Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Raami tugevusarvutus Kodutöö nr.3. I osa". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
epüüra := 30cm 1) Pöördemomentide arvutus. 3 n 1 × 10 2 := explicit , ALL = 104.72 rad/s 60 60 P s 80 kW s M := explicit , ALL = 763.9 N m T := 763.9N m 104.7 Väändemomentide epüür TA_C = TD_B = 0 N m TC_D := M = 763.9 N m 2) Jõud rihma vedavas ja veetavas harus Fn = F - f 2 T 2 763.9 N m Fn1 := explicit , ALL = 5.1 kN D1 30 cm D T = Fn 2 2 T 2 763.9 N m
40 * 2,2 * 2,1 - 50 * 0,8 M B = -FA 3,2 + P 2,2 2,1 - 50 0,8 = 0 ; FA = 3,2 = 45,25 K: Y = FA - P * 2,2 + FB - F =45,25 - 88 + 42,75 = 0 FA 45,25 Q( x ) = FA - P * x = 0 x= = = 1,1 m P 40 Q- epüür QA-C=FA=45,25 kN; QC-B=FA-P*2,2= -42,75 kN ; QD-B=F=50 kN M- epüür MA-C=0; MD-B=0 x 1,12 ME-A= FA*x-P*x* 2 =45,25*1,1-40* =25,57kN*m 2 2,2 2,2 2 MC-A=FA*2, 2-P*2, 2* 2 =45, 25*2,2-40* =2,75kN*m
0 137 89 41 -7 -55 -55 -55 Q 42.95 27.79 9.92 -10.48 -32.59 -55.00 -28.64 -2.86 N -242.46 -210.72 -185.01 -167.26 -159.35 -162.50 -169.15 -171.53 y* 0.00 1.59 2.70 3.34 3.51 3.20 2.66 2.12 M epüür -150.00 -60.00 -100.00 -40.00 -50.00 -20.00 0 1.6 3.2 4.8 6.4 8 9.6 11.2 12.8 14
Kodutöö nr 3 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0420) Variant Töö nimetus A B Tala tugevusanalüüs Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP-profiiliga ühtlast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- ja joonkoormusega. Tala joonmõõtmed on antud seostega: b = a/2. Punktkoormuse väärtus on F = 10 kN ja ühtlase joonkoormuse intensiivsus tuleb avaldisest p = F/b. Varuteguri nõutav väärtus on [S] = 4. Koormuste mõjumise skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Tala tugede vahekaugus a valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. INP-profiili andmed võib võtta nt Ruukki tootekata
Sisukord 1. Valitud mõõtkavas arvutusskeem. 3 2. Toereaktsioonide väärtused. 4 2.1 Kõikide momentide summa punkti A suhtes 4 2.2 Kõikide momentide summa punkti B suhtes 4 3. Paindemomendi M ja põikjõu Q epüür. 5 4. Tala ohtlikud ristlõiked. Painde tugevustingimus. Vähima võimaliku materjalimahuga sobiv INP-profiil. 6 5. INP-profiiliga tala ristlõike kujutis. Ohtlike ristlõigete normaalpinge σ ja nihkepinge τ epüürid.7 6. Ohtlike ristlõigete varutegurid normaalpinge ja nihkepinge järgi. Tala tugevuskontroll
3.3 Tala tugevuskontroll ohtlikus ristlõikes B Suurim paindepinge M 17,5∗103 δ max = = ≈ 50 MPa W 3610∗10−6 Tugevuse kontroll paindel δy 235 Sδ = ≥[S ] = 4 δ max = 50 = 4,7 Ristlõike B tugevus paindel on tagatud Alljärgnevalt normaalpinge epüür Tala ekvivalentne arvutusskeem ning läbipainde v ja pöördenurga φ universaalvõrrandid. Paindedeformatsioonide väärtused sõltuvad nii joonkoormuse algus- kui ka lõppkohast. Tala joonkoormusi tuleb muuta nii, et: • kõik ulatuksid kuni tala lõpuni ning • joonkoormuste painutav mõju ei muutu Universaalvõrrandite parameetrid: −¿ FA ¿ aFA= 0 +¿ FB ¿ aFB = 3,5 m −¿ F ¿ aFC = 5,25 m +¿ p1 ¿ ap1 = 0
