Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Radioaktiivsus ja tuumaenergia.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
radio, radioaktiivsus, tuumaenergia, radioaktiivsuse, isotoop, neutron, uraan, lagunemine, aatomituum, tuumad, plahvatus, reaktor, tuumajaam, film, isotoobi, frederic, beetakiirgus, teadlane, eneriga, reaktoris, ahelreaktsioon, tuumi, isotoobid, massiarvu, aatomituuma, alfaosakese, tuumalõhustumine, gammakiirgus, radiatsioon, heelium, ioniseerivTuumaenergia ja selle kasutamine Radioaktiivsus ja selle kahjulikkus Tuumaenergia ja selle kasutamine Iga päev puutume kokku energeetikaga: lampi põlema pannes või autoga sõites vajame energiat, kütust. Eesti Energeetika baseerub põlevkivi soojuselektrijaamadel ja sisseveetaval gaasil ning vedelküttel. Kuid selline energia tootmise viis pole kaugeltki ainuke. Tuntud on tuumaenergia ja maailmas aina tõuseb selle populaarsus. See on tõestatud tehnoloogia, mis annab suure panuse maailma elektrivarustuses. Spetsialistid on kindlaks teinud et tuumaenergia on ainus tõeline elektriallikas inimkonna jaoks, mis ei põhjusta kasvuhooneefekti, happevihmu jm. Tuumfüüsika on raske ja keeruline ning selletõttu pole inimkond seda veel täielikult avastanud. Ikka veel tehakse tuumaenergias uusi avastusi ja saadakse aegajalt midagi uut teada. Tuumaenergia ajalugu: *1789
Tallinna Radioaktiivsus Uurimustöö Õpilane: Klass: Õpetaja: Kuupäev: 18.05.2010 Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................lk 3 2. Radioaktiivsuse avastamine ja uurimine.............................................................lk 4-5 3. Radioaktiivne lagunemine...................................................................................lk 6 4. Radioaktiivsus meie elukeskkonnas....................................................................lk 7-8 5. Radioaktiivsus Eestis..............................................................................................lk 9 6. Radioaktiivsuse toime inimorganismile.................
Tuumaenergia Tuumaenergeetika on üks süsinikuvaba energeetika liike, sest tema tootmisel ei toimu süsinikku sisaldava kütuse põletamist ning õhku satub väga vähe globaalset soojenemist põhjustavaid süsinikuühendeid. Samas ei ole tuumaenergia taastuvenergia, sest teda saadakse tänapäeval fossiilsest kütusest uraanist - mille varud on lõplikud ja ammenduvad lähema saja aasta jooksul. Füüsikalised alused Kasutatud jooniseid veebidest http://230nsc1.phy-astr.gsu.edu/hbase/hframe.html ja http://www.hpwt.de/Kerne.htm Keemilised elemendid ja isotoobid Aatomid koosnevad positiivselt laetud tuumast, milles sisalduvad prootonid ja neutronid; ning
