I M K B A U S 1. Meresõidu laev. 2. Ameerika põliselanikud. 3. Ameerikast pärit kultuurtaim. 4. Andis Ameerikale nime (perekonnanimi). 5. Väga rikas kullamaa Lõuna-Ameerikas. 6. Hiina leiutis. 7. Uus maa ehk.... 8. Purjetas üle Atlandi Kesk- Ameerikasse (eesnime täht+perekonnanimi). 9. Riik, kus leiutati püssirohi. 10.Kolumbuse nimest tuletatud Ameerika riik. 11.Riik, kus leiutati male mäng. Lahendus: Avastas meretee Indiasse.
Helen Kauksi 11c Bartolomeu Dias Christoph Kolumbus Vasco da Gama Fernão de Magalhães Umbes 1450-29.05.1500 Portugali meresõitja ja maadeavastaja 1488 purjetas Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatippu Tegi kindlaks meretee Indiasse Tema avastustega algas suurte maailmaavastuste ajastu. 1841.aastal saatis Dias ühe laeva kaptenina Diogo de Azambujat ekspeditsioonil Kullarannikule Õukonna rüütel ja kuninglike ladude järelvaataja Arvatakse ,et oli sõjalaeva tüürimees 1486.aasta määras Portugali kuningas Diasi salajase ekpeditsiooni juhiks. Algas 1487.a Lissabonist Tüürimehed aafriklased Kõigepealt purjetas Palmase neemest Kongo jõe suudmesse
Minu Maailmameri kokkuvõte Johann Ortin Õun 8.B 1. Andmed raamatu kohta "Minu maailmameri - Esimene Eestlane, kes purjetas üksi ümber maakera" autoriks on Uku Randmaa, 2012, Petrone Print 2. Tegevusaeg raamatus 6. juuni 2010 kuni jaanuar 2012 3. Tegevuskoht Ta läbis peaaegu kõik 4 maailma ookeani, välja arvatud Põhja-Jäämere (ega sellestki palju puudu ei jäänud). Ta alustas Tallinnast, läbis Läänemere, siis purjetas ümber Islandi, käis mitmetes Euroopa linnades ja purjetas Euroopast mööda Kanaarisaarteni, ning siis Roheneemesaartelt läbi,
Saavad kasumit. Maadeavastajad: 1. Christoph Kolumbus (1492-1493) Avastas Ameerika. 2. James Cook (1768-1771) Käis ümber maailma kolm tiiru ning leidis Austraalia. 3. Fernão de Magalhães (1519-1522) Üritas leida läänepoolset teed Vürtsisaarteni Indoneesias. Kuid ta hukkus maailmareisil. 4. Vasco da Gama (1497-1499) On tuntud kui esimene eurooplane, kes Euroopast Indiasse purjetas. 5. Marco Polo (1271-1295) Reisis onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ja tuli Pärsia kaudu kodumaale. 6. Adam Johann von Krusenstern (1803-1806) Tema eesmärgiks oli uurida Vaikset Ookeani. Mis tal ka õnnestus. (Ta oli eestlane). 7. Fabian Gottlieb von Bellingshausen (1819-1821)
indiaanlane – põlisameeriklane Eldorado – suur avastamata kullamaa Kes olid? Johann Gutenberg – trükikunsti leiutaja euroopas Erasmus Rotterdamist – euroopa kuulsaim humanist Osman I – Osmanite dünastia algataja, Türklaste impeeriumi juht Heran Cortes – konkistadoor kes aitas vallutada asteegid Francisco Pizarro - konkistadoor kes aitas vallutada inkad Amerigo Vespucci – esimene maadeavastaja kes mõistis et ameerkia on uus manner Vasco da Gama - maadeavastaja kes purjetas ümber aafrika et jõuda aasiasse Kolumbus – maadeavastaja kes soovis purjetada lääne poole et jõuda indiasse kui jõudis ameerikasse Fernao de Magalhaes – maadeavastaja kes purjetas esiesena ümber maailma Metallitööstuse areng Leiutati vesiveski millega sai liigutada suuremaid mehhanisme ning kui see panna sepakoja lõõtsa külge sai metalli sulatada pehme asemel ka vedelaks ning siis sai metalli juba valada Muutused sõjanduses Leiutati tulirelvad ning suurtükid
elulaadi pealesurumine) · Hobune · Mais, maapähkel · Varblane · Kako · Gripp · Tomat · Rõuged · Uba · Tüüfus · Süüfilis · Kalkun Olulisemad maadeavastajad: Bartolomeu Diaz- mereretk Aafrika lõunatipuni Vasco Da Gama- purjetas Indiasse Christoph Kolumbus- purjetas esimesena üle Vaikse ooekani 1492.a, avastas nn Uue Maailma. Amerigo Vespucci- jagas ära Hispaanlaste ja Portugaallaste maad. Avastas Brasiilia. Fernao de Magalhaes- esimene ümbermaailmareis 1519.a Renessanss ja humanism: Renessanss- antiikkultuuri taassünd. Humanism- inimlikkus, keskne oli inimene, mitte Jumal. Olulisemad isikud ja teadlased: · Mikolai Kopernik- astronoom, heliotsentriline maailmasüsteem.
