuhjates sinna igasuguseid probleeme ja muresid ning argipäevarutiini peale. Õnn on osa inimeste jaoks materiaalne asi. Selliste inimeste hulka kuuluvad need, kes arvavad, et raha teeb inimese õnnelikuks ja et raha eest saab õnne osta ning need, k
friend is someone who is there for you when he'd rather be anywhere else.". Ehk teisisõnu on tõeline sõber see, kes sind toetab ja ei jäta sind kunagi hätta. Kõikide tuttavate käest seda tahta, oleks arvatavasti palju palutud. Seepärast arvangi, et palju õnnelikum see inimene, kel on käputäis lähedasi sõpru, mitte sada tuttavat. Õnnelikuks võib pidada ka inimest, kel on hästi palju raha. Kui kellelgi on väga palju raha, siis võib ta endale pea kõike lubada maja kesklinnas, Ferrari Enzo garaazis ja 60- tolline teler elutoas. Kuid kõik see on muutuv. Pank võib minna pankrotti, maja võib maha põleda ning paugupealt võib rikkast ärimehest olla saanud kodutu, kel pole enam midagi. Samuti ei tea rikkur kunagi kindlalt, kas ta sõbrad tõesti hoolivad temast või ainuüksi ta rahast. Näiteks Jonathan Lynni poolt linastatud filmis ,,Greedy". Onu Joe perekond ja sõbrad lahkusid ta kõrvalt sel silmapilgul, kui said teada, et Joe pole enam rikas
Rahas peitub õnn? Raha on tänapäeval inimeste elus üks lahutamatu osa. Me ei kujutaks oma elu ilma selleta enam ettegi. Kahjuks kipume raha isegi üleliia väärtustama. Kas üks pabertükk on tõesti see, mis inimestele õnne toob? Me rügame igapäev tööd teha, et meil oleks võimalikult hea sissetulek, ja et me saaksime võimaldada omale asju, millest alati unistanud oleme. Raha muudab meid vahel isegi pimedaks. Inimesed arvavad, et kui sul pole raha, siis pole sul midagi. Me oleme teiste jaoks tühikoht, kui meil pole võimsat autot ja viimase mudeli nutitelefoni. Tänapäeval oodatakse isegi väikestelt lastelt, et nad kannaksid kalleid firmariideid ja omaksid uhkeid mänguasju. Kas see pole aga ebaõiglane, kui me heidame kõrvale toredad inimesed, ainult sellepärast, et neil pole raha, et omale kõike võimaldada? Tänu rahale ei märka inimesed enda ümber lihtsaid asju, mis võivad nad õnnelikuks muuta. See, mis elus
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R10 XXX MIS ON ÕNN? KAS SEE ON INIMESELE KÄTTESAADAV? Essee Õppejõud: Jelena Issajeva Mõdriku 2012 Aristoteles (Pojman 2005:128) kirjutas kaua aega tagasi, et kõik, mida inimesed otsivad, on õnn. Iga inimene on juba aegade alguset püüdlenud õnnelikkuse poole. Õnn on suhteline mõiste ehk subjektiivne hinnang individuaalsele olukorrale. Õnnelikkust on varem seostatud lõppresultaadiga, mida inimene oma elus otsib ja mille poole püüdleb. Õnnelikkus viib meid elus edasi ning õnnelik inimene on alati palju paremini avatud uut
Seepärast võeti kasutusele pankadele ja pandimajade tsekid ning võla kirjad ja alles pärast seda ilmus paberraha. Praegusel ajal ringleb järjest vähem sularaha, enamik inimesi kasutab oma maksete tegemiseks pangakaarti. Praguses ühiskonnas on rahal suur võim. Ma arvan, et tulevikus raha osatähtsus suureneb veelgi või jääb samaks. Igatahes see kindlasti ei alane. Rahaga kaasneb nii positiivseid kui ka negatiivseid asju. Kui mul on raha, siis tahan endale kohe kõike lubada. Ma lähen poodi ning ostan, mida vaid hing ihaldab. Seega, rahaga kaasnevad asjad. Samas võib raha endaga kaasa tuua võltssuhted. Nimelt tean juhtumeid, kus abiellutakse vaid sellepärast, et üks kaasadest on rikas. Miks muidu on paljudel vanematel poliitikutel noored naised. Ma ei usu, et enamik neist naistest tegelikult neid mehi armastab. Naised ohverdavad endid oma tuleviku nimel