Radioaktiivsuse ja tuumade lõhustumise avastamine Katre Pohlak Rakke Gümnaasium XII klass 2013 Radioktiivsuse avastamine Tuumafüüsika varasem areng on lahutamatult seotud radioaktiivsuse avastamisega ja uurimisega. Looduslik radioaktiivsus avastati peaaegu üheaegselt elektroni avastamisega J. J. Thomsoni poolt. Antoine Henri Becquerel (1852 1908) Radioaktiivsuse avastas prantsuse füüsik Antoine Henri Becquerel. 1896.aastal avastas ta, et uraan kiirgab silmale nähtamatut kiirgust, mis on võimeline läbima mitmesuguste matarjalide üsna pakse kihte ja jätab jälje fotoplaadile. Kiirte ioniseeriv toime Becquerel seostes selle alguses valguse poolt põhjustatud järelhelendusega röntgenikiirguse lainepikkustes. Tema hämmastus oli aga suur, kui ta
Selleks, et täielikult vabastada prooton tuumast on vaja anda energiat. Seda energiat mõõdetakse elektronvoltides (MeV) 13 Stabiilsed tuumad Tuuma stabiilsuse tingimused: 1. Püsiva tuuma suurus on piiratud 2. Prootonite kui ka neutronite energiatasemed peavad olema täidetud alates madalaimast 3. Neutronite arv peab olema natuke suurem kui prootonite arv. 14 radioaktiivsus Mis juhtub, kui tuuma üks madalamaist energiatasemetest pole lõpuni täitunud? (tuuma ei ole põhiseisundis) Kõrgemalt tasemelt langeb prooton madalamale tasemele. Ergastatud tuum läheb põhiseisundisse ja kiirgab (gamma) kvandi. kui 1 cm paksune pliiplaat vähendab gammakiirgust poole võrra, siis sama efekti saamiseks peab betoon olema 6 cm paksune ja tihendatud pinnas 9 cm paksune. 15 lagunemine
Karl-Randel Areng 9.klass Simuna kool Radioaktiivne kiirgus Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel. Samuti tekib radioaktiivne kiirgus kergete tuumade ühinemisel vesinikupommi plahvatusel ja tähtede termotuumareaktsioonides. Radioaktiivne kiirgus Radioaktiivse kiirguse moodustavad suure energiaga osakesed (heelium, tuumad ehk alfaosakesed, elektronid või positronid ehk beetaosakesed, footonid ehk gammakvandid ja neutronid), mis tekivad tuumareaktsioonides. Teatavates tuumalagunemistes võib eralduda ka suuremaid osakesi. Näiteks mõned raadiumi isotoobid kiirgavad süsiniku. Radioaktiivne kiirgus Radioaktiivne kiirgus on ioniseeriv kiirgus ja seetõttu inimesele ohtlik, kuna ta ioniseerib aatomeid ning lõhub seetõttu keemilisi sidemeid molekulide vahel.
aastal Iisraelist Süüriale korraldatud õhurünnaku käigus. Jaamas tekkiva vea tõttu, mis vallandab radioaktiivsed ained loodusesse ja reostab suuri alasid väga pikaks ajaks. Jaamade olemasolu ja radioaktiivsete ainete käsitlemine on kaasa toonud ka tuumarelvade loomise, mis on sõjaliselt iga riigi õudusunenägu selle hävitusvõime tõttu. Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka, seega rikub see ökosüsteemi ja viib selle tasakaalust välja. Radioaktiivsus Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse aatomituuma iseeneslik lagunemine. Aatomituuma püsivus sõltub prootonite ja neutronite omavahelisest suhtest, kusjuures väikestes stabiilsetes aatomites on neid võrdselt ning suurtes on neutroneid natukene rohkem. Aatomituuma püsivust hinnatakse ka tuuma seoseenergia suurusega. Lagunemisega kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste, näiteks neutronite lagunemist.
