raamat.Kasekäsna ajaloolised juured ulatuvad Siberisse ja Venemaale, kus kasekäsnaga on ravitud vähki, tuberkuloosi, diabeeti, maokatarri, mao- ja kaksteistsõrmiku haavandeid vähemalt 1600. aastast saadik. Kasekäsna ajalugu ulatub aga palju varasemasse aega ja leiud ulatuvad 5600 aasta tagusesse aega. 1200-aastatel räägitakse kuidas tsaar Vladimir Monamahhin on parandanud kasekäsnaga huulevähi.Kasekäsn ehk must pässik esineb üldisemalt kasepuudel, aga võib kohata ka teistel puudel nagu leppadel, pihlakatel ja tammepuudel. Pässik moodustab elevates puudes musta, ebamäärase kujuga lõhkise käsna ehk pakurin. Mis on siis ühist käsnal ja tervisel? Musta pässiku poolt on põhjustatud kasekasvaja, puu murdumine ja lõpuks kuivamine. Sagedamini võib leida pargi- või alleepuudel. Käsna leidub kõikjal Eestis, parasiteerib enamasti kaskedel aga ka pihlakal ja lepal
Tallinna Tehnikaülikool Tartu Kolledz JALAKAPÄSSIK Referaat Tartu 2008 Sisukord. Sissejuhatus......................................................................................3 1. Välimus...................................................................................... 4 2. Jalakapässik versus must pässik.............................................................. 5 3. Levik......................................................................................... 5 4. Ohtlikus......................................................................................6 5. Mida teha; ravi.............................................................................. 7 Kasutatud kirjandus........................................................................... 9
seened. Siinkohal saamegi seente kasutamist ravimina mõista mitmeti. Spirituaalsuse seisukohast vaadates on ka maagiliste seente kasutamine teatavat moodi ravimine. Ent peatume pigem siiski rahvameditsiini tavapärasemas tähenduses ja vaatame kuidas seeni kasutatakse haiguste ennetamises ja ravis ning jätame ajukeemiaga manipuleeriva osa kõrvale. Ravimiseks saab seeni kasutada mitmel viisil: tükkideks lõigatult kuivatatuna, jahvatatuna, tehakse tõmmiseid ning tinktuure. Must pässik (Inonotus obliquus) Must pässik - rahvasuus kutsutakse ka kasekäsnaks (kuigi ametlikult on kasekäsn hoopis teine seen) ja kohati kannab ka venepärast nime chaga või tšaaga. Varemalt oli selle kasutamine levinud Siberis, Hiinas ja Jaapanis aga viimasel ajal on hakatud rohkelt kasutama ka Euroopas ning Põhja-Ameerikas. Mustast pässikust tehakse peamiselt tõmmist kuid kasutatakse ka kuivatatult ja see järel jahvatatult smuutide sees. Tehakse ka tinktuuri.
seente - torikuliste - viljakehad. Torikulised (2) · Musta taeliku 515 sentimeetri laiused poolringjad kübarad on väga kõvad, nii alt kui ka pealt kumerad. Torikulised (3) · Tuletael kasvab meil ainult 25-aastaseks. Erinevalt mustast taelikust võib teda leida ainult surnud tüvedel ja kändudel. Möödunud sajandi teise pooleni vajati seda seent eeskätt tule süütamiseks. Torikulised (4) · Must pässik moodustab suuri musti mügaraid elusatel kasetüvedel. Tänan!
hukkub kiiresti, mistõttu viljakal mõjutaja on konkurents rohttaimede ja pinnasel vahetub sageli kuusega. istutatud puude lähedusse looduslikult Niiskus- kui on väga kuiv, siis tekkinud pajuvõsaga . kuivadel muldadel kiratseb põõsana. Parasiidid- vaksiku röövikuid söövad Õhuniiskus- Suurenenud tema lehti. Arukase tüve kahjustavad seened -tuletaela või must pässik, ka õhuniiskuse puhul võibki tekkida omapärased oksapuntrad puuladvas on lämmastiku puudus, mis mõjub seente töö. taime kasvu pärssivalt Toit- Eriti oluline on toitainete kiire ja Tuul- Suure tuulega võivad puud efektiivne omastamine kiirekasvulistel murduda või oksad. On katuullevija. puuliikidel, nagu arukask.
