allikaks. Eestis leidub kõige suuremas koguses põlevkivi Kirde-Eestis, kuid on ka avastatud suur maardla Tapa lähistel. Meil toimub kukersiidi kaevandamine nii maa peal karjääride näol, kui ka maa all kaevandustes. Hetkel saadakse põlevkivi Viru ja Estonia kaevandustest ning Aidu, Narva ja Sirgala karjääridest. Sirgala karjäär on eriti tuttav Viru Üksik-jalaväe Pataljoni ajateenijatele, kuna selle pataljoni laskelaagrid toimuvad antud kaevanduse territooriumil. [] Eesti põlevkivist 80% kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks. Umbes 19% põlevkivist läheb termilisse tootmisse. Näiteks Viru Õlitööstus AS-s ja Tamme Auto OÜ-s toodetakse õli. Lisaks toimub Eesti Elektrijaamas õlitootmine õliretordis. Ainult 1% kukersiidist läheb tsemendi tootmisse. Tsemendi tootmine toimub AS Kunda-Nordic Tsement'is. Elektri- ja soojusenergia tootmine Eestis toimub AS Narva elektrijaamades, As Kohtla-Järve Soojus ning AS Sillamäe Soojuselektrijaamas. 96-98% kogu Eesti
pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ja mitmesugustest mineraalidest. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla. Suured põlevkivi varud on näiteks USA- l, Austraalial ja Venemaal. Kasutamine Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkivi Eestis Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud. Küll on aga graptoliitargilliiti lühikest aega (19491952)
Soojusenergia tagajärjel moodustub veest veeaur, mis paneb tööle spetsiaalse auruturbiini ning generaatori. Generaatorist väljub juba elektrienergia. Auruturbiini asemel kasutatakse ka gaasiturbiine. Sellistes elektrijaamades ei kasutata veeauru, vaid generaatori panevad kütuse põlemisel tekkinud gaasilised ained otse tööle. Põlevkivielektri 5 probleemi Põlevkivile ei ole võimalik leida kodumaist alternatiivi Tõsiasi, et valdav osa elektrist toodetakse Eestis põlevkivist, on meie majandusele hästi mõjunud, sest Eesti energiabilanss on 70% ulatuses kodumaise päritoluga. Eesti põlevkivielekter on stabiliseeriv tervele Balti regioonile. Kuid sellele vaatamata panevad mitmed pikaajalised tendentsid põlevkivielektri elujõulisuse küsimärgi alla sellele tuleb otsida alternatiive. Põlevkivielektri tulevikul on viis põhiprobleemi. Esimene on hinnalõks: elekter odavneb pidevalt. Kui aastal 1968 maksis üks kWh keskmisele Rootsi töölisele 2,1 minutit
Nüüdisaegse tehnoloogia ning ressursside efektiivsuse ja keskkonna säästliku kasutamise mõju tootlikusele Tänapäeval on näha, et igale poole on rakendatud erinevat tehnoloogiat, mis aitab paljusid toiminguid teha. Suurem osa tootmisest ongi puhtalt tehnika rida, mistõttu on ka tootlikus suurenenud. Kuid väga oluline on toota nii, et peatakse kinni keskkonna säästliku kasutamise nõuetest. Igapäevaselt kasutame elektrit, mis tuleb suures osast põlevkivist. Põlevkivi kaevandati vanasti kirka ja labidaga, hobused aga vedasid põlevkivi maa alt välja. Nüüd on tootlikus suurenenud täna sellele, et seal esiteks lõhatakse üks osa. Laadur viib põlevkivi transportöörilindile ja lindiga liigub põlevkivi maa alt välja. Kuid kaevanduses peab jälgima ka keskkonna säästlikku kasutamist, mistõttu peab maa alla jätma põlevkivist postid, et maapind alla ei vajuks. See aga omakorda tähendab, et kuni 40% põlevkivist jääb maa alla
kuna selle osakaal tänapäeva maailma energiatootmises on võrreldes selliste tuntud loodusressurssidega nagu nafta ja kivisüsi, minimaalne.Siiski, nafta kõrge hind ja vähenevad varud nagu ka kolmandate riikide kasvav nõudlus on põhjuseks, miks viimasel ajal üha sagedamini räägitakse põlevkivi laiema kasutamise vajadusest. Põlevkivi kasutamine Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 4,911,3 MJ/kg (12002700 kcal/kg). Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliittargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud
Eesti majandus. Ressursside kasutamine Majanduse peamine eesmärk on rahuldada inimeste soove ja vajadusi. Ressursid selleks on aga piiratud. Seega proovitakse ressursse kasutada võimalikult efektiivselt ja suunata selliselt, et tulemus oleks optimaalne. Ressursid jagunevad kolmeks: loodus- ja maavarad, kapital ja tööjõud. Üks enimkasutoov maavara Eestis on põlevkivi. Kuna 80% maailma põlevkivist on toodetud Eestis, on see üks tähtsamaid. Põlevkivi on kasutatud juba ürgajast alates, kuna see põleb ilma eelneva töötlemiseta. Põlevkivist toodetakse peamiselt elektri- ja soojusenergiat. Majanduslikult küljest oleks otstarbekas toota põlevkivist vedelkütuseid. Suurimad põlevkivimaardlad Eestis asuvad Aidu, Narva ja Kohtla-Nõmme karjäärides ning maa-alune tootmine toimub Jõhvi lähedal. Teiseks tähtsaks loodusvaraks on kindlasti mets puitu läheb vaja paberi
