Protsent A Protsent B 1. Esita antud protsendid kümnendmurdudes 1. Esita antud kümnendmurrud protsentides a) 56 % c) 80 % a) 0,57 c) 0,8 b) 3,4 % d) 0,6 % b) 0,034 d) 1,24 2. Esita antud protsendid 2. Esita antud harilikud murrud protsentides hariliku murru kujul ( võimaluse korral taanda) 3 22 9 1 a) b) c) d) a) 30 % c) 75 % 10 50 25 5 b) 4% d) 74 % ...
Tere Põhikool (kooli nimi) Aastaajad(referaadi nimi) Referaat Kalle Kartul(koostaja nimi) 9.klass(klass) Külli Porgand(Juhendaja) 2011(aasta millal töö tehtud)
Kabala Lasteaed-Põhikool Referaat Vihmametsade loomad ja taimed (Koolibri) Koostaja: Kevin Ekart Juhendaja: Ülli Toomemäe Kabala Lasteaed-Põhikool 2013 SISUKORD Koolibri (Cynathus latirostris) Koolibri veedab peaaegu kogu oma elu õhus. Ta lehvitab õhus nii kiiresti tiibu, et suudab ühe koha peal seistes lillelt nektarit korjata. Koolibri kasutab päeval väga palju oma energiat ja sellepärast langeb ta öösel tardumusse. Cynathus latiorostris elutseb rohkem põhjapool kui enamus koolibri liike. Ta pesitseb Mehhikost kuni Arizionaseni Ameerika Ühendriikides. Koolibri eelistab kuivi ja kiviseid piirkond ja ka kõrbesid. Tihti leiab neid kanjonitest ja sügavatest jõe orgudest. Koolibri Cynathus latirostris veedab suurema osa päevast õhus, seetõttu vajab ta hulgaliselt energiat sisaldavat toitu. Õienekta...
Tervislik toitumine ja kehalise aktiivsuse põhimõtted Referaadi koostaja: - Juhendaja: - - Põhikool Tervisliku toitumise põhimõtted ●Tuleb süüa nii palju, kui vajad ●Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras ●Võid süüa kõike mis maitseb aga mõõdukalt. ●Söö mitmekesiselt Toidupüramiid Kehalise aktiivsuse põhimõtted ja nende kasutamine igapäevaelus ● Iga päev peab kõndima värske õhu käes või jalgrattaga sõitma ● Liikumisega kaasneb ka energiakulu ● Kehaline aktiivsus nõuab ka erinevaid füüsilist liikumist nõudvaid tegevusi ● Kehaline aktiivsus on on tervisliku eluviisi tähtsamaid koostisosi ● Aktiivne liikumine aitab hoida haigusi eemale ● Et vabaneda stressist ja pingetest on kasulik minna õue jalutama Tagajärjed halbade toitumisega ja vähese liikumisega ●Väsimus ● halb enesetunne ●näljatunne ja magusaisu ●Rahutus ●Unetus ●Ülekaal ●Vererõhu tõus ●haigestumised Kokkuvõte ●Ma sain selle esitluse tegemisel ki...
LASILA PÕHIKOOL VIIKINGID Referaat Koostaja: Erki Aaver Klass: 7.klass Juhendaja: Tiina Mesi Lasila 2012 Click icon to add picture Click icon to add picture Viikingid Ülaltoodud pildil on viikingid. Miks algasid viikingretked? Pideva võimuvõitluse tõttu põhjamaade väikekuningate ja teiste ülikute vahel suurenes alates 6. sajandist märgatavalt sõjameeste tähtsus. Viikingid LääneEuroopas 9. sajandil hakkasid viikingid rüüstama LääneEuroopa rannikut, kasutades ära sealsete riikide nõrkust ja killustatust. Viikingid IdaEuroopas Viikingite idakaubandusest annavad tunnistust Põhjamaadest leitud rohked araabia rahad. Hõbeda vastu anti karusnahku ja orje. Viikingil...
Eesti Vabariigi esimese presidendi nime-ja sünnilugu. Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi esivanemate asukohaks oli 19.sajandi esimese pooleni Holstre vald Viljandimaal. Perekonna mälestuste järgi oli nimi ,,Päts" juba igivana ja tuletatud sõnast ,,leivapäts". Nimi olevat Põhjasõjas antud hüüdnimena ühele Holstre möldrile, kelle nimeks olnuks Pisku. Suure nälja ajal olevat see Pisku heldesti aidanut kehvi ja jaganud näljastele leiba pätsiviisi üteldes: ,,Mis sulle poolest pätsist saab, sul suur pere, võta juba terve päts." Helde leivajagaja saanudki siis nüüd nimeks ,, päts", mis edasi pärandati lastele, lastelastele ja sai hiljem perekonna nimeks. Esimene Päts oli Holstre Pätsiveski mölder Hans, Konstantin Pätsi vanavana- vanaisa, kes elas 1747-1796. Hansul ja ta naisel Eeval oli viis poega, kellest Juhan 1826.aastal perekonnanimede panemise ajal sai perekonnanimeks Päts. Juhan oli Konstantin Pätsi...
Albu Põhikool Kaslased ja nende toitumine Referaat Koostaja: Katsuu 2007 Kaslastest üldiselt Kaslased oma nõtke lihaselise keha, teravate meelte, hästi välja arenenud hammaste ning käppadega, välkkiirete refleksidega ja maskeerimisvärvusega on lausa näidiskütid. Ebatavalised on nad selle poolest, et kõik liigid on üksteisega hämmastavalt sarnased, erinevused näiteks tiigri ja kodukassi vahel on üllatavalt väikesed. Kõik väiksed kaslased võib paigutada ühte perekonda Felis või jagada mitme erineva perekonna vahel. Kaslased on levinud kõikjal Euraasias, Aafrikas ja Ameerikas (kodukassi võib leida kõikjal maailmas), mägimaadest kõrbeteni. Paljud liigid elavad metsades. Kõik kaslased peale suuremate liikide on ülihead ronijad ning mitmed neist ujuvad suurepäraselt. Enamus kaslasi elab üksikult. Jahipidam...
