6 c. 5 d. 4 17. Kõige kõrgema elukestva õppe %-ga rahvas EL-s on (Eesti Statistika andmeil): a. Bulgaaria b. Rumeenia c. Taani d. Island 18. Ajaliselt kõige pikem töönädal Euroopa riikidest on (Eesti Statistikaameti andmetel): a. Taani b. Island c. Türgi d. Prantsusmaa 19. Tehnilis-organisatsiooniliste innovatsioonidega tagatakse töötajate arve vähenemine 200 inimese võrra. Töötajate arv baasaastal 2500 inimest. Tootmise maht baasaastal moodustas 8000 tuh.. Äriplaan näeb ette tootmise kasvu 12%.Töö tootlikkuse võimalik kasv oleks a. 9,7% b. 7,2% c. 21,7% d. 6,5% e. 17,9%. 20. Elanikkonna faktortuludena ei käsitleta: a. saadud pangaintresse b. renditulu c. tulu ettevõtlusest d. töötasu e. pension 21. Lorenzi kõver põhineb a. tulude keskmisel tasemel b. tulude kommulatiivsel arvestamisel
Küsimus 1 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Eesti töötaja tunnitootlikkuse tase erineb saksa töötaja omast kordades umbes: Vali üks: a. 4 b. 7 c. 6 d. 5 Tagasiside Õige vastus on: 5. Küsimus 2 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Elanikkonna käsutatavad tulud – see on: Vali üks: a. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud jooksvad tulud, millest lahutatud kohustuslikud maksed ja maksud b. Teatud perioodil saadud (arvestetud) rahasumma c. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud nominaalsed rahalised tulud d. Nominaalsed tulud, millest on maha arvestatud elanike kohustuslikud ja vabatahtlikud maksed e. Rahaliste tulude summa suhe olemasolevasse elannikkonda Tagasiside Õige vastus on: Nominaalsed tulud, millest on maha arvestatud elanike kohustuslikud ja vabatahtlikud maksed. Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Vahetusesisesed ajakaod moodustas...
Kodune töö IV Eesti haldussuutlikkus keskkonnapoliitikas Peamine uurimisküsimus selle tööks on uurida kas M.R. Aueri hinnang Eesti keskkonnapoliitikaalastele reformidele on õigustatud või mitte? M.R.Aueri järgi Eesti saavutas keskkonnapoliitikas palju rohkem edu, kui teised Balti maad (nt Läti ja Leedu), kuigi post-kommunismi alguses Eesti oli kõige halvem keskkonna seisundis. Vaatamata sellele Eesti oli ja jääb iseseisvaks energeetikas, mida ei saa öelda Lätist ja Leedust Eestis on põlevkivi. 1980ndates oli selgeks teinud kogu maailmas, et Eesti on suur põlevkivi hoidla. Eestis aga oli ka palju rohkem probleeme, kui Leedus või Lätis, sest Venemaa uputas 1990. aastate lõpus oma tuumajäätmed Läänemerre. Just sellepärast Eestimaa oli sunninud kulutama miljonid krooni keskkonna taastamiseks ja teha suurejoonelise keskkonnapoliitika reforme, mida ta ja teeinud. 26. oktoobril 2005. aastal Riigikogu otsustas heaks kiita "Eesti keskkonnastra...
13.peatüki kodune ülesanne 1. Tabelis on ostukorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hinnad kahel erineval aastal. Ostukorvi sisu Ühikuhind Ühikuhind baasaastal vaadeldaval (eurot) aastal (eurot) 1 kg leiba 1.15 1.22 1 liiter piima 0.70 0.75 Juukselõikus 13.00 15.00 Bussipilet 1.60 1.70 Kokku summa 16.45 18.67 Milline on nende andmete alusel vaadeldaval perioodil tarbijahinnaindeks. Selleks uuri, mis on tarbijahinnaindeks ja kuidas seda arvutatakse.