KLASS MAADEAVASTAJAD MAADEAVASTAJAD Vali õige või täienda lauset A Vali õige või täienda lauset B 1. Sveitsist pärit A. Piccard konstrueeris 1. Julius Caesar vallutas ja kirjeldas I saj eKr pärast II maailmasõda batüskaafi. LääneEuroopat. 2. Eesti alad kandis esimesena kaardile Ibn 2. Esimese eurooplasena purjetas ümber Aafrika Battuta. Indiasse Vasco da Gama. 3. Meretee ümber Euraasia Atlandi ookeanist 3. Arvatavasti Orkney saari nimetas THULEks Vaiksesse ookeani on Loodeväil. antiikaja maadeavastaja Hanno. 4. I ümbermaailmareisi juhiks oli Adam von 4. Lõunapooluse esimesed vallutajad olid James Krusenstern. Cook ja Roald Amundsen. 5
Drakei avastused Sir Francis Drake Sir John Hawkins Sir Francis Drake on Briti meresõitja, viitse- admiral, piraat,ta oli esimene inglane kes ümber maakera purjetas ja elas selle üle.Francis Drake sündis Tavistockis,Devonis.Ta oli Mary Mylwaye ja Edmund Drake üks kahest pojast.Ta sündis u 1540 ja suri 1596 Partobelo lähistelt. Drake oli pärit vaesest perekonnast.12- aastasena asus ta ranniku kaubavedaja teenistusse,kes vedas lasti Inglismaalt Prantsusmaale ja Hollandisse.Tööandja surma järel päris Drake tema laeva.Ajalugu ei kajasta täpselt tema tegevust sellest ajast kuni 1567.aastani.Teada on, et 1565.aastal saatis
a. Lõppes rekonkista Hispaania ja Portugali väikeaadlikud järkasid maailma vallutamist TAGAJÄRJED: eelduseks kolonialismile, maailmakaubandusele, kaubanduskapitalismile; hävitati asteekide kultuuri ja Peruu inkade riik; Aafrika elanikke orjastati; Uue Maailma avastamisel muutus eurooplaste väljaränne massiliseks; maailmakaubanduse kujunemine; hindade revolutsioon; majanduse raskuspunkt läks Vahemerelt Atlandi rannikule. 3) Isikud: DIAZ esimese teadaoleva eurooplasena purjetas ümber Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatipus, MAGALHAES esimene reis ümber Maa, ületas esimesena Vaikse ookeani, VASCO DA GAMA esimene eurooplane, kes Euroopast Indiasse purjetas, COLUMBUS 12. okt, 1492 avastas Ameerika arvates, et jõudis Indiasse, HENRIQUE MERESÕITJA asutas maailma esimese meresõidukooli, AMERIGO VESPUCCI itaalia maadeuurija, kelle järgi sai nime Ameerika maailmajagu, WILLIAM JANSZOON esimene
Mikolaj Kopernik pakkus esimesena välja oletuse, et Maa ei olegi universumi keskpunk. 14.Giordano Bruno oletas esimesena, et meie päikesesüsteem ei olegi ainus omalaadne universumis. 15.Hispaanial ja Portugalil oli vaja leida alternatiivne tee indiasse ja Kagu-Aasiasse, et vürtse, siidi ja kalliskive tuua.Need riigid olid Atlandi ookeani ja aafrika ranniku lähedal ning neil oli palju kogemust. 16.Portugaallaste mereretked siirdusid indiasse,Ekvaatorini jõudsid nad 1471. 17.Bartolomeu Diaz purjetas esimesena ümber aafrika lõunatipu. 18.Vasco de Gama oli esimese eurooplasena kes jõudis mereteed pidi Indiasse. 19.Kolumbus oli teel indiasse kui jõudis Ameerikasse. 20.Amerigo Vespucci oli esimene, kes esitas hüpoteesi uuestmandrist - Ameerikast. 21.Fernao de Magalhaes purjetas esimese kaptenina ümber maailma aga ei jõudnud tagasi. 22.Willem Janszoon, Hollandi meremehed jõudsid esimesena austraalia rannikule. 23.Austraalia koloniseerimist alustas James Cook. 24
Indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse Indiaanlaste massiline hävitamine Nakkushaiguste levik (rõuged) Ameerika koloniseerimine Neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse Bartolomeu Dias • Umbes 1450 arvatavasti Algarve – 29. mai 1500 Hea Lootuse neeme lähedal • Portugali meresõitja ja maadeavastaja, rüütel ning kuninglike ladude järelvaataja • Purjetas 1488. aastal esimese teadaoleva eurooplasena ümber Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatipus, pidi leidma Aafrika lõunatipu ja ümber selle purjetades leidma kaubatee Aasiasse Christoph Kolumbus u 1451 Genova, Itaalia - 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania Maadeavastaja ja kaupmees Kavandas leida meretee Indiasse, lähtudes arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes 1492
Otsustav läbimurre sai teoks 1488, kui Bartolomeu Dias sõitis ümber Hea Lootuse neeme ning tõestas, et juurdepääs India ookeanile on olemas. 1498 jõudis Vasco da Gama sellele avastusele tuginedes Indiasse. Bartolomeu Dias [bartulum'eu d'ias] de Novais (kasutatud on ka nimekujusid Bartholomeu ja Diaz; umbes 1450 arvatavasti Algarve 29. mai 1500 Hea Lootuse neeme lähedal) oli portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes purjetas 1488 esimese teadaoleva eurooplasena ümber Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatipus. Tõenäoliselt olid tema esivanemate seas João Dias, kes purjetas 1434 koos Gil Eanesiga ümber Boujdouri neeme, ning kaupmees ja maadeavastaja Dinis Dias, kes 1444 Henrique Meresõitja ülesandel jõudis esimese eurooplasena Mandri-Aafrika kõige läänepoolsemasse punkti Roheneemele (praegu Dakar Senegalis) ning avastas Terra dos Guineus.