C. R. JAKOBSONI NIM TORMA PÕHIKOOL REFERAAT ALAM-PEDJA LOODUSKAITSEALA Koostaja: Kaili Olgo Juhendaja: Aili Tähepõld Torma 2008 Asukoht:Jõgevamaa Pindala:260 km2 Asutamine:1994, ELF-i eesvõttel Alam-Pedja looduskaitseala keskmes voolab kaunis Pedja jõgi.Kaitseala piirides ühineb Pedja Põltsamaa jõega, ühise Pede jõena suubuvad nad Emajõkke. Need on kaitseala tähtsamad veesooned. Pedja jõe alamjooksu järgi sai 1994. a loodud kaitseala ka nime Alam-Pedja. Alam-Pedja looduskaitseala on rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistus ning kaitseala on ka rahvusvahelise tähtsusega linnuala. Suurepindalaline terviklik loodusmaastik annab eluvõimaluse paljudele seene-, taime- ja loomaliikidele. Alam-Pedja suurimaks väärtuseks on tema suured kuivendamata soomassiivid. Soid on siin eriilmelisi ja eri tüüpi. Valdavad rabad, vähem on siirdesoid ja madalso...
Tarbekeemia minu kodus Referaat Koostaja: Liina Sepp Kuressaare Põhikool 9b Juhendaja: Loriida Neeme Kuressaare 2008-05-05 Köök: · Tassid- Savi · Klaasid- Klaas · Taldrikud- Savi · Potid- Alumiinium,Teras · Kahvlid/Noad/Luskiad- Alumiinium · Vedelseep- Puhas Loodus, Õrn kosmeetiline vedelseep.Hellitav vaht jtab naha peale pesemist mõnusalt pehmeks. · Nõudepesuvahend- Fairy, ökonoomne. Rikkalik vaht püsib ja toimib kaua.Eriti tõhus: lahustab rasva ka külmas vees. Õrn kätele. · Pliidipuhastus vahend- Cif ,teeb pliidi kiiresti puhtaks, võtab kiiresti maha kuivanud rasvaplekid ning on ka hea lõhnaga. · Põrand- · Aknad- Ajax ,class & surfaces.Peseb aknad laitmatult läbipaistvaks. · Kraanikauss-Cillit. Teeb ka tor...
Referaat Aidi Vallik Kaiu põhikool 8. klass Koostaja: Kalver Kahl Juhendaja: Anne Kalf 2010 Sissejuhatus Selle referaadiga püüan Aidi Valliku elust ja loomingust teada saada. Referaadiga püüan harida ennast ja ka teisi. Elulugu Aidi Vallik sündis 11. mail 1971. aastal. Ta on eesti noorsookirjanik. Oma lapsepõlves elas ta vanaisa ja vanaema juures, kuna tema ema õppis Tartus juristiks. Vanaisa tegeles temaga rohkem kuna vanaemal oli alati vähe aega. Ta on õppinud paljudes erinevates koolides. Ta on töödanud Haapsalus kuntsnikuna ja Õpetajana. Õpetajana on ta töödanud alates 1996. aastast. 2004. aastal lahkus ta õpetaja ametist ja hakkas vabakutseliseks kirjanikuks. Ta on abielus Ott Vallikuga kes on kuntsnik. Ott on Aidi teine mees. Esimesest abielust on tal tütar Mari. Oma esimese raamatu, mis oli luulekogum, andis ta välja 1990. aastal. Looming Luule Aidi Valliku esimesed luuletuse...
Sirgete lõikumine ja paralleelsus Koostaja: Elsa Fedtšenko Pärnu Kuninga Tänava Põhikool Kordamine Kaks sirget, mis asetsevad tasandil võivad lõikuda või olla paralleelsed. Kaks sirget on paralleelsed, kui nad asetsevad ühel ja samal tasandil ega lõiku. t s s//t st= Märkus: Joonisel tähistame parallelseid sirgeid ühesuguse arvu nooltega. Kaht sirget , mis asuvad tasandil nimetatakse lõikuvateks, kui neil on üks ühine lõikepunkt. a ab=P P b · Kui sirged lõikumisel moodustavad täisnuga, siis neid nimetatakse ristuvateks. · 90° ut Kahe sirge lõikum...
NABALA KÜLA 1 SISUKORD 1. Nabala küla üldiseloomustus 2. Nabala küla ortofoto 3. Nabala küla põhikaart 4. Nabala küla ajaloolisel kaardil 5. Nabala suuremad maanteed 6. Nabala Karstialad 7. Nabala küla mõisahoone 8. Kokkuvõte 2 1.Nabala küla üldiseloomustus: Nabala küla asub Harju maakonnas Kiili vallas. Nabala asub Tallinnast 19 km kaugusel. Kordinaadid on: 72.19 km; kaardi keskpunkt: 59°16'26" põhjalaiust, 24°52'28" idapikkust. Elanike on Nabala külas 2009.a seisuga 148 3 4 2.ORTOFOTO 5 3.NABALA KÜLA PÕHIKAART 6 4. NABALA KÜLA AJALOOLISEL KAARDIL: Praegune Kiili vald paikneb kunagiste Kurna, Nabala, Sausti ja Tuhala mõisate maadel. Valdade tekkimise järel 19. saj. teisel poolel paiknesid siin Kurna ja Nabala vallad, mis I maailmasõja järel ühinesid Kurna vallaks. 1938.-39. a....
