Tänapäeva meditsiin pihlakamarju ei kasuta. Küdoonias ehk aiva Küdoonia ehk aiva (Cydonia) Mõnel pool tuntakse teda ka kreeta õunapuu. Leviala Küdoonia kodumaa on KeskAasia, Kaukaasia, Kreeka, Iraan, Jaapan ja PõhjaAmeerika mõõduka pehme kliimaga alad. Kirjeldus *Kuni 6m kõrguse *Õuna või pirnikujuline *Õunakujulised küdooniad on puitunud ja rohkesti kivirakke sisaldava, kuiva, punaka ja vähearomaatse viljalihaga *Pirnikujulised küdooniad on pehmemad, aromaatsemad ja sisaldavad rohkem helepunast mahla *Suuremad viljad võivad kaaluda kuni 1 kg *Intensiivne meeldiv aroom *Seemnekambrites on 816 õhukest punakaspruuni seemet *Viljaliha sisaldab suhkruid, orgaanilisi happeid, tanniini, mineraalaineid KASUTAMINE
lauale eelroana koos mõne kastmega.Legendi järgi toovat artisoki söömine paremini esile armutundeid. 1.9 Küdoonia Küdoonia kodumaa on Kesk-Aasia, Kaukaasia, Kreeka, Iraan, Jaapan ja Põhja-Ameerika mõõduka pehme kliimaga alad. Mõnel pool tuntakse teda ka kreeta õunapuu nime all. Küdoonia on kuni 6 m kõrguse tiheda võraga puu või põõsas vili, mis võib olla kas õuna või pirni kujuline. Õuna kujulised küdooniad on puitunud ja rohkesti kivirakke sisaldava, kuiva, punaka ja vähearomaatse viljalihaga. Pirnikujulised küdooniad on pehmemad, aromaatsemad ja sisaldavad rohkem helepunast mahla. Viljad on erineva suurusega, suuremad võivad kaaluda kuni 1 kg. Tal on intensiivne meeldiv aroom. Seemnekambrites on 8-16 õhukest, punakaspruuni, kleepuvat seemet. Viljaliha sisaldab suhkruid, orgaanilisi happeid, tanniini,
lauale eelroana koos mõne kastmega.Legendi järgi toovat artisoki söömine paremini esile armutundeid. Küdoonia Küdoonia kodumaa on Kesk-Aasia, Kaukaasia, Kreeka, Iraan, Jaapan ja Põhja-Ameerika mõõduka pehme kliimaga alad. Mõnel pool tuntakse teda ka kreeta õunapuu nime all. Küdoonia on kuni 6 m kõrguse tiheda võraga puu või põõsas vili, mis võib olla kas õuna või pirni kujuline. Õuna kujulised küdooniad on puitunud ja rohkesti kivirakke sisaldava, kuiva, punaka ja vähearomaatse viljalihaga. Pirnikujulised küdooniad on pehmemad, aromaatsemad ja sisaldavad rohkem helepunast mahla. Viljad on erineva suurusega, suuremad võivad kaaluda kuni 1 kg. Tal on intensiivne meeldiv aroom. Seemnekambrites on 8-16 õhukest, punakaspruuni, kleepuvat seemet. Viljaliha sisaldab suhkruid, orgaanilisi happeid, tanniini, mineraalaineid ning, mis eriti oluline, eleede valmistamiseks vajalikku pektiini
pastinaat, kurk ja petersell. Mitmeid maitse- ja ravimtaimi kasvatas keskaja inimene oma aias, kuna idamaised vürtsid olid kallid. Kõige tuntumad maitseained olid petersell, aedruut, sibul, rõigas, küüslauk, aedtill, kummel, salvei, mädarõigas, aedseller, sibul ja unimagun. Puuviljakasvatuse kohta leidub kirjalikes allikates napilt teateid ja seetõttu ka selles raamatus. Algselt kasvatati õunu ja pirne ja hiljem lisandusid neile kirsid, küdooniad ja ploomid. Arvatakse, et ka kreegid. Loomakasvatuse osatähtsus taludes pidi keskajal olema suur, sest loomakasvatussaadused moodustasid 10-20% loonusandamite koguväärtusest. Peamised lihaloomad olid ikka sead, lambad ja kodulinnud(kanad, kabunatid, haned). Keskaja komme hobuse liha toiduks tarvitada taandus ning sel polnud enam mingit arvestatavat osa. Kala oli keskajal igapäevase toidu väga oluline osa, see oli rahva silmis hinnatud toit.
