Aktiivselt tegutseb ka rahapesu andmebüroo, mis on politsei- ja piirivalveameti iseseisev struktuuriüksus. Rahapesu andmebüroo ülesandeks on koguda materjali kahtlaste tehingute kohta, ja edastada see rahapesu ja terrorismi rahastamist käsitleva kuriteo tunnuste ilmnemisel uurimisasutusele. Kurjategijate kindlakstegemisel ja karistamisel on aktiivselt tegevad ka prokuratuur, kaitsepolitsei, maksu- ja tolliamet ja Eesti kohtud. Kuna globaalsed finantssüsteemid mängivad suurt rolli kõrgetasemelistes rahapesuskeemides, on loodud rahvusvahelisi organisatsioone, mis võitleksid rahapesu probleemi vastu globaalselt. Näiteks, FATF(Financial Action Task Force on Money Laundering), mis tegeleb rahapesu vastaste strateegiate arendamisega. Samuti on ÜRO-l, Maailmapangal ja Rahvusvahelisel Valuutafondil moodustatud rahapesu vastased divisjonid. Rahapesu vastu võideldakse sellepärast, et ,,musta raha" vood kahjustavad
MIDA TEHAKSE? Juhtimisfilosoofia visioon missioon eesmärgid (mõõdetavad) strateegiad (turundus-, juhtimis-, personalistrateegiad) äriplaan plaan korporatiivne kultuur KUIDAS TEHAKSE? 1. finantssüsteemid 2. kommunikatsiooni süsteem 3. IT-süsteemid Pank toetab pigem suurettevõtteid kuna loodab sealt suuremat intressi saada. TURUNDUSE OLEMUS turundus - tegevus, mis viib kokku ostjad ja müüjad turul toimub vahetamine: kauplemine, ostmine ja müümine eesmärgiga teha tuluaid tehinguid Mida teha, et teha tulusaid tehinguid? tarbijapoolne vaade - mida ootab ettevõtjapoolne vaade - turundus - kliendiväärtuse loomine (miks?)
tasandil • infoühiskonna areng; suurennendu avatus ning ebakindlus; • Individualiseerumine • Indivisualiseeritud elutingimused ja-viisid; ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsena; indivisuaalne vastutus oma valikute ees • Aja ja ruumi lahutatus • Vahendatud sotsiaalne suhlus; kaugenemine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu(finantssüsteemid jms) • Globaliseerumine: maailma kokkutõmbumine, kasvav sõltuvus sotsiaalsete gruppide, indiviidide ja ühiskondade vahel • kommunikatsioonivahendid, mobiilsus, globaalne tööjaotus, globaalse ja lokaalse segunemine, uusinfo globaalsetest teemadest • Riskiühiskond- toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine; tehnoloogilise innovatsiooni tekitatud riskide mõju • Eelindustriaalne(looduslikud ohud); industriaalne(looduslikud;
tasandil • infoühiskonna areng; suurenenud avatus ning ebakindlus; • Individualiseerumine • Individualiseeritud elutingimused ja-viisid; ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsena; individuaalne vastutus oma valikute ees • Aja ja ruumi lahutatus • Vahendatud sotsiaalne suhtlus; kaugenemine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu(finantssüsteemid jms) • Globaliseerumine: maailma kokkutõmbumine, kasvav sõltuvus sotsiaalsete gruppide, indiviidide ja ühiskondade vahel • kommunikatsioonivahendid, mobiilsus, globaalne tööjaotus, globaalse ja lokaalse segunemine, uusinfo globaalsetest teemadest • Riskiühiskond- toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine; tehnoloogilise innovatsiooni tekitatud riskide mõju
Ärirahandus ehk äriettevõtte rahandus. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärk: olemasoleva omakap. turuväärtuse viimine maxini ehk selle kaudu suurendada omanike jõukust ja rikkust. Virtaneni kohaselt on olemas 4 rahanduse liiki (Uurimis- ja arendustegevusega tegeleva ettevõtte rahandus, Ettevõtlusrahandus, Väikeettevõtte rahandus, Korporatsioonide rahandus.). Finatsjuhtimist ja finantsotsustusi mõjutab oluliselt keskkond (õiguslik, majanduslik, finants); väljakujunenud finantssüsteemid; risk ja tasuvus; rahavood ja nende lisanduv mõju; ärieetika. Finantsjuht on isik, kes vastutab finantsjuhtimise funktsioonide täitmise eest ettevõttes. Kontroll-analüütilise töö eesmärk on jälgida ettevõtte rahalist seisukorda ning rahalisi näitajaid, et otsustada ettevõtte tegevuse tulemuste üle ning selgitada kas tulemused võimaldavad ettevõttel edasi tegutseda või tuleb läbi viia ulatuslikud muudatused. Rahavoogude aruanne selgitab, miks ettevõtte