C. R. Jakobsoni nim Torma Põhikool Referaat ROCK-MUUSIKA Koostaja: Maarja Kuusk Torma 2007 Rock-muusika algusajaks oli 1954. aasta, aga selle muusikaga kaasaskäivaid nähtusi võis märgata juba 1940. aastate algul. Selle pärast on Bill Haleyt palju pidada rock-muusika isaks. Tema plaadistas 1954. aastal oma bändiga ,,Comets" pala ,,Rock around the Clock." Algul ei pööratud sellele laulule tähelepanu, aga kui ilmus film ,,Blackboard Jungle" ja seal oli see laul tunnusmeloodiaks, siis hullusid paljud noored. Hiljem andis superesinemisi ansambel ,,The Beatles." Rock-muusika sünnil on mitmeid eeldusi. Kitarr kui muusikariist tegi tänu Charlie Christianile ja Les Paulile 40-ndail aastail läbi tormilise arengu. Muusika levikule aitas suuresti kaasa elektroonika tormiline areng. II maailmasõjal oli rock'n' rolli ja rock-muusika sünnis suur tähendus. Nimelt USA-s kutsuti arme...
Riidaja Põhikool IX klass OSMIUM Koostaja: Sigrit Letlane Juhendaja: Õp. Märt Tomp Riidaja 2009 Mis see on? Osmium on plaatinametall. keemiliste elementide perioodilisus tabelis asub ta 76 kohal ning tema aatommass on 190,2. Osmium on sinaka helgiga hõbehall metall. Samuti on osmium suurima tihedusega, tema tihedus on 22,61. Tema sulamistemperatuur on 3030 C. Kompaktse tükina ei reageeri hapete ega leelistega, kuid pulbrilisena on keemiliselt aktiivsem. Osmiumi keemistemperatuur on 5027 C. Osksüdatsiooniaste ühendis on tavaliselt IV, VI või VIII. Looduses on osmium väga haruldane ja levimuselt maakoores on ta 79.kohal. Osmiumi oksiiditüüp on nõrkhappeline. Ajalugu ja kasutusalad Osmium avastati 1803.aastal Suurbritannias Londonis. Avastajaks oli keemik Smithson Tennant. Osmium ei ole leidnud väga laialdast kasutusala. teatud perioodil kas...
Tervislikud eluviisid Koostaja: Kristi Rahulaan Klass: 9 Kool: Olustvere Põhikool Liikumine Kehaline koormus on tervise püsimiseks hädavajalik, päevas peaks vähemalt pool tundi tegema kerget treeningut. Hea on valida sellised tegevused, mis kestavad kauem ning nõuavad paljude lihaste pingutust näiteks kõndimine, sörkimine, tantsimine, jalgrattasõit või ujumine. Pärast füüsilist pingutust on tuju parem ning mõtted selgemad. Jälgi mida sööd Tervisliku ja tasakaalustatud toidulaua osatähtsust terve püsimisel on raske üle hinnata. Kõige olulisem põhimõte on süüa mitmekesiselt, valides oma menüüsse toitainerikkad ja samas võimalikult vähese kalorisisaldusega toidud. Väldi oma igapäeva menüüst karastusjooke ja rämpstoitu. Ära premeeri end maiustustega. Soola pane kahvliga. Kehakaal olgu normis! Liigne kehakaal nii lastel kui täiskasvanutel on tänapäeva maailmas üha...
LASILA PÕHIKOOL KALAD Referaat Koostaja: Joonas Erik Ojala Juhendaja: Maris Urve Lasila 2011 ,,HAI" Haisid leidub maailamameres kõikjal- madalatest idarannikutest kuni sügavaimateni ookeaniteni. Mustuim hallhai saab ujuda vaid 0,3 m sügavuses vees, pidades jahti korallriffidel, samas suudab haidest kõige sügavamal elav portugali süvahai sukelduda rohkem kui 3 km sügavusele. ,,HAI HAMBAD" Hai hambad võivad olla mitmesuguse suurusega ja kujuga. Iga hai hambad on kohastatud efektiivselt püüda ja süüa just temale omast saaki. Makrohambad on pikad, peenikesed ja väga teravad. Need on kohastatud sibetate kalade püüdmiseks. Vasakliivhail on kitsad s...
Soome Vabariik Koostaja : Angeliis Pallon Kambja Põhikool Üldine info President: Sauli Niinistö Pindala: 337 010 km2 Rahvaarv: 5 142 000 elaniku Pealinn: Helsingi Rahaühik: euro Ajavöönd: IdaEuroopa aeg Soome maastikud · Tasandikud · Mäed · Jää poolt siledaks nühitud kaljud · Mandrijäätekkelised kuhjealad · Suured metsad · Kärestikulised jõed · Saared · Järved · sood Suuremad linnad Helsingi 576600 elanikku Espoo 241600 elanikku Tampere 209600 elanikku Vantaa 195400 elanikku Turu 175600 elanikku Oulu 137100 elanikku Jyväskylä 128000 elanikku Lahti 100100 elanikku Kuopio 92000 elaniku Kouvola 88400 elaniku Soome lipp Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase ...
Uurimistöö Brigitta Õepa Kalamaja Põhikool Betti Alver Koostaja: Brigitta Õepa Klass: 9 Tallinn 2013 Sisukord 1. Bigraafia............................................................................................ 1 2. Luulekogud........................................................................................2 3. Tunnustused......................................................................................3 4. Luulestiil...........................................................................