Tasmani esimene reis 1641. aastal otsustas Van Diemen läkidata uus ekspeditsioon, määrates selle eesotsa Tasmani. Ta varustati üksikasjalise juhendiga, milles olid ka üles loetud kõikide Zealandi vetesse ja Vaikseookeani lääneossa viinud mereretkede tulemused. See juhend on säilinud tänapäevani. Tasmani laevastikku kuulusid laevad Heemskerck ja Zeehean. Ekspeditsiooni koosseisu kuulus 100 meest. Laevad lahkusid Bataviast 1642. aasta 14. augustil .Tasman purjetas kõigepealt Mauritsiusele, kuhu ta jõudis 5. septembril. 8. oktroobil purjetasid nad saarelt edasi lõunasse ja seejärel süüd-süüdosti. 6. novembriks olid nad jõudnud lõunalaiusele 49º4', kus jäid tormi tõttu toppama. 24. novembril 1642. aastal märkasid nad väga kõrget kallast. See oli Tasmaania saar, mida Tasman pidas seda osaks Uus-Meremaast ja nimetas selle Van Diemeni maaks edalarannik. Millist osa rannikust hollandi meremehed tol päeval nägid,
lääne poolt, läbi Gibraltari väina. Nii muutusid põhjamaa sõjamehed Vahemerel küllalt tavalisteks külalisteks. Sitsiilias ja Lõuna-Itaalias rajasid nad lõpuks koguni tugeva ja hästi korraldatud riigi. IX sajandil jõudsid esimesed Norra viikingid mööda Atlandi ookeani läände purjetades Islandi saarele. Saar oli elamiseks igati sobiv ja nii hakkas sinna peagi Norrast massiliselt inimesi välja rändama. Järgmisel sajandil, kui Island oli juba kindlalt asustatud purjetas viiking Erik Punane veel kaugemale läände ja jõudis 983. aastal Gröönima lõunarannikule. Sealsed rohumaad sobisid hästi karjakasvatuseks. Ja Erik kutsus Islandilt kohale teisigi asukaid. Eriku poeg Leif purjetas aga veel edasi ja jõudis umbes 1000 aastal Põhja-Ameerika rannikule. Norralased jäid sinna talvituma ja vahetasid kohalike indiaanlastega kaupu. Omavahelised tülid ja indiaanlaste kallaletungid sundisid viikingeid siiski tagasi pöörduma. Gröönimaal
Hollandlased olid ka aktiivsed Austraalia esmauurijad, kaardistades kogu mandri loode ja lääneranniku. Suure maadeavastus perioodi Kuulsamad meres õitjad Bartolomeu Diaspurjetas 1488 esimese teadaoleva eurooplasena ümber Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatipus. Christoph Kolumbus 1492. aastal ületasKastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Vasco da Gamaesimene eurooplane, kes Euroopast Indiasse purjetas. Giovanni Caboto 1497. aasta PõhjaAmeerika uurimine oli eurooplaste esimene reis sellele mandrile pärast norralaste reise 11. sajandi alguses. Abel Tasman purjetas ta esimesena ümber Austraalia mandri ja jõudis esimese eurooplasena 13. detsembril 1642 UusMeremaale. Willem BarentsAastatel 15941597 sooritas ta PõhjaJäämerel kolm merereisi, et avastada Kirdeväil. Fernão de Magalhães Kuigi ta ei jõudnud ümbermaailmareisilt tagasi, oli ta üks esimesi, kes läbis kõik meridiaanid
neil oli palju kogemust. 15.Kuhu siirdusid portugallaste mereretked? Millal jõudsid nad ekvaatorini? Indiasse. 1471 16.Kes jõudis esimesena purjetada ümber Aafrika lõunatipu? Bartolomeu Diaz 17.Kes jõudis esimese eurooplasena mereteed pidi Indiasse? Vasco de Gama 18.Kuhu oli teel Kolumbus, kui ta 1492 jõudis esmakordselt Ameerikasse? India 19.Kes oli esimene, kes esitas hüpoteesi uuest mandrist - Ameerikast? Amerigo Vespucci 20.Kes purjetas esimese kaptenina ümber maailma? Kas ta ise jõudis õnnelikult kodusadamasse tagasi? Fernao de Magalhaes. Ei 21.Kes jõudsid esimesena Austraalia rannikule?Millise suurema maa osa see usuti olevat? Willem Janszoon. ??????? 22.Kes alustas Austraalia koloniseerimist? James Cook 22.Mida tõid eurooplased Ameerikast Vanasse Maailma kaasa? Kartul, tomat, mais ja tubakas, kalkun ja ka süüfilis 22
MARCO POLO Marco Polo (15. september 1254 8. jaanuar 1324) oli itaalia maadeuurija. Marco Polo sündis rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas. Aastatel 12711274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19. sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta. Tänapäeval küll enamik ajaloolasi usub, et Polo jõudis Hiinasse, kuid on ka arvatud, et tema reisikirjeldused on ainult üks jutustamine kohtadest, kus ta ise pole kunagi käinud.