Soojuselektrijaama ehitamine on suhteliselt odav ja kiire. Nende paiknemine oleneb nii energiaallikate kui ka suuremate tarbijate asukohast. Soojuselektrijaamad, mis kasutavad tahket kütust, ehitatakse tavaliselt kütuse kaevandamispiirkonda, sest selle veokulud on kõrged. Kõige suurem on soojuselektrijaamade toodangu maht USAs, Hiinas, Venemaal, Jaapanis ja Saksamaal. Peaaegu kogu elektrienergia toodetakse soojuselektrijaamades söe- või naftavarudega riikides. Eestis saadakse põlevkivist 92% kogu toodetud elektrienergiast ning selle suhtarvuga oleme maailmas esikohal. Eesti SEJ põhikütuseks on põlevkivi. põlevkivi Põlevkivi on tekkinud veekogude põhja settinud taime- ja loomajäänustest. Põlevkivi termilisel töötlemisel saadakse põlevkiviõli ja põlevkivi gaas. Põlevkivi oluline osa Eesti nüüdisenergeetikas tuleneb sellest, et põlevkivi energia on seni odav. Põlevkivi kaevandamist alustati I Maailmasõja-aegse kütusekriisi tõttu. Põlevkiviõli
Plaadid tekkisid rõhu all, mida enamikul juhul juhtudel põhjustad veekogu veesammas. (Aarna 1989: 7) 3 Omadused Põlevkivi on pruuni või musta värvi ning sisaldab kerogeeni (põlevkivi orgaaniline aine). Veel oluline tunnus on see, et nende orgaaniline aine lahustub orgaanilistes lahustites halvasti. Enamikel juhtudel ei lahustu enam kui 10% kerogeenist, mistõttu ei saa põlevkivist õli ega muid aineid olulisel hulgal lahustitega toota. Selle omaduse poolest erineb põlevkivi pruunsöest ja turbast. (Aarna 1989: 7) 4 4 Avastamine Tõenäoliselt tunti põlevkivisid juba kauges minevikus. Inimeste tähelepanu võis köita põlevkivi isesüttimine kohtades, kus need ulatusid maapinnale. Selliseid isesüttimise on
Põlevkivi Põlevkivi ehk kukersiit, mis on tekkinud 450 miljonit aastat tagasi mere põhja settinud vetikaterikkast meremudast, on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevkivist saab toota põlevkivigaasi. Põlevkivi leidub paljudes maailma maades, kuid üksnes 33-s neist on majanduslikult arvestatavad põlevkivilademed. 2005. aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks 411 gigatonni. Et kõik põlevkivikihid on õhukesed, tuleb neid kaevandada koos nende vahele jääva lubjakiviga. Põlevkivi moodustab kaevandatavast mäemassist tavaliselt kuni 60%. Inimesed on kasutatud põlevkivi juba ammusest ajast. 19. sajandil toodeti
süsinikuühendid. Peamised fossiilkütused: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. Fossiilkütuseid moodustub tegelikkuses taimede ja loomade jäänustest kogu aeg, moodustumine on aga nii aeglane, et see ei kata inimeste tarbimisvajadust. Sellepärast pööratakse praegu erilist tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutusele võtule, et tulevikus ei tekiks energiapuudust. 80% kogu maailmas kasutatavast põlevkivist on kaevandatud Eestis seega Eesti energeetika baseerub peaaegu täielikult fossiilkütustel. Energia kasutamisega pole seotud vaid energiavarude ammendumine, vaid ka energia tootmisega kaasnevad heitmed, mis võivad olla kahjulikud keskkonnale. Fossiilsete kütuste põletamisel paisatakse atmosfääri saasteaineid: lämmastikoksiide, vääveloksiide, süsivesinikke ning tahma. Need ained mõjutavad happevihmade teket, seeläbi maapinna ja veekogude hapendumist
masinaid, kalliskive, väetist ja kemikaale Indias produtseeritakse aastas suurim protsent filme maailmas; suurim ja tuntuim Mumbais asuv ,,Bollywood" Energiamajandus India on maailmas 8. kohal hüdroenergia tootmises- ~75KWh aastas India impordib 78% naftast Kõige enam kasutab sütt Mõtlevad vähendada India sõltuvust naftast ja võtta kasutusele alternatiivseid energialiike Eesti tegi ettepaneku Indiale põlevkivist energiat tootma hakata [Äripäev www.aripaev.ee 12.09.2007, 16:07] Võrdlus Eestiga Eesti India energiamajandus energiamajandus sõltub põlevkivist sõltub söest Eesti tuumaenergiat India kasutab ei kasuta tuumaenergiat Eesti ei kasuta väga Indias kasutatakse ulatuslikult suhteliselt suurel
alustas uute põlevkiviettevõtete rajamist.Vene vägede pealetungil 1944.a sügisel purustas,aga taanduv Saksa armee Sillamäe,Kohtla ja Kiviõli utmistehased,osa kaevandusi pandi põlema ,teised uputati. 1946.aastaks oli taastatud 6 kaevandust ning saavutatud toodangu sõjaeelne tase. Eesti elektrijaam 1970.a muutis oluliset põlevkivitarbimise struktuuri: nüüd kulutati elektrienergia tootmiseks 80% kaevandatud põlevkivist.Samas tekkis vajadus suurema põlevkivikoguse ja uute kaevanduste järele.Nii alustas 1962.a tööd Sirgala karjäär ja 1965.a ''Viru'' (kaevandus( kaevandus nr.7) 1070.a avati Narva karjäär ja 1972.a ''Estonia'' kaevandus . Käsitsikaevandamist prooviti Kukruse mõisa tagant, Jõhvi kõrgendiku küljelt, põlevkivi avamusalalt. Kaevandus rajati Kukrusele 1921. aastal. Kaevandamist alustati käsitsi Pavandu karjäärist 1916. aastal
Energiatootmine ja keskkonnasaaste Põhilisteks energialiikideks on: Soojusenergia Tuumaenergia Hüdroenergia Päikeseenergia Tuulenergia SOOJUSNERGIA EHK PÕLEVKIVIST SAADUD ENERGIA Enamus elektrienergiast toodetakse Eestis just soojuselektrijaamades, kus kütusena kasutatakse põlevkivi. Kütuse põlemissoojus aurustab vee ning tekkinud aur paneb pöörlema auruturbiini ja see omakorda generaatorit. Põhilised ettevõtted põlevkivist elektritootmissüsteemis on Eesti Energia AS ja tema tütarettevõtted Keskkonnaprobleemid Veereziimi muutmine ja Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimi vee saastamine. Teine tase Kahjustab tõsiselt Kolmas tase Neljas tase ülemisi põhjaveekihte Viies tase Põletamisel eraldub õhku suures koguses Süsinikdioksiidi,väävel dioksiidi ja lendub orgaanilisi ühendeid ning raskmetalle.
