QUIZ 2 Electrical motors (0)

Endokrinoloogia
Sisesekretsiooninäärmed e. endokriinnäärmed  (glandulae endocrinae): - näärmed , milledel puudub 
viimajuha, seega toodetud  sekreet  eritatakse verre, - toodavad teatud bioaktiivseid aineid – hormoone,- 
klassikaliselt loetakse endokriinnäärmete hulka:  Hüpofüüs  e. ajuripats  (hypophysis),  Käbikeha  e. 
epifüüs  ( corpus  pineale), Kilpnääre  (glandula thyroidea), Kõrvalkilpnäärmed (glandulae 
parathyroideae),  Harkelund  e. tüümus  ( thymus ), Kõhunäärme  saarekesed  (insulae pancreaticae), 
Neerupealis (glandula suprarenalis), Sugunäärmed –  munand  (testis) meestel või - munasari (ovarium) 
naistel. 
Hüpofüüs e. ajuripats (hypophysis): NB! Tähtsam endokriinnääre – juhib teiste tööd! - on ovaalse 
kujuga, 0,7 g raskune, asub koljupõhimiku keskel hüpofüüsiaugus, varre abil seotud vaheaju alaosa – 
hüpotaalamusega; - koosneb kahest osast: adenohüpofüüs – eesmine  osa (ka  eessagar ), näärmekoest; 
neurohüpofüüs  – tagumine  osa (ka  tagasagar ), närvikoest; adenohüpofüüsi hormoone: somatotroopne e.
kasvuhormoon  – reguleerib kasvu türotroopne  hormoon – reguleerib kilpnäärme tööd, gonadotroopne 
h. – reguleerib sugunäärmete tööd - neurohüpofüüsi hormoone: oksütotsiin – reguleerib emaka 
tegevust, antidiureetiline  hormoon  – neerude tööd jne. 
Käbikeha e. epifüüs (corpus pineale): - käbikujuline, ca 0,25 g raskune, asub keskaju ülapinnal, kuulub 
vaheaju tagumise osa – epitaalamuse koostisse (selle tõttu vahel ei loetagi teda endokriinnäärmeks!), - 
koosneb närvikoest, sisaldab punakat pigmenti, - eritab mitmeid hormoone, mis mõjutavad peamiselt 
sugunäärmete tööd. 
Kilpnääre (glandula thyroidea): - Suurim – kaal 25-30 g, asub kaelal  kõri kõrval ja  trahhea  ees, koosneb
kahest  sagarast ; - hormoone: türoksiin, trijodotüroniin jne.; sisaldavad joodi, mõjutavad valkude 
sünteesi, närvisüsteemi talitlust jne. 
Kõrvalkilpnäärmed (glandulae parathyroideae) – tavaliselt 4 väikest (0,1 g), ümarat rakukogumit 
kilpnäärme tagapinnal; - toodavad parathormooni, mis reguleerib Ca ja P ainevahetust (Ca ja P-ga 
seotud osteoporoos, neuromuskulaarne  ülekanne – krambid  jne.) 
Harkelund e. harknääre e. tüümus (thymus): 
- kuulub lümfisüsteemi (vt!), - endokriinseks osaks on näärmerakkude saarekesed lümfikoe vahel, - 
hormoon: tümosiin ja erütropoietiin, reguleerivad vereloomet,  lümfisõlmede  arengut, lümfotsüütide 
tegevust, antikehade teket jne. 
Kõrvalkilpnäärmed (glandulae parathyroideae) – tavaliselt 4 väikest (0,1 g), ümarat rakukogumit 
kilpnäärme tagapinnal; - toodavad parathormooni, mis reguleerib Ca ja P ainevahetust (Ca ja P-ga 
seotud osteoporoos, neuromuskulaarne ülekanne – krambid jne.) 
Harkelund e. harknääre e. tüümus (thymus): 
- kuulub lümfisüsteemi (vt!), - endokriinseks osaks on näärmerakkude saarekesed lümfikoe vahel, - 
hormoon: tümosiin ja erütropoietiin, reguleerivad vereloomet, lümfisõlmede arengut, lümfotsüütide 
tegevust, antikehade teket jne. 
Kõhunäärmesaarekesed e. Langerhans`i saarekesed e. pankreasesaarekesed (insulae pancreaticae, 
insulae Langerhansii): - on 0,3-1 mm läbimõõduga väikeste rakkude kogumikud pankrease  
eksokriinsete sagarate vahel, enamik saarekesi on pankrease sabaosas; - erineb vähemalt 3 rakutüüpi – 
alfa, beeta ja  delta   rakud , millede hormoonid reguleerivad kõik eeskätt  suhkrute , aga ka valkude jne. 
ainevahetust:  insuliin (beeta-rakkudest); toime: glükoosi ja aminohapete minek verest rakkudesse; 
glükagoon  (alfa-rakkudest); toime: glükoosi minek maksast verre, glükoosi süntees  maksas  jne. 
Somatostatiin (delta- rakud ) – insuliini ja glükagooni eritamise takistamine 
Sugunäärmed: 
Munand (testis) – kuulub mehe suguelundite hulka, sisesekretoorne osa on munandi seemnetorukeste 
vahel olevad rakud, mis produtseerivad meessuguhormoone (androgeene – progesteroon jt.), mis 
reguleerivad mehe  sekundaarsete  sugutunnuste arengut, sperma tootmist jne. 
Munasari (ovarium) – kuulub naise suguelundite hulka, hormonaalselt väga aktiivne, toodab 
naissuguhormoone  (östrogeene, gestageene jne.), mis reguleerivad naise seksuaalsfääri kõiki  aspekte  
sekundaarsetest sugutunnustest raseduse ja sünnituseni.