Chadwick katseline tõestus (berülliumi aatomi tuumasid pommitatakse -osakestega, eralduvad neutronid) Elektriliselt neutraalsed tuumaosakesed. Samal elemendil võib tuumas olla erinev arv neutroneid. Neutron on veidi suurema massiga kui prooton. Tähistatakse tähega N. Suure läbitungimisvõimega. Mittestabiilne osake, vaba neutron laguneb prootoniks ja elektroniks (poolestusaeg ca 12 minutit). Laenguarv Prootonite arv tuumas, tähis Z Prootonite arvu muutudes tekib uus element (näit. radioaktiivsuse, tuumareaktsioonide tulemusel). Tuuma tähis - X X keemilise elemendi tähis A massiarv (prootonite ja neutronite summa) Z prootonite arv Näiteks: O - hapniku aatomituumas on 8 prootonit, 8 neutronit, massiarv on 16. 1932.a. W. Heisenberg ja D. Ivanenko prooton-neutronmudel: Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest Massiarv Prootonite (Z) ja neutronite (N) koguarv tuumas. Tähistatakse tähega A. Aatommassi ümmardatud arv. Isotoop
asetatakse see kamber homogeensesse magnetvälja. Selle tulemusena liiguvad laetud osakesed kambris kõverjooni mööda. Jälje kõverusraadius sõltub osakese liikumise kiirusest, massist ja laengust. Teades magnetvälja induktsiooni ja mõõtes jälje kõverusraadiuse, võib arvutada asakesi iseloomustavate füüsikaliste suuruste väärtused.(joonis). 4)fotoemulsiooni meetod: ajalooliselt esimene tuumakiirguse regitreerimise meetod-Becquerel avastas radioaktiivsuse selle abil. Kiirete laetud osakeste võimet tekitada oma teel fotoemulsioonis varjatud kujutist kasutatakse tuumafüüsikas. See meetod on levinud elementaarosakeste füüsikas ja kosmilise kiirguse uurimisel. Kiire laetud osake jätab oma liikumisteel fotoemulsioonis varjatud kujutisekeskmed. Pärast fotoplaadi ilmutamist muutuvad nähtavaks primaarosakese jälg ja selle osakese poolt fotoemulsioonis tuumavastasmõju tulemusena tekkinud teiste laetud osakeste jäljed
JÕGEVA ÜHISGÜMNAASIUM 11.A klass Siim Kaaver Tuumaenergeetika Uurimustöö Juhendaja: õp. Heli Toit Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................... 1. Mis on tuumaenergia?........................................................................................... 2. Kuidas tuumaenergia tekib?.................................................................................. 3. Tuumaenergia kasulikkus...................................................................................... 4. Tuumkütus............................................................................................................. 5. Tuumareaktor........................................................................................................ 6. Levinuimad reaktoritüübid.....
1.Tuumaenergia algus Tuumafüüsika kui teadusharu sündis koos radioaktiivsuse juhusliku avastamisega prantsuse teadlase Henri Becquereli poolt aastal 1896. Järgnevate aastakümnete jooksul on oma panuse selle teadusharu arengusse andnud mitmed nimekad teadlased. Seda veidi üle sajandi vanust avastust on rakendatud väga erinevates valdkondades - tuumaenergia rakendusi on ära kasutatud sõjatööstuses, samas teisalt on praktiliselt võimatu kujutada tänapäevast elu ette ilma selle rakendusteta meditsiinis või energiatootmises. Tuumaenergeetika erineb oluliselt teistest energia saamise viisidest. Tuumaenergiat loetakse säästvaks, sest energia tootmise protsessis ei eraldu CO2. Samas võib tuumajaamaga kaasneda oht radioaktiivse saaste kandumiseks keskkonda.. Lisaks eraldub , nii nagu teistestki
protsessid toimuvad pidevalt loodusliku radioaktiivsusena. Prootoni olemasolu ennustas Rutherford 1913.a. aga see avastati kuus aastat hiljem.Rutherfordi arvutused näitasid, et tuumas peavad olema ka teatud laenguta osakesed, mis avastati alles 1932.a. J.Chadwiki poolt uuringutes, et -osakestega pommitatud berülliumis tekkinud kiirgus kujutab endast neutronite voogu ( Nobeli preemia 1935 ) . Massilt prooton 1,672623 neutron 1,674929 10 -27 kg elektron 9,109534 10 - 31 kg Tuuma massi esitatakse aatommassiühikutes ( u ) , mille aluseks on võetud neutraalse süsinikuisotoobi 6 C 12 mass, mis on täpselt 12 u ehk 1 u on 1 / 12 nimetatud aatomi massist. 1 u = 1,6605402 10 -27 kg Sellel skaalal m p = 1,007276 u ning m n = 1,008665 u . 2
Spekter - Mingeid objekte iseloomustava füüsikalise suuruse väärtuste kogum ja nende väärtuste jaotus paljudest sellistest objektidest koosnevas süsteemis Tsooniteooria - teooria, mille kohaselt võivad aatomi (molekuli, kristalli) elektronid eksisteerida ainult teatud kindlatel energiatasemetel, mille vahel võib olla keelutsoon; juhtidel keelutsoon praktiliselt puudub, dielektrikutel on ulatuslik keelutsoon Radioaktiivsus - ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine, millega kaasneb radioaktiivne kiirgus; samuti ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemine; samuti igasugune tuumade võime iseeneslikult kiirata Termotuumareaktor - seade, millega tekitatakse kontrollitud termotuuma- reaktsiooni; hetkel sellist seadet ei eksisteeri, mis annaks rohkem energiat, kui esialgse reaktsiooni esilekutsumiseks üldse kulus Tuumareaktor - seade, millega tekitatakse kontrollitud tuumareaktsioon; levinud on
1.1.1. TUUMAENERGIA REFERAAT Õppeaines: Ökoloogia Õpperühm: TEI-21 Tallinn 2015 SISUKOR Sissejuhatus................................................................................................................... 3 1.Ajalugu.......................................................................................