Samas saaks leida ka alternatiive tuuleparkide ja päikesepaneelida näol. Põlevkivi termilisel töötlemisel saadakse põlevkiviõli, mida võib kasutada kütteks – kütteõli. Järelikult jääks need hooned kütteta, mis põhinesid põlevkiviõliküttel. Põletatakse ka põlevgaasi. Põlevkivitööstuse tooted on põlevkivigaas ja kütteõli. Liipriimmutusõli kasutatakse raudteeliiprite immutamiseks , et pikendada nende kasutusaega , kaitstes neid mädanemise ja pehkimise eest. Põlevkivist saadakse ka bensiini, mida võib kasutada masinate ja seadmete kütusena, põlevkivi lõppemisel tuleks hakata rohkem kütust sisse ostma. Põlevkivist toodetakse veel elektroodikoksi, põlevkivituumenit, lakilahustit, plastifikaatoreid, väävlit, liime ja parkaineid. Kui põlevkivi enam pole, tuleb neid sisse osta või leida uued viisid nende ainete tootmiseks. Põlevkivituhka kasutatakse lubja aseainena silikaattelliste tootmiseks.
Eesti energeetika ja tööstus 100 aasta pärast Põlevkivi on otsas Kui Eesti jätkab samas vaimus , siis on 100 aasta pärast põlevkivi varud otsas . Põlevkivist toodetakse Eesti paljusid asju . Kui tähtis on meile siiski põlevkivi ? Umbes 4/5 põlevkivist hakati tarbima elektrienergia tootmiseks . Elektrijaamade lähedusse on tekkinud suured põlevkivituha puistangud , samas põlevkivi tuhk ohustab aga ümbritsevat keskkonda ja on väga kahjulik . Eesti jaoks on elektrituru kaitsmine välismaise konkurentsi eest riigi julgeoleku küsimus. Kui me loobume oma põlevkivi kasutamisest, peaksime hakkama elektrit mujalt sisse ostma ja sattuksime sõltuvusse välisriikidest
Karina Korol V-13 Eestis leiduv maavara /kaevandamine, selle töötlemine ja kasutamine PÕLEVKIVI Eesti kõige tähtsam maavara on põlevkivi. Üle 80% kaevandatud põlevkivist kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, põlevkivist toodetakse üle 90% Eesti elektrienergiast. Veel kasutatakse põlevkivi kütteõli, õlikoksi, pigi, bituumeni jms tootmiseks. Õlivabrikutele sobib vaid suuretükiline ja kõrge kütteväärtusega põlevkivi. Maavarade kaevandamine ja kasutamine on korraldatud maapõueseaduse ja kaevandamisseadusega. Põlevkivi kohta käivatest aktidest on olulised veel välisõhu kaitse seadus ja jäätmeseadus, mis reguleerivad põlevkivi kasutamist põletusseadmetes ja õli tootmisel.
perioodil oli juhtiv haru põllumajandus, tänapäeval tööstus ja teenindus. Raske konkureerida maailmaturul. Ühiskondlikud tegurid: asulastik, teedevõrk, poliitiline süsteem. Looduslikud tegurid: kliima, loodusvarad. Inimtegurid: rahakapital, inimkapital. Majanduslikult aktiivset rahvastikku nim. tööjõuks. Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik(õppurid, haiged, invaliidid, pensionärid). Ettevõtete paigutuste iseärasuse põhjal jaotatakse tootmisharud: materjalimahukaks (põlevkivist elektrienergiat), energiamahukaks(hüdroenergia) tööjõumahukaks(masina- toidutööstus) Kartogramm on mingi nähtuse või leviku iseloomustus geograafilisel kaardil. Kartodiagramm on arvjoonis, mida kujutatakse joon-, tulp- ja ringdiagrammina. Loodusgeograafilise asendi(muutumatu, aeglaselt muutuv)puhul räägime Eesti asendist loodusvööndi, kliimavöötme, pinnavormide ja vetevõrgu suhtes. Majandusgeograafilise (muutub kiiresti)asendi puhul räägime Eesti asendit teiste riikide
Nõuetele vastavuse PM< 25mg/Nm3, SO2 < 50 0,36 tonni CO2 heitmeid ühe mg/Nm3, NOx < 200 mg/Nm3 barreli õli kohta (Eestis). 9 Keskkonnasõbralik tootmine Enefiti tehnoloogia utmisprotessis ei kasutata peaaegu üldse vett. Eestis kulub ühe barreli põlevkivist saadud sünteetilise nafta tootmiseks 1,06 barrelit vett. Tootmisjääk tuhk on mitteohtlik, stabiilne materjal. 10 Keskkonnasõbralik tootmine Tuhka saab kasutada tsemendi tootmises klinkeri asemel. 11 ÜHEST TONNIST Põlevkivist toodetakse 12
legendi järgi olevat üks külamees ehitanud sauna ümbruses leiduvatest pruunikatest kividest. Suur olnud mehe kohkumine, kui nendest pruunidest kividest ehitatud saun maha põlenud. Ajalugu 140 aasta jooksul jätkus põlevkivi ja maardla uurimine, algul episoodiliselt, hiljem juba Venemaa võimude ülesandel süstemaatiliselt. Põlevkivi tööstuslik kaevandamine ja kütusena kaevandamine algas 1916 a. tingituna esimese maailmasõja aegsest kütusekriisist. Esimesed katsed põlevkivist õli toota tehti 1916. aastal, mil Järve küla lähedale rajati esimene katsekarjäär ja 22 vagunit põlevkivi saadeti Petrogradi tööstuslikuks katsetamiseks. Esimesena 1919. aastal, alustas tegevust Riigi Põlevkivitööstus Kohtla-Järvel, 1922. aastal aktsiaselts "Kiviõli". Teise maailmasõjani tegelesid Eestis põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega nii riiklikul kui ka erakapitalil põhinevad ettevõtted. 1940.