Ka lotovõitjatel on tihti nii, et inimesed, kellega pole aastaid suhelnud, hakkavad sõbrutsema, sest tahavad ka oma osa võidust saada. Sellist inimest võib eksikombel pidada küll sõbraks, kuid raha kadumisel koos sõbraga on ilmne, et see oli vaid raha pärast. Vähesed inimesed oskavad sisendada endale õnnetunnet, mis teebki nad reaalselt õnnelikuks. Muidugi on ka õnnelikel inimestel muresid, kuid nad vaatavad probleemidest mööda. Eks igaühe elus ole tõusud ja mõõnad, kuid mitmed inimesed ei pööra langemisele tähelepanu ning leiavad kiiresti uue tee, et tõusta ülespoole. Optimistid leiavad ka kõige halvemas midagi head, seevastu pessimistid suudavad igast suurepärasest asjast pahupoole üles leida. Meie endi mõtlemine ja ellusuhtumine saab meid õnnelikuks muuta. Õnne saladuseks on elada olevikus, ei tohi mõelda minevikule ega tulevikule. Ka teised inimesed ei
Mis on tähapäeva inimesele püha? Nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka väärtusi, mida nad pühaks peavad. Pühaks saab pidada kõike, mis puudutab hinge ja südant. Kui küsida inimeste käest, mida peavad nad oma elus kõige väärtuslikumaks, on vastus kiire tulema: perekond ja lähedased inimesed. Kuna paljud on üles kasvanud ilma oma pereta või heade sõpradetta, ei tohiks kunagi iseenesest mõistetavana võtta lähedaste inimeste toetust ja olemasolu, sest kunagi elus võib tulla hetk, kui seda inimest su kõrval enam lihtsalt pole. Paljude jaoks on ülimalt oluline hea hariduse omamine. Eriti pannakse õppimisele rõhku praegusel ajal, sest tööd on raske leida ja vabadele töökohtadele on tihe konkurents. Tarkus ja teadmised on ainukesed asjad, mida keegi ei saa teiselt ära võtta, seega ei jookse enda lisaks harimine kunagi mööda külgi maha. Kuna tänapäeva maailm on niivõrd materiaalne, väärtustatakse palju ka
aga raha inimesi pimestada. Kui omatakse palju raha, aga ei osata sellega toime tulla ega vahel ka teistega jagada, võib raha muutuda ohtlikuks inimsuhteid rikkuvaks vahendiks. Tihti ei saada rahast kunagi küllalt. Siin võib tuua paralleeli raamatuga „Isa Goriot“, kus tütred olid sõltuvuses isa rahast ning suurest isaarmastusest oma tütarde vastu andis mees kõik ära, mida ta omas, ise lõpuks vaesuses elades. Tütred ei osanud isa lahkust hinnata ning ei ilmunud isegi tema surivoodile. Juba Vana- Kreeka filosoof Demokritos leidis, et rahaahnus, kui see on mõõtmatu, on palju rängem kui vaesus, sest mida suuremaks kasvavad soovid, seda suuremaid vajadusi need tekitavad. Seega on rahal inimeste üle suur võim, kuid selle mõõdutundetu jumaldamine ei saa teha kedagi õnnelikuks. Olen arvamusel, et raha
Mari-Liis Höövel 11.B Rakvere Eragümnaasium Kes või mis on süüdi vaesuses Vaesust saab jagada kaheks: absoluutne vaesus ja suhteline vaesus. Absoluutne vaesus tähendab seda, et kui inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalsest tasemest. Absoluutse vaesuspiiri määramine on riigi poliitiline otsus, kusjuures tavaliselt lähtutakse mingitele normatiividele vastavast tarbimise tasemest tarbimisühiku kohta. Suhtelise vaesuse piir määratakse tavaliselt lähtudes tarbimisühikute sissetulekute jaotuse mingist jaotusparameetrist .Vaeseks pereks saab
