Endokrinoloogia Sisesekretsiooninäärmed e. endokriinnäärmed (glandulae endocrinae): - näärmed, milledel puudub viimajuha, seega toodetud sekreet eritatakse verre, - toodavad teatud bioaktiivseid aineid – hormoone,- klassikaliselt loetakse endokriinnäärmete hulka: Hüpofüüs e. ajuripats (hypophysis), Käbikeha e. epifüüs (corpus pineale),Kilpnääre (glandula thyroidea), Kõrvalkilpnäärmed (glandulae parathyroideae), Harkelund e. tüümus (thymus), Kõhunäärme saarekesed (insulae pancreaticae), Neerupealis (glandula suprarenalis), Sugunäärmed – munand (testis) meestel või - munasari (ovarium) naistel. Hüpofüüs e. ajuripats (hypophysis): NB! Tähtsam endokriinnääre – juhib teiste tööd! - on ovaalse kujuga, 0,7 g raskune, asub koljupõhimiku keskel hüpofüüsiaugus, varre abil seotud vaheaju alaosa – hüpotaalamusega; - koosneb kahest osast: adenohüpofüüs – eesmine osa (ka eessagar), näärmekoest; neurohüpofüüs – tagumine osa (ka tagasagar), närvikoest;...
Lapsuuringud on tähtsad, kuna lapse organism erineb suuresti täiskasvanu omast. Ravimiuuringud Eestis Hetkel on Eestis käimas 203 ravimi uuringud. Konkreetseid raviminimetusi nimetamata on ravimiuuringud järgmistes valdkondades: neuroloogia, kardiovaskulaarhaigused, pulmonoloogia, reumatoloogia, onkoloogia, infektsioonhaigused, dermatoloogia, neonatoloogia, gastroenteroloogia, günekoloogia, uroloogia, psühhiaatria, anestesioloogia, nefroloogia, endokrinoloogia, sisehaigused, hematoloogia, kopsuhaigused, oftalmoloogia, allergoloogia. Erki Pääro
Endokriinnäärmed ehk sisesekretsiooninäärmed (glandulae endocrinae) erinevad teistest näärmetest selle poolest, et neil puuduvad viimajuhad, mistõttu nende produktid satuvad verre, lümfi ja koevedelikku, mis transpordivad neid vajalikesse organitesse. Endokriinnäärmed toodavad mitmesuguseid hormoone, millel on erinevatesse elunditesse spetsiifiline toime. Endokriinnäärmete ehitust, talitlust ja haigusi ning hormoonide biokeemilist struktuuri käsitleb endokrinoloogia. Sisesekretoorsete näärmete hulka kuuluvad: ■ ajuripats ehk hüpofüüs, ■ käbikeha ehk epifüüs, ■ kilpnääre,
Rakuhingamine hapniku osavõtul lõhustatakse glükoos rakkudes lõplikult, mille tulemusena vabaneb elutegevuseks vajalik energia ning moodustuvad süsihappegaas ja vesi. Hingamise tähtsus: · Hingamine on vajalik, et elunditel oleks energiat elutegevuseks Õhu teekond: · Ninaõõs · Neel · Kõri (sissepääsu kõrisse sulgeb kõrikaanekõhre) · Hingetoru haruneb kopsutorudeks ehk bronhideks · Kopsutorud harunevad kopsutorukesteks · Kopsud Hingamisteede kaitsemehhanismid: · Ninaõõs Nina limaskesta veresooned soojendavad õhku; Limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe Limaskesta ripsekesed suunavad need ninast välja. · Kõri Kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu · Hingetoru Sisepind kaetud karvakestega, ülesandeks püüda kinni tolmu ja mikroobe · Kopsualveoolid Suurendavad gaasivahetuse pinda ja kiirendavad hapnikuvahetust · ...
Müofibrillidest sisaldavad peened filamendid troponiini Organismi kasvu reguleerivad hormoonid: kasvuhormoon, suguhormoon, türoksiin Organite sisemine õõnsus on valendik Osteoni koosseisu kuuluvad: osteotsüüt, luulamell, luulakuun Organit katvad välimised kestad: pleura, epikard, kihn Lihaskiu sünonüüm on skeletilihasrakk Müofibrillidest ei paikne l-vööndis peened filamendid Organit seest toetav sidekude on: strooma Füsioloogilised distlipiinid: endokrinoloogia, immunoloogia Aktiini sisaldavad peened müofibrillid Inimese nahavärv oleneb: melaniinist, hemoglobiinist, karoteenist Toruluu osad: kasvuplaat, epifüüs, diafüüs Punased lihaskiud on vastupidavamad Kõige enam toodab ATPd molekuli glükoosi kohta glükoosist aeroobsel rakuhingamisel Skeleti funktsioonid: organismi toestamine, kangideks olemine kinnitunud lihastele, kaltsiumioonide varu säilitamine Reservhapniku seondumise kohaks on müoglobiin
Ülikooli koosseisul tegutsevad täishinnalised kliinikud, mis astuvad sisse linna tervishoiusüsteemisse. Need Kliinikud on teadus-ja haridusasutuste andmebaaside ja arstiteaduskonnad: anestesioloogia ja intensiivravi, hematoloogia ja onkoloogia, günekoloogia ja sünnitusabi (Naiste kliinik), dermatoloogia, kardioloogia, neuroloogia, otolaryngology, oftalmoloogia, pediaatria (Lastehaigla) psühhiaatria pulmonoloogia (Kopsukliinik) somaatiliste riiki (osakonna gastroenteroloogia, endokrinoloogia, nefroloogia , nakkushaigused, reumatoloogia, jne), spordimeditsiini ja taastusravi, hambaravi, vereülekannete operatsioonid. 4 2. EESTI 2.1. Kõrgharidus Eestis Akadeemiline kõrgharidus Eestis on jagatud kolmeks tasandiks: bakalaureuse-, magistri-ja doktoriõppe. Mõnedel erialadel (baasi medetsiiniõppe, veterinaaria, farmatseutiline õppe, hambaravi-, inseneri-, arhitektuuri-, ja kooliõpetaja eriala)