eostorukesed mitte eoslehekesed · harilik kukeseen · suur sirmik · kuhikmürkel kevadseen Uuri seinatabelit! Tv 34.2 Seenelise meelespea: · Korja ainult tuttavaid seeni! · Ära korja seeni linnast ega maanteede lähedusest, sest seened koguvad endasse raskmetalle! Sampinjon Valge kärbseseen (hea söögiseen) (surmavalt mürgine) Tv 35.4 Torikseened pikaealised lagundajad · tuletael · kännupess · kasekäsn · must pässik Hallitusseened ehk hallikud Rohehallik Nutthallik Hallikute mõju tervisele · toidul kasvavad hallikud eritavad mürke põhjustades tervisehäireid · vannitubade must hallitus eritab mürke põhjustades allergiat · ... Hallikute kasutamine inimese poolt · Enne II maailmasõda eraldati rohehalliku mürkidest antibiootikum penitsilliin, millega ravitakse bakterite põhjustatud haigusi. · valged hallitusjuustud (kamambäär, stilton, brie ...)
liike (kaitsekategooriad toodud sulgudes) Puu- ja põõsarinne: tamm (hrl, punane), ebatsuuga, lehis (euroopa, ameerika), pärn, elupuu, künnapuu (III), jalakas, kuusk, nulg, saar, vaher, hrl kuslapuu Rohurinne: hrl naat, hrl sinilill, metsülane, hrl naistesõnajalg, maarjasõnajalg, hrl katkujuur, suur tähtputk, sinine käoking Samblad-samblikud: kollane lõhnasamblik, hrl hallsamblik, sulgjas õhik (III), hrl kopsusamblik (III) Seened: sälk-kollanutt, lepataelik, pruun kõrbik, must pässik Putukad: metsasitikas, metsa-raisamatja, punaselg-raisamardikas, nõmmeöölane Limused: hispaania teetigu, viinamäetigu Kahepaiksed- ja roomajad: rohukonn (III), tiigikonn (III), hrl kärnkonn (III) Imetajad: orav, hrl siil, põhja-nahkhiir (II), pargi-nahkhiir (II), veelendlane (II), tõmmulendlane (II), suurvidevlane (II), kaelushiir, metskits, rebane Linnud: hallrästas, laulurästas, vainurästas, musträstas, kuldnokk,
Sgk Suillaceae Kuldtatik Suillus Grivellei Selts Chantarellales Sgk Chantarellulaceae Harilik kukeseen Chantarellus cibarius Sgk Hydnaceae Hele timpnarmik Hydnum repandum Selts Hymenochaetales Sgk Hymenochataceae Harilik tubaknahkis Hymenichaete tabacina Must pässik Inonotus obliquus Lepapässik Inonotus radiatus Tuletaelik Phellinus ingiarius Haavataelik Phellinus tremulae Männitaelik Phellinus pili Punkttaelik Phellinus punctatus Selts Phallaes Sgk Geastraceae Neljahõlmaline maatäht Geastrum quadrifidum Selts Polyphorales
lagundajate põlvkonnad. Primaarsed- külmaseen; eestis pole, mugul- külmaseen; haigustekitajad e. Metsamädanikud. eestis pole, hiid- lehtervahelik ka Patogeensed seened, kes suudavad tungida soomusmamppel. 2 sugu mittelehikulaatsed: elus puusse, nakatada seda ning kutsuda männi-juurepess, kuuse-juur, juurepruunik, esile haigusprotsesse, mis halvemal juhul viltjas pässik, kuuse-ebapuidik. 3 sug lõpevad puu surmaga. Enne puu surma, nahkiselaatsed: verev nahkis. 4 sug tungivad puusse ka sekundaarsed vaabikulaatsed: jänesevaabik, läikvaabik. 5 lagundajad. Puus on elusaid tsoone sug maksakulaatsed: h maksakas. Veel on (koorelähedane osa) ja surnud tsoone (mida majakoorik, kährik, suur sarvik. Haiguse sissepoole). Maltspuit on aktiivne elav, areng: Nakkuse allikas (seeneeosed)-
Kasvukoht kiratseb põõsana (näiteks nõmmemetsades). Külmakindel. Väga valgusenõudlik, varjus hukkub kiiresti, mistõttu viljakal pinnasel vahetub sageli kuusega. Toiduobjektiks kasekedrikvaksikule ja kitsedele, kes söövad lehti, mitmed linnud toituvad Koht seemneist. Juurtel mükoriisa, näiteks kaseriisikaga. Puitu mädandavad seened: tuletael, ökosüsteemis tuletaelik, must pässik. Luudikseened tekitavad "nõialuudasid". Parandab pinnast. Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Puit on tugev, elastne, hästi poleeritav, kasutatakse vineeri-, mööbli- ja suusatööstuses. Ühe vormi, karjala kase puit on mitmevärviline, väga kõva, hinnatud mööbli ja iluesemete tegemisel. Treimis- ja nikerdustöödel on väärtuslikud pahad. Puidust toodetakse ka sütt,