Kildu Põhikool Mart Saar Referaat Koostaja: Eisi Kõiv Juhendaja: Valli Pang Kildu 2007 Mart Saar Helilooja Mart Saar sündis 28. septembril 1882.a. Hüpassaare metsavahi talus, oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside koguja. Pere oli muusikalembene. Kodus oli orel, millel isa mängis. Haridus Mart Saar ei armastanud koolis käia ega pole ka, peale muusika, teistes õppeainetes hästi edasi saanud. Olles 12 aastat vana, seisnud ta kord ema kõrval põlvili ja palunud: "Ema, otsi mulle rohtu. Teised tahavad koolis käia mina ei taha. See on vist tõu viga." Kuid armastus muusika vastu olnud noorel Mardil määratu suur. Kui ta end kodus orelimängus harjutanud, pidanud teinekord isa ise orelit tallama. Tund möödunud tunni järel, mäng ei lõpe ega lõpe. Isa tüdinenud, ka olnud tal ajapuudus, ta tikkunud nurisema. Kuid seal hakanud närviline mängija omalt poolt ka tormama. ...
Riidaja Põhikool Referaat teemal Sn Koostaja: Tauno Johanson Juhendaja: Märt Tomp Riidaja 2009 Tina Mis see on? Tina on keemiline element, mille ladina keelne nimi on stannum ning sümbol on Sn.. Tina on hõbevalge, pehme, hästi taotav ja venitatav madala sulamistemperatuuriga metall. Ta on teistest metallidest kergesti ära tuntav seetõttu, et ta krigiseb painutamisel. Tina Mendelejevi tabelis Mendelejevi tabelis asub tina 50. kohal, seega on tema tuumalaeng 50 ja aatomituuma ümber tiirleb 50 elektroni. Tina peamised oksüdatsiooni astmed on II ja IV, sulamistempereatuur on 232°C ja keemistemperatuur on 2687°C ning tihedus on 7,29g/cm3, mis tähendab, et tina on 7,29 korda veest raskem. Molaarmassiks on 118,69 g/mol. Saamine Puhta ainena tina looduses ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit ehk ti...
Kuressaare Põhikool Herilaseviu Referaat Koostaja: Peep Post Juhendaja: L.Koert ja K.Halliko 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 HERILASEVIU..........................................................................................................................4 Linnu välimus.........................................................................................................................4 Linnu söök...............................................................................................................................4 Linnu elukoht.................................................................................
Lauka Põhikool 8.klass Islam Koostaja: Angela Savenkov Juhendaja: Signe Rattiste Lauka 2012 Islami algus Nii nagu juudid ja kristlased usuvad moslemid Ainujumalasse. Moslemid kutsuvad oma Jumalat Allahiks mis tähendab araabia keeles Jumal. Moslemid usuvad et Allah saatis oma sõnumi inimkonnale selleks, et juhtida neid kes on talle ustavad. Mees kelle Jumal valis oma sõnumitoojaks oli Muhammad ibn Abd Allah kes oli 40aastane kaupmees Mekast. Muhammadile saadetud 7. sajandil ilmutus sai tuntuks nimega Koraan. Nüüd tähendab Koraan moslemile jumala kirjasõna ja on moslemitele püharaamat. Algul levitas Muhammad ilmutust Mekas, pärast seda naaberlinna...
Lendorav Koostaja: XXXX XXXX Pärnu XXXX Põhikool 6B Juhendaja: XXXX XXXX Välimus Lendorav on omapärase välimusega. Tal on suured silmad ning esi- ja tagajäsemete vahel paikneb nahakurd (lennus). Suured silmad on talle kasulikud öösel pimedas nägemiseks, sest lendorav on aktiivne peamiselt öösiti. Elavad nad tavaliselt 5...6 aasta vanuseks. Lendamisest Lendorav ei lenda sõna otseses mõttes, vaid liugleb: õhku hüpates tõmbab ta jäsemete vahel oleva nahakurru pingule ja seejärel liugleb kuni paarikümne meetri kaugusele. Lendu juhib ta saba abil. Enne maandumist puule ta pidurdab, painutades saba alla. Pärast puule maandumist jookseb ta kohe teisele poole puud, et võimalike jälitajate eest ära pääseda. Vaenlasi on tal aga palju: nugised, kakud, kanakullid jne. Elupaik, toitumine Nad elavad Põhja- ja Kesk-Ameerikas, ...
Konstantin Päts Marian Kasak 9.klass Krabi Põhikool Pätsist! Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Aastatel 1901-1905 andis Tallinnas välja ajalehte Teataja. Juhatas 1904. a. Tallinna linnavalitsuse valimistel Eesti-Vene valimisliitu, mis saavutas valimistel võidu. Osales aktiivselt 1905. aasta revolutsioonis, mille eest mõisteti tsaarivõimu poolt surma. Põgenes 1906. a. Sveitsi, sealt edasi Soome. 1909. a. tuli tagasi Eestisse, mille järel kandis mõned aastad vanglakaristust. Seejärel toimetas ajalehte Tallinna Teataja. Lisa ! 1934. a. kuulutas K. Päts välja kaitseseisukorra ja likvideeris erakonnad. Algas n.n. "vaikiv ajastu", mille käigus kehtestati Eestis autoritaarne riigikord. 1936. aasta rahvahääletuse tulemusena loodud Rahvuskogu võttis 1937.a. vastu uue põhiseaduse. 1938. aastal valiti Konstanti...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Kava teemal "Hariduse andmine ei ole ämbri täitmine, see on tule süütamine" (W. B. Yeats) Koostaja: Tallinn 2011 "Hariduse andmine ei ole ämbri täitmine, see on tule süütamine" (W. B. Yeats) Eesmärk: Selle essee eesmärk on arutleda hariduse eesmärkide ja kasutusel olevate hariduse andmise viiside üle ning panna inimesi mõtlema, et kuidas muuta tänapäevane haridussüsteem moodsamaks ja efektiivsemaks. Põhisõnum: Hariduse andmise eesmärk peaks olema inimeste talentide esiletoomine/stimuleerimine, mitte inimeste nö. "täitmine" teadmistega. Praegune süsteem ei soosi seda. 1. Sissejuhatus 1) Elame 21. sajandis ja ennast elatada on võimalik väga paljude erinevate tegevustega (rohkematega kui kunagi varem) 2) Haridussüsteem on ühiskonna arengust maha jäänud ja vajab kiiremas korras ...