mineraalidest. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Põlevkivi on kasutatud juba ürgajast peale, kuna ta põleb üldjuhul ilma eelneva töötlemiseta. Tänapäevane tööstuslik tootmine algas 1837. aastal Prantsusmaal, sellele järgnes varude kasutuselevõtt Sotimaal, Saksamaal ja teistes riikides. 19. sajandil toodeti põlevkivist peamiselt petrooleumi, lambiõli ja parafiini, need ained aitasid rahuldada suurenevaid vajadusi valgustuse järele tööstusrevolutsiooni ajal. Toodeti ka kütteõli, määrdeõli ja määrdeid. Pärast Teist maailmasõda loobus enamik riike põlevkivi tootmisest, sest see oli naftaga võrreldes kallim. Tootmine jätkus peamiselt Eestis ning Hiinas (Maomingi ja Fushuni leiukoht). 80% kogu maailmas kasutatavast põlevkivist on kaevandatud Eestis.
EESTI KESKKONNANÄITAJAD MAAVARAD On loodud keskkonnastrateegia, mille kohaselt tuleb maavarasid kasutada keskkonnasõbralikult, sealjuures säästes ümbritsevat keskkonda (vesi, pinnas, õhk jne). PÕLEVKIVI Põlevkivi on Eestis kõige hinnatum energeetiline maavara (80-90% kaevandatud põlevkivist kulub energiaks). Viimastel aastatel on põlevkivi osakaal energiaallikana kahanenud, sest kasutusele on võetud taastuvenergia. Alates 1999.-ndast aastast on põlevkivi kaevandamise maht aina tõusvas joones liikunud. Kuigi energeetilistel põhjustel ei kasutata enam üksnes põlevkivi, siis selle tõusu on tinginud endiselt põlevkivist toodetav pigi, kütteõli jms. Aastaks 2015 on põlevkivi kaevandamine saavutanud oma ülempiiri (15 milj/t aastas). TURVAS
3 1. SOOJUSENERGIA EHK PÕLEVKIVIST SAADUD ENERGIA Enamus elektrienergiast toodetakse Eestis just soojuselektrijaamades, kus kütusena kasutatakse põlevkivi. Kütuse põlemissoojus aurustab vee ning tekkinud aur paneb pöörlema auruturbiini ja see omakorda generaatorit. Soojuselektrijaamad saastavad meid ümbritsevat keskonda põlemisjääkidega. Põhilised ettevõtted põlevkivist elektritootmissüsteemis on Eesti Energia AS ja tema tütarettevõtted (näiteks Eesti Põlevkivi AS toodab ning turustab põlevkivi). Eesti on aastakümneid kasutanud just põlevkivi, sest sellele ei ole olnud reaalset alternatiivi. Kui kõrvale jätta keskkonnaprobleemid, siis ei oleks põlevkivile alternatiivi ka lähitulevikus, kuna põlevkivi tagab Eesti elektriga varustamise kindluse, kindlustab tööhõive Ida-Virumaal ja suudab tagada stabiilse elektrienergia hinna
õlivabrik Sillamäel. Olid veel Tallinna Tselluloosi- ja Paberivabriku kaevandus Küttejõus ning Kunda tsemenditehase kaevandus Ubjas. Tollal rajatud kaevandustest on praegu töös veel ainult Kohtla. 1939. aastal toodeti 1,98 miljonit tonni põlevkivi. Põlevkivi kaevandati ja sorteeriti käsitsi, kaevuri töönormiks oli 2 t põlevkivi päevas. Peamine kasutaja oli põlevkiviõlitööstus ja sellel tuginev põlevkivikeemiatööstus, mis töötlesid 60% põlevkivist. Õli oli tähtis väljaveokaup, andes 8% Eesti eksporditulust. Viiekümnendatel aastatel algas põlevkivienergeetika intensiivne arendamine. Narva lähistele ehitati kaks suurt elektrijaama ja nende tarbeks rajati Sirgala ning Narva karjäär. Peale nende ehitati veel Viru ja Estonia kaevandus ning Aidu karjäär, rekonstrueeriti Tammiku ja Ahtme kaevandus. Kõigisse ehitati rikastusvabrik, tänu millele sai loobuda põlevkivi käsitsi kaevandamisest ja
valmistamine ja pesupesemine. Elektrienergia kasutusele võtu aastaks loetakse 1882. Eesti tänane energiasüsteem on keerukas kompleks, kus töötavad koos nii Narva põlevkivijaamad, Iru Soojuselektrijaam, tuulegeneraatorid ning taastatud hüdrojaamad. See kõik on omakorda ühendatud Venemaa, Läti ja Leedu energiasüsteemidega, kus ühe vead mõjutavad kohe teiste tegemisi, seda nii juhtimises, tehnoloogias, keskkonnakaitses kui ka muudes valdkondades. Enamus elektrienergiast toodetakse põlevkivist. Eesti kirde osas on suured põlevkivi varud. Kaevandamiseks on head tingimused kuna see ei asu liiga sügaval, kihid on paksud. Põlevkivi kaevandamisel kasutatakse uusi tehnoloogiaid, mis võimaldavad samade kuludega toota suurema hulga põlevkivi. Ühel ruutmeetril lasub keskmiselt 3,5 tonni põlevkivi ehk ligikaudu 10 000 kWh potentsiaalset energiat. Üks tonn põlevkivi maksab natuke alla 150 kr. Taastuvatest energiaallikatest on Eestis ülekaalukalt esikohal puit. Elektrienergia
ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks Eestil, USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Põlevkivi kasutatakse fossiilkütuse ja keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkiviressursid Nagu nafta ja maagaasi, nii ka põlevkivi juures eristatakse ressursse ja reserve. Ressursid hõlmavad kõiki Maal asuvaid lademeid, reservid üksnes neid, mille kasutuselevõtmine on tänapäeva tehnoloogia juures majanduslikult otstarbekas. Kuna tänapäeva tehnoloogia pidevalt muutub, siis on maailma põlevkivivarud üksnes hinnangulised.