(näiteks nõmmemetsades) kiratseb põõsana. Arukask on väga valgusenõudlik. Raiendikes ja põlendikes kasvab ta kiiresti, kuid varjus hukkub peagi, mistõttu viljakal pinnasel vahetub sageli kuusega. Koht ökosüsteemis Arukask on toiduobjektiks kasekedrikvaksikule ja kitsedele, kes söövad arukase lehti ja mitmed linnud toituvad seemneist. Juurtel on mükoriisa, näiteks kaseriisikaga. Puitu mädandavad seened: tuletael, tuletaelik, must pässik. Parandab pinnast. 6 Kasutamine Arukase puit on tugev, elastne ja hästi poleeritav. Seetõttu kasutatakse arukase puitu vineeri-, mööbli- ja suusatööstuses. Puidust toodetakse ka sütt, äädikhapet, tõrva, atsetooni. Tökatit (kasetõrva) on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral. Koort kasutatakse naha parkimisel. Mahl on suhkru- ja vitamiinirikas.
◼ Kasutamiseks kuivatakse, ravimainetega jahvatatakse, keedetakse teed või segatakse vee ja ◼Ravimite väljatöötamine jogurti sisse on raske, sest viirused ◼ Kõhu- ja hingamisteede viiruste ja teiste tõvede kasutavad oma “elu” vastu tegevusel raku enda ◼ Mõjuvad hästi ka nahale, vahendeid silmadele, neerudele ja maksale ◼Kasutatakse ka ◼ Hiina kedristõlvik, must vähipatsientedel pässik, lakkvaabik MILLEKS TOODETAKSE VIIRUSEID? •Teaduslikud ja meditsiinilised uuringud •Nanotehnoloogia ja materjaliteadus •Sünteetilised viirused vaktsiinide välja töötamiseks •Viroteraapia •Bioloogilised relvad VIROTERAAPIA ◼•Kasutatakse geneetiliselt muundatud viiruseid haiguste ravimiseks ◼•Herpese-viirusest proovitakse toota vähiravimit ◼•Eelnevad katsed läbitud, plaan kasutada laialdaselt melanoomi raviks
Mahl üldtugevdava toimega. Kasutamine seespidiselt lehtedest valmistatud vesitõmmisena. Pungade tõmmiseid kasutatakse halvasti paranevate ja põletikuliste haavade korral kompressina. Kaselehe tõmmist või kaseviha leotusveega tehakse vanne reumaatilise, liigese-, lihase- ja närvivalude korral. Kaselehevesi võib aidata juuste väljalangemise korral. Tõrvast tehtud salvi määritakse valutavatele kohtadele reuma või podagra korral. Mahla juuakse üldtugevdava vahendina. * Must pässik (Kasekäsn) kasvab elavatel täiskasvanud kaskedel (metsades, puisniitudel, parkides). Kasekäsna tekitajaks on kase tüvel ja tüves parasiteeriv seen Inonotus obliguus. Seene spoorid tungivad puu koore vigastuse kaudu tüvesse ja moodustavad mütseeli, mille niidid tungivad puitu, põhjustades mädanikukolde, millest hakkab arenema viljakeha. Neljandal aastal levib tüvest väljaspoole ebakorrapärase kujuga kasekäsn (steriilne
kasutatakse ka teadlikult, kastes raiesmikel äsja tekitatud saelõike pinnad tugeva konkurentsivõimega suure tardnahkise eosesuspensiooniga. Majandusmetsades vaevavad puid ka paljud teised levinud torikseened. Kännupess parasiteerib männil, kuusel ja kasel. Jalgtümak tekitab südamemädanikku hästi kasvavatel kuuskedel. Suurem osa haabasid on nakatunud haavataelikuga ja on sageli õõnsad. Kaskedel kasvavad peamiselt must pässik, tuletaelik ja kasekäsnak. Lühikese raieringiga majandusmetsades ei põhjusta nad siiski kuigi suurt majanduslikku kahju. Pargipuid kashjustavad peamiselt teised liigid. Vanade lehiste ja mändide juuri lagundab juurepruunik, selle seeneta kasvaksid need puud üsna rahulikult. Vahtratarjak kasvab vahtratel ja teistel lehtpuudel, isegi tammel. Ta on kõige tavalisem pargipuude seen Lõuna-Soomes ja Eestis. Must pässik ja tuletaelik on parkides kaskedel tavalised, viimane ka pajudel ja