arv. Sama prootonite arvuga (seega ka sama nime ja käitumisega), kuid erineva neutronite arvuga aineid nimetatakse isotoopideks. Ka radioaktiivsed ained on mõnede algainete isotoobid. Nende tuuma koostis on aga ebastabiilne, valmis kiirgama. Isotoopi kirjeldatakse aine keemilise sümboli järel oleva arvuga, mida füüsikud-keemikud nimetavad massiarvuks. Näiteks jood-131 (lühidalt: 131J) on üks joodi radioaktiivsete aatomitega isotoop. Ka jood-127 (127J) on joodi isotoop, kuid selle aatomid on stabiilsed. Erinevad radioaktiivsed ained kiirgavad erinevalt. Näiteks strontsiumi radioaktiivne isotoop 90 ( Sr) on ainult beeta-aktiivne, see ei saada üldse gammakiirgust. Tseesium-137 ( Cs) aga 90 137 saadab nii beeta- kui gammakiirgust. Seepärast on tseesium-137 välispidise kiirgusallikana ohtlikum kui strontsium-90
Väiksema aatominumbriga elementide stabiilsetes isotoopides on neutronite ja prootonite arv ligikaudu võrdne Raskemate elementide (Z > 30) stabiilsetes isotoopides muutub aga neutronite arv võrreldes prootonitega üha suuremaks, näiteks uraani isotoopis on 92 prootoni kõrval 146 neutronit. Isotoopide esinemissagedus ei ole ühesugune, enamasti domineerib üks või kaks isotoopi. Radioaktiivsus (kr k radius kiir) 1896 Antoine Henri Becquerel Marie ja Pierre Curie Uraan, raadium, poloonium Tuumade iseeneselik kiirgus Radioaktiivsus Radioaktiivsus on tuumade võime iseenesest kiirata. Radioaktiivset kiirgust on kolme liiki (liigitati läbitungimisvõime järgi) kiirgus läbib vaevalt paberilehe kiirgus võib läbi tungida kuni 3 mm alumiiniumilehest kiirgus läbib mitme sentimeetrise pliiplaadi kiirgus Heeliumi tuumade voog kiirgus elektronide voog kiirgus suure sagedusega
TUUMAENERGIA REFERAAT Õppeaines: Ökoloogia ja keskkonnakaitse Ehitusteaduskond Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................................3 1. TUUMAENERGIA OLEMUS ..........................................................................................................................4 1.1. Tuumaenergia tekkimine....................................................................................................................4 1.2. Tuumkütus..........................................................................................................................................4 1.3. Reaktorite liigitamine .........................................................................................................................5 2. TUUMAENERGIA KASUTAMINE MAAILMAS........