EJ 16% Teised Eesti 7% Iru EJ EJ Kohtla-Järve 77% EJ Ahtme EJ Tööstuse EJ-d Taastuvenerg ia Mida saame toota 1 tonnist põlevkivist ? Ühest tonnist põlevkivist saame toota 125 kg 850 kWh põlevkiviõli elektrienergiat 35 Nm³ Energiatootmise tehnoloogiline diagramm TURBOGENERAATOR Aur turbiini KATEL SUITSUGAASIDE PUHASTUS Genereerimin
ainest (kuni 70% ulatuses) ja mitmesugustest mineraalidest. Põlevkivi on Eesti tähtsaim maavara Ajalugu Kasutatakse juba ürgajast Tänapäevane tööstuslik kasutamine - 1837 Prantsusmaal Autunis. Sellele järgnes varude kasutuselevõtt Sotimaal, Saksamaal ja teistes maades. Kaevandamine algas Ida-Virumaal, kui avati karjäärid Pavandus (1918) ja Lääne-Virumaal Vanamõisas (1919) ning kaevandused Kukrusel (1920) ja Kiviõlis (1922). 19 saj -> põlevkivist peamiselt petrooleumi, lambiõli ja parafiini. (rahuldasid vajadusi valgustuse järele). Toodeti ka kütteõli, määrdeõli, määrdeid ja ammooniumsulfaati. Põlevkivi esimene tööstuslik suurtarbija oli 1920. aastatel Kunda tsemenditööstus. Esimene tööstuslikus mahus põlevkiviõli tootev tehas rajati 1924. aastal Kohtla-Järvele (kütteõli, immutusõli ja madalamargiline autobensiin, kõrvalproduktina ka gaas). 1924
Hugo Hendrik Rooberg AA-16 1.OECD soovitus oli vähendada sõltuvust põlevkivist ja leida rohelisem lahendus energia saamiseks 2.Eesti saab selle soovituse täitumiseks vähendada oma põlevkivi kasutamise kogust või kasutada muid võimalusi energa saamiseks 3. a. võib juhtuda nii, et ei leita enam samasugust head lahendust kui kasutada põlevkivi b. hakatakse rohkem tarbimist maksustama c. tekitaks selle probleemi et koolikohustus pikeneks ja praegustele töötajatele tuleks teha ümberõpe et omandada ametikohta d. paljud inimesed jääksid töötuks 4
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz RAH0582 Anne Snurova 124446 RDKR62 Galoter tehnoloogia Referat Õppejõud: Kaire Viil Kohtla-Järve 2015 Eesti oma pruun kuld põlevkivi ehk kukersiit on Eesti tähtsaim maavara. Põlevkivi saab kasutada otsese kütusena elektrienergia või vedela sünteetilise õli tootmiseks Eesti on ainuke riik maailmas, kes on tootnud põlevkivist elektrit, soojust, gaasi ja õli juba ligemale sajandi, mistõttu on põlevkivi omadused meie energiatööstusele läbinisti teada. Põlevkivi keemiline koostis Põlevkivi on kerogeeni sisaldav kihiline musta või pruuni värvi settekivim, mis koosneb orgaanilisest, karbonaatsest ja silikaatsest osast. Põlevkivi orgaanilise osa moodustab kerogeen, mis annabki sellele maavarale energiaallikana olulise väärtuse. Keemilises mõttes on kerogeen orgaaniliste ainete segu sisaldades nii
Arvamused tuumaenergiast: *Eesti jaoks on asi eelkõige selles, et kui me kord tuumaprojektile välja läheme, ei ole meil lähikümnendeil enam materiaalseid võimalusi alternatiivsete komplekslahendustega tegelemiseks. Kui nüüd valitud teele saab kerkida meie endi tahtest sõltumatuid takistusi siis võib sellest teest saada tupik, mis paneb meid riigina lõhkise küna ette. Milleks nii suur risk tundmatutega, kui on olemas võimalus minna kindla peale? *Põlevkivist energia tootmine on meie riigis negatiivne tootmine. See on meile kõigile teada, et kui me nii jätkame, siis me ka seda hiljem ilmselt enam tasuda ei suuda.!! Minu arvamus on see, et Eestis võiks olla 4 tuumajaama. Pisut hämmastav jutt loodussõbralt, aga tegelikkusest oleks selline viis kõige keskkonnasõbralikum. Need jaamad tuleks rajada suuremate linnade lähedusse, ning jaamadel oleks kaks ülesannet: I on toota energiat ja II energia tootmisest tekkinud soojusenergiaga
9 Eestis tegutsevad ettevõtted (II) • Põlevkivi sektoris tegutseb neli suuremat ettevõtet: • Eesti Energia AS (EE), Viru Keemia Grupp (VKG), Kiviõli Keemiatööstuse OÜ (KKT) ja AS Kunda Nordic Tsement (KNT); • Igal ettevõttel on oma kaevanduse, elektri- ja soojatootmise ning esimesel kolmel ka põlevkivi õlitootmise allharud; • Põhiline osa põlevkivist tarbitakse elektrijaamades ja põlevkiviõli toorainena, 2013. aastal toodeti 85% elektrist põlevkivist; • Sektor liigub suurema põlevkivi ümbertöötlemise suunas; • Suurendatud on õlitootmise võimekust. 10 Materjalitehnoloogiate rakendamine uutes materjalides • 2011. aastal koostati põhjalik ülevaade “Feasibility study for an Estonian Materials Technology Programme“ Kauhanen jt (2011):
Lisaks muutuksid Eestis aastaaegade ajad ja Talvel lumekatte aeg lüheneks või kaoks täielikult. Kliimamuutusi põhjustavad kasvuhoonegaasid, sest nad ei lase päikesekiirtel maalt tagasi peegelduda ja nad jäävad siia lõksu ning soojendavad maad . Eestis tekkib suur osa kasvuhoonegaase põlevkivi põletamisel, et toota elektrit. Palju kasvuhoonegaase tekitavad ka autod kütuse põletamisel. Eesti saaks aidata ära hoida kliima soojenemist. Eesti võiks lõpetad põlevkivist elektri tootmise ja kasutada taastuvaid ja keskkonnasäästlike elektri allikaid. Autod võiks töötada keskkonnasäästlikult ja inimesed võiksid rohkem jala või jalgrattaga liigelda, sest see ei kahjusta nii palju keskkonda.