b) kuuse-käbikõrges c) valge heinik d) harilik metskõrges Milline järgnevatest seentest põhjustab amanitiinmürgistust? a) rõngata kärbseseen b) roheline kärbseseen c) pisarhebel d) siid-narmasnutt "Kasega seotud seened"- Kadi Kard 1. Mitu protsenti orgaanilistest jäätmetest lagundavad seened? a) 70% b) 80% c) 90% d) 95% 2. Millist puuseent on kasutatud ravimteena kõhuhädade korral? a) Kase-hammaslehik b) Must taelik c) Tuletael d) Must pässik 3. Mis on pruuni- ja valgemädaniku erinevused? a) Valgemädanik lagundab ligniini; pruunmädanik tselluloosi ja hemitselluloosi b) Pruunmädanik lagundab ligniini; valgemädanik tseuloosi ja hemitselluloosi c) Pruunmädanik muudab puidu heledaks, kiuliseks; valgemädanik hävitab puidu koostist, tüvi kukub seetõttu kergelt maha d) Valgemädanik muudab puidu heledaks, pehmeks ja kiuliseks; pruunmädanik hävitab puitu, mille tagajärel kukuvad tüved maha 4
sissetulekuallikaks Hinnanguliselt 500-600 kg/ha jõhvikaid Pohlad 250-300 kg/ha Saagikamad on vanemad pohlamännikud, kus puistu liitus on 0,4-0,5 Mustikad 200-250 kg/ha Vaarikas kuni 500 kg/ha, värsketel raiestikel Seenelised ja marjulised toovad sageli endaga kaasa probleeme metsas, seda just suure tuleohtlikkuse ajal Ravimtaimed o islandi samblik, o must pässik e. kasekäsn, o leesikas, o männivõrsed, o kasepungad, o kanarbik o jne. jne. Kasemahla varumine I-III bon. kaasikutes Mahlajooksu alguseks peab mullatemperatuur tõusma üle 0 kraadi Kasutatakse neid kaasikuid kus: o lageraie toimub lähema 5 aasta jooksul, o keskmine diameeter üle 20 cm Mesindus Varem oli mesindus tähtsal kohal, mitmel metskonnal oli oma mesila
Samuti ehitus- ja küttepuiduna ning trei- ja nikerdustöödel. Puidust saadakse ka puidusütt, äädikhapet, metüülpiiritust ja ksülitooli. Kasetohust toodetakse kasetõrva e. tökatit ning varemalt on kasetohku kasutatud ka sidumis- ja punumismaterjalina. Koort kasutatakse ka naha parkimisel. Kase tüvel esinevate laineliste puidukiududega pahad on väga hinnatud käsitöömaterjal. Mõnede kaseliikide tüvedel parasiteeriv torikseen, must pässik (Inonotus obliquus) on kasutusel droogina, lisaks tarvitatakse kase pungi, noori lehti ja urbi ravimina. Oksi kasutatakse luudadeks ja vihtadeks. Küllalt suhkrurikas (suhkruid kuni 2%) mahl on nii värskelt kui ka hapendatult toniseeriv ning karastav janukustutaja. Looduslikult kasvab Eestis 4 kaseliiki. Arukask (B. pendula) ja sookask (B. pubescens) on puukujulised ning moodustavad metsapuistuid; vaevakask (B. nana) ja madal kask (B. humilis) on madalad
keemiatööstuses. Samuti ehitus- ja küttepuiduna ning trei- ja nikerdustöödel. Puidust saadakse ka puidusütt, äädikhapet, metüülpiiritust ja ksülitooli. Kasetohust toodetakse kasetõrva e. tökatit ning varemalt on kasetohku kasutatud ka sidumis- ja punumismaterjalina. Koort kasutatakse ka naha parkimisel. Kase tüvel esinevate laineliste puidukiududega pahad on väga hinnatud käsitöömaterjal. Mõnede kaseliikide tüvedel parasiteeriv torikseen, must pässik (Inonotus obliquus) on kasutusel droogina, lisaks tarvitatakse kase pungi, noori lehti ja urbi ravimina. Oksi kasutatakse luudadeks ja vihtadeks. Küllalt suhkrurikas (suhkruid kuni 2%) mahl on nii värskelt kui ka hapendatult toniseeriv ning karastav janukustutaja. Looduslikult kasvab Eestis 4 kaseliiki. Arukask (B. pendula) ja sookask (B.pubescens) on puukujulised ning moodustavad metsapuistuid; vaevakask (B. nana) ja madal kask (B.
