1. Vangliinid ja kaks kirvest 2. VHF-raadiojaam ja joogivesi 3. Kaks käsna ja pilsipump 15 30. Mis tüüpi päästepaat on kujutatud fotol? 1. Tulekindel päästepaat 2. Kinnine päästepaat 3. Vabalang päästepaat 31. Mida tähendab inimese kujutis päästevestil? 1. Laste päästevest 2. Päästevest, mis on ette nähtud kasutamiseks täidlastele inimestele 3. Reisijatele ette nähtud päästevest reisilaeval 32. Mis kujutab vette kukkunud inimesele suurimat ohtu? 1. Röövkalade rünnakud 2. Allajahtumine 3. Merehaigus 33. Miks kasutatakse vaieris looduslikust või sünteetilisest kiust südamiku? 1. Südamik lisab vaierile painuvust ja immutatuna õliga pikendab vaieri kasutamise aega 2
Kaitsekiiver, kaitsev peakate, kõrvatropid, kõrvaklapid, mürakaitsekiirver, sangadega kaitseprillid, näokujulised kaitseprillid eriprillid, näokaitse, tolmufilter, gaasifilter, sukeldusmivarustus, sukeldumisülikond, kemikaali- või kuumakindad, elektrikindad, labakindad, sõrmekaitsed, spetsiaalkäised, kaitsekindad, madalad kingad, vibratsioonikindlad jalanõud, kuumakindlad kingad, soojapidavad jalanõud, puutallaga kingad, kedrid, põlvekaitsmed, kaitsekreemid ja määrded, päästevest, soojendusvest, ohutusrihmad, keha kinni hoidvad kaitsevahendid, kukkumist vältiv täisvarustus koos lisaseadmetega, termoriietus, mitmesugused kaitsekatted. 2.2 Milliseid vahendeid ei käsitleta isikukaitsevahenditena? 1) tavalisi töö- ja vormiriideid 2) hädaabi- ja päästeteenistuse kasutatavaid vahendeid 3) kaitsejõudude, politsei ja teiste avaliku korrakaitse teenistuste kasutatavaid kaitsevahendeid 4) spordivarustust 5) liiklusvahendites kasutatavaid isikukaitsevahendeid
JÕEHOBU Anna-Karin Freiberg Jõhvi Gümnaasium 8a klass See suur imetaja on amfibiont st et ta võib elada nii kuival maal kui ka vees. Ta suurepärane ujuja, kuid üle kõige meeldib talle veeta päev jõevees magades või puhates ning oma kuulsate haigutustega meelt lahutada. Nahaalune paks rasvakiht on nagu päästevest, mis aitab jõehobul pingutusteta veepinnal püsida. Jõehobule meeldib end veepinda katvate taimede all peita, nii et näha on ainult ninasõõrmed, silmad ja kõrvad. Niiviisi saab ta näha, kuulda ja haista kõike, mis toimub kaldal, ilma et teda ennast märgataks, ning olla ühtlasi kaitstud ka päikese eest. Öösel tuleb ta kaldale ümberkaudsete rohumaade värskeid taimi sööma. Suurele kogule vaatamata on jõehobu ka maismaal kiire.