Kaukasusel. Esimene Eurooplane Ararati mäel (Noa laev!). 5165 m. K. E. von Baer- loodusteadlane, lõpetanud Tartu ülikooli. Baeri seadus (Kui jõgi voolab L-P, siis kulutab paremat kallast ja vice versa). Uuris Arktika saart Novaja Zemja, Lapimaad ja Peipsi-Pihkva järve. J. von Krusenstern- 1803 juhatas Vene esimest ümbermaailmareisi. Baltisakslane. F. von. Wrangel- 1817-1819 ümbermaailmareis. Avastas Wrangli saare Põhja-Jäämeres. Otto von Kozebue- purjetas Vaiksel ookeanil, avastas 400 saart, läbis Loodeväila. Eduard von Toll- Avastas P-Jäämeres Uus-Siberi saarestiku. Jäi kadunuks P-Jäämere ekspeditsioonis.
Andmed tema reisist pärinevad peamiselt Antonio Pigafetta reisikirjast. Fernão de Magalhães sündis vaesunud aadliperekonnas Põhja-Portugalis Trás-os-Montesi provintsis. 10-aastaselt kaotas ta oma vanemad ja läks paaziks João II ja kuninganna Leonori õukonda. Ta sai seal hea hariduse. Oma esimese ekspeditsiooni tegi ta 25-aastaselt 1505. aastal, kui ta saadeti Indiasse, et seada Francisco de Almeida Portugali viitsekuningaks. 1506. aastal purjetas ta Vürtsisaartele ja nimetati 1510 kapteniks. Peagi kaotas ta selle nimetuse kui ta oma laevaga salaja laevastikust eemaldus ja edasi ida poole purjetas. Afonso de Albuquerque juhtimisel osales ta 1511 tänapäeva Malaisias asuva Malakka linna vallutamises. Pärast Portugali naasmist saadeti ta Marokosse, kus ta põlvest haavata sai. Ebaseadusliku äri tõttu Marokos mauridega sattus ta 1513 Portugali kuninga ebasoosingusse ja vallandati riigiteenistusest. Ta läks Hispaaniasse ja
loetakse ka ameerika avastajaks, kuigi varem olid seal juba ära käinud VIIKINGID. -Lääne-india saarestik asub KESK-AMEERIKAS KARIIBI MERES. Nime sai ta kolumbuselt, sest kolumbus arvas, et ta on inidas. -Ameerika sai nime AMERICO VESPUCCI järgi. -I. ümbermaailmareisi sooritas FERNAO DE MAGALHAES. 1519-1522 -KONKISTADOOR ON HISPAANIA VALLUTAJA, KES HÄVITAS LADINA-AMEERIKAT. 3) 18-19. SAJAND VIIDI LÄBI MITMEID ÜMBERMAAILMAREISE. -KUULSAIM UUSAJA MAADEUURIJA OLI JAMES COOK (ENG). PURJETAS 1768-1778 a. läbi mitmete vaikse ookeani saarestike ja uurides austraalia rannikut. 19. sajandi teisel poolel õpiti tundma aafrikat, aasiat, austraaliat ja L-Ameerika siseosi. -AAFRIKA SISEOSAD RICHARD BURTON, DAVID LIVINGSTONE, HENRY STANLEY. -AASIA- PJOTR SEMJONOV TJAN-SANSKI, NIKOLAI PRzEVALSKI. -SIBERI & SISE-AASIA ALEKSANDER VON MIDDENDORF, EDUARD VON TOLL (EST baltisakslased) -L-AMEERIKA ALEXANDER VON HUMBOLDT.
Vasco da Gama Vasco da Gama oli Portugali meresõitja, on tuntud kui esimene eurooplane, kes Euroopast Indiasse purjetas. Esimest korda jõudis Indiasse 20. mail 1498. Tagasi Portugali jõudis ta septembris 1499, kus ta suurte auavaldustega vastu võeti. Ta sai suure rahalise autasu ja mitu tiitlit, mis andsid talle suured õigused. Hiljem külastas ta Indiat veel kaks korda. Ta suri 24. detsembril 1524.a Indias, hiljem toodi ta jäänused Portugali ja maeti väikeses Quinta do Carmo kirikus
Sellest tulenes ka Uue Maailma elanike ekslik nimetamine indiaanlasteks. Kolmanda reisi ajal 1498. aasta augustis judis Kolumbus Orinoco je suudmesse (Luna-Ameerika phjaosas). Kuid ka seda uut maad pidas Kolumbus saareks. Selgus, et vaene Christoph Kolumbus eksis 500 aastat tagasi rngalt. Tema otsis hoopis lhemat laevateed Euroopast Indiasse. Kuni oma elu lpuni oligi ta veendunud, et Ameerika on India. Selleprast nimetati ka Ameerika elanikke indiaanlasteks. ldse purjetas Kolumbus Euroopa ja Ameerika vahet neli korda. Kahel esimesel retkel judis ta vaid saartele Ameerika rannikul. Kolumbuse esimene merereis Ameerikasse kestis peaaegu 5 kuud. Tpselt 12. oktoobril 1492 randusid kolm purjekat vikese saare rannikul. Tollele anti nimeks San Salvador, mis meie keeli oleks Pha Pstja. Eks saar tepoolest pstiski vaesed mehed kuudepikkusest ookeanil loksumisest. Tollel reisil avastas Kolumbus veel Kuuba ja Haiiti saared.