on 28,2 mld tonni, sh Venemaal 6,7 mld tonni ja USAs 6,3 mld tonni PÕLEVKIVI Põlevkivi on kollakas kuni peaaegu must settekivim, mis sisaldab orgaanilist ainet kerogeeni. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Põhiosa Eestis kaevandatavast põlevkivist kasutatakse elektrijaamade kütteks, vähemal määral põlevkiviõli tootmiseks. Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. NEFELIIN Puhta nefeliini koostist kirjeldab keemiline valem: NaAlSiO4, kuid looduses on
2 poolkoksistamine, selle põhieesmärk on õli saamine; kõrvalsaadustest tekivad gaas, uttevesi ja poolkoks. Uttesaaduste saagis ja koostis sõltuvad lähtekivi koostisest ja utteagregaaditüübist. Kukersiiti töödeldakse peamiselt uttegeneraatoreis. Laboratoorese utteõliga võrreldes on generaatoris saadava õli saagia mõnevõrra väiksem (15-17% põlevkivist), ta sisaldab ka vähem(2-3%)bensiinfraktsioon. Kukersiidi utteõli on keeruline segu, mis kooseb küllastunud ja küllastumata atsüklilisest ja nafteensetest süsivesikutest, aromaatsetest süsivesnikest, fenoolidest ja ketoonidest, temas on vähesel määral karboksüülhappeid, eetreid ning väävlit, lämmastiku jmt. elementi sisaldavaid ühendeid. Utteõli iseloomustab suur fenoolide ja l-alkaanide sisaldust.
Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Õlitööstuses saadakse põlevkivist 20-22% toorõli. Nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Kogu toodetav nafta töödeldakse vedelkütusteks, määrdeõlideks ja teisteks nafta saadusteks, näiteks parafiiniks, bituumeniks, lahusteiks, tehnilisteks õlideks, ning seda kasutatakse ka toorainena nafta keemias.
ning eletri ja soojusenergia tootmisega ja energia edastamisega tarbijale. Eesti toodab umbes 2/3 kasutatavast enrgiast ise ja impordib 1/3. Oluliseim energeetiline maavara on põlevkivi, mille leiukohad paiknevad KirdeEestis. Põlevkivi on eestis kaevandatud alates 1916. aastast. Järsult kasvas kaevandamine pärast Teist maailmasõda. 2003. aastal toodeti põlevkivist 82 % kodumaisest energiast. Eesti energeetika toetuvus põlevkivile on maailma suurim. Praegu töötavad Estonia ja Viru kaevandus ning Aidu ja Narva karjäär. Ettevõte: Eesti Energia Eesti Energia on ühtlase väärtusahelaga rahvusvaheline energiaettevõte. Terviklik lähenemine klientide energiavajadusele ja energiatootmisele annab klientidele kindlustunde ja loob lisaväärtust investoritele
Kartogramm- Mingi nähtuste leviku või ulatuse näitlik iseloomustamine geograafilisel kaardil (viirutus, punktid, värvitoonid) Kartodiagramm- Geograafilisele kaardile kantud arvjoonis, mis on paigutatud iseloomustava nähtuse konkreetsesse asukohta. Keelkond- Ühest algkeelest kujunenud keelte kogum, nt indo-euroopa keeles, soome-ugri keeled. Keemiatööstus- Tööstusharu, mis toodab mitmesuguseid keemilisi tehnoloogiad rakenduses maavaradest ( nt naftast, põlevkivist, sooladest) või muudest ainetest uusi aineid. Keldid- Keelelt ja kultuurilt lähedased hõimud, asustasid I aastatuhandel Ekr Kesk- ja Lääne-Euroopat nüüdseks enamasti teiste rahvuste hulka sulandunud; nende järglased on bretoonid, gaelid, iirlased ja kõmrid. Kergetööstus- Tööstusharu, mis tegeleb rõivaste ja jalatsite valmistamise ning nende valmistamiseks vajalike materjalide tootmisega, nagu näiteks riie (tekstiilitööstus) ja nahk (nahatööstus)
aine poolest rikkam põlevkivikiht. Vahelduvad põlevkivi- ja lubjakivikihid, mis praegu avanevad meile põlevkivikaevandustes on looduse poolt kirjutatud kroonika kunagisest lubjakivibakterite ja vetikate vahelisest olelusvõitlusest. Põlevkivikihid sisaldavad rohkesti fossiilide detriiti ja ka terveid fossiile.Tuntuimad ja otsituimad fossiilid e. kivistised on triloobiitide kivistunud jäänused. Põlevkivi ajaloost Esimesed kirjalikud teated Eesti põlevkivist pärinevad 1725. aastast rännumehe J.A.Güldenstädti sulest, kes mainib, et Jewe (Jõhvi) läheduses leidub kivimeid, mida võib põlema süüdata. Rahva suus leviva legendi järgi olevat üks külamees ehitanud sauna ümbruses leiduvatest pruunikatest kividest. Suur olnud mehe kohkumine, kui nendest pruunidest kividest ehitatud saun maha põlenud. 140 aasta jooksul jätkus põlevkivi ja maardla uurimine, algul episoodiliselt, hiljem juba Venemaa võimude ülesandel süstemaatiliselt