- Ujuma minna alati koos kaaslasega, kes saaks aidata või abi kutsuda - Alkoholijoobes mitte ujuda , sageli hinnatakse oma võimeid üle, ka suvises soojas vees langeb kehatemperatuur alkoholi mõjul kiiresti, liigesed jäigastuvad ja lihasjõud nõrgeneb. - pea ees vette hüppamisel olla kindel ohutuses - Veekogudel liikuja jaoks on parimad turvavahendid hea ujumisoskus, päästevest ja ohuolukordade vältimine. - Nõrgal jääl liikujal peavad olema alati kaasa vajalikud pääatevahendid, mida saab kasutada jääst läbivajumise korral
· Kannatanu kaotab peagi teadvuse. 2.Esmaabi: · Juhul kui kannatanu on veel teadvusel, sunnin teda köhima. See võib õnnestuda, kuigi kannatanu ei tule hädas ise selle peale. · Kui köhimine ei õnnestu, tuleb esmalt proovida abaluude vahele löömist ja seejärel kasutada Heimlichi võtet. 5) Uppumise vältimine ja esmaabi. 1. Uppumise vältimine: · Veekogude liikuja jaoks on parimad turvavahendid hea ujumisoskus, päästevest ja ohuolukordade vältimine. Sageli upuvad purjus inimesed, sest nende ujumisoskus on häiritud ning nad hindavad oma oskusi üle. Ka suvises soojas vees langeb kehatemperatuur alkoholi mõjul kiiresti, liigesed jäigastuvad ja lihasjõud nõrgeneb. Isegi üsna vähene alkoholi tarvitamine suurendab uppumisohtu. Nõrgal jääl liikujal peavad alati olema kaasas vajalikud päästevahendid, mida saab kasutada jääst läbivajumise korral. 2
( hõiskab ehmunult ) (Lähenemas oli torm, mida ei osanud keegi ette aimata) T: Kähku võta aerud, ja hakka sõudma kalda poole ! (Kaldani oli oma 1 km ja torm lähenes väga kiiresti) R: Me ei jõua kaldani, see torm läheneb liiga kiiresti, me peame selle tormi vastupidama. T: Näe võta ! ( Tarmo võttis istme alt päästevestid ja andis ühe Paulile ) (Torm on jõudnud kalameesteni, vihma sajab ja äikest lööb, tuul puhub väga kõvasti ja lained on suured) R:See päästevest on mulle liiga väike, see ei mahu mulle selga. T: Pane siis see vähemalt ümber käe kinni. (Sellepeale hakkab Paul, pääste vesti käe kõlge kinnitama) (Torm muutub aina tugevamaks ja tugevamaks.) P: Mis sa arvad Paul, kas me pääseme siit eluga? T: Mis juttu sa ajad Paul, kas segaseks oled läinud? Loomulikult me pääseme siit eluga, olen varemgi taolieses tormis vastupidanud. (Julgustades Pauli) P: Sa oled hea mees Tarmo ! T: Sina samuti Paul, peavastu , küll me siit pääseme
6.Nimetage individuaalsed laeva 21.Milliseid häiresignaale -mis juhtub või on juhtunud päästevahendid -tulekahju,plahvatus,uppumine kasutatakse laevas ja millega -millal märkasite -päästerõngas -ulatuslik õlireostus neid antakse? -päästevest -terroristlik aktsioon -vähemalt 28.Mida tähendavad lühendid? -hüdrotermokostüüm -piraatlus üldhäire(SOLAS:vähemalt 7 -SOLAS-rahvusvaheline -termokott -inimene üle parda,meditsiiniline lühikest ja 1 pikk konventsioon inimelude ohutusest
laevapere liikmeid rakendada tööle üksnes edasilükkamatute tööde tegemiseks, välja arvatud juhul, kui laevapere liikme töö iseloom nõuab töötamist vastaval ajal. 3. Lootsilipp H -hotel ; Minul on loots parda. Lipp (vasak pool on valge ja parem pool on punane) Pilet 6 1. Laeva päästevahendid, kasutamine, hooldus On olemas individuaalsed ja kollektiivsed päästevahendid. Individuaalse päästevahendid on: Päästerõngas, päästevest, vee- ja kaitseülikond, termoülikond. Kollektiivsed päästevahendid on: Päästepaat, täispuhutav päästeparv, metallikust või plastikust jäik päästeparv (üldiselt kasutusel reisilaevades või lisa päästevahenditena). Abivahenditena on kasutusel täispuhutav liugtee, liugtoru, tõsteparv, valvepaat ja kiirvalvepaat. Igal suuremal laeval peab olema valvepaat( rescue boat ) , reisilaeval nõutakse kahte valvepaati. See on ettenähtud parda taha kukkunute kiireks päästmiseks.
Kedrid Eemaldatavad kuuma-, torke- või higistamiskindlad sisetallad Eemaldatavad libisemiskindlad vahendid lumel, jääl või libedal põrandal kõndimiseks Põlvekaitsed Turvaelementidega tööpüksid Naha kaitsmine Kaitsekreemid ja -määrded Kaitsmine Päästevest uppumise eest Rindkere ja kõhu Kaitsevest, jakk ja põll masinatest või kaitsmine seadmetest lähtuva ohu eest kaitsmiseks (torge, sisselõige, sulametalli pritsmed jne) Kemikaalikindel vest, jakk ja põll Soojendusvest Päästevest Röntgenkiirguse eest kaitsev põll Ohutusrihmad
Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni arvestuse küsimuste vastused 27.05.2014 LL-12 Eesti Mereakadeemia Kaspar Reinson 1)Kollektiivsete päästevahendite loetelu: Päästepaat Täispuhutav päästeparv Metallist või plastikust jäik päästeparv Täispuhutav liugtee Tõsteparv Valvepaat Kiirvalvepaat 2)Individuaalstete päästevahendite loetelu: Päästevest Päästerõngas Vee-ja kaitseülikond Termokott 3)Päästerõngastele esitatavad tehnilised nõuded: Päästerõnga välimine diameeter ei tohi ola rohkem,kui 800 mm ja sisemine mitte vähem,kui 400 mm Materjal peab vastu pidama põrutustele, selleks võivad olla korgi laastud, korgi kraanulid, mingi muu ujuva materjali kraanulid või õhuga täidetud sektsioonid. Peab olema võimeline vee peal kandma mitte vähem,kui 14,5 kg raskust 24 tunni jooksul.