-kreeklased mäletasid Kreeta-Mükeene perioodi kuulsusrikka kangelasajana. 2. Millest jutustas, Trooja sõja lugu? -Trooja sõda jutustas Vaike-Aasia rannikul asunud Trooja kindluse vallutamisest kõigi tähtsamate Kreeka kangelaste ühise retke käigus. Sõja oli põhjustanud Trooja kuninga poeg Paris, kes võrgutas ja tõi Troojasse Sparta kuninga Menelaose imekauni naise Helena. Seepeale kogus Sparta kuningas Agamemnon kõigi toonaste kangelaste ühisväe ja purjetas selle eesotsas Troojat vallutama. Kümneaastase võitluse järel tappis kreeklaste vägevaim sangar Achilleus troojalaste esivõitleja Hektori, kuid langes peagi ise Parise noolest tabatuna 3. Kuidas vallutati Trooja linn (millist kavalust kasutati)? -. Trooja vallutati alles siis, kui Odysseuse soovitusel valmistati hiiglaslik puuhobune, mille troojalased ise oma linna vedasid, mõistmata, et seal sees on peidus Kreeka sõjamehed 4
- Viibis kükloop Polyphemose juures - Jõudis saarele, kus elas tuultejumal Aiolos - Aiolos annab talle vastutuuled ja käseb neid hoida - Meremehed näevad Ithaka saart ja kui Odysseus magama läheb, siis avavad nad koti. - Tuul viib tagasi Aiolose saare juurde, Aiolos saadab nad minema. - Jõub kohta, kus elavad laiströgoonid - Jõuab Kirke saarele, nõid Kirke annab nõu minna allilma ja kutsuda välja pime ennustaja Teiresias, kes käseb vältida Heliose veiseid - Purjetas mööda sireenide saarest - Pääses ka Scylla ja Charybdise käest - Odysseuse kaaslased tapsid näljas Heliose veiseid, Helios paneb laeva põlema - Odysseus ujub Kalypso saarele ja siis jõuab koju
Suleti madalmaade kaupeeste ligipääs Hispaania asumaade toorainele.Rahulolematus üha kasvas ja 1566. Aastal algas ulatuslik pildirüüste ning katoliku kiriku varade hävitamine. Hertsog Alba lõi ''rahutuste ordu'' mille ohvriks langes paljusid ülestõusnuid. Moodustusid maa- kui ka meregöösid, kujunes gööside laevastik. Göösid ujutasid oma maa üle kui selle tagajärjel hukkus palju vastaseid. Felipe II kuulutati kukutatuks.1588. a purjetas Hispaania laevastik,mida kutsuti Võitmatuks Armaadaks Inglismaa poole. Inglased osutusid tugevat vastupanu ning Armaada oli sunnitud purjetama piki rannikut, siis tabas neid torm ning laevad paisati kaldale. Hispaania oli kaotanud lahingu. 8) Iseloomusta Hispaania laevastiku tegevust 1571.-1588.a.! 1571.aastal hävitati merelahingus Türgi laevastik, 1588. Aastal purjetas Võimatu Armaada Inglismaa poole kuid
Kuldvillak ja Argonaudid 1 Kuldvillak oli vanakreeka mütoloogias kullast jääranahk Argonautideks nimetati meeskonda, mis purjetas laevaga ,,Argo" kuldvillakut otsima 2 ·Boiootias asuva Orchomenose valitseja Athamas jättis oma naise Nephele maha Boiootia pealinna Teeba printsessi Ino pärast. Naise ajas minema, kuid kaksikud Phiroxe ja Helle jättis endale. ·Ino vihkas oma kasulapsi ning tahtis neist lahti saada. 3 ·Hermes andis Nephelele jäära, kelle nahk oli puhtast kullast.
