Python kasutajaliides (0)

Ühiskonnaõpetuse mõisted
absoluutne häälteenamus – valimistel valimisvõidu saavutamiseks kogutud  50%+1 häälte üldarvust
absoluutne  vaesus  – olukord, kui inimesel ei jätku vahendeid hädavajalike kulutuste katmiseks
aktiivne tööpoliitika – tööpuuduse teket ennetav tööpoliitika
Amnesty  International – rahvusvaheline survegrupp, mis toob  avalikkuse ette inimeste poliitilistel põhjustel  
tagakiusamisi maailma eri piirkondades
Amsterdami leping – leping aastast 1997, milles sätestati ELi koostöö justiitsasjades ja siseasjades; tähtsustati 
ühendusesisest demokraatiat ja sotsiaalpoliitikat
asotsiaal – ühiskonna õigusi, huve ja tavasid mittearvestav inimene,  heidik
apoliitiline –  poliitikast  hoiduv; väljastpoolt poliitikat seisev
asüülitaotleja – varjupaigataotleja, tavaliselt poliitilistel põhjustel mõnes välisriigis
avalik haldus – poliitiliste otsuste elluviimine riigiasutuste  ja omavalitsuste poolt
avatud ühiskond – ühiskond, milles arvestatakse võimalikult palju inimeste kultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke 
eripärasid
deflatsioon  – raha väärtuse kasvamine ja elanike ostujõu suurenemine
diskrimineerimine  - mõne inimgrupi või riigi õiguste piiramine lähtudes nende soost, rassist, religioonist
dividend – aktsionärile makstav perioodiline osanikutulu, kasumiosa
dumping  – toote või teenuse müümine alla siseturuhinna, eesmärgiks turu laiendamine
e-riik – riigiasutuste ja õigusaktide süsteemi kajastamine internetis, mis võimaldab ametnike, samuti kodanike ja 
ametnike kiiret ja mitmekesist suhtlust
eelarvepoliitika  – eelarve koostamise üldised põhimõtted
ekspordihinnaindeks ( EXHI ) – hinnaindeks, mis iseloomustab muutusi eksportkaupade hindades, kasutatakse 
inflatsioonimäära hindamisel
elatusmiinimum – elatustase, millest allpool on inimväärne  toimetulek  ohustatud
elukallidus  – kaupadele ja teenustele teatud aja jooksul keskmiselt kulutatav summa
emissioon   - paberraha, pangatähtede või väärtpaberite ringlusse  laskmine
erahüvis – eraviisil turu vahendusel pakutav kaup
esindusdemokraatia – demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab võimu vabalt valitud esindajate ja esinduskogude 
kaudu
Euroopa Liidu lähimuspõhimõte – kõige tõhusama sekkumis- ja otsustustasandi rakendamine iga meetme kasutamisel 
Euroopa Liidu piires, probleeme püütakse lahendada võimalikult kohalikul tasandil
fiskaalpoliitika –  majanduspoliitika , mis mõjutab majanduse arengut maksude ja eelarvekulutuste  kaudu
G-8 – maailma juhtivad tööstusriigid ja Venemaa
haldussuutlikkus – otstarbekohane valitsemine
heitunu – pikaajaline töötu, töötegemisest võõrdunu
häälte ülekandmise põhimõte – valimistel kandidaatidele antud hääle ülekandmine erakonnakaaslastele sõltuvalt 
asukohast valimisnimekirjas
identiteet  – ühiskonna või kogukonnaliikme enesemääratlus
indikatiivne  ostukorv  – näitaja, milles väljenduvad tarbijate ostu- ja tarbimisharjumusi kajastavad kaupade ja teenuste 
maksumused, on tarbijahinnaindeksi aluseks
inflatsioon – raha väärtuse ja elanike ostujõu vähenemine
inflatsioonimäär – keskmise hinnataseme protsentuaalne muutumine aluseks võetava ajaperioodiga
inimarenguindeks –  suhtarv , mille alusel järjestatakse riike; aluseks keskmine eluiga,  kirjaoskus  ja SKP ühe inimese 
kohta
intress  – panga makstav tasu hoiustajale või laenaja makstav tasu õiguse eest kasutada raha; laenu või hoiuse 
kasvuprotsent
kassatsioon – kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus, milles hinnatakse otsuse õiguspärasust
kautsjon  – rahaline  tagatis  valimiste ajal ja kohtupraktikas. Riigikogu liikmeks kandideerijal pool Riigikogu liikme 
kuupalgast
koalitsioonileping – parteide kokkulepe ühiste valitsemispõhimõtete kohta
kodakondsuseta isik – inimene, kellel puudub mis tahes riigi  kodakondsus
kodanikualgatus – inimeste omaalgatuslik tegevus mõne probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks näiteks 
naabrivalve
kodanikuosalus – inimeste omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikus tegevuses näiteks loomakaitseühingus osalemine
kollektiivse enesekaitse põhimõte –  NATO  vastastikuse kaitse põhimõte, mille alusel relvastatud  kallaletungi ühele 
