6 c. 5 d. 4 17. Kõige kõrgema elukestva õppe %-ga rahvas EL-s on (Eesti Statistika andmeil): a. Bulgaaria b. Rumeenia c. Taani d. Island 18. Ajaliselt kõige pikem töönädal Euroopa riikidest on (Eesti Statistikaameti andmetel): a. Taani b. Island c. Türgi d. Prantsusmaa 19. Tehnilis-organisatsiooniliste innovatsioonidega tagatakse töötajate arve vähenemine 200 inimese võrra. Töötajate arv baasaastal 2500 inimest. Tootmise maht baasaastal moodustas 8000 tuh.. Äriplaan näeb ette tootmise kasvu 12%.Töö tootlikkuse võimalik kasv oleks a. 9,7% b. 7,2% c. 21,7% d. 6,5% e. 17,9%. 20. Elanikkonna faktortuludena ei käsitleta: a. saadud pangaintresse b. renditulu c. tulu ettevõtlusest d. töötasu e. pension 21. Lorenzi kõver põhineb a. tulude keskmisel tasemel b
Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud nominaalsed rahalised tulud d. Nominaalsed tulud, millest on maha arvestatud elanike kohustuslikud ja vabatahtlikud maksed e. Rahaliste tulude summa suhe olemasolevasse elannikkonda Tagasiside Õige vastus on: Nominaalsed tulud, millest on maha arvestatud elanike kohustuslikud ja vabatahtlikud maksed. Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Vahetusesisesed ajakaod moodustasid baasaastal 10% tööajafondist. Organisatsiooniliste uuenduste tulemusena õnnestus ajakadusid vähendada tasemele 5% ajafondist. Töö tootlikkus võiks suureneda Vali üks: a. 7,5% b. 6,5% c. 5,5% d. 4,5% Tagasiside Õige vastus on: 5,5%. Küsimus 4 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Kõige madalama elukestva õppe %ga rahvas ELs on: Vali üks: a. Bulgaaria b. Island c. Rumeenia d
Ühelt poolt on tegu tõepoolest kõige ehtsama varjamisega Eesti põlevkivitööstuses; teine aspekt varjatusest, nimelt kergesti kättesaadavate ja ka mittespetsialistidele arusaadavate koondteadmiste puudumine põlevkivienergeetika keskkonnamõjude kohta. 1980. aastal, põlevkivi kaevandamise maksimumaastal kaevandati paaegu 30 miljonit tonni põlvekivi, millest 26 miljonit tonni kulutati elektritootmiseks. 1990.a. - Kyoto protokolli baasaastal kaevandati siiski veel 21 miljonit tonni põlevkivi. Kyoto protokolli Lisa B riigina on Eesti võtnud endale kohustuse vähendada CO2 heitmeid atmosfääri võrreldes 1990 aastaga (32 miljonit tonni, millest 20 miljonit tonni CO2te tekkis põlevkivi põletamisest) aastaks 2008-2012 8% võrra. Praeguseks on põlevkivi kasutamine võrreldes üleminekukriisi aastatega veidi kasvanud ning 2004. aastal kaevandati 13 miljonit tonni põlevkivi, millest 80% kasutati elektri ja
13.peatüki kodune ülesanne 1. Tabelis on ostukorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hinnad kahel erineval aastal. Ostukorvi sisu Ühikuhind Ühikuhind baasaastal vaadeldaval (eurot) aastal (eurot) 1 kg leiba 1.15 1.22 1 liiter piima 0.70 0.75 Juukselõikus 13.00 15.00 Bussipilet 1.60 1.70 Kokku summa 16.45 18.67 Milline on nende andmete alusel vaadeldaval perioodil tarbijahinnaindeks. Selleks uuri, mis on tarbijahinnaindeks ja kuidas seda arvutatakse.
b. Tööjõu kooseisu c. Töötute hulka d. Väljaspool tööjõudu olevate inimeste hulka e. ,,põrandaaluste" töötajate ridadesse 12. Kõige madalama elukestva õppe %-ga rahvas EL-s on: a. Bulgaaria b. Taani c. Island d. Rumeenia 13. Elanikkonna faktortuludena ei käsitleta: a. saadud pangaintresse b. renditulu c. tulu ettevõtlusest d. töötasu e. pension 14. Vahetusesisesed ajakaod moodustasid baasaastal 10% tööajafondist. Organisatsiooniliste uuenduste tulemusena õnnestus ajakadusid vähendada tasemele 5% ajafondist. Töö tootlikkus võiks suureneda a. 6,5% b. 4,5% c. 5,5% d. 7,5% 15. Gini koefitsiendi lähenemine 1-le näitab Töö-ökonoomika arvestustest a. tulude ebavõrdsuse vähenemine b. tulude ebavõrdsuse suurenemine c. elanikkonna jõukamate gruppide arvu suurenemine d
korvis b. Tootjahinnahindeks (producer price index) PPI on hinnahindeks, mis väljendab tootmisressursside, eest makstud hinda, kaasa arvatud kaubad ja teenused, mida firmad on üksteiselt ostnud. c. SKP deflaator (GDP deflator) - on kogutoodangu hinnataseme indeks või SKP komponentide kaalutud keskmine hind (Ostukorvi hind jooksval aastal : Ostukorvi hind baasaastal) x 100 46) Nõudlusinflatsiooni teooria Väidab, et kui kogunõudlus on suurem kui majanduse potentsiaalne kogutoodang SKP antud tasemel, siis on olemas inflatsioonilõhe (on kogus mille võrra kogunõudlus ületab täishõive kogutoodangu taset) 47) Kuluinflatsiooniteooria on tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon. Palga hinna spiraal, palgad ja hinnad tõusevad spiraalina. Tootmiskulude kasv on see mis põhjustab kuluinflatsiooni.