Mõõdud cm-tes Nõutav lahenduskäik 1. Koostada Q ja M epüürid. 2. Avaldada vajalik tugevusmoment võrratusest max < 100Mpa . 3. Arvutada tala läbimõõt täissentimeetri täpsusega. 4. Koostada saadud läbimõõduga talale suurimate sisejõudude järgi lõikepinge ja paindepinge epüür. Andmed [] = 100 MPa b = 6.0 m c = 2.0 m F = 10 kN p = 1.67 kN / m l=8m Tugede reaktsioonid · MA = 0 Fp1 *3 - Fb *8 + Fp2 (8 + 1) + F (8 + 2) = 0 1, 67 *6*3 - 8 Fb + 1, 67 * 2*9 + 10*10 = 0 1, 67 *18 + 1, 67 *18 + 100 Fb = = 20, 015kN 8 · MB = 0 Fa *8 - Fp1 *(8 - 3) + Fp2 *1 + F * 2 = 0 8Fa = 1, 67 *6*5 - 1, 67 * 2*1 - 10* 2 1, 67 *30 - 1, 67 * 2 - 20 Fa = = 3,345kN 8 · Fy = 0
2.2 Kõikide momentide summa punkti B suhtes M B =0 Tasakaalu tingimus F c- p b ( b2 +d )+ F a=0 A F A =-1 F c-p b ( b2 +d ) =-1 10 1,8-5 2 (1+1)=0,5 kN a 4 2.3Kõikide jõudude summa vertikaalsihis F=0 F-F B + p b-F A =¿ 10 19,5 + 10 0,5 = 0 Toereaktsioonide väärtused ja suunad on õiged. 3. Sisejõuepüürid 3.1 Põikjõu Q epüür 3.2 Paindemomendi M epüür M B=F c=10 1,8=18 kNm M A=F A d=1 0,5=0,5 kNm b2 22 M D = p -M A=5 -0,5=9,5 kNm 2 2 FA = FB = 0,5kN 19,5kN D F= A p = 5kN/m 10kN B
positiivsel sisepinnal mõjub positiivsel sisepinnal mõjub positiivses suunas või negatiivsel negatiivses suunas või negatiivsel sisepinnal negatiivses suunas sisepinnal positiivses suunas 6.3.3. Paindemomendi ja põikjõu epüürid. Näited Eelnevast: Sisejõu epüür = sisejõu graafik piki varda telge Priit Põdra, 2004 89 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6.3.3.1. Näide. Üksik-põikkoormused Koostada üksikkoormustega painutatud varda (Joon. 6.10) sisejõudude epüürid ja määrata ohtlikud lõiked (kui varras on ühtlane)! Lahenduskäik:
positiivsel sisepinnal mõjub positiivsel sisepinnal mõjub positiivses suunas või negatiivsel negatiivses suunas või negatiivsel sisepinnal negatiivses suunas sisepinnal positiivses suunas 6.3.3. Paindemomendi ja põikjõu epüürid. Näited Eelnevast: Sisejõu epüür = sisejõu graafik piki varda telge Priit Põdra, 2004 89 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6.3.3.1. Näide. Üksik-põikkoormused Koostada üksikkoormustega painutatud varda (Joon. 6.10) sisejõudude epüürid ja määrata ohtlikud lõiked (kui varras on ühtlane)! Lahenduskäik:
(täidab õigsus selgitused seletused õppejõud) Sisukord Algandmed ja joonis ............................................................................................... 4 2. Toetusreaktsioonide väärtused ........................................................................ 5 3. Paindemomendi M ja põikjõu Q epüür ............................................................. 6 4. Tala ohtlikud ristlõiked, painde tugevustingimus, vähima võimaliku materjalimahuga sobiv INP-profiil; .......................................................................... 9 5. INP-profiiliga tala ristlõike kujutis mõõtkavas ja normaalpinge epüür ............ 11 6. Tala tugevuskontroll vahemikus CD .............................................................. 12 7. Vastus ............................................