ja külmetuse vastu. Mustikas, nii nagu ka pohl on marja- kui ravimtaim. Saagikus 200-250 ha-1. Vaarikas - kasvab viljakamate kasvukohtade raiestikel. Annab saaki 2-3 a. vältel umbes 500 kg ha-1. On ka hea meetaim. Seenelised ja marjulised toovad sageli endaga kaasa probleeme metsas, seda just suure tuleohtlikkuse ajal. Ravimtaimed Metsast korjatakse väga palju mitmesuguseid ravimtaimi, (mõned näited): * islandi samblik, * must pässik e. kasekäsn, * leesikas, * männivõrsed, * kasepungad, * kanarbik jne. jne. Kasemahla varumine Sellega on mõtet tegeleda I-III bon. kaasikutes. Madalama boniteedi korral on toodang väike. Mahlajooksu alguseks peab mullatemperatuur tõusma üle 0 o C. Kasutatakse neid kaasikuid, kus * lageraie toimub lähema 5 aasta jooksul, * keskmine diameeter üle 20 cm, Kasemahla tööstusliku varumisega tegeleti Eestis nõuk. ajal. Tänapäeval varutakse kasemahla peamiselt isiklikuks tarbeks.
Näiteks palaviku- ja põletikuvastast ravimit aspiriini õpiti tundma tänu pajule, mille koores leidub sellise toimega ainet. Paljud laialt kasutatavad antibiootikumid on algselt pärit seentest. Taimedest on eraldatud aineid, mis on osutunud tõhusaks verevähi ravis. Kuid palju väärtuslikke ravimtaimi võib olla veel avastamata. Lisa Raviomadusi võib olla ka seentel. Vahel on kasetüvel näha musti lõhestunud pinnaga kivikõvasid moodustisi, mille on tekitanud puuseen must pässik ehk rahvapäraselt kasekäsn. Mustast pässikust tehakse teed, millega rahvameditsiinis ravitakse mõningaid pahaloomulisi kasvajaid. Teadlased on musta pässiku keemilise koostise uurimisega aastaid tegelenud, kuid täpselt ei teata senini, millel selle toime põhineb. Elurikkus ja loodusturism Peale majandusliku külje on elurikkusel ka emotsionaalne ja esteetiline tähtsus. Looduskaunis koht pakub inimestele positiivseid emotsioone ja kunstnikele inspiratsiooni loominguks
Teistest lehtpuude mädanikest on olulisemad veel ebatuletael (P. igniarus), põhjustades lehtpuudel tüve alumises osas valget südamemädanikku. Enim kahjustab kaski, leppasid ja pajusid. Kuna viljakehad püsivad puutüvedel aastakümneid, võivad nad omandada suuri mõõtmeid. Viljakeha pealt pruun kuni must ja kinnitub tüvele poolringja kübarana. Väga tavaline liik, esineb nii elavatel kui surnud tüvedel, kändudel ja lamavatel tüvedel aastaringselt. Must pässik (Inonotus obliquus) on rahvasuus tuntud ka kasekäsna nime all. Kasetüvedel (harva lepal või pihlakal) arenevad mitmeaastased ebakorrapärase kujuga mügarlikud moodustised (steriilne arengustaadium), millede välispind on must ja ebatasane. Seenliha sisemine osa on aga väga kõva, kõvem kui puit, milles vahelduvad kõvemad ja pehmemad osad. Põhjustab nakatunud puude südamemädanikku. Mädanik areneb üsna kiiresti ja sageli hukkuvad nakatunud puud tuulemurru tõttu
annaabi.ee 
