Keskaja ülikoolid ja skolastika Marek Künnapas Keskaja perioodid · Varakeskaeg (5. - 11. sajand). Sai alguse Lääne-Rooma riigi langusest. On nimetatud ka pimedaks ajaks. · Kõrgkeskaeg (11. - 13. sajandi lõpp). Kiire Euroopa elanikkonna kasv. · Hiliskeskaeg (13. - 16. sajandi algus). Hiliskeskaja aluseks oli tekkinud rahasuhetelt üleminek rahamajandusele. Pariisi ülikool keskajal · Ülikooli reeglid · Tudengielu Pariisis Õppine Pariisis 14. Sajandi lõpus. Põrandal istuvad õpilased loevad Suuri Prantsuse Kroonikaid (Grandes Chroniques de France) Ülikoolid 12. sajandil · Pariisi ülikool · Oxfordi ülikool 13. Sajandil · Cambridge'i ülikool · Salamanca ülikool 1119. Aastal loodud
Vene väed vallutasid Pärnu, Haapsalu 1577 7 nädalat vene väed piiravad Tallinnat > Pirita kloostri põletamine Sõja lõpp: Poola kuningas Stefan Botory ründab Vene alasid > 1582 Jam Zapolski vaherahu > Poola saab Lõuna-Eesti Rootsi väejuht Pantus de la Gardie ründab üle külmunud Soome lahe Põhja- Eestit > 1583 Pljussa vaherahu > Rootsi saab Põhja-Eesti Reformatsioon: Mindi üle rahamajandusele Türklaste invasioon (palju tööjõudu resursse, tööjõudu) Avastati Ameerika 1492 Kopernikus maailmaseletus (maa ümber päikese) Leiutati trükikunst Erasmus (Julges nimetada paavsti narriks Haridus taseme nõudlus Eesti ala kolme kuninga ajal: Taastati katolik kirik, 1583 tulid Liivimaale 6 jesuiiti 1583 Tartus jesuiitide gümnaasium 1585 Tartus tõlkide seminar
KESKAEG 1.Keskaja perioodid koos sajanditega, algus, lõpp, üks tunnus vähemalt! varakeskaeg 476-XI saj(suur rahvasteränne), kõrgkeskaeg XI-XIII saj (kõrge elanikkonna kasv), hiliskeskaeg XIV-XV saj (üleminek rahamajandusele), Varauuseg XVI(Kolumbus avastas Ameerika.) 2.Keskaja seisused ja nende ülesanded Kuningas -> suurfeodaalid(hertsog, krahv), ->keskmised feodaalid(parun), ->väikefeodaalid(rüütel) 3.Millest oli tingitud feodaalkorra kujunemine, selgita mõistet Karl Martelli sõjaväereformist, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele 4.Miks võib nimetada Karl Martelli aega Euroopa ajaloos murranguliseks? Tänu tema sõjaväe reformile pandi alus feodaalkorrale. 5
1.3 Hiliskeskaeg Hiliskeskaeg on ajaloolaste poolt kasutatav termin Euroopa ajaloo 14. ja 15. sajandi (umbes 1300–1500.a) eristamiseks. Hiliskeskajale eelnes kõrgkeskaeg ja sellele järgnes varauusaeg. Mõned, eriti Itaalia, ajaloolased ei soovi rääkida hiliskeskajast, vaid pigem 14. sajandi renessansist kui otsesest üleminekust uusajastusse. Sel juhul saab hiliskeskaega piiritleda pigem Euroopa renessansiga (1300–1600.a). Hiliskeskaja aluseks oli tekkinud rahasuhetelt üleminek rahamajandusele, sellele omasele merkantiilsele feodalismile, mis viis lõpuks absolutismi väljakujunemisele. Sai teoks rahvuste teke. See ilmnes rahvuskultuuride väljakujunemises, üleminekus rahvuskirikutele ja rahvusriikidele. Klassikalisele feodalismiajastule omase maast kinnihoidmise (feoodid, pärisorjad) asendas uus riigimõtlemine ja riikide ülesehitamine. Algas kaubandusrevolutsioon, mille kaks suuremat hüpet olid 13. sajandil Bütsantsilt kaugkaubanduse ülevõtmine ja 15.