Meeskonnaliikmed pidid sööma tervislikku toitu ja iga päev ennast pesema. Ta teadis, et nii saab vältida ohtlikke haigusi, nagu näiteks skorbuut. Nad sõitsid ümber Horni neeme ja saabusid 11. aprillil 1769 Tahitile, kus nad vaatlesid Veenust ja tutvusid kohaliku elanikkonnaga. Seal saabus Cookile teade, et ta peab üles leidma muinasjutulise lõunamandri ja selle Inglismaale vallutama. Ta lahkus Tahitilt 13. juulil. Järgmisena avastas ta Seltsisaared ja purjetas Uus-Meremaale, mille ta avastas koosnevat kahest suurest saarest. Seal tekkis Cooki meeskonnal konflikt kohalike elanikega, mille käigus pidid nad kohalikke elanikke tulistama. Endeavour veetis Uus-Meremaal mõne kuu, mille ajal tõestati, et see ei ole suure lõunamandri osa. 9. aprillil 1770 jõudis Cook Austraaliasse. Sõites ümber Austraalia juhtus neil õnnetus, mis oleks ekspeditsiooni katastroofiga lõpetanud. Endeavour sõitis otsa Suurele Vallrahule.
Põhjalikumalt käsitleti veel matemaatikat ning mereteadust . Noorel Bellingshausenil oli tahtejõudu ja pädevust , ning ta saavutas õpingutes silmapaistvat edu . Ta uuris innukalt avastusretkede ja merereiside kirjeldusi ning omandas huvi geograafia vastu kogu eluks . Bellingshauseni esimene reis . Õppides Mereväe Kadetikorpuses käis Bellingshausen praktilistel merereisidel . 1795 . a . läks ta Gardemariina laevale , mis purjetas Põhjamerel ja külastas mitmeid inglismaa sadamaid . Kaks aastat hiljem määrati ta mitsmannina Tallina eskaadri sõjalaevastikku , kus ta teenis 1803 . aastani , kuid samal ajal jätkas noormees õpinguid ise õppides . Toetudes oma teadmistele ja eeskujulikule teenistusele , avaldas ta muljet laevastiku viitsadmiral Hanõkovile , kes soovitas A . Krusensternil ta kaasa võtta ümbermaailma ekspeditsioonile . Aastail 1803 1806 saigi merereis teoks . Reisil täpsustati paljude
800.a.eKr Algas arhailine ajajärk./Tähestiku kasutuselevõtt. 395.a.pKr Lääne- ja Ida-Rooma keisririigi lõplik lagunemine. 476.a.pKr Odoaker kõrvaldas võimult viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustluse./ Lääne-Rooma riigi lagunemine. 622.a. Muhamed põgenes Mekast Mediinasse./ Araablaste ajaarvamise algus. 630.a. Muhamed marssis oma armeega Mekasse tagasi. 632.a. enamik araablasi olid vastu võtnud islamiusu. 1453.a türklased vallutasid Konstantinopoli. 1492.a. Christoph Kolumbus purjetas üle Atlandi ookeani ja avastas Uue Maailma. 1517.a. Martin Luther naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele indulgentsivastased teesid. 1530.a. Saksa Riigipäev võttis vastu luterliku Augsburgi usutunnistuse. 1555.a. Sõlmiti Augsburgi usurahu. 1628.a. vallutati hugenottide tähtsaim kindlus La Rochelle. 1640.a. Algab Inglise revolutsioon. 1642-1648 Ingise kodusõda. 1789-1799 Suur Prantsuse revolutsioon. 1799.a
AJALUGU . KRONOLOOGIA. 1453 - piiras Türgi sõjavägi Konstantinoopoli. 1494-1559 Itaalia sõja 1492 avastati Ameerika ( Christoph Kolumbus ) 1498 avastati India ( Vasco da Gama ) 1517 esitas Martin Luther oma seisukohad 95 teesina 1524-1526 talupoegade sõda 1555 Augsburgi usurahu 1545-1563 tehti põhjalikud muutused Trento kirikukogul 1566 algas ulatuslik pildirüüste ,ning karoliku kiriku varade hävitamine. 1588 . purjetas hiiglaslik Hispaania laevastik, mida kutsuti Võitmatuks Armaadaks, Inglismaa poole. 1581 kuulutasid põhjaprovintsid Felipe II hukutatuks. 1237 lõpul ründasid mongolite väed Batu-khaani juhtimisel kirde-Venemaad. 1240 õnnestus mongolitel pärast pikaajalist piiramist vallutada Kiiev. 1380 peetud Kulikovo lahingus saavutasid venelased võidu. 1480 seisis Ivan III vägi mitu kuud silmitsi mongolitega Okaa harujõe Ugra ääres. 1316 sai troonile Gediminas.
"Kullajanu". Rikastumissoov. Seiklusjanu. Maadeavastuste eeldused Paremad meresõidu oskused. Täpsemad mõõteriistad. Kompass. Uus laevatüüp karavell. Maadeavastuste algus 15. sajand. Esmalt hakkasid Indiasse viiva meretee otsingutega tegelema portugallased ja hispaanlased. 1487 Bartolomeo Diaz: jõudis Aafrika lõunatippu (Hea Lootuse neem). Vasco da Gama: Portugali meresõitja. Avastas 1498 meretee Indiasse (purjetas ümber Aafrika). Christoph Kolumbus 1451-1504 Itaalia maadeavastaja. Püüdis läände purjetades üle Atlandi ookeani leida meretee Indiasse. 1492 avastas uue maailmajao (ise pidas seda Aasiaks). Amerigo Vespucci 1451-1512 Itaalia maadeavastaja ja kartograaf. Vespucci oli nähtavasti esimene eurooplane, kes taipas, et tegu on uue maailmajaoga, mitte Aasiaga, kuhu Christopher Kolumbus arvas end olevat jõudnud.