,,Kas sai ikka õige valik tehtud?", ,,Äkki oleks ikka..." jne. Inimese teeb õnnelikuks see , kui ta saab osta mingi uue asja, aga raha kui vahend ja väärtus ning kuidas seda kasutada, muudab ta hoopiski õnnetuks. Raha ei ole kohe kindlasti üks õnnelikkuse esmaseid põhjuseid. Küll aga on tal siiski kandev roll ning kaudselt on ta siiski ikkagi üks õnnelikuks olemise osasid. Kui saad endale lubada seda, mida hing ihaldab, tekitab see rahulolu, mis omakorda teebki meid muretuks. Lõpuks on õnnelikumad need inimesed, kel on lähedased ja soojad suhted oma pereliikmete ja sõpradega, kes mõõdavad ennast omaenda mõõdupuu järgi, mitte aga selle alusel, mida teised teevad või mis teistel on, ning kes oskavad keskenduda oma iseloomu tugevatele ja parimatele omadustele. Õnn ei ole rahas, kuid rikkus ei tee inimesi õnnetuks. Õnne valemit ei ole olemas, vaid iga inimene on oma õnne sepp
eesmärkide saavutamiseks Teiselt poolt võib aga raha inimesi pimestada. Kui omatakse palju raha, aga ei osata sellega toime tulla ega vahel ka teistega jagada, võib raha muutuda ohtlikuks inimsuhteid rikkuvaks vahendiks. Tihti ei saada rahast kunagi küllalt. Siin võib tuua paralleeli raamatuga ,,Isa Goriot", kus tütred olid sõltuvuses isa rahast ning suurest isaarmastusest oma tütarde vastu andis mees kõik ära, mida ta omas, ise lõpuks vaesuses elades. Tütred ei osanud isa lahkust hinnata ning ei ilmunud isegi tema surivoodile. Juba Vana- Kreeka filosoof Demokritos leidis, et rahaahnus, kui see on mõõtmatu, on palju rängem kui vaesus, sest mida suuremaks kasvavad soovid, seda suuremaid vajadusi need tekitavad. Seega on rahal inimeste üle suur võim, kuid selle mõõdutundetu jumaldamine ei saa teha kedagi õnnelikuks. Olen arvamusel, et raha iseenesest ei too küll õnne, kuid siiski loob mõistlikul kasutamisel
teha oma väljavalitule kalleid kinke ja zeste, kuid kas see on kõige tähtsam? Kas kallite kinkide tegemine paneb naist mehesse armuma? Mina nii kindlast ei arva.Inimest ei saa armastama sundida. Raha ja õnn ei pea alati käsikäes käima. Ka kõige rikkam inimene ei pruugi alati õnnelik olla. On palju rikkureid, kellel on ilus suur maja, lapsed ja armastav naine, kuid ikkagi pole ta õnnelik. Raha siiski ei tee inimest õnnelikuks. Inimesed on õnnelikud, kui nad saavad endale lubada asju mida tahavad, kuid kas need asjad teevad meid õnnelikuks, kui meil ei pruugi olla sõpru, peret? Vaimne haritus ning lai silmaring on samuti tähtsad meie elus. Ei ole hullemat, kui rikas ja rumal inimene. Just see kombinatsioon viib halvale teele, kui ei osata rahaga midagi pealehakata või seda liiga palju on. Nii mitmedki artistid on oma elu kaotanud just selle tõttu, et on raha valesti paigutanud. Raha eest saavad inimesed osta endale võib-olla uue välimuse, muuta oma nime,
Asjade ostmine võib maandada stressi ja teha hetkeks tuju heaks, aga õnne sellega ei saavuta. Kuigi samas võib õnne kaudselt osta. Näiteks koju sõitmiseks on vaja raha. Seega ostes endale bussipileti, ostab inimene endale ka õnne, mis väljendub perega koos olemises (ilma rahata ju koju ei saaks). Aga kui inimese meelest peitubki õnn asjades, võib ta õnnetunnet tõesti osta. Kuigi minu meelest on see imelik ja vale. Tihti arvatakse, et õnn on vaja üles leida, aga tegelikult on ta koguaeg olemas. Lihtsalt tuleb tähele panna. Kui vahel ei lähe kõik nii, nagu loodetud, öeldakse, et õnn on mind maha jätnud. Tegelikult ei pane inimene olukorra head poolt lihtsalt tähele. Näiteks jäin eelmine nädal bussist maha ja pidin tükk aega ühikas niisama logelema. Olin küll enese peale pahane, et varem koju ei saanud aga samas oli mul rohkem aega matemaatikat õppida ja sain parema hinde kui tavaliselt. Igal asjal on oma hea ja halb külg.