Hüdrostaatika Rõhukeskme kaugus 4-m peiltoru veepinnast 36 6 9 3 J NT 1 Z P+ 4 = +H= 1 + 7 = 0,624 + 7 = 7,642 m. A H 2 6 9 7 Rõhukeskme kaugus vaheseina ülaservast Z P = Z P +4 - 4 = 7,642 - 4 = 3,642 m. 1.4. Hüdrostaatilise rõhu epüür Load diagram Kui hüdrostaatiline rõhk mõjub ristkülikukujulisele vertikaalpinnale ainult ühelt poolt, on rõhu diagramm hüdrostaatiline jõud süvise ühiku kohta ehk epüür kolmnurk ja selle epüüri kese on ka rõhukese ja pindala annab hüdrostaatilise rõhu. Juhul kui eelvaadeldud vertikaalpind on veepinnast allpool, siis epüür on trapets, mille väiksem alus on vee hüdrostaatiline rõhk pinna ülaserval. Kolmnurkse pinna rõhu epüür on parabool. Näide 1.6
Xxxxx Yyyyy Monoliitsest raudbetoonist ribitaladega vahelae projekt Õppeaines: Ehituskonstruktsioonid Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 200x.a. Sisukord: 1. Ülesanne..................................................................................................... 3 2. Plaadi dimensioneerimine .......................................................................... 4 3. Abitala dimensioneerimine ........................................................................ 6 4. Peatala dimensioneerimine ........................................................................ 9 5. Joonised.................................................................................................... 10 5.1. Vahelae plaan ........................................................................................... 10 5.2. Vahelae lõiked (1:50).....
Grigori Ponomarjov TERASKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKT KURSUSEPROJEKT Õppeaines: TERAKONSTRUKTSIOONID Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 81 Juhendaja: Jaak Jaanus Esitamiskuupäev:... .............. Üliõpilase allkiri:.................. Õppejõu allkiri: ................... Tallinn 2018 SISUKOR 1. SELETUSKIRI (KONSTRUKTSIOONID)...........................................................................4 1.1. Üldandmed.......................................................................................................................4 1.1.1. Projekteerimistöö piiritlus.........................................................................................4 1.1.2. Lähteandmed (variant 48)....................
Vrd2=0,51*0,51*16*10^3/2,0=2081 kN > VSd=425,7 kN 20% Nihketugevus on tagatud Koostas N.N 2011 24 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 9. Välisseina tugevuskontroll 9.1 Esimesel korrusel Sein1, keskmises tsoonis Nü M epüür N epüür Nü tegelik lihtsustatud q=g+p a25c 607 m 7,37 647 Nq
1) Raami skeem mõõtmete ja koormustega: g = 8 kN/m g a k I1 b I1 c 1,2 F = 30 kN m 3 I2 I2 I2 1,8 f e d 1 6 6 1 I1=3I2 2) Geomeetrilise määramatuse aste: n*=s3+2s-v-t=2+2�
TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Vundamendid Projekt Üliõpilane:Üllar Jõgi Juhendaja: Johannes Pello Õpperühm: EAEI Kuupäev: 07.06.2008 1. Koormused Lumekoormus 5000 6000 5000 ?2 = 0.93 ?1 = 0.8 ?2 = 0.93 qsk3 = 1,4 kN/ m² qsk1 = 1,2 kN/ m² qsk3 = 1,4 kN/ m² 120 120 120 120 60 120 120
m A =0 l1 R B l1 - F =0 2 l1 F N 2000 *1,5 RB = 2 = = 1000 l1 3,0 m B =0 l1 F l 2000 * 1,5 - R A l1 + F 1 = 0 R A = 2 = = 1000 N. 2 l1 3,0 Sele 1. Paindemomentide epüür. Maksimaalne paindemoment l M = R A * 1 = 1000 * 1,5 = 1500 Nm 2 Plaadi ristlõikeks on ristkülik laiusega h = 1500 mm. Plaadi paksust b arvutame painde M tugevustingimusest = [ ] W Plaadi materjal: teras S235J2G3 (EN 10025) [2, 3] Mehaanilised omadused: voolavuspiir ReH (y) = 235 MPa; tugevuspiir Rm (u) = 360 - 510 MPa; elastsusmoodul E = 2,1.105 MPa;
Saame jõudude jaotuse y-telje sihis 9,56 10,1 A D B 9,74 9,92 Ja epüüri sisejõu Q y jaoks 9,74 0,18 QY 9,92 Koostame momentide epüürid Väändemomendi T epüür 0,955 T A C B D Paindemomendi My epüür 3,342 1,719 My A C B D Paindemomendi Mz epüür 2,976 2,922
- materjali voolepiir Ristlõike nõtav telg-tugevusmoment [W] = = = 21,3 kui paine on umber telje y 3.2 INP-ristlõike valik Valitakse sellise ristlõikega profiil mis vastab allolevale = 21,3 Tabelist on näha et sobib profiil INP200, mille = 26 21,3 3.3 Tala tugevuskontroll ohtlikus ristlõikes B Suurim paindepinge = = 58 MPa Tugevuse kontroll paindel = = = 4,05 4 = 4 Ristlõike B tugevus paindel on tagatud Alljärgnevalt normaalpinge epüür Tala ekvivalentne arvutusskeem ning läbipainde v ja pöördenurga universaalvõrrandid. Tala ekvivalentne arvutusskeem Paindedeformatsioonide väärtused sõltuvad nii joonkoormuse algus- kui ka lõppkohast. Tala joonkoormusi tuleb muuta nii, et: · kõik ulatuksid kuni tala lõpuni ning · joonkoormuste painutav mõju ei muutu Universaalvõrrandite parameetrid: aF = 0 aFb = 2,5 m ap1 = 0,625m ap2 = 1,875 m aFA = 3,750 m