riigile käsitatakse kallaletungina kõigile lepinguosalistele
kompensatsioonimandaat – häälte ülekandmise põhimõtte kohaselt valimistel saadud mandaat,  seondub  proportsionaalse
valimissüsteemiga
korruptsioon  – ametiisikute õiguste ja ametiseisundi kuritarvitamine isiklikel eesmärkidel 
kosmopoliit  – maailmakodanik, kes ei seo ennast  ühegi  konkreetse rahvuse või riigiga
kosmopolitism – rahvuslikkust vähetähtsaks pidav põhimõte; maailmakodanikuks olemist propageeriv põhimõte
ksenofoobia  – võõraviha,  kartus  võõrapärasuse ees
kvoot  –  piirang majanduses või poliitikas; majanduses piiratakse kauba sisse- või  väljavedu , poliitikas nõutakse valituks 
osutumiseks kindla arvu häälte kogumist Riigikogusse pääsemiseks lihtkvoodi kogumine  valimisringkonnas
Kyoto  sihtarv – 1997.a. Kyotos riikide vabatahtlikult võetud kohustused kasvuhoonegaasiheite vähendamiseks
leibkond  – ühise eelarvega ühist majapidamist omavad koos elavad inimesed, kes ei tarvitse olla sugulased
lihthäälteenamus – olukord hääletamisel, mil poolthääli on rohkem kui vastuhääli
lobby – kuluaaripoliitika, mille käigus püütakse mõjutada poliitikuid isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute 
kaudu
lõpptarbimine – kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks, vaid üksnes 
tarbimiseks
Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) – rahvusvaheline  organisatsioon , mille ülesandeks on liikmesriikide 
kauplemisvabaduse tagamine
Maastrichti leping – 1993.a. jõustunud leping, mille alusel  kujundati  Euroopa Ühendusest Euroopa Liit
majanduse ülekuumenemine – ülemäärase nõudluse ja inflatsioonitaseme kasuga esile kutsutud majanduse kiire kasv
majoritaarne valimissüsteem – valimissüsteem, mille järgi osutub valituks valimisringkonnas enim hääli  kogunud  
kandidaat; teistele kandidaatidele antud  hääled  lähevad kaotsi
makroökonoomika – majandusteaduse osa, mis vaatleb rahvamajandust terviksüsteemina
maksupoliitika  – üldised põhimõtted, milliseid makse riik  kogub
mandaat – valimisringkonnale eraldatud saadikukoht
miinimumpalk – palga alammäär (290 EURi kuus)
modernism  – sotsiaalfilosoofia vool, milles vaadeldakse nüüdisühiskonda inimeste elulaadi muutumise ja väärtuste 
ümberhindamise alusel
moderne ühiskond – kapitalistlikul tootmisel ja bürokraatlikul haldusel rajanev korrastatud ühiskond, 
infoühiskonnaeelne ühiskond
monetarism –  majandusteooria  ja majanduspoliitika suund, mille arvates määrab majanduse arengu ringluses oleva raha 
hulk
multikultuurne  – mitmekultuurilisus, so. ideoloogia, mis peab oluliseks tunnistada, et ühiskonna jaoks on ühtviisi 
väärtuslikud kõik selles kõrvuti elavad eri kultuurilise ja etnilise taustaga inimrühmad
neokolonialism – suurriikide kaudne kontroll iseseisvate vähemarenenud maade majanduse ja poliitika üle
neoliberalism -  (uusparempoolsus) poliitiline ideoloogia, mis rõhutab vajadust vähendada riigi ülesanded ja sotsiaalseid 
kulutusi ning tähtsustab vaba konkurentsi ja inimeste vastutust kõigis eluvaldkondades
nulltolerants – täisleppimatus; sallimatus kellegi suhtes või millegi suhtes
OECD  – Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon
ombudsman  – sõltumatu  lepitaja , kes lahendab kodanike kaebusi riigiametnike ja riigiasutuste peale, Eestis on selleks 
õiguskantsler
partokraatia – ühe partei ainuvõim riigis
peadirektoraat – Euroopa Komisjoni juhtiv täitevvõimu  struktuurne  allüksus
pluralism – erisuguste arvamuste, vaadete, ideede, ühenduste olemasolu ühiskonnas
plutokraatia –  rikaste  võim, rahameeste valitsus
poliitiline kultuur – poliitika ja võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide 
kompleks
poliitiline  sotsialiseerumine  – õppimisprotsess, mille käigus omandatakse ühiskonna väärtused ja käitumistavad ning 
teadmised riigi toimimise kohta
politseiriik – riigivalitsemise viis, milles tähtsustakse ametkondade huve ja eiratakse rahva enamuse tahet
poolpresidentalism –  valitsemisvorm , milles  president  on seotud täidesaatva võimuga, peab arvestama parlamendiga ning
jagab  valitsusjuhi rolli peaministriga
poolthäälteenamus enamus - mille korral on otsuse langetamisel vaja rohkem poolt- kui vastuhääli