ja müüa ainult koos maaga) täitsid erinevaid koormiseid feodaalile sulasrahvas maata talupojad · Talupoegade koormised: NB! Koormiseid tehti feodaalile maa kasutusõiguse eest tasumiseks! teotöö e. teoorjus - mõisapõldude harimine loonusrent - naturaalandam e. osa toodangust (k.a. põllusaadused, kariloomad, käsitöötooted, küttepuud) raharent - hakati küsima alates 11.saj. seoses üleminekuga rahamajandusele. Järk- järgult hakkas asendama teotööd. abiellumis- ja pärandusmaks isikumaks e. pearaha kogukondlikud koormised (ehitustööd; teede ja sildade korrashoid) kirikukümnis feodaal omas talupoegade üle ka politsei- ja kohtuvõimu (N: trahvid) 6 · Põlluharimine keskajal: · NB! Talupoegi ühendas külakogukond, st. et: osa koormiseid täideti ühiselt (kogukondlikud koormised) põllumaad hariti koos (e. väljasundus)
vastastikused kohustused asendusid veel välise õukondliku mänguga looritatud rahasuhetega. 15. 16. sajandi algus hiliskeskaeg: * kriisid ühiskonnas ja kirikus, * tsentraliseeritud riikide teke * kapitalistliku majanduse tekkimine * keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega * pärisorjuse kaotamine * kaubandusrevolutsioon * rahvuste kujunemine * linnvabariigid ja vabalinnad Hiliskeskaja aluseks oli tekkinud rahasuhetelt üleminek rahamajandusele, sellele omasele merkantiilsele feodalismile, mis viis lõpuks absolutismi väljakujunemisele. Sai teoks rahvuste teke. See ilmnes rahvuskultuuride väljakujunemises, üleminekus rahvuskirikutele ja rahvusriikidele. Klassikalisele feodalismiajastule omase maast kinnihoidmise (feoodid, pärisorjad) asendas uus riigimõtlemine ja riikide ülesehitamine. Algas kaubandusrevolutsioon, mille kaks suuremat
Ladina keel oli kasutusel nii suulise kui ka kirjaliku suhtlemise vahendina, märkides ühtlasi piiri n-ö kultuurimaailma ja barbarite vahel. Klassikaline keskaeg (11. 15. s.). Feodaalühiskonna õitseng, linnade kiire kasv, nende muutumine poliitiliseks jõuks. Seda aga isloomustab suur intellektuaalne aktiivsus. Vaimuliku kirjanduse kõrval arenesid rüütlikirjandus ja rahvakirjandus. Hiliskeskaeg (Renessans) (14. 15. s.).Hiliskeskaja aluseks oli tekkinud rahasuhetelt üleminek rahamajandusele, sellele omasele merkantiilsele feodalismile, mis viis lõpuks absolutismi väljakujunemisele. Sai teoks rahvuste teke. See ilmnes rahvuskultuuride väljakujunemises, üleminekus rahvuskirikutele ja rahvusriikidele. Algasid maailmarännud (Marco Polo), maadeavastused (Portugal) ja alates portulaanide ilmumisest ka kaardistamise areng. Passioon - vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil. Müsteerium vaimulik näidend Proosa levinuim keelekasutamise vorm
samuti suutsid mitmed neist ka mõisa sõltuvusest vabaneda, üksikutest (näiteks Mats Erdell) said isegi mõisarentnikud. 1849. aastal võeti vastu uus talurahvaseadus, millega mõisate valdused jagati mõisa- ja talumaaks ning sai võimalikuks ka ulatuslikum talude päriseksostmine Liivimaa kubermangus. See sõltus aga suurel määral mõisniku tahtest ja võimalustest tema omanduses olevaid renditalusid päriseks müüa. Päriseksostmine oli ennekõike seotud naturaalmajanduselt lõplikult rahamajandusele üleminekuga, kus mõisnik hakkas oma põldudel kasutama palgatööjõudu. Päriseksostmine edenes tunduvalt kiiremini Lõuna-Eestis, kus juba 19. sajandi lõpuks oli enamik talusid talupoegade omanduses. Hariduselu Eestis 19.sajandil 1802. aastal avati taas Tartu Ülikool, enamik õppejõude tulid Lääne-Euroopast. Ent juba aasta hiljem püüdis Venemaa keskvõim impeeriumi hariduselu juhtimist tsentraliseerida, muutes selle õpperingkondadeks, millest igaühe eesotsas seisis ülikool