b. Tööjõu kooseisu c. Töötute hulka d. Väljaspool tööjõudu olevate inimeste hulka e. ,,põrandaaluste" töötajate ridadesse 12. Kõige madalama elukestva õppe %-ga rahvas EL-s on: a. Bulgaaria b. Taani c. Island d. Rumeenia 13. Elanikkonna faktortuludena ei käsitleta: a. saadud pangaintresse b. renditulu c. tulu ettevõtlusest d. töötasu e. pension 14. Vahetusesisesed ajakaod moodustasid baasaastal 10% tööajafondist. Organisatsiooniliste uuenduste tulemusena õnnestus ajakadusid vähendada tasemele 5% ajafondist. Töö tootlikkus võiks suureneda a. 6,5% b. 4,5% c. 5,5% d. 7,5% 15. Gini koefitsiendi lähenemine 1-le näitab Töö-ökonoomika arvestustest a. tulude ebavõrdsuse vähenemine b. tulude ebavõrdsuse suurenemine c. elanikkonna jõukamate gruppide arvu suurenemine d
1) Ressursid ehk tootmistegurid (Resources) on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks: maa, kapital ja töö. 2) Majandustegevus kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim.maj.teg 3) Kapital (Capital)- varasema tööga majandustegevuse käigus loodud hüvised, et toota uusi hüviseid (hooned ehitised masinad, seadmed, tööriistad jne) 4) Investeering (Investment)- uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess 5) Ceteris paribus- korraga võib muutuda vaid üks nõudlust-pakkumist mõjutavaist tegureist ning teised antud vaatlusalust süsteemi mõjutavad tegurid peavad olema konstantsed. 6) Positivislik majandusteadus (positive economics)- käsitleb asju nii nagu nad on. tegeleb sellega, mis on olemas, kuidas majandus toimib, pöörab tähelepanu protsessidele, mille eesmärgiks on analüüsida majandusnähtuste omavahelisi seoseid. 7) Normatiivne majandusteadu...
Testida rakendust, kas erinevatel aastatel toimivad valemid õigesti. Baaskuupäev 18.12.2009 Kuupäev 60 päeva pärast 16.02.2010 Eelmise kuupäeva nädalapäeva number 2 Järgmise kuu viies päev (kuupäev) 04.01.2010 Eelmise kuupäeva nädalapäeva number 1 Mitu päeva on aastavahetuseni (järgmise aasta alguseni) 13,00 Mis kuupäev on baasaastal esimene advent (lähim pühapäev 30. novembrile, andresepäevale) 29.11.09 30.11.2009 1 uus aasta 01.01.2009 Ettevõte valmistab antud kujuga detaile, mille mõõtmed võivad olla Graafilisi kuju erinevad. (vers. 97-200
Kuupäev 60 päeva pärast baaskuupäeva 09.12.2010 Eelmise lahtri kuupäeva nädalapäeva number 4 Järgmise kuu viies päev (kuupäev) pärast baaskuupäeva 11/15/2010 Eelmise lahtri kuupäeva nädalapäeva number 1 Mitu päeva on aastavahetuseni (järgmise aasta alguseni) 82 Emadepäeva kuupäev baasaastal (maikuu teine pühapäev) 09.05.10 Vajadusel kasutada abilahtreid ases lahtris) suhtes. Siia võib kirjutada erinevaid kuupäevi. Kõik tulemused tuleb leida selle kuupäeva alusel Moodustada mitme lahtri väärtuste alusel kirjed (tekstid), milles üksikud osad on eraldatu tühikutega (vt. näide tabeli veerus Kirje) kood konto summa initsiaal. perenimi Perenimi Eesnimi Konto Pank Kood Summa
miljonit tonni kulutati elektritootmiseks. Jõujaamade paiknemine Eesti idapiiril, nagu ka nende potentsiaalne tootmismaht ning kasutatav kütus pole lähtunud pärast II maailmasõda mitte Eesti, vaid ennekõike Nõukogude Liidu vajadustest. Seda ilmestab kasvõi asjaolu, et pärast Sosnovõi Bori tuumaelektrijaama rajamist vähenes põlevkivikasutus ja sellest elektri tootmine 1980ndatel aastatel järsult. 1990.a. - Kyoto protokolli baasaastal kaevandati siiski veel 21 miljonit tonni põlevkivi, millest 1994. aastaks jäi järele umbes 14 miljonit tonni. Siinkohal tuleb kindlasti meenutada, et Kyoto protokolli Lisa B riigina on Eesti võtnud endale kohustuse vähendada CO2 heitmeid atmosfääri võrreldes 1990 aastaga (32 miljonit tonni, millest 20 miljonit tonni CO2te tekkis põlevkivi põletamisest) aastaks 2008-2012 8% võrra. Tänu Kyoto protokolli kirjeldatud sünnimärkidele täitis Eesti ilma midagi tegemata Kyoto
1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse üks osa, mis uurib rahvamajandust terviklikult. Makroökonoomik proovib mõista tähtsaid trende majanduses, näiteks nagu inflatsioon,SKP, töötuse määr, investeeringud ja rahvusvaheline kaubandus. Makroökonoomika vastand on mikroökonoomika, mis tegeleb toodete ja hinnaga seotud teemadega, nagupakkumine, nõudlus ja ressursid. 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki - 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon);2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus);3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta);4) stabiilne maksebilanss 3. J.M. Keynes ja Tema roll J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes pōhjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema pōhitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jōud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega...