tõepärasust hindab ja detailselt uuritud varu kinnitab Eesti Maavarade Komisjon (asutatud 1990). Väikesele pindalale ja lihtsale geoloogilisele ehitusele vaatamata on Eesti nii maavarade mitmekesisuselt kui ka olulisemate maardlate varudelt suhteliselt rikas. Põlevkivi ehk kukersiit on Eesti tähtsaim maavara, seda kasutatakse energia saamiseks, keemiatööstuse toorainena. Põlevkivi kaevandamine annab tööd paljudele inimestele. Üle 90% elektrienergiast toodetakse meie oma põlevkivist. Klassifikatsioon (Reinsalu 1998): Põlevad maavarad e energeetilised maavarad Põlevkivi (kukersiit) -- Kütus ja õlitoore Diktüoneemaargilliit(Rahvapäraselt konnatahvel) -- ei kasutata Turvas -- kütte- ja väetisturvas Ehitusmaterjalid Lubjakivi -- tsemendi-, ehitus- ja põletuslubjakivi Dolomiit -- viimistlus, ehituskivi, klaasidolomiit Kristalliline ehituskivi (graniit) -- viimistlus- ja ehituskivi Liiv -- ehitus-, klaasi-, vormiliiv Kruus -- ehituskruus
energia tarbimine Tänapäeval toodetakse energiat peamiselt soojus,- hüdro-ja tuumaelektrijaamades. Vähesel määral ka tuule,-päikese-ja geotermaalelektrijaamades SOOJUSELEKTRIJAAMAD Elektrijaam, mis muundab soojusenergiat elektrienergiaks Soojuselektrijaama ehitamine on odav ja kiire, elektrienergiat toodetakse suurte söe-või naftavarudega Kõige suurem on soojuselektrijaamade toodangu maht USA-s, Hiinas, Venemaal, Jaapanis ja Saksamaal Eestis saadakse põlevkivist 92% kogu toodetud elektrienergiast ning selle suhtarvuga oleme maailmas esikohal Soojuselektrijaamad on meie planeedi atmosfääri peamisi reostajaid HÜDROELEKTRIJAAMAD Elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muundatakse elektrienergiaks Hüdroelektrijaamades toodetakse alla viiendiku maailma elektrienergiast Ehitamine võtab kaua aega ja on kallis 2/3 maailma hüdroeneriga ressurssidest on Lõuna riikides Ühe inimese kohta on hüdroenergia toodangu maht suurim Norras
võrreldes teiste maailma riikidega on ebatavaliselt suur. Ammendatud karjääriväljade maa taastamisega, peamiselt metsastamisega tehti algust juba kolmekümnendatel aastatel. Aidu karjääris on osa kaevandatud alast taastatud põllumaaks, kuid otstarbekamaks osutus siiski metsakasvatus. Praegu kuuluvad kõik pealmaakaevandamisega alad ja vanad aherainepuistangud metsastamisele. Põlevkivi kasutamine Lahtimurtud kaevis rikastatakse vabrikus, kus põlevkivist eraldatakse paevahekihtidest pärinevad kivitükid. Rikastatud suuretükiline ja kõrge kütteväärtusega põlevkivi sobib õlivabrikutele. Peenpõlevkivi kasutatakse elektrijaamade kütteks. Kaevisest eraldatud paas ehk aheraine, mida on ligikaudu 40%, sobib ehituskillustiku valmistamiseks. Kuna seda on rohkem kui vajatakse, siis kuhjatakse ülejääk puistangutesse, millest on rikastusvabrikute juurde kuhjunud suured aheraine mäed (terrikoonikud). Kasutatud kirjandus www
Paljuski ei ole aga tavainimesel lihtsalt võimalik loodust säästa. Toidupoes on piim juba kilesse pakendatud ja seda saavad muuta ainult suurte ettevõtete juhid. Kui kõik tooted oleksid pakendatud lagunevatesse anumatesse, mille tootmiseks pole vaja läinud nii suurel hulgal naftat, oleks keskkonnahoid tohutu. Palju annaks ära teha Eesti energiamajanduses. Teatavasti on Eesti maailma suurim põlevkivi kasutaja ja ainus riik, kes saab oma energia peamiselt põlevkivist. Meie kahjuks on see energiallikas aga võrreldes näiteks maagaasiga väga madala kütteväärtusega, kuid selle põletamisel vabaneb väga suurel hulgal heitgaase. Tuuleenergia kasutamiseks on aga Eestil sobiv asukoht. Taastuvenergia osakaalu suurendamisel meie riigis oleks väga suur mõju loodusele. Iga inimene saab keskkonnahoidu panustada, kohandades oma igapäevaseid harjumusi. Mõnes aspektis aga on see võimalus pigem ettevõtjatel ja riigil.
paljusid jääkaineid, mida tekitatakse. - Enamik jäätmevoogudest on võimalik ümber arvutada bioloogiliselt tootlikuks alaks, mis on vajalik nende ressursside tootmiseks ja jäätmete kõrvaldamiseks ning kahjutuks tegemiseks. Eesti ökoloogiline jalajälg on väga suur, seda enamasti just põlevkivi tõttu. Põlevkivi ei ole taastuv ning see on ka väga ebapraktiline kasutamiseks.Kuna mõningate arvutuste kohaselt läheb kuni 25% põlevkivist saadavast energiast tagasi põlevkivi kaevamisele Taimsed ehitusmaterjalid. Need küll lagunevad ent, samas ei jäta jääke. Tavaliselt jäävad jäägid materjalidest ja need jäävad üle, taimseid materjale aga saab põletada. Piudust saab teha soojendusmaterjali ja katuseid. Taimsed katusematerjalid on kimm, laastud,singel ja pilbas. Linast saab teha õli,lakki ning akendele kitti. Kasutatakse veel ka nuia ja roogu. Ehitatakse ka soojustusmaterjale nt nuiast ja kanepist ning samblast.