4) Linnad. valitsemine ja majandus 10-11 sajandil toimus põllumajanduses suur murrang – inimesed tulid malt linna elama – võimalikuks sai linnade varustamine toiduainetega. linnad kujunevad eelkõige kaubanduskeskustena ning nad paiknevad soodsas kauplemiskohas. Kaubanduse ja linnade areng andis omakorda tõuke käsitöö arengule – tekkis käsitööliste kiht. Kaubandus ja liiakasuvõtmine panevad aluse rahamajandusele ja pangandusele. Eriti just Põhja-Itaalia linnadesse koondus nii palju kapitali, et seda piisas ka laenamiseks. Kuigi katolik kirik suhtus liiakasuvõtmisesse eitavalt, ei peatanud see liiakasuvõtjate tegevust. Tänapäeva pangandus sai alguse 14. Sajandi Itaaliast. Keskaegse linna kaks olulist tunnust: Linnamüür- põllumajandustoodang tõusis ja rahvaarv kasvas, ehitati müüriga piiratud aa tihedalt täis
Põllud paiknesid külast eemal ja neid hariti naabritega koos, tihti oli künnirakend mitme pere peale üks. Igal perel oli väh. 2 põllulappi seal kus vili külvati ja üks kesa all. Kolmeviljasüsteemi rakendamisel olid põllud kolmes osas: suvi- ja talivilja külvialal ja kesa all. Linnad. Valitsemine ja majandus Keskaegne linn käsitöö ja kaubanduse keskus. Lõppes naturaalmajanduse ajajärk. Kaubandus ja liigkasuvõtmine panid alguse rahamajandusele ja pangandusele (viimane kujunes Põhja-Itaalias 14.saj.) Katoliku kirik taunis liigkasuvõtmist. Linnade võrgu areng algul Vahemere ääres (Rooma, Marseille). Varakeskajal sai linnaks ka Veneetsia. Linn tekkis senjööri maale. Linna tunnused: - linnamüür - linnaõigus - kontsentriline linnaelu (linn oli jag. Osadeks: üleval asuv südalinn, all-linn, eeslinnad-agulid, külad) Asukoht: - soodus asukoht - kaubateed - vanad asulapaigad, kirikud, lossid
Linn klassikalises mõttes peaks tähendama ikkagi kaubandus- ja käsitöökeskust. Linnaelu hakkas elavnema umbes 11. sajandil ehk kõrgkeskajal. Linnaelu elavnemise eeldused: - Põllumajanduses toimuv murrang – toodetakse rohkem kui ise ära tarbitakse. Selle tagajärjel tekivad ülejäägid -Vabanes tööjõudu – tekib selline inimeste kiht, kellest võivad saada linnaelanikud. Linnaelu taasteke on seotud käsitöö ja kaubanduse elavnemisega. Pannakse uuesti alus rahamajandusele ja ka pangandusele. Eeskätt Põhja-Itaalia linnadesse koondus nii palju kapitali, et seda jätkus ka laenamiseks. Seal tekkiski pangandus. Kirik ei suhtunud liigkasuvõtmisesse hästi, aga sellest hoolimata see tegevus ei seiskunud. Tänapäevane pangandus sai aluse 14. sajandi Itaaliast. Linnad tekkisid kaubateede ristumiskohtadesse. Uued linnad tekkisid pigem sinna, kus olid varem ka linnad olnud. Linna ülesehitus oli kontsentriline – linn piirati müüriga (ilma
maavaldus. Eriti hoogustus väljarändamine 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. 1849. aastal võeti vastu uus talurahvaseadus, millega mõisate valdused jagati mõisa- ja talumaaks ning sai võimalikuks ka ulatuslikum talude päriseksostmine. See sõltus aga suurel määral ka mõisniku tahtest ja võimalustest tema omanduses olevaid renditalusid päriseks müüa. Päriseksostmine oli ennekõike seotud naturaalmajanduselt lõplikult rahamajandusele üleminekuga, kus mõisnik hakkas oma põldudel kasutama palgatööjõudu. Päriseksostmine edenes tunduvalt kiiremini Lõuna-Eestis, kus juba 19. sajandi lõpuks oli enamik talusid päriseks ostetud. 1853. aastal alanud Krimmi sõda Eesti ala väga otseselt ei puudutanud. Siiski värvati tavapärasest tunduvalt enam eestlasi sõjaväkke ja loodi ka kohalikke talupoegadest koosnevaid maamiilitsaid ja isegi merepatrulle