Arvutas 800 koordinaati. Al-Idrisi elas 12. Saj., kandis kaardile Eesti. Marco Polo elas 13. Saj., reisis mööda maismaad Kesk- Aasias, Indias, Hiinas ja Malaisias. Ibn-Battuta elas 14. Saj., palverändurina käis Põhja- Aafrikas, Kesk-Aasias, Indias ja Indoneesias, koostas reisikirjeldusi. Afanassi Nikitin elas 15. Saj., reisis Indiasse, koostas reisikirjelduse. Cristoph Kolumbus jõudis 1492. aastal Lääne-India saarestikku, avastas Ameerika. Vasco da Gama purjetas aastatel 1497-1498 ümber Aafrika Indiasse. Amerigo Vespucci jõudis aastatel 1497-1502 L- Ameerika rannikule, temast tuli ka Ameerika nimi. F. Magalhäes sooritas aastatel 1519-1522 esimese ümbermaailmareisi. Obel Tasman uuris aastate 1642-1644 Vaikse o. saari ja Tasmaaniat. James Cook sooritas aastatel 1768-1778 3 ümber- maailmareisi, uuris Vaikse o. saari, kaardistas Austraalia. Krusesten, Lisjanski Eestlased, kordasid aastatel 1803-
Küsimused: 1. Mis oli kõige olulisemaks sündmuseks laevade puhul, mida kasutati maadeavastusteks? Tekkis võimalus pikaajaliste merereiside sooritamiseks. 2. Kui eristatavad olid 18. sajandiks sõja- ja kaubalaevad? 3. Millal hakkasid Euroopa meresõitjad kompassi kasutama? 4. Millised 15. sajandil kasutusele võetud seadeldised võimaldasid mõõta kiirust ja hinnata läbitud vahemaa pikkust? 5. Mis aastal purjetas Bartolomeu Diaz ümber Hea Lootuse Neeme? 6. Kolumbuse laevade nimed 7. Miks otsustas Kolumbus karavelli kasutada? 8. Millal nägi Kolumbus Bahama saartel maad? 9. Kolumbuse esimeselt reisilt kaasavõetud esi, mis muutus põhiliseks meremeeste magamisasemeks 10. Millal nägi Kolumbus Kariibi mere saart (San Salvador)? 11. Santa Maria peamine navigatsioonivahend 12. Millal maabus Giovanni Caboto Newfoundlandil? 13. Kui kaua kestis Vasco da Gama 1
12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning surutud ida- ja läänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu. 1198. aasta juulis toimus Bertholdi ja liivlaste vahel Riia kandis lahing, kristlased võitsid küll selle, kuid Bertold hukkus. Varsti pärast lahingut ajasid liivlased kristlased Holmist minema, nii jäi nende kätte vaid Üksküla.1206.aastal korraldasid taanlased retke Saaremaale. Sel aastal purjetas kuningas Valdemar II koos Lundi peapiiskopi Anders Suneseniga Saaremaale, kättemaksuks saarlaste kolm aastat varem toimunud rüüsteretke eest, ning hakkas seal ehitama linnust. Kuid et keegi taanlastest ei julgenud pärast peaväe lahkumist sinna jääda, siis oli kuningas sunnitud poolelioleva rajatise põlema süütama. Eestlased ründasid omakorda orduvägesi ja nende liitlasi, saates üksteise järel malevaid liivlaste ja latgalite maad rüüstama
Tol ajal rändasid Euroopa maadeuurijad ümber maailma ning avastasid mitmeid maid ja rahvaid. Kaubavahetus Euroopa ja Aasia vahel on käinud iidsetest aegadest. Kuid kaubad on rännanud ühelt kaupmehelt teisele, ilma et keegi neist oleks ise teinud läbi kogu teekonna. Esimesed maadeuurijad 1200. aastatel reisis Marco Polo Itaaliast Hiinasse. 1300. aastatel sooritas Araabia maadeuurija Ibn Batuta reisi läbi Lähis-Ida Indiasse. Ja 1400. aastate algul purjetas Hiina maadeuurija Cheng Ho Pärsiasse, Araabiasse ja mööda Aafrika rannikut lõunasse. Portugali maadeuurijad Portugallased tahtsid leida mereteed ümber Aafrika Indiasse. 1488. aastal jõudis Bartolomeu Dias Hea Lootuse neemeni. Kümme aastat hiljem sõitis Vasco da Gama sealt edasi Indiasse. Õige varsti pürgisid Portugali meresõitjad edasi Hiina ja Jaapani poole. Ameerika Viikingid jõudsid Põhja-Ameerikasse 1000 aastat tagasi, kuid nende reisid unustati. 1492. aastal
Marco Polo (15. september 1254 8. jaanuar 1324) oli itaalia maadeuurija ja keskaja tuntuim rännumees. Marco Polo sündis rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas ja talle õpetati kõike, mida oli kauplemiseks vaja: kuidas hinnata vääriskive, eristada eksootilisi vürtse ja valida kõige paremat siidi. Aastatel 12711274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19. sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta. Tänapäeval küll enamik ajaloolasi usub, et Polo jõudis Hiinasse, kuid on ka arvatud, et tema reisikirjeldused on ainult üks väljamõeldis kohtadest, kus ta ise pole kunagi käinud. Vasco da Gama Vasco da Gama (1460 või 1469 24