puuviljasalatite koostises. 7 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Küdoonia Küdoonia kodumaa on Kesk-Aasia, Kaukaasia, Kreeka, Iraan, Jaapan ja Põhja-Ameerika mõõduka pehme kliimaga alad. Mõnel pool tuntakse teda ka kreeta õunapuu nime all. Küdoonia võib olla kas õuna või pirni kujuline. Õuna kujulised küdooniad on puitunud ja rohkesti kivirakke sisaldava, kuiva, punaka ja vähearomaatse viljalihaga. Pirnikujulised küdooniad on pehmemad, aromaatsemad ja sisaldavad rohkem helepunast mahla. Viljad on erineva suurusega, suuremad võivad kaaluda kuni 1 kg. Tal on intensiivne meeldiv aroom. Seemnekambrites on 8-16 õhukest, punakaspruuni, kleepuvat seemet. Viljaliha sisaldab suhkruid, orgaanilisi happeid, tanniini, mineraalaineid ning, mis eriti oluline, zeleede valmistamiseks vajalikku pektiini
puuviljasalatite koostises. 7 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Küdoonia Küdoonia kodumaa on Kesk-Aasia, Kaukaasia, Kreeka, Iraan, Jaapan ja Põhja-Ameerika mõõduka pehme kliimaga alad. Mõnel pool tuntakse teda ka kreeta õunapuu nime all. Küdoonia võib olla kas õuna või pirni kujuline. Õuna kujulised küdooniad on puitunud ja rohkesti kivirakke sisaldava, kuiva, punaka ja vähearomaatse viljalihaga. Pirnikujulised küdooniad on pehmemad, aromaatsemad ja sisaldavad rohkem helepunast mahla. Viljad on erineva suurusega, suuremad võivad kaaluda kuni 1 kg. Tal on intensiivne meeldiv aroom. Seemnekambrites on 8-16 õhukest, punakaspruuni, kleepuvat seemet. Viljaliha sisaldab suhkruid, orgaanilisi happeid, tanniini, mineraalaineid ning, mis eriti oluline, zeleede valmistamiseks vajalikku pektiini
Mitmeid maitse- ja ravimtaimi kasvatas keskaja inimene oma aias, kuna idamaised vürtsid olid kallid. Kõige tuntumad maitseained olid petersell, aedruut, sibul, rõigas, küüslauk, aedtill, kummel, salvei, mädarõigas, aedseller, sibul ja unimagun. Puuviljakasvatuse kohta leidub kirjalikes allikates napilt teateid ja seetõttu ka selles raamatus. Algselt kasvatati õunu ja pirne ja hiljem lisandusid neile kirsid, küdooniad ja ploomid. Arvatakse, et ka kreegid. 3 Vanamölder, Kaarel.(2009). Eesti kultuurilugu. Tartu Ülikool Loomakasvatuse osatähtsus taludes pidi keskajal olema suur, sest loomakasvatussaadused moodustasid 10-20% loonusandamite koguväärtusest. Peamised lihaloomad olid ikka sead, lambad ja kodulinnud(kanad, kabunatid, haned). Keskaja komme hobuse liha toiduks tarvitada taandus ning sel polnud enam mingit arvestatavat osa.
igapäevane tarvitamine käis isegi varakatel üle jõu. (1) 8 Oluline maitseaine keskajal oli äädikas, mida kasutati peamiselt liha- ja kalatoitude valmistamisel ning säilitamisel. Äädikal oli tähtis koht ka keskaja meditsiinis. (1) 2.5 Puuviljad Puuviljakasvatuste kohta leidub kirjalikes allikates napilt teateid. Algselt kasvatati küll ainult õunu ja pirne, ent juba 14. sajandil lisandusid neile kirsid ja küdooniad. Tallinna kirjalikesse allikatesse ilmnevad linnakodanike puuviljaaiad hiljemalt 15. sajandi algul. Vähemalt kasvatati õunu, samuti hapukirsse ning pirne, mille kasuks peaks kõnelema kohalike puuviljaveinide valmistamine. 16. sajandi Poola revisjonide järgi otsustades kasvatati Liivimaal peale õunapuude veel pirni-, kirsi- ja ploomipuid. Arheoloogilistel kaevamistel on leitud kreeke. (1) 2.6 Loomakasvatussaadused
annaabi.ee 