Õnnelikuks olemine on niivõrd subjektiivne. Äkki me ei teagi mis õnn on? Mina näiteks arvan, et ma võingi ennast tunda õnnelikult kui mul on luksusautod, suur villa, eralennuk, kuid näiteks Buddha mungad – neil ei ole mitte midagi ning ma olen kindel, et nende õnn on kõvasti „puhtam“ kui see mis sa saavutad raha ja kuulsusega. Nemad töötavadki selle nimel, et nad ei sõltuks materiaalsetest asjadest – erinevalt tänapäeva ühiskonnast kus me peame koguaeg tarbima ning ostma, ostma ja ostma, et tunda ennast õnnelikult. Meile on loodud illusioon – et olla õnnelik, peavad sul olema firmariided, palju raha ja uhke elamine, kuid tegelikult saab ka õnne saavutada ilma neid asju omamata. Kui ma praegu mõtlen selle peale, et pean loovutama kõik oma materiaalsed asjad ning lähen Taisse mediteerima siis see mõte ei tee mind nii väga õnnelikuks, kuid see on väga suure
,,Igaüks on oma õnne sepp" müüt või tegelikkus? Öeldakse, et igaüks on ise oma õnne sepp. Mõned inimesed arvavad, et see on kõigest müüt. Mina aga nii ei arva. Õnn tähendab erinevatele inimestele erinevaid asju. Tänapäeval kiputakse raha ja edukust õnnega segamini ajama. Kui mõne inimese jaoks on õnn hea elatustase, siis teised tunnevad õnne oma lähedastest ja sõpradest. Tegelikult kipub olema nii, et inimesel võib elus kõik olla hästi, kuid ta ei tunne end õnnelikuna. Läänelikus ühiskonnas sisendatakse kõigile juba lapsest peale, et tuleb olla edukas, palju saavutada ja kaugele jõuda. Sellega kaasneva pinge ja stressi eest ei kaitse aga keegi. Kui inimene on terve, tal on tore pere ja sõbrad, eluase ja toit laual, siis tegelikult võib seda inimest õnnelikuks lugeda. Tavaliselt tunnetab ja oskab hinnata aga inimene oma õnne alles siis, kui on kogenud õnnetust. Inimene saab ise väga paljut oma elus mõjutada
On inimesi, kellel on palju raha ja on inimesi, kes on rikkad Rikkus on vastuoluline sõna. See äratab teadvuses terve rea kujutlusi ja omavahel vasturääkivaid arusaamu, sest inimeste mõtteviisid ja vaated elule on erinevad. Igaüks määratleb rikkust omamoodi. Selle erinevuse loob väärtus. Mõne jaoks tähendab rikkus nii suure raha omamist, et selle eest võiks saada mida iganes. Teisele võimalust areneda ja edu saavutada. Kolmandale tähendab see õnnelik olemist. Kas rikkuseks saab lugeda pelgalt rahakonto peal olevaid mitmeid miljoneid? Vaevalt. See näitab vaid rahasummat, mille inimene on endale kokku korjanud või siis loteriivõidu saanud. Rikkus ilma inimlike väärtusteta ja millegi omamine ilma rõõmu tundmata, ei ole midagi väärt. Rahateema tekitab enamasti kahesuguseid tundeid. Ühest küljest tahame me kindlustatust ja mugavust. Nii kipuvadki paljud mõtlema, et nad oleksid rikkad ja õnnelikud, kui neil oleks palju raha. Ag
EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE VAJALIKKUS ELUS. Essee "Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus" eesmärgiks on analüüsida, kas ja miks on meil vaja endale eesmärke püstitada. Töö annab lühiülevaate inimeste valikuvõimalustest, sellest, millised eesmärgid on osadele inimestele tähtsad, osadele aga mittevajalikud. Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu tähtsama eesmärgi õnne. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte? Iga inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end hästi tunda ja õnnelik olla, sest on loomulik et iga inimene tahab olla õnnelik. Mis on aga õn