radioaktiivsuse. [] Edasises kiirguste uurimisel olid olulise tähtsusega Marie ja Pierre Curie tööd ning Ernst Rutherfordi avastus, mis näitas, et magnetväli jaotab raadiumist lähtuva kiirguse kolmeks komponendiks: alfa- (), beeta- () ja gammakiirguseks (). Gammakiirgus on oma olemuselt lähedane x-kiirtele, alfa- ja beetakiirgus kujutavad endast laetud osakeste voolu. [] Illustratsioon 1 Tüüpiline radioaktiivsuse sümbol (http://www.wpclipart.com/signs_symbol/yellow/radioactive_sign_01.png.html ) IONISEERIV KIIRGUS Kõik aineline koosneb aatomitest. Aatomid on kõik sarnase ehitusega: koosnevad tuumast, mille ümber tiirlevad elektronid. Aatomituumad koosnevad prootonitest ja neutronitest ning üldjuhul on väga püsivad. Kuid mõnedel aatomituumadel on omane iseeneslikult laguneda.
vooga - katkestades kiirendi elektriahela seiskub ka alakriitiline tuumareaktor; 3) soojust ei kasutata auruturbiini käitamiseks vaid väävelhappe lagundamiseks 1200°C juures laguneb väävelhape, mis edasi reageerib joodi ja veega summarselt lagundatakse nii vesi vesinikuks ja hapnikuks; 4) auruturbiini kasutugur on 30%, vesiniku kütuseelemendil 60%, samuti saab vesinikku kasutada autokütusena, nii pole vaja ka bensiini sisse osta. Kuidas tuumaenergia tekib? Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Viimast rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. Kontrollitud ahelreaktsiooni käigus pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud neutronitega, protsessi tulemusel liitub neutron tuumaga põhjustades
......................................lk 3 Tuumaenergia tänapäeval: head ja halvad küljed........................................................lk 4 Tuumaenergia tulevik..............................................................................................lk 5, 6 Kasutatud allikad.........................................................................................................lk 7 2 Tuumaenergia ajalugu Et tuumaenergia tulevikku arutada, peab enne aru saama, mis see täpsemalt endast kujutab ja kuidas see tekkis. Tuumafüüsika kui teadusharu sündis koos radioaktiivsuse juhusliku avastamisega prantsuse teadlase Henri Becquereli poolt aastal 1896. Järgnevate aastakümnete jooksul on oma panuse selle teadusharu arengusse andnud mitmed nimekad teadlased. Seda veidi üle sajandi vanust avastust on rakendatud väga erinevates valdkondades -
Gammakiirgus on oma olemuselt lähedane x-kiirtele, alfa- ja beetakiirgus kujutavad endast laetud osakeste voolu. [3] 2. IONISEERIV KIIRGUS Kõik aineline koosneb aatomitest. Aatomid on kõik sarnase ehitusega: koosnevad tuumast, mille ümber tiirlevad elektronid. Aatomituumad koosnevad prootonitest ja neutronitest ning üldjuhul on väga püsivad. Kuid mõnedel aatomituumadel on omane iseeneslikult laguneda. Selle lagunemise käigus tekivad uued tuumad ning vabanevad suure energiaga osakesed ja elektromagnetkiline kiirgusgammakvandid. Aatomituumade võimet iseeneslikult laguneda nimetatakse radioaktiivsuseks ja selliseid tuumi radionukliidideks. Vabanenud osakesed ja gammakvandid on võimelised ioniseerima ümbritsevat ainet. Seepärast nimetatakse vabanenud osakeste ja gammakvantide voogu ioniseerivaks kiirguseks. [3] 3. KIIRGUSE LIIGID 3.1 Alfakiirgus ()