interneti. Välisele osapoolele saab ekstraneti abil jagada informatsiooni (näiteks laojääk), väline osapool saab esitada tellimusi, jälgida esitatud tellimuste staatust jms. 49. Milliseid töötajatega seotud tegevusi toetab organisatsioonis personali haldussüsteem (HRM)? - Inimressursside haldus (HRM) planeerimine, ressursikasutus, töötajate arendamine,arenguvestlused, ajaarvestus, palkade arvestamine. 50. Milliseid tegevusi organisatsioonis toetavad raamatupidamis- ja finantssüsteemid? - Eesmärk: hallata raha sissevoolu, organisatsiooni sisest liikumist ja väljamakseid. 51. Millist tuge pakuvad IT lahendused juhtidele otsustamisel? - Kaudne tugi (rakendused avastamiseks, suhtluseks ja koostööks), otsene tugi ( intelligentsed süsteemid, tihtipeale seotud andmelaoga). 52. Mida võimaldab multidimensionaalne andmeanalüüs? - Reaalajas analüütiline töötlus . Kogutud andmete kõrgetasemeline analüüs. Andmebaasitabelite linkimine selliselt, et tekivad
elanikkonnakihte: 1. keskklassi esindajad, 2. kestvalt madala sissetulekuga inimesed, 3. pikaajalise deprivatsiooni tõttu kannatavad inimesed 4. pikaajaliselt sotsiaalselt tõrjutud inimesed, kel puudub võimalus osaleda ühiskonnaelus riiklike sotsiaalkaitsesüsteemide nõrkuse ja sotsiaalametnike diskrimineerimise tõttu. Ohutrendid: 1. Tehnoloogia-, majandus- ja finantssüsteemid muutuvad ja "võrgustuvad" (globaliseeruvad) väga kiiresti. 2. Regioonide majandusliku ja sotsiaalse arengu 3. ebaühtlus, kapitali kasvav kontsentratsioon 4. rahvusvahelisteks monopolideks ja tugevad sotsiaalse polariseerumise tendentsid. 5. Riigi vähene haldussuutlikkus. Vananenud teadmised, oskused ja arusaamad viivad sotsiaalse mahajäämuseni ja tõrjutuseni. Sotsiaalsed oskused, suutlikkus luua ja säilitada sotsiaalseid võrgustikke, suurendada
pagulased) kui individuaalsel tasandil (peame pidevalt jälgima ja kohanema uute tingimustega, elu muutub) Individualiseerumine Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena Individuaalne vastutus oma valikute ees Aja ja ruumi lahutatus Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu (inimeste suhtlemine järjest enam läbi interneti) Vähenev usaldus, usalduse leidmine nt. Finantssüsteemid jne Riskiühiskond ("teine", refleksiivne modernsus) Risk ilmneb olukorras, kus teatava sündmuse toimumine on ebakindel ja neil ei ole riigipiire Eelindustriaalne- looduslikud ohud ehk tormid, maavärinad Industriaalne ühiskond looduslikud ohud, toodetud, inimtekkelised riskid, kontrollitud Riskid on seotud muutustega sotsiaalsetes suhetes ja tegevustes, nt muutuv töökäitumine, töö garanteerimatus, enesemäärtluse
Palgatöö muutumine Protsess, mis kujutab endast sotsiaalsete suhete ja vahetuste ruumilise korralduse muutust (hulk, intensiivsus, kiirus, mõju). See loob kontinentide ja regioonidevahelisi liikumis (inimesed, kaubad, kapital), tegevusvõrgustikke, interaktsioone ja võimu rakendamist. Globaliseerumisest annavad tunnistust globaalsed: Kommunikatsioonivahendid (arvuti, massimeedia) Turud (tooted) Tootmine (tootmisahel) Raha (krediitkaardid) Finantssüsteemid (pangandus) Organisatsioonid (ettevõtted ja agentuurid) Teadvus (sündmused) Globaliseerumise tekke põhjused Tehaste üleviimine riikidesse, kus on Ratsionalism piiride ületamine madalamad ohutuse ja tervisenõuded Kapitalism uute turgude ja odavama tootmise võimaluste otsimine Tehnoloogia transport, info- ja