Ruusa Põhikool Toomingas referaat 10.05.10 koostaja: Aigar Konsing juhendaja: Inga Ennok Toomingas Toomingas on mitmeaastane heitlehine lehtpuu , tihedas metsas kasvab sageli põõsakujulisena . Toomingas võib kasvada kuni 16m kõrguseks. Toomingaõied Toominga õied paiknevad 10-12cm pikkustes rippuvates kobarates. Valged, tugeva uimastava lõhnaga õied on viietised kellukja õiepõhjaga . Toomingas õitseb mai lõpul ja juuni algul. Toomingalehed Toominga lehed on toomingal piklikelliptilised terava tipuga, teravsaagja servaga, sulgroodsed vahelduvad lihtlehed. Toominga Lehed on paljad, veidi kortsulised, pealt tumerohelised, alt helerohelised 4-10 cm pikad ja 2-6cm laiad. Leheroots kuni 1,5 cm pikk, punakas ja lehelaba lähedal kahe suure tumepunase näärme...
Kernu Põhikool Juhan Smuul Referaat Koostaja: Jaanika Priimägi 9.klass Juhendaja: õp Leili Orumäe Kernu 2012 Sisukord.................................... 2 Sissejuhatus................................3 Kirjaniku elukäik..........................4 Smuuli looming...........................5 Tema teosed................................6 Mälestades Juhan Smuuli.................7 Kokkuvõte..................................8 Kasutatud allikad..........................9 -2- Sissejuhatus Eesti kirjanik. Tuli kirjandusse kaalukaid ühiskonnaprobleeme lihtsalt ja jõuliselt käsitleva luuletajana. Alates 1950. aastate keskpaigast avaldas ta peamiselt lüürilist proosat. Reisis palju, eriti merel. -3- Kirjaniku elukäik Juhan Smuul õppis 19301936 Piiri algkoolis, pärast seda lüh...
Kuressaare Põhikool HIIREVIU Referaat Koostaja: Juhendaja: Kuressaare 2007 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 HIIREVIU............................................................................................................................................4 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................................7 KASUTATUD MATERJALID............................................................................................................8 2 SISSEJUHATUS Käesoleva uurimistöö eesmärk on anda lühike ülevaade röövlinnust hiireviu. ...
Ohutusnõuded kemikaalide kasutamisel Inimene on loonud üle 100 000 uue kemikaali ehk aine, mida ei ole iial varem Maa looduskeskkonnas leidunud. On raske täpselt kindlak määrata, millised kemikaalid on mürgised. Näiteks keedusool, kui seda korraga mõnikümmend grammi ära süüa, võib olla inimesele surmav. Paljud ained on sadu kordu keedusoolast mürgisemad. Sellepärast peab nende käsitlemisel täitma kõiki ohutusnõudeid. Mitte ainult tööstuses, vaid ka tavaelus on ohutusnõuete täitmine väga tähtis, et hoida oma tervist ja elu. Kemikaalide mürgisus Kemikaalide mürgisust katsetatakse loomadel (valged rotid, merisead jt.) ning arvutatatakse tavaliselt mürgise ainekogusen katselooma eluskaalu 1 kg kohta. Kõige sagedamini on mürgisuse iseloomustamiseks kasutusel poolsurmav doos (LD50). Selle annuse sissevõtmisel surevad pooled katseloomadest. Selle vastu on paljud aktivistid, kes arvavad, eloomade peal katsetamine on ...
Kildu Põhikool Okaspuud Referaat Koostaja: Sten Kabanen juhendaja: Viiu Toomigas Kildu 2009 Okaspuud Okaspuud (Coniferae) on paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm. Okaspuudel on lehtede asemel jäigad kitsad teravad okkad või väikesed laiad soomused. Seemned valmivad käbides. Tüüpilistel okaspuudel on pikad sirged tüved peatüve ja külgokstega. Okaspuude kasv toimub pikivõrsete abil. Osa puid kaotab elu jooksul oma sümmeetrilise kuju, muutudes vananedes pisut ebakorrapäraseks. Peaaegu kõik okaspuud ja põõsad on igihaljad, et nende lehestik püsib aastaring Eestis kasvab 4 liiki pärismaiseid okaspuid harilik mänd, harilik kuusk, harilik jugapuu, harilik kadakas. Süstemaatika Sageli loetakse okaspuid sünonüümseks paljasseemnetaimedega, eriti parasvöötmepiirkondades, kus see on ainus kasvav paljasseemnetaim. Siiski pole see taksonoomiliselt õige, kuna...
Kernu Põhikool Kuidas olla hea kodanik nii siin-kui sealpool arvutiekraani? Referaat Koostaja: Jaanika Priimägi 8.klass Juhendaja: õp Pille Vanker Kernu 2010 Sisukord..........................................2 Sissejuhatus.....................................3 Mõjujõuni on suur samm................4 Mine vooluga kaasa........................5 Ole nähtav ka pärismaailmas........6 Kokkuvõte.......................................7 Kasutatud allikad............................8 2 Sissejuhatus Uuringute järgi kasutab internetti kolmveerand Eesti 16-74-aastastest elanikest. Neist enamik on regristreerinud end suhtlusportaalidesse. Näiteks Facebakers.co...