- materjali voolepiir Ristlõike nõtav telg-tugevusmoment [W] = = = 21,3 kui paine on umber telje y 3.2 INP-ristlõike valik Valitakse sellise ristlõikega profiil mis vastab allolevale = 21,3 Tabelist on näha et sobib profiil INP200, mille = 26 21,3 3.3 Tala tugevuskontroll ohtlikus ristlõikes B Suurim paindepinge = = 58 MPa Tugevuse kontroll paindel = = = 4,05 4 = 4 Ristlõike B tugevus paindel on tagatud Alljärgnevalt normaalpinge epüür 3.4 Tala tugevuskontroll vahemikus CG Suurim lõikepinge vahemikus CG s seinapksus - poolristlõike staatiline moment y telje suhtes Q ristlõike põikjõud I ristlõike inertsimoment Poolristlõike staatiline moment y telje suhtes = 108,22 cm3 I= = = 0,7 MPa Terase voolepiir nihkel = 0,56 * 235 = 131,6 MPa Tugevuse kontroll lõikel = = = 188 [S] = 4 Ristlõikevahemiku CG tugevus on tagatud. 4. Vastus
3.2 INP-ristlõike valik Valitakse sellise ristlõikega profiil mis vastab allolevale = 7,2 Tabelist on näha et sobib profiil INP120, mille = 7,41 7,2 3.3 Tala tugevuskontroll ohtlikus ristlõikes B Suurim paindepinge = = 77 MPa Tugevuse kontroll paindel = = = 3,05 3 4 Ei ole piisavalt tugev valin profiiliks INP140 Suurim paindepinge = = 77 MPa Tugevuse kontroll paindel = = = 4,58 4,5 Ristlõike B tugevus paindel on tagatud Alljärgnevalt normaalpinge epüür 3.4 Tala tugevuskontroll vahemikus CG Suurim lõikepinge vahemikus CG s seinapksus - poolristlõike staatiline moment y telje suhtes Q ristlõike põikjõud I ristlõike inertsimoment Poolristlõike staatiline moment y telje suhtes = 107 cm3 I= = = 0,33 MPa Terase voolepiir nihkel = 0,56 * 235 = 131,6 MPa Tugevuse kontroll lõikel = = = 398 [S] = 4 Ristlõikevahemiku CG tugevus on tagatud. 4. Vastus
Tuleneb trossi tugevusest. Suurema jõu korral pole terastrossi tugevus tagatud. F = 17 kN Pikkepinge valem: N p,Surve = 40 MPa σU = p Ap Np = 0,64 F 11kN Puitvarda pikkepinge epüür : 2 πD Ümarvarda ristlõike pindala : A p= 4 4 N p 14000 σU = π D2 D2 D - 6
TERASKONSTRUKTSIOONID I Loengukonspekt TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Prof. Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekteerimine maavärinat taluvaks EN 1999 Eurokoo
SISUKORD 1VUNDAMENDILE MÕJUVATE KOORMUSTE ARVUTUS............................................................3 1.1Materjalide mahumassid................................................................................................................3 1.2Normatiivsed koormused ruutmeetri kohta....................................................................................3 1.2.1Kandvad välisseinad...............................................................................................................3 1.2.2Kandvad siseseinad.................................................................................................................3 1.2.3Kerged vaheseinad..................................................................................................................3 1.2.4Vahelaed.................................................................................................................................3 1.2.5Katuslagi............
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 l D v Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 680 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 300 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: ....... KOOD: ........ JUHENDAJA: I. Penkov TALLINN 2007 1. Ajami kinemaatiline skeem 2. Trossi valik ja trumli läbimõõdu arvutus Tugevustingimus Maksimaalne pingutusjõud Fmax = m g = 450 * 9,81 4415 N . Varutegur [S] = 5 [6]. Pidades silmas trossi keeramist ainult trumlil (mitte alt olevate trossi keerdude peal) valime tross TEK 21610 [7], mille Ft = 59,5 kN Siis Trossi mõõt d = 10 mm. Siis trumli läbimõõt kus e = 20 Valime D = 200 mm reast 160; 200; 250; 320; 400; 450; 560; 630; 710; 800; 900; 1000 mm 3. Mootorreduktori valik Trumli pöörlemiseks vajalik võimsus kus T pöördemoment, Nm; T - nurkkiirus, rad/s. Pöördemoment kus F - tõstejõud. Fmax = m g = 450 * 9,81 4415 N Kus g 9,81 m/s raskuskiirendus; m tõstetav mass.