pääseda! Isegi vaikselt voolavas vees on jalgade põhjapanek väga ohtlik. Jalad võivad kivi või puu taha kinni jääda ja nii lükkab vool su hetkega pikali. Alati uju võimalikult kalda lähedale ja tõuse püsti siis, kui oled täiesti kindel, et vool sind enam minema ei vii) ja waiverid täitnud. Kõik vajalik varustus on süstades ning kõik matkajad on valmis teele asumiseks. Telefoninumbrite vahetus. Ilmastikule vastav riietus ja päästevest Ilmateate jälgimine enne matka. Kanuud: igas kanuus võiks olla 2-3 meetrine nöör, vahtplastist ujukid, selleks et ümbermineku korral kanuu ei upuks. Matkalistel: paluda kaasa võtta söök ja jook, mis vajadusel pakkida veekindlasse kotti. Kained matkalised! 2) Turvaline vette minek: Üks matkajuht läheb veepeale, teine matkajuht aitab rahva vette, kes kogunevad vees oleva instruktori juurde. Selleks, et matk oleks kõigile ühtlaselt kulgev
kus on isesulguv ja lukustuv värav. Samuti tuleb alati kontrollida, et basseinikate oleks kindlalt kinnitatud. Täispuhutavad ujumisvahendid või mänguasjad võivad kergesti eemale ujuda. Seepärast on vaja olla eriti tähelepanelik, kui lapsed on vees õhkmadratsite, ujumisrõngaste või mõne täispuhutud mänguasjaga. Lapsed ei tohiks mängida sukeldumismaski ja -toruga, kuna nende kopsumaht on liiga väike, et toru kaudu küllaldaselt õhku saada. Lapsele tuleb alati selga panna päästevest, kui ta on paadis või mõnes uppumisriski soodustavas olukorras. Last tuleks õpetada ujuma nii varakult kui võimalik. Meeles tuleks pidada, et kogenud ujujaks saadakse aastate jooksul. Seepärast tuleb lapsi jälgida ka siis, kui nad on juba osavad ujujad. Üldised põhitõed kõigile: Oska ja tea ohutusnõudeid enne, kui alustad tegevust veekogul Kontrolli enda ja oma grupi liikmete ujumisoskust enne veega seotud üritusi
· mikromajandus- vaatab ettevõtteid ja kodumajandusi, kuidas nad nappivates resursside tigngimustes teevad oma majanduse otsuseid selliselt, maksimeerivad rahulolu või kasumit · makromajandus ehk makroökonoomika, uurib majandust tervikuna · inflatsioonimäär - tarbijahinna indeks · töötud- inimesed, kes on ilma tööta · tööhõive- inimesed, kes töötavad · sisend ->tootmine -> hüvis : 1) kaup · 2) teenus Tootmise sisend ehk ressursid: 1)maa (hõlmab ennas maismaapind, floorat ja faunat(loomad taimed), terrotoriaalveed ja siseveekogud,õhuruum 2)töö-inimese vaimsete ja füüsiliste tegevuste summa 3) kapital-varasema tootmisprotsessi käigus loodud: 1. reaalkapital - kõik millel on füüsiline keha 2. inimkapital - inimene, kellel on ...