Isotoop U(jrk.nr. 92 üleval, a.m.235 all) ( 92 prootonit ja 143 neutronit) see istoop on põhielement tuumapommis ning tuumareaktoris. Teda on u 1/140dik osa looduslikust uraanist. Üldiselt on isotoope alati tunduvalt vähem, kui põhiainet, nad on sageli radioaktiivsed ning seetõttu ongi neid vähe, et nad ka lagunevad. Sageli isotoobid leiavad füüsikas rohkem rakendust, kui põhiaine. Nt: Uraan-235- tuumakütusena, vesinik H-3- raskevee moodustamiseks, Cobalti(Co) isotoop vähiraviks, süsiniku isotoop C- orgaaniliste kehade vanuse määramiseks. Nihkereeglid Osutub, et radioaktiivsete ainete iseeneselik lagunemine toimub kindlate reeglite järgi. Alfa lagunemine: Seljuhul tuuma laeng väheneb kahe võrra ja aatommass nelja võrra ehk ta liigub Mendelejevi tabelis kahe koha võrra ettepoole. X (z üleval, M all) (nool)- Y(Z-2 üleval, M- 4 all) plus He(2 üleval, 4 all). Z- jrk. nr, M- aatommass
Põhjus on sama, miks elektronid on üle kogu aatomi laiali jagunenud? Vastuse annab mitteklassikaline füüsika KVANTMEHAANIKA Tähtsaim osa on ENERGIAL Kehtivad ranged reeglid Siin on oma osa mitmel füüsikalisel suurusel. : 1. Osake saab omada vaid teatud kindlaid energiaväärtusi (lubatud energiatasemed) 2. Ühel energiatasemel saab olla vaid kindel piiratud arv osakesi (igal tasemel on see arv erinev) 2.tuuma jõud prooton neutron, Kuna nukleonid on neutraalse värvilaenguga, siis ei saa nende vahel olla tugevat vastasmõju (kuigi prootonid ja neutronid koosnevad kvarkidest, ei saa nad vahetada omavahel gluuoneid). Nukleonide vahelist jõudu vahendav osake peab ise olema samuti neutraalse värvilaenguga, kuid koosnema siiski kvarkidest, millel on värvilaeng.umajõud Prooton, 3. nucleon, Nucleon on kollektiivse nime kaks baryons: neutron ja prooton füüsikas
seetõttu ei jää täht kauaks punaste hiidude piirkonda. Päikese ja temast väiksemate tähtede järgnev elukäik peaks olema üsna rahulik: pärast kütuse lõppemist tõmbuvad nad tasapisi kokku, muutudes lõpuks valgeteks kääbusteks, mille läbimõõt on võrreldav Maa läbimõõduga, tihedus aga miljon korda suurem. Selline täht kiirgab väga vähe ning võib omaenda sisemise energia varal elada veel miljardeid aastaid. Termotuumareaktsioonid Igasugune tuumaenergia tootmine põhineb aatomifüüsikas tuntud massidefekti nähtusel -- aatomituumad "kaaluvad" pisut vähem kui nende koostisosad eraldi võetuna. See masside vahe (teda nimetatakse pärast c2-ga korrutamist ka seoseenergiaks) sõltub tuuma massist ja on kõige suurem keskmise aatommassiga tuumadel, nagu raud, nikkel jt. Suuremate ning väiksemate masside juures on seoseenergia väiksem ning kergete tuumade liitmisel (raskete lõhkumisel) tekkiv energia ülejääk võimaldabki toota tuumaenergiat
märgivad elektroni võnkumise perioodilisust orbiidil. Määramatuse relatsioon. Elektronile lainepikkuse omistamine ja tema asukoha sidumine seisevlaine maksimumidega tähendab, et asukoht on määratav lainepikkuse täpsuseni. (Heisenbergi määramatuse printsiip (relatsioon) seob osakese asukoha ruumis tema kiirusega, ajamomendi aga energiaga.) Pauli keeluprintsiip - Aatomis ei saa olla kaht elektroni, millel oleks samasugune kvantarvude nelik 21. Tuumafüüsika Põhimõisted: aatomituum, tuuma koostisosad, tuumajõud, seose-energia, massidefekt. Tuuma valem: massiarv, laenguarv, nende seos prootonite ja neutronite arvudega. Tuumaenergeetika: selle olemus, ahelreaktsioon, termotuumareaktsioon. Kiirguskaitse: radioaktiivne kiirgus ja seda iseloomustavad suurused; nende SI- ühikud. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prooton on aatomituuma algosake (kr. esimene); Positiivse elementaarlaeguga ning massiarvuga 1 osakest