Albu Põhikool Põlevkivi- taastumatu ressurss referaat Koostaja: Margit Liiva 2015 Sissejuhatus Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest (kuni 70% ulatuses) ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks Eestil, USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Põlevkivi kasutatakse fossiilkütuse ja keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. ...
REFERAAT EESTI KERGEJÕUSTIKULASED MEISTRIVÕISTLUSTEL Koostaja Juhendaja Kõrveküla põhikool 2014 Sissejuhatus 2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus toimusid Šveitsid Zürichis. Võistlustel osales 1439 sportlast 50 riigist ja Eestit esindas 26 sportlast. 1 Eesti võistkond Eestit esindas 12 naist ja 14 meest. Eesti võistkond osales kuueteistkümnel erineval kergejõustiku võistlusel. Nendeks olid: 200 m, 400 m, 5000 m, maraton, 400 m tõkkejooks, 4×100 meetri teatejooks, kettaheide, odavise, kümnevõistlus, 800 m, 1500 m, 3000 m takistusjooks, Kõrgushüppe, Kuulitõuge, Vasaraheide, Seitsmevõistlus. 2 Koht Võistleja(d) Tulemus ...
Väätsa Põhikool Rühivead Referaat Koostaja: Eneli Nilbe 9.klass 2015 Mis on rüht? Rüht on harjumuslik kehahoid istumisel, liikumisel ja seismisel. Mis on peamised rühivead? • Lordoos ehk nõgusselgsus • Skolioos ehk lülisamba kõverdumine külgsuunas • Küfoos ehk kumerselgsus Rühivigade tekkepõhjused? 1. Kaasasündinud (5-10%) 2. Ülekaal 3. Nõrk või assümmeetriline lihastoonus 4. Halvas asendis istumine, sundasendid 5. Lõdvad lihased, hooletu seismine 6. Luustumishäired 7. Stress ja emotsionaalsed probleemid 8. Liigutakse vähe 9. Magatakse kõrge peaalusega 10.Raskuste kandmine ühel õlal 11.Mitte püsivad kehahoiud 12.Seljavalu Head rühti iseloomustab: • Hoiab ära väsimuse teket • Hoiab ära pinge ja ülekoormusega seotud probleemid • Hoiab ära seljavalu, lihasvalud ja -pinged • Aitab kaasa heale väljanägem...
Kambja Ignatsi Jaagu Põhikool KRISTJAN RAUD Referaat Koostaja: Indrek Kuusk 9.Klass Juhendaja: Õp. Ulvi Unt Kambja 2014 Kristjan Raud Sündis 22.oktoobril 1865. aastal Viru-Jaagupi kihelkonnas. Õppis Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, Rakvere kreiskoolis, Tartu Reaalkoolis ja lõpetas 1887 Tartu Õpetajate Seminari. Seminari lõpetamise järel töötas Tartus ja Peterburis õpetajana. Kunstilise hariduse sai Peterburis Peterburi Kunstide Akateemias, Anton Azbe kunstikoolis ja Müncheni kunstiakadeemias. Kodumaale naastes töötas ta järgmised 10 aastat Tartu reaalkoolis õpetajana. Rajas 1904. aastal Tartus omanimelise ateljeekooli. Ta oli Noor-Eesti seltsi haritlaskonna liige ja oli kaasatud ka Eesti Kirjanduse Seltsi tegevusse. I maailmasõja puhkedes asus ta oma kaksikvenna Paul R...
Peetri Põhikool Wolfgang Amadeus Mozart Referaat Koostaja: Mihkel Majori Juhendaja: Leili Valdas Peetri, 2007 Wolfgang Amadeus Mozart sündis 27.jaanuaril 1756 aastal Salzburgis. Mozart oli juba väiksena väga andekas. Märganud poisi erakordset musikaalsust, hakkas isa kolmandast eluaastast alates talle vastavat õpetust andma, ja väike Wolfgang tegi lausa uskumatuid edusamme. Isa oli silmapaistev viiuldaja, helilooja ja orkestrijuht . Nelja- aastasel Wolfgangil kulus üksnes pool tundi selleks, et õppida ära menuett ja seda siis lausa võluvalt ning rangelt ettenähtud rütmis esitada . Wolfgang polnud veel kuueaastane, kui ta hakkas juba ise muusikat komponeerima, ehkki ei osanud seda veel noodikirja panna. Juba kuueaastase poisikesena viidi Mozart Viini, ühe tolle aja suurimasse muusikakeskusesse, kus ta esines keiserlikule perekonnale . Juba siis- muidu...
Valga Põhikool ITAALIA Referaat Koostaja: Klass: 9 Valga 2010 1 SISUKORD Sisukord.........................lk 2 Sissejuhatus...................lk 3 Kliima............................lk 4 Loodus...........................lk 4 Majandus.......................lk 5 Itaalia kaart...................lk 6 Kokkuvõte....................lk 7 Kasutatud kirjandus.....lk 8 SISSEJUHATUS 2 Itaalia Vabariik on riik Euroopas. Itaalia pindala on 301 230 km². Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil ises...