1967.aastal loodi eestis esimene mineraalvee puurkaev firma värska poolt. Vesi pärines 470 meetsi sügavusest. põlevkivi Kukersiit e põlevkivi on olnud läbi aegade üks Eesti olulisemaid maavarasi olnud. kollakas kuni peaaegu must settekivim sisaldab orgaanilist ainet kerogeeni kütteväärtus 5-20 MJ/kg Vanimad põlevkivimaardlad moodustusid 450-500 miljonit aastat tagasi madalamatest veeorganismidest Põhiosa Eestis kaevandatavast põlevkivist kasutatakse elektrijaamade kütteks, vähemal määral põlevkiviõli tootmiseks Põlevkivi kaevandatakse Eestis nii allmaakaevandustes kui lahtistes karjäärides. Kukersiit e põlevkivi kaevandamine Majad mis asuvad kaevanduse läheduses muutuvad ohtlikuks(mõranevad) Peale maavarade kätte saamist augud jäetakse lahtisena. (kinni kaevamine on lisatöö ja kulukas) http://www.youtube.com/watch?v=dJtnOaSB2Z0 Kamber kaevandamine
Põlevkivikaevanduste kuivendamise ning suurte reostuskollete pikaajalise koosmõju tulemusel on aga tõsiselt kahjustada saanud ülemised põhjaveekihid. Põletamisel eraldub õhku suures koguses süsinikdioksiidi, vääveldioksiidi ja lendub orgaanilisi ühendeid ning raskmetalle. Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte tuhka ja poolkoksi. Põlevkivide põletamisel saame lisaks soojusele ka suure koguse jääkaineid. 1000 tonnist põlevkivist moodustab põlev osa umbes 350 tonni, tuhka saame ligikaudu 550 tonni ja niiskust (vett) on selles 100 tonni ringis. Kukersiidist eraldatud kerogeeni kütteväärtus ulatub 8900 kcal/k g, aga põlevkivi keskmine kütteväärtus on 3600 kcal/k g. Eestis lisandub praeguse tempo juures umbes 57 miljonit tonni tuhka ja miljon tonni poolkoksi aastas, millest taaskasutatakse ainult väga väikest osa.
Tihti näeb põlevkivis väljasurnud organismide kivistisi Põlevkivi kui maavara Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla. Suured põlevkivi varud on näiteks Eestil, USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Kasutamine Põlevkivi kasutatakse fossiilkütuse ja keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid Ajalugu Pole teada, kes ja kuidas avastas Eestis põlevkivi; esimesed kirjalikud teated on pärit aastast 1777. Kaevandamine algas Ida-Virumaal, kui avati karjäärid Pavandus (1918) ja Lääne-Virumaal Vanamõisas (1919) ning kaevandused Kukrusel (1920) ja Kiviõlis (1922). Esialgu kasutati põlevkivi vaid tahke kütusena tsemenditööstuses, vedurite ja majapidamiste kütteks.
aeglaselt ning vähe. Kuna Eestis naftat ei leidu on Eesti energeetika selgrooks olnud põlevkivi ja suuresti jääb see nii ka järgnevatel aastakümnetel, sest me ei suuda oma energiatootmist piisavalt kiiresti ümber korraldada. 2005. a oli põlevkivi osatähtsus meie primaarenergiaga varustamisel 60,7% ja elektritootmisel 93,4%. Praegu kasutusel olevatest karjääridest saab põlevkivi toota veel 15 aastat. Põlevkivi on mõistlik hoida vedelkütuse tootmiseks tulevikus. Eestis on põlevkivist vedelkütuse tööstusliku tootmise kogemus olemas. Ka kavandatavad kõrged saastemaksud ja uute põlevkivikaevanduste avamise ranged keskkonnakaitsetingimused panevad varsti lõpu põlevkivienergeetikale, sest energiatootmine põlevkivist on väga jäätmemahukas. Kindlasti peaks Eesti minema üle rohkem taastuvate energiaallikate ehk alternatiivenergia kasutamisele, sest globaalsed ökoloogiaprobleemid vastanduvad üha suurenevale energianõudlusele
Tuumaenergia Koostaja: Tuumajaama poolt või vastu? Antiikajal olid erapooletud..............idioodid Põlevkivi · 90% elektrist toodetakse põlevkivist · Igal aastal 10 miljonit tonni põlevkivi · Energeetiline efektiivsus madal - 15% · Suurel hulgal ohtlikke tahkeid jäätmeid · 450 km2 Ida-Virumaa territooriumist kaevandused Esimene tuumareaktor Fermi USA-s 1942. aastal -kiirgus 238 92 U + 01n 23992U23993Np + -10 e 239 93 Np23994 Pu + -10 e -kiirgus Tuumaenergia · Süsinikuvaba · Ei ole taastuv energia
tootmiseks paratamatu mitmel põhjusel. Esiteks, ei saa lõputult jätkuda seni domineerinud fossiilsete kütuste põletamine nende ammendumise tõttu. Samuti kaasneb sellega lubamatult suurte nn kasvuhoonegaas ide koguste paiskumine atmosfääri, mis põhjustab kliima soojenemist. Teiseks, alternatiivsed ehk nn taastuvad energialiigid hüdro-, tuule-, biokütuse- ja päikeseenergia on küll väärtuslikud abimehed energeetikas, kuid nad ei suuda tõusta kõrgemale kõrvalosatäitj a rollist. Põlevkivist saadakse umbes 90% elektrienergia st. Eestis kasvab elektrienergia tarbimine 2% - 3% aastas. Kui põlevkivi tootmine peaks lõppema, siis ei ole võimalikult palju elektrienergia t, et tarbijaid rahuldada. Seega püstitatakse tööhüpotees, et tuumaelektrija ama rajamine Eestisse oleks üks kõige reaalsemaid alternatiive põlevkivienerg eetikale. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud.
Kohtla-Järve asukoht Eesti kaardil Kokkuvõte Kohtla-Järve kohale tekkis asustus juba ammu. Esimene dokumentaalne meenutus Järve külast ulatub aastasse 1241, kui ta kanti Taani hindamise raamatusse. Kohtla-Järve linn tekkis tänu põlevkivile, mille ladestusi on seal piirkonnas küllaltki palju. Kohalikud elanikud teadsid juba ammu, et see kivi põleb. Põlevkivist on palju legende. 1919. aastal loodi Eesti Vabariigis koondis Riiklik Põlevkivitööstus. Põlevkivi kaevandati nii maa all kaevandustes kui ka maa peal karjäärides. Pärast Teist Maailmasõda suurenes põlevkivi kaevandamine, kasvas maavara tähtsus Kasutatud allikad nii kütuse kui ka keemiatööstuse http://www
annaabi.ee 