populism – poliitilise jõu tegutsemisstiil, mille eesmärgiks on rahva poolehoiu võitmine massidele meelepäraste 
lubaduste ja  demagoogia  abiga reaalsust arvestamata
postmodernism  – filosoofia vool, milles tänapäeva inimühiskonda iseloomustades tõstetakse esile väärtuste  suhtelisust
progresseeruv maksusüsteem –  maksustamise  põhimõte, mille alusel kõrgema tulusaaja maksustatakse kõrgema 
maksumääraga
proportsionaalne maksusüsteem – maksustamise põhimõte, mille alusel kõik tulud maksustatakse võrdse 
maksumääraga
proportsionaalne valimissüsteem – valimissüsteem, mille järgi partei saab parlamendis kohti võrdeliselt kogu riigis 
kogutud häälte arvuga, kehtib Eestis
rahvamajanduse  kogutoodang  (rahvamajanduse  koguprodukt , RKT, RKP) – üldistav majandusnäitaja, mis 
arvutatakse kodumaist päritolu tootmistegurite järgi, sõltumata nende asukohast kodumaal või välisriigis
rahvastiku iive – rahvaarvu muutumine, mis sõltub sündimuse ja suremuse  suhtest  ning rahvastikurändest
riiklik lepitaja – erapooletu  riigiametnik , kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust
sidusus – ühte inimgruppi kuulumist ja ühiste eesmärkide taotlemist iseloomustav nähtus
sisemajanduse kogutoodang (SKP, SKT) – riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste kogusumma 
rahalises väärtuses
sotsiaalhoolekanne  – toimetulekuraskustes inimeste abistamiseks pakutavad teenused, mida osutavad nii avalik sektor 
kui ka  mittetulundussektor
sotsiaalkindlustus – riigi sotsiaalse suunitlusega maksed, mille suurus sõltub  tööandja  ja töövõtja tehtud sissemaksetest
sotsiaalliberalism – liberalismi suund, mis käsitleb vabadust kui isiksuse arengu tingimust, kuid riik peab pakkuma samas
ühishüviseid ja muid võimalusi 
sotsiaalne kihistus – rahvastiku astmeline järjestus, mille aluseks on ressursside jagunemine
sotsiaalne lõhe –  inimgruppide   erisused  teatud tunnuste alusel
sotsiaalne  mobiilsus  – inimeste ja inimgruppide ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis
sotsiaalne tõrjutus – olukord, mil inimene ei osale ühiskonna kultuurielus, võimusuhetes ega ressursside jagamises
sotsiaalne sidusus - ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu
sotsialiseerumine – ühiskonnaga  kohanemine
struktuurne tööpuudus – suurte ümberkujunduste ajal mingis valdkonnas tekkinud olukord, milles tööjõu pakkumine ja 
tööjõu  nõudlus  ei ole vastavauses
subsiidium – otsene rahaline toetus mõnele  majandustegevusele
suletud valimisnimekiri – erakonna valimisnimekiri, milles erakonna poolt kinnitatud kandidaatide järjestus ei sõltu 
valimistulemustest
surverühm – organisatsioon või ühendus, millesse kuuluvad ühesuguse tegevusvaldkonna või sarnase olukorraga 
inimesed, kes püüavad mõjutada poliitikat neile olulises valdkonnas
süütuse presumptsioon – põhimõte, mille alusel ei tohi kedagi pidada süüdi olevaks enne süüdimõistva kohtuotsuse 
jõustumist
tarbijahinnaindeks (THI) – statistiline näitaja elukalliduse mõõtmiseks, arvutatakse kaupade ja teenuste 
tarbimisnormide ja hindade alusel
toimetulekupiir  – hädavajalikke kulutusi toidule, riietusele ja eluasemele  kattev  väikseim  rahasumma , mille määra 
kehtestab valitsus, turunõudlus – ostjate ostusoovid mingi kauba või teenuse järele
turutasakaal  – olukord, mil nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasemel võrdsustunud
turutõrge – turumajanduse puudus, mis ei lase ressursse kõige paremini paigutada, selle olemasolul sekkub valitsus
tööhõive – tööealise rahvastiku hõivatus tööga, elanikkond vanuses 16 eluaastat kuni pensioniiga
töötu - isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Töötukassa maakondlikus osakonnas ja otsib tööd.
tööjõupuudus – olukord, mil tööotsijaid on vähem kui pakutavaid töökohti;  tööpuudus – olukord, mil tööotsijaid on 
rohkem kui pakutavaid töökohti;  väliskaubanduse bilanss – kaupade ja teenuste riiki sisseveo ja riigist väljaveo suhe 
rahalises vääringus; õigusriik – riik, milles nii valitsetavad kui ka  valitsejad  järgivad õigusnorme; kõik ühiskonnaliikmed 
on seaduse ees võrdsed
ühishüvis – turu vahenduseta pakutav sotsiaalse väärtusega kaup või teenus, mida tarbitakse tasuta