MÕSITED /TEOORIA MAKROÖKONOOMIKA KONTROLLTÖÖ SÜGIS 2010: 1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär. 2.Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki. 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon); 2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus); 3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta); 4) stabiilne maksebilanss. 2. J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes phjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema phitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vib olla defitsiitne, ...
Selle arvutamiseks lähtutakse toormest, pooltootest ja lõpptootest ning see võimaldab hinna tõusu erinevatel staadiumitel kindlaks määrata ja ärisuhteid kujundada. Tootjahinnaindeks võimaldab ka tarbijahinna muutusi prognoosida, olles seega teatud mõttes inflatsiooni indikaatoriks. TÄIELIK HINNAINDEKS ehk sisemajanduse kogutoodangu deflaator on kõige üldisem hinnaindeks. Selle leidmiseks arvutatakse välja sisemajanduse kogutoodangu suurus kehtivates hindades, seejärel baasaastal kehtinud hindades ning nende omavaheline suhe väljendabki selle väärtust. Arvatakse, et täielik hinnaindeks iseloomustab kõige paremini inflatsioonimäära, sest ta peegeldab kogu rahvamajanduses inflatsiooniprotsessi. 2.4 Inflatsiooni majanduslikud tagajärjed Inflatsioonis võib leida nii positiivseid kui negatiivseid ilminguid. Need olenevad inflatsiooni liigist ja ulatusest. SOODNE MÕJU:
detsembril 2010 võivad piirduda teedega AC, CD ja AD (vt joonis). Selle tähtaja möödumise järel tuleb töö teha täies mahus ja esitada hiljemalt 18. detsembril 2010. Töö esitatakse elektrooniliselt [email protected]. Üliõpilane Variant Liiklussagedus baasaastal, autot ööpäevas Liikluse kasvutegur ACB ACD BCD kõik teed sõiduki pikkus, m kuni 6 6 kuni 12 üle12 kuni 6 6 kuni 12 üle12 kuni 6 6 kuni 12 üle12 kuni 6 6 kuni 12 üle12
TOK baasperiood (16) Antud juhul on jooksva aasta ostukorvi maksumus 473 kr. Baasaastaks võib võtta ükskõik millise aasta, mille suhtes hinnataseme muutust soovitakse teada ja mille kohta vajalikud andmed olemas on. Oletame, et antud juhul võeti aasta X ka baasaastaks. Sellisel juhul THI = (473 / 473) x 100 = 100. Sellest järeldub, et baasaastal on THI väärtus alati 100. Kuid milline on THI väärtus aastal X+1 (st üks aasta hiljem). Kui kaupade hinnad ei muutu, siis ei muutu ka THI väärtus, kui aga oletada, et näiteks kinopileti hind kasvab 100 kr-lt 120 kr-le ja piimaliitri maksumus tõuseb 8 kr-lt 10 kr-le (teiste kaupade hinnad aga ei muutu), siis muutub ka THI väärtus. Kõigepealt peab leidma tarbija ostukorvi maksumuse jooksval aastal. Selleks
tootvaid), arvesse võetakse 560 toote hinnamuutusi; 4) ehitushinnaindeks mis iseloomustab baasaastale iseloomuliku ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid hõlmavad kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja materjal. Indeksi arvutamisel arvestatakse nelja ehitiste gruppi: eramud, korruselamud, tööstushooned ja ametihooned. Gruppide osakaalud koondindeksis saadakse baasaastal (1997) käikuantud ehitiste pinna osatähtsusest. Hinnainformatsioon kogutakse valikuuringuga kord kvartalis; 5) ekspordihinnaindeks mis iseloomustab Eesti eksportkaupade FOB-hindade muutmist (FOB-hind sisaldab tootmishinda ja kaubaühiku veoga eksportiva maa riigipiirini seotud kulusid). Ekspordihinnad arvutatakse ümber kroonidesse kuu keskel kehtinud valuutakursi alusel. Ekspordihinnaindeksit arvutatakse Eestis alates 1994.aastast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