märgivad elektroni võnkumise perioodilisust orbiidil. Määramatuse relatsioon. Elektronile lainepikkuse omistamine ja tema asukoha sidumine seisevlaine maksimumidega tähendab, et asukoht on määratav lainepikkuse täpsuseni. (Heisenbergi määramatuse printsiip (relatsioon) seob osakese asukoha ruumis tema kiirusega, ajamomendi aga energiaga.) Pauli keeluprintsiip - Aatomis ei saa olla kaht elektroni, millel oleks samasugune kvantarvude nelik 21. Tuumafüüsika Põhimõisted: aatomituum, tuuma koostisosad, tuumajõud, seose-energia, massidefekt. Tuuma valem: massiarv, laenguarv, nende seos prootonite ja neutronite arvudega. Tuumaenergeetika: selle olemus, ahelreaktsioon, termotuumareaktsioon. Kiirguskaitse: radioaktiivne kiirgus ja seda iseloomustavad suurused; nende SI- ühikud. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prooton on aatomituuma algosake (kr. esimene); Positiivse elementaarlaeguga ning massiarvuga 1 osakest
48. Aktivatsioonienergia ehk aktiviseerimisenergia on energia, mida süsteemi osakesed (molekulid) peavad saavutama, muutumaks reaktsioonivõimelisteks. Mida väiksem on aktivatsioonienergia, seda kiiremini toimub reaktsioon. Aktivatsioonienergiat alandavad tunduvalt ensüümid (täpsemalt nende aktiveeritud kompleksid substraadiga - ES*) ning seetõttu toimuvad näiteks metaboolsed protsessid kiiremini. 49.Radioaktiivsus, aatomituumade spontaane lagunemine, radioaktiivse kiirguse liigid. Radioaktiivsus on iseeneslik ebastabiilse isotoobi muutumine teiseks elemendiks millega kaasneb elementaarosakeste, teiste aatomite tuumade või footonite kiirgamine. Tuntakse 288 stabiilset isotoopi ja ~7500 radionukliidi. Stabiilsetes kergemates tuumades on prootonite ja neutronite suhe ~1, raskemates ~ 1:1,5. · Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine
Valguslaine - ruumis levivate elektri-ja magnetvälja perioodiline muutumine. Laineperiood - aeg, mis kulub ühe lainepikkuse läbimiseks. Laine sagedus - näitab mitu võnget teeb laine sekundis. Laine kiirus - on võrdne lainepikkuse ja sageduse korrutisega. Laine intensiivsus - näitab,kui palju energiat kannab valguslaine ajaühikus läbi pinnaühiku. Reflektsioon peegeldumine. Refraktsioon murdumine. Difraktsioon paindumine. Interferents liitumine. Dispersioon lagunemine. Disperisoon - aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Valge valgus on liitvalgus, mis koosneb värvilistest valgustest. Spekter vikerkaarevärviline riba. Spekter tekib siis, kui valge valgus murdub läbi prisma, sest eri värvi valgused murduvad prismas erinevalt. Kõige rohkem murdub violetne, kõige vähem punane valgus. Spektri värvid on punane, oranz, kollane, roheline, helesinine,