kaitsekindad.Spetsiaalkäised, Randmekaitse raskuste käsitsi teisaldamisel 6. Jalgad- madalad,kiiresti jalast võetavad,vibratsioonilised,kuumakindla talla,torkekindlate taldadega- ja pealiskingad. Pool,-säär,-kaitse,-pealis,- torkekindlate taldadega,-kaitsesaapad.turvaelemetidega tööpüksid(nt. metsatööl)Antisaatilised,soojapidavad,põlekaitsed, 7. Naha kaitsmine- kaitsekreemid ja -määrded. 8. Rindkere ja kõhu kaitsmine- kaitse,soojendus,päästevest,jakk,rönthenkiirguse eest kaitsev põll, ohutusrihmad. 9. Keha kaitsmine- kukkumisvastased vahendid,täisvarustus koos lisaseadmetega,kineetilist energiat neelevad pidurdusvahendid, kaitsevõrk(hoiab keha),kombinesoon või kaheosaline kaitseriietus,termoriietus,radioaktiivse saastumise eest kaitsev riietus,Fluorestseeruv või tagasipeegeldav märguriietus või lisavarustus(käesidemed,kindad,helkurribad jne). 3
toiduvarumiskohti, mis jäävad matkamarsuudile. Sellise võimalused peavad täpselt olema märgitud ka matkajuhistes. · esmaabi ja turvavarustus. Peale esmaabivahendite on oluline osa turvalise tagamisel ka sidevahenditel (mobiilid, viled, raadioside). Jalgrattamatkadel on kohustuslik kaitsekiivrite kasutamine, suusamatkadel näokaitse kasutamine ning veematkadel peab igal matjakal olema asjakohane päästevest. · tööriistad. Sõltumata matkaliigist peaks matkavarustuse hulka kuuluma taskunuga, saag, kirves ja soovitavalt ka universaalne multitööriist. Tehnilistel matkadel peab olema ka enam vajalikke abivahendeid. · magamistarbed (telk, magamisalus ja magamiskott). Üks keskmine matkaja vajab telgis mahamiseks 0,5 m laiust magamisruumi. Magamiskottide valik sültub kasutaja kasvust, matkaliigist ja ilmastikuoludest. Magamisaluste kvaliteedist
võimalikult vähe tekile käiks ja vähendada kiirust.Samad tingimused on ka võitlemine jääga. Kokk peab tormist alati teadma. • RSK-65 PILET 3 • Paadiseade. Individuaalsed ja kollektiivsed päästevahendid, nende kasutamine, asukoht, hooldamine, kontrollimine ja markeerimine. On olemas individuaalsed ja kollektiivsed päästevahendid. Individuaalse päästevahendid on: Päästerõngas, päästevest, vee- ja kaitseülikond, termoülikond. Kollektiivsed päästevahendid on: Päästepaat, täispuhutav päästeparv, metallikust või plastikust jäik päästeparv (üldiselt kasutusel reisilaevades või lisa päästevahenditena). Abivahenditena on kasutusel täispuhutav liugtee, liugtoru, tõsteparv, valvepaat ja kiirvalvepaat. Igal suuremal laeval peab olema valvepaat( rescue boat ) , reisilaeval nõutakse kahte valvepaati
vajumisest vette võib tekkida järsk sissehingamisliigutus, millega tõmmatakse vesi kitsastesse hingamisteedesse - tagajärjeks lämbumine. Seepärast ei tohi imikut ega väikelast jätta hetkekski omapead vanni. Kodutiigi, -järve, -oja või mõne muu veekogu esinemisel võtta kasutusele abinõud, et laps ei pääseks järelvalveta nende lähedusse. Kui laps on paadis või mõnes muus uppumisriski olukorras (n. paadisillal koos kalastava isaga), tuleb talle alati selga panna päästevest. Rannas või veekogu ääres mängival lapsel hoida alati silm peal. Ujuvad mänguasjad võivad kergesti eemale ujuda ning neid püüdma minnes võib laps sattuda uppumisohtu. Lapsel on ohtlik vees olla täispuhutud rõnga, mänguasja või ujumismadratsiga - ka need ujuvad kergesti lapsest eemale või (harvem) kaotavad oma õhu ning laps sattub vettevajumise ohtu. Last tuleb õpetada ujuma nii vara kui võimalik. Ujumisoskus kujuneb siiski alles aastate jooksul