pärgamendile. Hiljem hakkas levima paber. Kuid raamatute kirjutamine oli endiselt väga raske töö. Olukord muutus, kui aastal 1440 leiutas sakslane Johann Gutenberg trükikunsti. Trükikunsti leiutamine oli erakordselt tähtis sündmus. Raamatute arv suurenes oluliselt. Raamatud muutusid palju odavamaks ning see tegi võimalikuks hariduse ning teaduse senisest kiirema arengu. 30) Muutused majanduses ja ühiskeskkonnas hiliskeskajal Toimus üleminek naturaalmajandusest rahamajandusele kauba eest ei antud kaupa, vaid raha. Feodaalid hakkasid talupoegadelt väjla nõudma raharenti. Talupoeg sai raha turult. Nad võisid ennast Lõuna-Euroopas ha Lääne-Euroopas pärisorjusest vabaks osta. Linnadesse tekkisid manufaktuurid ehk käsitööettevõtted. Näiteks kaupmees ostis talupoja käest villa. Siis saatis ta selle manufaktuuri, kust tehti sellest kangas. Selle müüs ta maha. Manufaktuurides töötasid palgatöölised, kes enamasti olid talupojad. Hakkas toimuma
Teda saatis sõjavägi, mida kutsuti druziinaks. Aastal 988. võttis Venemaa üle ristiusu. See juhtus vürst Vladimiri valitsemise ajal. Venemaa on olnud üle 1000. aasta õigeusu maa. Nad võtsid üle vana slaavi tähestiku. Aastal 1030. tungisid nad Eesti aladele ja rajasid siia tugipunkti Jurjevi. See juhtus Jaroslav Tarki valitsemise ajal. 2) Muutused Majanduses ja ühiskonnas hiliskeskajal ( 31 ) *Üleminek naturaalmajandusest rahamajandusele ( hakati kauplema rahaga ). Talupoegadelt hakati mõisateo asemel küsima raharenti. Toodang turg raha. Samas tekkis talupoegadel võimalus ennast pärisorjusest vabaks osta ( Lõuna- ja Lääne Euroopas ). Linnadesse tekkisid manufaktuurid ehk käsitööettevõtted. Palgatöölisteks olid tavaliselt endised talupojad. *investeerimine raha paigutamine hoiule kuhugi majanduslikku tegevusse, eesmärgiks saada tulu.
3 välja süsteem = sai kasutada 2/3 kogu maast: osadeks talivili (külvatakse sügisel, talvitub, uuel sügisel külvatakse), suvivili ja kesa (mida antud aastal ei kasutatud). Igal aastal nihkusid põlluliigid edasi. Selle arvelt suurenes külvipind. Linna kui käsitöö- ja kaubanduskeskuse teke. Varakeskajal olid linnad kui usukeskused või administratiivkeskused. Kõrgkeskajal omandas linn oma klassikalised funktsioonid. Linnade muutumine tähendas, et naturaalmajanduselt mindi üle rahamajandusele. Tekkisid tsentraliseeritud ehk tugeva kuningavõimuga riigid. Eelkõige Prantsusmaa ja Inglismaa näol. Neis tekivad ka seisuste esinduskogud ehk omalaadsed parlamendid. Sellel oli kuningavõimu kõrval nõuandev roll. Paavstid ja keisrid võitlesid kõige teravamalt võimu pärast kõrgkeskajal. Ilmalik võitles vaimuliku võimuga ehk kumb kummale alluma peab. Toimub feodaaltsivilisatsiooni edasitung ehk feodaalekspansioon. 12. Riigi arengujärgud. Seisuste esinduskogu