80% lastest on enne 4. klassi jõudmist pidanud dieeti. Rohkem kui 50% 915-aastastest tüdrukutest teeb kaalu alandamiseks trenni, 50% on vähendanud oma toidukoguseid ja 5% kasutab dieedipreparaate või lahtisteid. 2 naist viiest ja 1 mees viiest annaks 35 aastat oma elust ära, et saada vastutasuks soovitud ideaalkaal. Vähemalt 50 000 inimest sureb söömishäire tagajärjel. Tagajärjed Tartu Ülikooli kliinikumi endokrinoloogia arst-õppejõu Tatjana Vinogradova kinnitusel põhjustab söögi pidev tahtlik väljutamine tõsiseid terviserikkeid. Kuna organism ei saa kätte vajalikke aineid, võivad juuksed välja langeda, küüned hapraks muutuda ja hambad laguneda. Pidevast kaltsiumipuudusest tekib ka luuhõrenemine. Pidev oksendamine kahjustab närvi, mis on meie kõhu ja aju vahel selleks, et öelda meile, millal kõht täis on. Sel hetkel kui närv on piisavalt kahjustatud, ei saa inimene enam aru,
➔ keemiliselt erinevad hormoonid üksteisest märgatavalt ➔ vesilahustuvad hormoonid on kas AH derivaadid või AH-dest koodnevad peptiidahelad või proteiinid (koos ühinenud süsivesikute osadega) - hüpofüüsi eessagara hormoonid ➔ rasvlahustuvad hormoonid on enamasti STEROIDID - neerupealse koore hormoonid - ka PROSTAGLANDIINIRÜHMA ained on rasvlahustuvad, mõnigad neist hormoonide hulgas. ● hormoonide AV-d ja toimet organismis uurib ENDOKRINOLOOGIA. ● on rangelt spetsiifilise toimega, s.t. et igale hormoonile on kohandunud reageerima ainult teatud elundid või efektoroganid, milles on nn. „märklaudrakud“ ehk sihtorganid. ➔ enamusel keharakkudel on retseptorid ühe või mitme hormooni vastuvõtuks. 1
orgaanilise keemia (elavas olevate orgaaniliste ühendite iseloomustamine ja süntees) põimunud arengu resultaadina. Biokeemia on kiiresti arenev ja tema tähtsus põhineb: · biokeemia on tuvastanud paljude tähtsate bioprotsesside molekulaarsed alused (valgu süntees, metabolismi põhirajad, makromolekulide funktsioonid jt) · biokeemia omab tähtsat osa meditsiini teiste teadusharude (füsioloogia, farmakoloogia, farmaatsia, endokrinoloogia jt.) arengus · biokeemia võimaldab uurida sügavuti biomeditsiini põhiprobleeme (rakkude diferentseerumine, kantserogenees, närvitegevus, mälu, immuunsus, apoptoos, biomembraanide funktsioneerimine, pärilikud haigused jne.) Biokeemia põhisuunad: 1) staatiline biokeemia uurib elava komponentide ehitust ja omadusi 2) dünaamiline biokeemia uurib metabolismi (ainevahetus) ja energiavahetust organismides
Enne seda ja hiljemgi (seni kuni uus termin 19. sajandil kinnistus), oli tegemist pigem anatoomiaõpetuse funktsionaalse küljega. Alles 19. sajandil kujunes välja füsioloogiaõpetus, milline tegeles elusorganismide funktsioneerimise (toimimise) uurimisega. (Siinkohal peeti silmas eeskätt elavate organismide uurimist, mitte taimefüsioloogiat). 19. sajandil toimus füsioloogia sees diferentseerumine ning kujunesid sellised teadusharud, nagu biokeemia, farmakoloogia, biofüüsika, endokrinoloogia ja neuroteadused. 19. sajandil sündis ka taimefüsioloogia. Antiikajal võib füsioloogilist lähenemist ära tunda arutlustes kehasoojusest ja vereringest. Nt Aristotelese arvates asunuks südames hing, sealt lähtunuks kehasoojus ning seal tekiks elujõud. Veri tekkinuks südames, kusjuures südame pannuks tööle seal segunevad soe arteriaalne veri ning kopsust tulev ,,külm" veri. Galenose arvates tekkinuks veri maksas
7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehalise koormuse korral 4) neurofüsioloogia - närvisüsteemi funktsioneerimine ja mõju organismile 5) endokrinoloogia hormoonide ja nende mõju uurimine 6) immunoloogia 7) rakufüsioloogia 8) kardiovaskulaar(jne)füsioloogia 9) võrdlev füsioloogia 10) loomafüsioloogia jne Organismi struktuuri ja funktsioneerimise tasemed: · Molekulaarne tase · Rakuline tase · Koeline tase · Organi tase · Organismi tase · Rakk on põhiline morfofunktsinaalne üksus, ruum, milles toimuvad füsioloogilised protsessid · Rakud moodustavd kudesid, millest omakorda on moodustunud organid e elundid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