isesulguv ja lukustuv värav. Või kontrolli alati, et basseinikate oleks kindlalt kinnitatud. Täispuhutavad ujumisvahendid või mänguasjad võivad kergesti eemale ujuda. Seepärast on vaja olla eriti tähelepanelik, kui lapsed on vees õhkmadratsite, ujumisrõngaste või mõne täispuhutud mänguasjaga. Lapsed ei tohiks mängida sukeldumismaski ja -toruga, kuna nende kopsumaht on liiga väike, et toru kaudu küllaldaselt õhku saada. Lapsele tuleb alati selga panna päästevest, kui ta on paadis või mõnes uppumisriski olukorras. Last tuleb õpetada ujuma nii varakult kui võimalik. Meeles pidada, et kogenud ujujaks saadakse aastate jooksul. Seepärast tuleb lapsi jälgida ka siis, kui nad juba oskavad ujuda. Üldised põhitõed kõigile: Oska ja tea ohutusnõudeid enne, kui alustad tegevust veekogul; Kontrolli enda ja oma grupi liikmete ujumisoskust enne veega seotud üritusi;
värv pioneer topcoat(üldjuhul valge välja arvatud ankrupelidel hall). Töövahendid on relakas, pikendusjuhe, nuga, mask, krunt, värv, pintsel ja rull. Lahusteid on nelja sorti OH07, OH10, OH12 ja kahekomponentsetel värvidel ja kruntidel kasutatav väga tugev OH17. 4. Päästevestide töövalmiduse kontrollimine- Päästevestidel kontrollitakse tule ja vile olemasolu. Kui puudub vile, tuli või see üldse puudub, siis tuleb päästevest asendata terve päästevestiga. Igas päästevesti kastis peab olema täpne arv päästeveste, mis on sellele kastile ettenähtud, vajadusel tuleb kas ära võtta, või juurde lisada. 5. Sildumine- Mina käin sildumas vööri haalamistekil. Sildumisoperatsiooniks ettevalmistused tuleb teha õigeaegselt, sest muidu võib sildumine pikaks vendida. Kõigepealt tellitakse vool ankrupelile. Poolidelt keritakse maha 4 sildumisotsa ja
et ei oleks nähtavaid jälgi või muljumis ja et ei oleks pragusid. Kindlasti ei tohi jätta lahtiselt tekile tuleb ära katta ja kinnitada või siis mõnda kindlasse ruumi panna. Pilet No. 06 1. Laeva päästevahendid, kasutamine ja hooldus Jagunevad kollektiivseteks (päästepaat, täispuhutav päästeparv ja metallist või plastikust jäik päästeparv, täispuhutav liugtee, liugtoru, tõsteparv, valvepaat ja kiirvalvepaat) ja individuaalseteks (päästevest, päästerõngas, vee- ja kaitseülikond). Hooldus: paadis kontrollime varustust, määritakse trosse, liigendeid, kontrollime, et haagid töötaksid, parvedel vaatame hüdrostaadi kuupäeva, et millal tuleks kontrolli saata. Päästepaadi taavetite trosse võib kasutada 5 aastat vahepeal peab määrima ja kahe poole aasta tagant tuleb ümber pöörata. Vestide ja ülikondade juures kontrollida nende
Individuaalsed päästevahendid, tehnilised (7) Häireplaanis peab olema näidatud laeva andmed liiniga juhtkonda kuuluvad isikud, kes on vastutavad, 25 Pilet Individuaalsed päästevahnid on: päästrõngas, päästevest, vee- ja kaitesülikond. Veeülikond peab kindlustama, et inimese keha temp, kui 7. kkaks pikka vööri et tuletõrje- ja päästevahendeid hoitakse heas
Jalgrattamatkal peaks iga ratturi varustuses olema ka üks kilekott sadula kaitsmiseks vihma eest. Parema nähtavuse tagamiseks peaks iga matkaja riietusel olema lisahelkurid. Suusamatkadel peaks iga matkaja varustusse kuuluma näokaitse (dessantväelase suusamüts), kaitseprillid (nii lumesaju kui ka päikesekiirguse kaitseks), üleriietuses 164 peaks kindlasti olema erksavärvilisi elemente (see hõlbustab kadumaläinud matkaja otsinguid). Veematkadel peab igal matkajal olema asjakohane päästevest. Lisaks isiklikule päästevestile peab iga matkajuhi varustusse kuuluma päästeköis. Matkajuhi varustusse mitmepäevasel veematkal peab kuuluma ka veekindel taskulamp, millega saaks anda valgussignaale hädaolukorda sattudes. Tööriistad matkal. Sõltumata matkaliigist peaks matkavarustuse hulka kuuluma taskunuga, saag, kirves ja soovitavalt ka universaalne multitööriist (näiteks Leatherman). Olenevalt matkaliigist lisanduvad tööriistad kas jalgrattamatkale,
annaabi.ee 