Tallinna Ülikool Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Keskus Norra haridussüsteem võrdluses Eestiga Referaat Koostaja: Jana Veršinina Juhendaja: Jelena Helemäe, Ellu Saar Tallinn 2016 Norra haridussüsteem Norra kool sisaldab 13 aastast kooliteed. Seitse aastat lastekooli (barneskole), kolm aastat noortekooli (ungdomskole) ja kolm aastat keskkooli/gümnaasiumi/kutsekooli (videregående skole).1 Norras on ammuaegne traditsioon, mis kombineerib alg- ja keskhariduse terviklikult ja kooli kohustusliku süsteemi, millel on ühine õigusraamistik ja riiklik õppekava. Alates 1997. aastast Norras lapsed lähevad kooli kalendriaastal oma kuuendat sünnipäeva. Kohustuslik haridus hõlmab 10 aastat ja koosneb kahest etapist: Esmane etapp nii öeldud algkool: klassid 1-7 (vanuses 6-12) P...
Carl Robert Jakobsoni nimeline Torma Põhikool Marss Referaat Koostaja: Ats Hanst Juhendaja: Kädi Koppel Torma 2012Sisukord Sissejuhatus Mõnikord võib taevas näha üht punakat täppi, mida võime pidada mõneks täheks, kuid tegelikkuses on see planeet Marss, mis saab oma iseloomuliku punase värvuse tänu rohkele rauaoksiidi sisaldusele oma koores. On tehtud palju filme, raamatuid ja teoseid, mis räägivad ...
Rõuge Põhikool Gerd Kanter Referaat Koostaja: Anette Pilt Rõuge 2015 1 Sisukord Saavutused............................................................................................................. 4 Isikliku rekordi areng.............................................................................................. 6 Tunnustused........................................................................................................... 7 Kasutatatud allikad................................................................................................. 9 2 Elulugu Gerd Kanter on sündinud 6. mail 1979. aastal Tallinnas. Kanteri elupaikadeks on Tallinn ja Vigala vallas asuv Tiduvere küla. Võistlustel esindab ta Tallinna Kalevit (alates...
TALLINNA NÕMME PÕHIKOOL LOOVTÖÖDE VORMISTAMISE JUHEND 1. LOOVTÖÖ VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED loovtööd vormistades tuleb kinni pidada kehtestatud nõuetest formaat: A4, tekst on trükitud lehe ühele poolele, köidetud kiirköitjas läbipaistva kaanega või läbipaistava kaanega rullkõites, töö lõppu jäetakse puhas nö köiteleht veerised: ülal ja all 2,5 cm, paremal 2 cm ja vasakul 3 cm alumist äärt võib kasutada joonealuseks viitamiseks kirjatüüp ehk font: Times New Roman tekstiosas tähesuurus: 12 reavahe: 1,5 loovtöö põhiosad algavad uuelt leheküljelt taandrida ei kasutata, lõikude eraldamiseks kasutatakse tühja rida (üks Enter lõikude vahel). Näide: Ühel päeval oligi asi nii kaugel, et ülemused said oma ülemused nõusse räägitud ja uued masinad saabusid kolhoosi. Suure rõõmuga võeti see uudis vastu. Järgmisel päeval olid uued mured platsis. Selgus, et enamus mehi ei osanud autot j...
TALLINNA NÕMME PÕHIKOOL LOOVTÖÖDE VORMISTAMISE JUHEND 1. LOOVTÖÖ VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED loovtööd vormistades tuleb kinni pidada kehtestatud nõuetest formaat: A4, tekst on trükitud lehe ühele poolele, köidetud kiirköitjas läbipaistva kaanega või läbipaistava kaanega rullkõites, töö lõppu jäetakse puhas nö köiteleht veerised: ülal ja all 2,5 cm, paremal 2 cm ja vasakul 3 cm alumist äärt võib kasutada joonealuseks viitamiseks kirjatüüp ehk font: Times New Roman tekstiosas tähesuurus: 12 reavahe: 1,5 loovtöö põhiosad algavad uuelt leheküljelt taandrida ei kasutata, lõikude eraldamiseks kasutatakse tühja rida (üks Enter lõikude vahel). Näide: Ühel päeval oligi asi nii kaugel, et ülemused said oma ülemused nõusse räägitud ja uued masinad saabusid kolhoosi. Suure rõõmuga võeti see uudis vastu. Järgmisel päeval olid uued mured platsis. Selgus, et enamus mehi ei osanud autot j...
Uulu põhikool Kirjandus 9. klass KASK Uurimus Koostaja: Oliver Stimmer Juhendaja: Ly Kukk Uulu 2008 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Eri liiki kaskede põhierinevused..........................................................................................3 Kaskede kasutamisvõimalusi............................................................................................... 4 Kask metsakoosluses ja ökosüsteemis................................................................................. 4 Kask rahva seas.................................................................
Leelo Tungal referaat koostaja: Lea-Liis Vitsberg Juurikaru Põhikool 9.klass 2009 -1- Sisukord: Elulugu........................................................................................................................................3 Looming......................................................................................................................................3 Ilmunud lasteluuleraamatud:...................................................................................................4 Proosaraamatud:......................................................................................................................4 Lastenäidendid ja muusikalilibretod:...................................................................................... 5 Ilmunud luulekogud:.......................................................
C. R. Jakobsoni nim Torma Põhikool Merkuur Referaat Koostaja: Erkki Sarapuu Juhendaja: Kädi Koppel Torma 2010 Merkuur on Päikesele lähim planeet, mõõtmetelt üsna vähe suurem Kuust ja suuruselt on ta kaheksas. Oma nime on ta saanud vanarooma mütoogiast jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Ju siis sellepärast, et ta liigub kiiremini kui teised planeedid. Merkuur on Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Ta kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka.Väga omapärane on Merkuuri pöörlemis- ja tiirlemisperioodide vahekord - ühes Merkuuri ööpäevas on kaks Merkuuri aastat. Merkuuri pöörlemistelg on orbiidi tasandiga risti, seetõttu puudub aastaaegade vaheldumine. Merkuuri keskmine kaugus Päikesest on 57919000 km. Merkuuri suurim kaugus Maast on 217000...