täht lõpuks süttib, puhutakse tähe ümbrus väga tugeva tähetuule poolt suhteliselt kiiresti gaasist ja väga peenikesest tolmust puhtaks. Ajapikku kaotavad tähele lähimad või väiksema massiga protoplaneedid oma atmosfäärist suure osa kergetest gaasidest (nagu vesinik ja heelium), põhjuseks noore tähe soojendav mõju ning planeetide väike mass, mille tõttu nad ei suuda kiiresti liikuvaid gaasimolekule kinni hoida. Planeedid Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan,Neptuun, Pluto Klassikalised planeedid Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn Kaasaegsed planeedid Uraan (1781), Neptuun (1864), Pluuto (1930) Maa tüüpi e. kiviplaneedid Merkuur, Veenus, Maa, Marss Jupiteri tüüpi e. Gaasplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Lähisplaneedid Merkuur, Veenus, Maa, Marss Kaugplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto · Siseplaneedid Merkuur, Veenus · Välisplaneedid Marss, Jupiter, Saturn Uraan, Neptuun, Pluuto Jaotus
uuritaval sisse hingata või alla neelata väikese koguse radionukliidiga märgistatud ainet, mille kohta on eelnevalt teada, et ta koguneb kindlasse koesse või organisse. Näiteks luude uurimiseks kasutatakse preparaate, mis kogunevad luukoesse. Radionukliid kiirgab röntgenikiirgusega omadustelt sarnast gammakiirgust, mida on spetsiaalse kaamera abil võimalik registreerida ning impulsse pildiks muutes saada aimu kehas toimuvate protsesside kohta. Radionukliidi põhjustatud radioaktiivsuse tase kehas langeb kiiresti, seetõttu võib kiirgusdoos olla võrdne või väiksem kui röntgenläbivalgustusel saadu. Uute preparaatide kasutuselevõtuga vähenevad isotoopuuringul saadavad kiirgusdoosid veelgi. Ultraheli ja magnetresonantstomograafilised (MRT) uuringud Ultraheli ja MRT kasutuselevõtt on väga olulised verstapostid radiodiagnostika arengus. Kumbki uuringumeetod ei kasuta ioniseerivat kiirgust ja tänaseni ei ole
Järeleaitamine ehk keemiakursuse kokkuvõte 1 SI seitse põhiühikut Pikkus - meeter m Mass - kilogramm kg Aeg - sekund s Elektrivoolu tugevus - amper A Absoluutne temperatuur - kelvin K Ainehulk - mool mol Valgustugevus - kandela cd 31.10.2011 2 Mass Iga füüsikaline keha omab massi. Massi mõõdetakse kilogrammides (1 kg) ja tähistatakse tähega m. Kilogrammile mõjuv raskusjõud on sõltuv laiusest. Pariisis on see Fr = 9,81 N Maa poolusel on see 9,83 N/kg, ekvaatoril 9,78N/kg ja Kuul 1,6 N/kg Suurus mass väljendab keha inertsust tema omadust osutada suuremat või väiksemat vastupanu tema kiirendamisele jõu toimel. 31.10.2011 3
1-100 Linnaõhu saastatus 10-1000 Piirkondlik õhusaaste 100-2000 Happevihmad, hapestumine Toksilised saasteained 0.1 100 Stratosfääri osooni lagunemine 1000 40000 Kasvuhoonegaasid 1000 40000 Aerosooli ja kliima vaheline toime 100 40000 Troposfäärne transport 1 40000
Nõrk Kõik ?? 10-15 < 10-17 elementaarosakesed 4. Jäävusseadused ja printsiibid 4.1. Energia jäävus Energiaks nimetatakse mingi objekti (keha, välja, osakese) võimet tööd teha. Energiat liigitatakse mitmeti: mehaaniline- (kineetiline, potentsiaalne, elastsus, akustiline), soojus-, keemiline-, elektromagnetiline- (elektrivälja, magnetvälja, elektrivoolu, kiirguse), gravitatsiooni- ja tuumaenergia. Looduse omapära seisneb selles, et suletud süsteemis kehtib energia jäävuse seadus: energia ei teki ega kao, vaid läheb ühest liigist teise üle. Suletud süsteemiks on kehade kogum, mis on energiavahetuses ainult omavahel, mitte aga väljaspool kogumit asuvate kehadega Mehaanilise energia jäävuse seadus väidab, et suletud süsteemi (kehade kogumi) koguenergia on jääv suurus. Selle kohaselt on süsteemi kineetilise ja potentsiaalse energia summa jääv suurus: Ek + Ep = const.
annaabi.ee 