muud. Volikogu kinnitab hiljemalt 30. juuniks. 32. Kohalikud maksud, nende sisu. • Loomapidamismaks – lemmiklooma pidamise luba • Mootorsõidukimaks – kohalik automaks • Lõbustusmaks • Reklaamimaks – välireklaamid • Teede ja tänavate sulgemismaks • Parkimistasu 33. Suurimad tululiigud ja suurimad kululiigid KOV eelarves Tulud: • Maksud • Toetused • Kaupade-teenuste müük Kulud: • Haridus (~50%) • Majandus • Keskkonnakaitse III osa – Finantssüsteemid 34. Finantssüsteemi ülesehitus Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 35. Finantsasutuste liigitused ja selgitused • Krediidiasutused: institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu (hoiustamis-, krediidi-, väärtpaberi- ja arveldusteenused) • Kindlustusseltsid: Võimalike kahjude kandmine. Kindlustustegevus on kindlustuslepingu
Toetab töötajate koolitamise, teavitamise, arendamise, värbamise, haldamise, planeerimise jm seotud tegevustes. Värbamise puhul töötajate leidmiseks otsingumootorid, värbamisportaalid, töötajate testimine. Haldamise ja planeerimise puhul arenguvestlused digitaalsel kujul, koolitusmaterjalid kättesaadavad digitaalselt intranetist. Töötajate palgaarvestus ja andmete haldus. 50. Milliseid tegevusi organisatsioonis toetavad raamatupidamis- ja finantssüsteemid? Toetavad raha sissevoolu haldamist, organisatsiooni sisest liikumist ja väljamakseid. Rahavoo kavandamist: vastus, milliseid rahalisi vahendeid ja millal on vaja ning millistest allikatest. Finants-ja majandusprognoosimise teostamist. Eelarvestamist: Võimaldab jaotada raha viisil, mis toetab organisatsiooni eesmärke. Rakendused eelarve koostamiseks, kontrolliks ja eelarvega seotud isikute vaheliseks suhtluseks. 51. Millist tuge pakuvad IT lahendused juhtidele otsustamisel?
vahendamise pealt vaid teenustasu ja mingeid finantsriske otseselt ei võta. · Kaudne finantseerimine. Toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu, kes võtab ka vastutuse finantseerimise eest ja juhib riske. Tüüpiliseks näiteks on finantseerimine kommertspankade vahendusel. Olenevalt riigi finantssüsteemist võib kasutust leida valdavalt vaid üks finantseerimise vorm ja finantsvahendaja tüüp. Seda käsitletakse järgmises alapeatükis. 1.4. Finantssüsteemid Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantsteenustest. Antud alapunktis tuuakse välja erinevad finantssüsteemid ja iseloomustatakse neid lähemalt. Tuntakse kolme finantssüsteemide põhitüüpi: · Mandri-Euroopa pankadekeskne süsteem; 1 · anglosaksi väärtpaberiturukeskne süsteem ; · Jaapani cross-holding-süsteem. Mandri-Euroopa finantssüsteem. Tegemist on panganduskeskse süsteemiga. Selles süsteemis ei ole
kestvalt madala sissetulekuga inimesed, pikaajalise deprivatsiooni tõttu kannatavad inimesed 7 pikaajaliselt sotsiaalselt tõrjutud inimesed, kel puudub võimalus osaleda ühiskonnaelus riiklike sotsiaalkaitsesüsteemide nõrkuse ja sotsiaalametnike diskrimineerimise tõttu. Ohutrendid: 1. Tehnoloogia-, majandus- ja finantssüsteemid muutuvad ja “võrgustuvad” (globaliseeruvad) väga kiiresti. 2. Regioonide majandusliku ja sotsiaalse arengu ebaühtlus, kapitali kasvav kontsentratsioon 3. rahvusvahelisteks monopolideks ja tugevad sotsiaalse polariseerumise tendentsid. 4. Riigi vähene haldussuutlikkus. 5. Vananenud teadmised, oskused ja arusaamad viivad sotsiaalse mahajäämuseni ja tõrjutuseni. 6. Sotsiaalsed oskused, suutlikkus luua ja säilitada sotsiaalseid võrgustikke, suurendada
annaabi.ee 