Puiga Põhikool Keemiast argielus referaat Koostaja: Gertu Teidla Juhendaja: Helve Ruul 2010 Sissejuhatus Üha enam ja enam toodetakse enamasti inimeste heaoluks erinevaid materjale ja tooteid, ühesõnaga keemiat on argielus väga palju. Inimene ei oska kasutada tooteid ja enda jääke keskkonnasõbralikult. Seetõttu saastub meie atmosfäär tootmises ning ka peale seda. Osooni kiht aina hõreneb ja see on kahjulik. Jäätmete suur ülekaal kahjustab ka väga meie oma loodust ja loomi. Kas teadsid, et kilekott laguneb looduses umbes tuhat aastat? Nii see on ja kilekotte muudkui toodetakse juurde ja ei taaskasutata neidki. Antud referaat räägibki materjalidest ja nende omadustest ning keemiast ja elukeskkonnast. Sõnaseletused: Plastifikaator näiteks määrdeõli, mis lisatakse puhastele polümeeridele rabeduse vastu ja see muudab plastmassi sitkeks ja painduvaks. ...
KURESSAARE PÕHIKOOL. REFERAAT. ,,VIIETEISTKÜMNE AASTANE KAPTEN" Koostaja: Nemo Usin Juhendaja: Merike Olo 2010/02/23 SISUKORD. 1.Peategelased... 2.Raamatu lühikokkuvõte... 3.Autorist... 4.Arvamused.../Minu arvamus... 5.Pilte raamatust... PEATEGELASED. Dick Sand-viiesteistkümne aastane kapten prõua Weldon-Pilgrimi omaniku naine väike Jack-prõua Weldoni poeg sugulane Benedikt-Jacki ja prõua weldoni sugulane Herkules,Akteon,vana Tom,Bat ja austin- viis neegrit kes leiti uppuva laeva pardalt Negoro-paha mees/Pilgrimi kokk Harris-ka paha mees keda nad kohtasid Aafrika rannikul Kapten Hull-Pilgrimi algne kapten Nan-prõua Weldoni abiline Dingo-koer kes leiti uppuva laeva pardalt RAAMATU LÜHIKOKKUVÕTE. Kahemastilisel pilg...
OSULA PÕHIKOOL Tehiskiud Keemia referaat Juhendaja: Kaja Parker Koostaja: Mattias Loos Haamaste 2009 Sissejuhatus Käesolev referaat annab lühikese ülevaate tehiskiududest. Lähemalt olen rääkinud tehiskiudude alamliikidest. Mulle endale huvipakkuvad valdkonnad on viskooskiud ja atsetaatkiud/triatsetaatkiud, mille kohta sain kõige rohkem informatsiooni. Järgnevas referaadis olen siiski püüdnud välja tuua olulisima tehiskiududest, mis puudutavad meie igapäeva elu. Antud referaadi eesmärgiks seadsin uue info omandamise tehiskiudude kohta enda jaoks ja selle info edasiandmise ka lugejale. Kui mõningates kohtades ruumi, olen ka lisanud mõned pildid teksti illustreerimiseks. Tehiskiud Tehiskiudu ehk kunstsiidi hakati valmistama 19. sajandil Prantsusmaal. Tehiskiude saadakse keemilisel teel looduslikest kõrgmolekulaarsetest ühenditest...
Carl Robert Jakobsoni nimeline Torma Põhikool Murdeiga Inimeseõpetuse referaat Juhendaja: Ülle Säälik Koostaja: Ats Hanst Torma 2010 Sisukord 2 Mis asi on murdeiga? 3 Mida peaks teadma üks murdeikka astuv inimene? 4 Põhilised muutused inimeses: Seksuaalsus 5 Põhilised muutused inimeses: Suhted ja tunded 6 Mis asi on murdeiga? 3 Murdeiga e. puberteet on vanus, mil lapsest kasvab täiskasvanu. Hormoonide mõjul muutuvad kasv ja kehakuju, tööle hakkavad suguelundid, muutub naha talitlus ja tekib karvakasv, muutub ka suhtumine oma kehasse ja suhe kaaslastesse, täiskasvanutesse ja maailmasse. Miks? Sest inimene on valmis täiskasvanuks saama. Tema kehas hakkavad...
Raasiku Põhikool AL CAPONE referaat Koostaja: Keith Juksaar 9.klass Juhendaja: Merike Leetjõe Raasiku 2013 Lapsepõlv, haridustee Al Capone sündis 17ndal jaanuaril 1899 Booklynis, New Yorgis, Itaalia immigrantide peres. Tema vanemad olid väga austatud inimesed, isa töötas juuksurina ning ema oli usklik elu lõpuni. Tema peres oli 7 poega ja 2 õde. Al Capone oli oma peres neljas laps. Kodanik ristinimega Alphonsus Capone kasvas üles karmis piirkonnas ning kuulus kahte noortejõuku. Kuigi Capone oli terane, jättis ta 14-aastaselt kooli pooleli. Tööalane karjäär, tegevus Pettustega tegelemise vahepeal töötas ta kommipoes, keeglisaalis ja köitekojas. Capone sai kurikuulsa Viie Punkti jõugu liikmeks Manhattanil ja töötas gangster Frankie Yale'i Brooklyni kõrtsis Harvard Inn väljaviskaja ning baarmenina. Seal sai ta kliendi solvamise...
annaabi.ee 