Testida rakendust, kas erinevatel aastatel toimivad valemid õigesti. Baaskuupäev 18.12.2009 Kuupäev 60 päeva pärast 16.02.2010 Eelmise kuupäeva nädalapäeva number 2 Järgmise kuu viies päev (kuupäev) 04.01.2010 Eelmise kuupäeva nädalapäeva number 1 Mitu päeva on aastavahetuseni (järgmise aasta alguseni) 13,00 Mis kuupäev on baasaastal esimene advent (lähim pühapäev 30. novembrile, andresepäevale) 29.11.09 30.11.2009 1 uus aasta 01.01.2009 Ettevõte valmistab antud kujuga detaile, mille mõõtmed võivad olla Graafilisi kuju erinevad. (vers. 97-200
Kuupäev 60 päeva pärast baaskuupäeva 09.12.2010 Eelmise lahtri kuupäeva nädalapäeva number 4 Järgmise kuu viies päev (kuupäev) pärast baaskuupäeva 11/15/2010 Eelmise lahtri kuupäeva nädalapäeva number 1 Mitu päeva on aastavahetuseni (järgmise aasta alguseni) 82 Emadepäeva kuupäev baasaastal (maikuu teine pühapäev) 09.05.10 Vajadusel kasutada abilahtreid ases lahtris) suhtes. Siia võib kirjutada erinevaid kuupäevi. Kõik tulemused tuleb leida selle kuupäeva alusel Moodustada mitme lahtri väärtuste alusel kirjed (tekstid), milles üksikud osad on eraldatu tühikutega (vt. näide tabeli veerus Kirje) kood konto summa initsiaal. perenimi Perenimi Eesnimi Konto Pank Kood Summa
miljonit tonni kulutati elektritootmiseks. Jõujaamade paiknemine Eesti idapiiril, nagu ka nende potentsiaalne tootmismaht ning kasutatav kütus pole lähtunud pärast II maailmasõda mitte Eesti, vaid ennekõike Nõukogude Liidu vajadustest. Seda ilmestab kasvõi asjaolu, et pärast Sosnovõi Bori tuumaelektrijaama rajamist vähenes põlevkivikasutus ja sellest elektri tootmine 1980ndatel aastatel järsult. 1990.a. - Kyoto protokolli baasaastal kaevandati siiski veel 21 miljonit tonni põlevkivi, millest 1994. aastaks jäi järele umbes 14 miljonit tonni. Siinkohal tuleb kindlasti meenutada, et Kyoto protokolli Lisa B riigina on Eesti võtnud endale kohustuse vähendada CO2 heitmeid atmosfääri võrreldes 1990 aastaga (32 miljonit tonni, millest 20 miljonit tonni CO2te tekkis põlevkivi põletamisest) aastaks 2008-2012 8% võrra. Tänu Kyoto protokolli kirjeldatud sünnimärkidele täitis Eesti ilma midagi tegemata Kyoto
57. Siirdetöötus – Kuni eksisteerib nn siirdetöötus, on majanduses alati olemas teatud tööpuudus. Siirdetöötus kujutab endast tööpuudust, mille põhjuseks on liikumine tööturul, kus töötud leiavad küll töökoha, kuid võivad kulutada teatud aja parema töökoha otsimiseks 58. SKP deflaator – – SKP deflaator ehk hinnaindeks jooksval aastal = (Ostukorvi hind jooksval aastal : Ostukorvi hind baasaastal) x 100 59. Struktuurne töötus – Struktuurne tööpuudus hõlmab eelkõige inimesi, kes töötasid majandusharudes, kus on vähendatud tootmist või, mis on hoopis likvideeritud. See on pikaajaline tööpuudus, mis esineb ka siis, kui majanduses ei ole langust. 60. Tarbijahinnaindeks – Tarbijahinnaindeks mõõdab tüüpilise tarbija kasutatud hüviste hinnataseme muutust. Tarbijahinnaindeks, s.o tarbimiskorvi hankimiskulud mingi baasperioodi suhtes 61