Ühtlaselt painutatud varras Sirge ühtlane vardalõik Painutatud ühtlane vardalõik y Neutraalkiht Mz (-) Pikenenud kiht M y Pikkus: l + l Mz epüür y (-) l Mz (-) Neutraalkiht
- ristlõike telg-tugevusmoment - ülesandes nõutav vartteguri väärtus - materjali voolepiir Ristlõike nõtav telg-tugevusmoment [W] = = = 383 INP-ristlõike valik Valitakse sellise ristlõikega profiil mis vastab allolevale = 383 Tabelist on näha et sobib profiil INP260, mille = 383 Tala tugevuskontroll ohtlikus ristlõikes B Suurim paindepinge = = 59 MPa Tugevuse kontroll paindel = = = 3,98 4 4 Ristlõike E tugevus paindel on tagatud Alljärgnevalt normaalpinge epüür Suurim lõikepinge s seinapksus - poolristlõike staatiline moment y telje suhtes Q ristlõike põikjõud I ristlõike inertsimoment Poolristlõike staatiline moment y telje suhtes = 259 cm3 I= = = 4,8 MPa Terase voolepiir nihkel = 0,56 * 235 = 131,6 MPa Tugevuse kontroll lõikel = = = 27 [S] = 4 Ristlõikevahemiku CG tugevus on tagatud. 4. Vastus Tala ohtlikud ristlõiked on punktis D ja punktis B
4.2 INP-ristlõike valik Valitakse sellise ristlõikega profiil mis vastab allolevale = 26 Tabelist on näha et sobib profiil INP100, mille = 34,2 26 4.3 Tala tugevuskontroll ohtlikus ristlõikes E Suurim paindepinge = = 453 MPa Tugevuse kontroll paindel = = = 0,52 0,5 4 Ei ole piisavalt tugev valin profiiliks INP220 Suurim paindepinge = = 56 MPa Tugevuse kontroll paindel = = = 4,2 Ristlõike E tugevus paindel on tagatud Alljärgnevalt normaalpinge epüür 4.4 Tala tugevuskontroll vahemikus CD Suurim lõikepinge vahemikus CD s seinapksus - poolristlõike staatiline moment y telje suhtes Q ristlõike põikjõud I ristlõike inertsimoment Poolristlõike staatiline moment y telje suhtes = 163 cm3 I= = = 6,6 MPa Terase voolepiir nihkel = 0,56 * 235 = 131,6 MPa Tugevuse kontroll lõikel = = = 19,9 [S] = 4 Ristlõikevahemiku CD tugevus on tagatud. 5. Vastus Tala ohtlikud ristlõiked on punkt D ja punkt E
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: KAKB JUHENDAJA: IGOR PENKOV TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m= 800 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 320 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detailide joonised Joonis esitada formaadil A2-A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a. Esitamise tähtpäev:
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v
Koostada konsooli põikjõu ja paindemomendi epüürid. Andmed F= 5 kN P1= F/a=5/0,6=8,333 kN/m P2= 2 p1 L= 1,5m a= 0,6m Q = - pdx M = Qdx 1. Sisejõudude analüüs 1.1 Lõik B''C kN Kui x = 1,5m p2 = 2*8,333 = 16, 666 m kN Kui x = 0,6m p2 = 0 m x - x1 y - y1 = x2 - x1 y2 - y x - 1,5 p - 16, 666 = 2 p2 = 15,518 x - 11,111 1,5 - 0, 6 16, 666 - 0 x2 QB ''C = - (15,518 x - 11,111)dx = -(15,518 -11,111x + C1 ) = -7, 759 x 2 + 11,111x + C1 2 Piiritingimus Kui x = 1,5 Q = QC = 0 0 = -7, 759*1,52 + 11,111*1,5 + C1 C1 = 17, 45775 - 16, 6665 = 0, 79125 0, 791kN QB ''C = -7, 759 x 2 + 11,111x + 0, 791 Kui x = 0,6m QB ''C = QB =
annaabi.ee 