Raha ja perekonnaõnn "Raha paneb rattad käima" on kulunud klisee, kuid millel kindlasti ka mingi tõepõhi all. Raha teeb inimese mingilmääral õnnelikuks, kuid vaid senikaua kuni seda jätkub. Kuid kas tõesti on raha väärt seda, et loovutada oma perekond, oma õnn ja oma elu? Seda kuidas liigne rahahimu hävitab mitu perekonda ja nende õnne on suurepäraselt näha Honore de Balzaci teoses "Isa Goriot". Goriot on nii helde, seda seetõttu, et tütred tahavad aga aina rohkem raha ning Goriot jääb aina vaesemaks, kuid ta armastab oma tütreid nii väga ja teeb ükskõik mida, et tütardele raha saada
Kirjatöö eesmärgid TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Essee eesmärgiks on arutleda selle üle, miks on tähtis püstitada eesmärke, ning anda ülevaade sellest, milliseid eesmärke paljud inimesed väärtustavad ning kuivõrd õiged need on. Kirjatöö põhisõnum Eesmärgid on lahutamatult seotud elu mõttega. Inimene, kes püstitab eesmärke, teab, milleks ta üldse elab. See aitab aga õnnelikuks saada. Märkmed Selgituseks: · Kollasega on toonitat
Elu mõte Inimesi ei tee õnnelikuks ei ihuramm ega raha, vaid õiglus ja mitmekülgne tarkus ning armastus. ,,Olla või mitte olla selles on küsimus" ja Hamlet vastas: ,,Olla"... kas selles peitubki elu mõte- olemises? Igaüks meist on siia ellu määratud mingi mõtte ja kohustusega: kes peab ja tahab püüelda kõrgustesse, kes ihkab jalgpalli meistritiitlit. Kuid kas küsimus põhineb alailma millegi saamises, saavutamises või tahtmises... ehk midagi enamat? Sest ka need inimesed, kes ei ole meie silmis midagi saavutanud ega kuhugile jõudnud, suudavad olla õnnelikud. Toome näiteks asotsiaalid, kes elavad halvimates elutingimustes, kuhu meie fantaasia ulatub ja mida meie silm ise tõdeb. Kuid neid seob teiste inimestega nagu ka kõikide unistajatega üks asi - lootused, unistused, võimalused ja saavutused õnn. Mis on õnn? Õnne võiks pidada meeleliseks heaoluks, mis too
saavutada. Eesmärgiks mida saavutada võib olla rikkus. Teoses ,,Madame Bovary" tegelane Emma Bovary on unistaja, ta maailmapilt on hägustatud romaanidest loetud kirglikest suhetest ning jõukatest aadlikest. Proua Bovary tahab elult kõike mida tal ei ole, jättes märkamata selle mis tal olemas. Naisel on armastav abikaasa ning väike tütar, ta on nõus nad kaotama rikkuse ja ,,õnne" nimel. Emma tahtis et tema magamistuba oleks ehitud nagu rikkuril ning seljas kandis viimaseid moode. Ta nägi raamatuid lugedes rikkaid inimesi, kes käisid pidudel, olid õnnelikud ja tahtis seda ka ise kogeda. Charles, tema mees, oli hoops teise temperamendiga inimene. Ta oli realist, nautis lihtsaid asju elus, oli õnnelik mis sest, et ta ei olnud edukas oma arstikarjääris. Ta päevad muutsid helgemaks naine ja tütar, kellest ta väga hoolis. Charlesi ei huvitanud kui palju raha tal on
Mis on õnn? Õnne, kui mõistet tegelikult ei olegi, kuna sellel puudub kindel definitsioon. Tavaliselt peitub õnn perekonnas, sõprades ja selles kuidas sa endaga läbi saad. Paljud inimesed arvavad ka, et õnn peitub rahas. Ma arvan, et kui sul on perekond ja sõbrad peaksid sa selle üle õnnelik olema. Kuna ilma nendeta oleks elu kuidagi tühi ja mõttetu. Perekonna ja sõprade(vähemalt mõnegi) peale võid sa alati kindel olla ükskõik, millises olukorras. Neile võib loota ka siis, kui sul endal just kõige paremini ei lähe ja sa vajad nende tuge. Paljud inimesed mõistavad mõiste õnn all millegi pärast raha. Nende arvates teeb just raha inimesed õnnelikuks, kuid tegelikult see nii ju ei ole. Raha võib teha sind hetkeks õnnelikuks, kuid ainult hetkeks. Tavaliselt inimene kes saab hoobilt rikkaks ei hooli enam lähedastest, ega sõpradest, kuna ta arvab, et raha eest saab kõike. Kui sul on piisavalt raha ja sul pole vaja en
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