Linn klassikalises mõttes peaks tähendama ikkagi kaubandus- ja käsitöökeskust. Linnaelu hakkas elavnema umbes 11. sajandil ehk kõrgkeskajal. Linnaelu elavnemise eeldus: Põllumajanduses toimuv murrang toodetakse rohkem kui ise ära tarbitakse. Selle tagajärjel tekivad ülejäägid. Vabanes tööjõudu tekib selline inimeste kiht, kellest võivad saada linnaelanikud. Linnaelu taasteke on seotud käsitöö ja kaubanduse elavnemisega. Pannakse uuesti alus rahamajandusele ja ka pangandusele. Eeskätt Põhja-Itaalia linnadesse koondus nii palju kapitali, et seda jätkus ka laenamiseks. Seal tekkiski pangandus. Kirik ei suhtunud liigkasuvõtmisesse hästi, aga sellest hoolimata see tegevus ei seiskunud. Tänapäevane pangandus sai aluse 14. sajandi Itaaliast. Linnad tekkisid kaubateede ristumiskohtadesse. Uued linnad tekkisid pigem sinna, kus olid varem ka linnad olnud
hankida oma maavaldus. Eriti hoogustus väljarändamine 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. 1849. aastal võeti vastu uus talurahvaseadus, millega mõisate valdused jagati mõisa- ja talumaaks ning sai võimalikuks ka ulatuslikum talude päriseksostmine. See sõltus aga suurel määral ka mõisniku tahtest ja võimalustest tema omanduses olevaid renditalusid päriseks müüa. Päriseksostmine oli ennekõike seotud naturaalmajanduselt lõplikult rahamajandusele üleminekuga, kus mõisnik hakkas oma põldudel kasutama palgatööjõudu. Päriseksostmine edenes tunduvalt kiiremini Lõuna-Eestis, kus juba 19. sajandi lõpuks oli enamik talusid päriseks ostetud. 1853. aastal alanud Krimmi sõda Eesti ala väga otseselt ei puudutanud. Siiski värvati tavapärasest tunduvalt enam eestlasi sõjaväkke ja loodi ka kohalikke talupoegadest koosnevaid maamiilitsaid ja isegi merepatrulle. Inglise laevastik jõudis ka Eesti
Ladina keel oli kasutusel nii suulise kui ka kirjaliku suhtlemise vahendina, märkides ühtlasi piiri n-ö kultuurimaailma ja barbarite vahel. Klassikaline keskaeg (11. 15. s.). Feodaalühiskonna õitseng, linnade kiire kasv, nende muutumine poliitiliseks jõuks. Seda aga isloomustab suur intellektuaalne aktiivsus. Vaimuliku kirjanduse kõrval arenesid rüütlikirjandus ja rahvakirjandus. Hiliskeskaeg (14. 15. s.).Hiliskeskaja aluseks oli tekkinud rahasuhetelt üleminek rahamajandusele, sellele omasele merkantiilsele feodalismile, mis viis lõpuks absolutismi väljakujunemisele. Sai teoks rahvuste teke. See ilmnes rahvuskultuuride väljakujunemises, üleminekus rahvuskirikutele ja rahvusriikidele. Algasid maailmarännud (Marco Polo), maadeavastused (Portugal) ja alates portulaanide ilmumisest ka kaardistamise areng. Zanrid · Passioon - vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil. · Müsteerium vaimulik näidend
arenematus. Ladina keel oli kasutusel nii suulise kui ka kirjaliku suhtlemise vahendina, märkides ühtlasi piiri n-ö kultuurimaailma ja barbarite vahel. Klassikaline keskaeg (11. 15. s.). Feodaalühiskonna õitseng, linnade kiire kasv, nende muutumine poliitiliseks jõuks. Seda aga isloomustab suur intellektuaalne aktiivsus. Vaimuliku kirjanduse kõrval arenesid rüütlikirjandus ja rahvakirjandus. Hiliskeskaeg (14. 15. s.).Hiliskeskaja aluseks oli tekkinud rahasuhetelt üleminek rahamajandusele, sellele omasele merkantiilsele feodalismile, mis viis lõpuks absolutismi väljakujunemisele. Sai teoks rahvuste teke. See ilmnes rahvuskultuuride väljakujunemises, üleminekus rahvuskirikutele ja rahvusriikidele. Algasid maailmarännud (Marco Polo), maadeavastused (Portugal) ja alates portulaanide ilmumisest ka kaardistamise areng. Zanrid · Passioon - vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil. · Müsteerium vaimulik näidend
annaabi.ee 