Samuti võib tööpuudus esineda mõnes sektoris, isegi kui samal ajal on majanduses tervikuna täistööhõive. Pealegi on mõned tööturul ebasoosingus olevad rühmitused (noored, kvalifitseerimata tööjõud) suurema osa aastast tööta, sest nad kas töötavad hooajatöödel või suudavad leida ainult ajutist tööd. 58. SKP deflaator SKP deflaator ehk hinnaindeks jooksval aastal = (Ostukorvi hind jooksval aastal : Ostukorvi hind baasaastal) x 100 Erinevalt hinnaindeksist võrdleb SKP deflaator kõigi SKP arvestusse läinud hüviste hindu erinevatel aastatel. Leitud indeks, mida nimetatakse deflaatoriks, näitab mitu korda on jooksva aasta hinnatase kõrgem või madalam, võrreldes baasaastaga. SKP deflaatorit saab kasutada reaalse SKP leidmiseks, kui nominaalne SKP on teada. Reaalne SKP = Nominaalne SKP : SKP deflaator. 59. Struktuurne töötus Struktuurne tööpuudus hõlmab eelkõige inimesi, kes töötasid
Selle arvutamiseks lähtutakse toormest, pooltootest ja lõpptootest ning see võimaldab hinna tõusu erinevatel staadiumitel kindlaks määrata ja ärisuhteid kujundada. Tootjahinnaindeks võimaldab ka tarbijahinna muutusi prognoosida, olles seega teatud mõttes inflatsiooni indikaatoriks. TÄIELIK HINNAINDEKS ehk sisemajanduse kogutoodangu deflaator on kõige üldisem hinnaindeks. Selle leidmiseks arvutatakse välja sisemajanduse kogutoodangu suurus kehtivates hindades, seejärel baasaastal kehtinud hindades ning nende omavaheline suhe väljendabki selle väärtust. Arvatakse, et täielik hinnaindeks iseloomustab kõige paremini inflatsioonimäära, sest ta peegeldab kogu rahvamajanduses inflatsiooniprotsessi. 2.4 Inflatsiooni majanduslikud tagajärjed Inflatsioonis võib leida nii positiivseid kui negatiivseid ilminguid. Need olenevad inflatsiooni liigist ja ulatusest. SOODNE MÕJU:
detsembril 2010 võivad piirduda teedega AC, CD ja AD (vt joonis). Selle tähtaja möödumise järel tuleb töö teha täies mahus ja esitada hiljemalt 18. detsembril 2010. Töö esitatakse elektrooniliselt [email protected]. Üliõpilane Variant Liiklussagedus baasaastal, autot ööpäevas Liikluse kasvutegur ACB ACD BCD kõik teed sõiduki pikkus, m kuni 6 6 kuni 12 üle12 kuni 6 6 kuni 12 üle12 kuni 6 6 kuni 12 üle12 kuni 6 6 kuni 12 üle12
TOK baasperiood (16) Antud juhul on jooksva aasta ostukorvi maksumus 473 kr. Baasaastaks võib võtta ükskõik millise aasta, mille suhtes hinnataseme muutust soovitakse teada ja mille kohta vajalikud andmed olemas on. Oletame, et antud juhul võeti aasta X ka baasaastaks. Sellisel juhul THI = (473 / 473) x 100 = 100. Sellest järeldub, et baasaastal on THI väärtus alati 100. Kuid milline on THI väärtus aastal X+1 (st üks aasta hiljem). Kui kaupade hinnad ei muutu, siis ei muutu ka THI väärtus, kui aga oletada, et näiteks kinopileti hind kasvab 100 kr-lt 120 kr-le ja piimaliitri maksumus tõuseb 8 kr-lt 10 kr-le (teiste kaupade hinnad aga ei muutu), siis muutub ka THI väärtus. Kõigepealt peab leidma tarbija ostukorvi maksumuse jooksval aastal. Selleks
tootvaid), arvesse võetakse 560 toote hinnamuutusi; 4) ehitushinnaindeks mis iseloomustab baasaastale iseloomuliku ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid hõlmavad kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja materjal. Indeksi arvutamisel arvestatakse nelja ehitiste gruppi: eramud, korruselamud, tööstushooned ja ametihooned. Gruppide osakaalud koondindeksis saadakse baasaastal (1997) käikuantud ehitiste pinna osatähtsusest. Hinnainformatsioon kogutakse valikuuringuga kord kvartalis; 5) ekspordihinnaindeks mis iseloomustab Eesti eksportkaupade FOB-hindade muutmist (FOB-hind sisaldab tootmishinda ja kaubaühiku veoga eksportiva maa riigipiirini seotud kulusid). Ekspordihinnad arvutatakse ümber kroonidesse kuu keskel kehtinud valuutakursi alusel. Ekspordihinnaindeksit arvutatakse Eestis alates 1994.aastast
annaabi.ee 