1888- 1889. aastal ületas ta esimese inimesena suuskadel Gröönimaa mandriliustiku. Endale iseloomulikul kombel ei alustanud Nansen oma retke mitte asustatud läänerannikult,vaid elaniketa idarannikul- seda selleks, et lõigata ära taganemistee. See reis tegi temast Norra rahvuskangelase. Nanseni teine polaarekspeditsioon kestis 1893-1896. aastal laeval Fram. Eksoeditsioon eesmärgiks oli kontrollida Põhja- Jäämere ajujää triivi ideed. Selleks purjetas Nansen piki Venemaa põhjarannikut nii kaugele itta, kui jääolud võimaldasid. Severnaja Zemlja lähedal vaierdas ta Frami jääpankade külge. Kokkuvõttes selgus, et kõik ongi nii, nagu Nansen oli arvanud: jää liigub Põhja-Jäämeres üldiselt tõesti idast läände. Fram väljus jääst 1896. aasta kevadel. Triiv ei kulgenud siiski üle põhjapooluse, nagu Nansen oli lootnud, vaid sellest lõuna poolt. Sellepärast üritas Nansen koos
Tänu oma teadmistele ja ees-kujulikule teenistusele äratas ta laevastiku komandöri viitseadmiral Hanõkovi tähelepanu. Tänu sellele võttis osa A. J. von Kresensterni juhitud esimesest Vene ümbermaailmasõidust kartograafina. Ta sai oma tööga väga hästi hakkama, ta täpsustas ja joonistas hästi kaarte. Tema nime Bellinghausen sai Krusensterni avastatud neem Sahhalini saare lõunaosas.Tubli töö ekspeditsiooni kartograafina tõi Bellingshausenile kaptenleitnandi aukraadi. Ta purjetas mitmete laevade komandörina Läänemerel ja 1809. aastal võttis osa merelahingust Rootsi laevastikuga Suursaare ja Seiskäri lähedal korvetil "Melpomene". Teenis ka mitmete laevade komandörina Mustal ja Balti merel. 1819-21 juhatas Bellinghausen laevadega "Vostok" ja "Mirnõi" tehtud ümbermaailmareisi. Reis kestis kokku 781 päeva ja selle jooksul avastati ja kirjeldati ligi 30 saart. Sel reisil jõuti Antarktise lähedusse
1143 – Lübecki linna rajamine. Sai alguse sakslaste tung Läänemerele. 1184 – esimene Liivimaa piiskop Meinhard. Ristiusustas Toreida liivlaste vanema Kaupo. Järgmine piiskop oli Berthold, tekkis konflikt liivlastega. Järgmisel korral tuli ristisõdijatega, toimus lahing. B tapeti, ristisõdijad võitsid. Järgmine piiskop oli Albert Buxhoevden, Bremeni linna toomhärra. Oli edasise ristisõja peorganisaator. Tema juhtimisel alistati Eesti. 1201 – Albert purjetas Väina jõe suudmesse ja rajas Riia linna. 1202 – rajati Mõõgavendade ordu. 1208 – sai alguse sissetung Eestisse. Ajendiks sai see, et ugandlased olevat röövinud Saksa kaupmehi. 1210 – eestlased piirasid Mõõgavendade ordu peakorterit Võnnu linnust. Ümera lahing. 1212-1215 – Toreida vaherahu. 1215 – sakslaste sõjakäik Ridalasse. Sama aasta kevadel Lõhavere piiramine, mis lõppes eestlaste ristimisega. 1215 – Merelahing Uues Sadamas
Nad purjetasid mitu päeva ja ühel päeval märkasid maad. Nende mõtteis mõlkus kohe, et see ei saa olla Soome. Kui nad maale jõudsid, küsis keeletark lindudelt, mis koht see selline on. Vares vastastalle, et see on Lapu rand. Kalevipoeg võttis keeletarga teejuhiks ning läks saarelt inimesi otsima. Nad nägid talu ning läksid sisse. Seal elas Lapu tark. Kalevipoeg maksis Lapu targale, et too neid maailma lõppu viiks. Nii nad läksidki tagasi laeva. Lennuk purjetas veel mitu ööd ja päeva põhja poole, kui mehed märkasid Sädemete saart.Nad seilasid saare juurde ning läksid maale. Nad uurisid saart, kui järsku avastasid, et Kannupoiss on kadunud. Keeletark küsis ilusa valge linnu käest, kus Kannupoiss on. Lind ütles, et Näkineitsi meelitas Kannupoisi teisele poole mäge, kus asus põhimõtteliselt paradiis. Nad said aru, et Kannupoiss ei soovi nendega koos teekonda jätkata. Mõni aeg hiljem jäid
jälle Ameerika avastamise 500-ndat aastapäeva. Tegelikult polnud Ameerika enne seda ka kusagil peidus. Lihtsalt Euroopa elanikel polnud ta olemasolust aimu. Sestap Kaarel nii põhjalikult uuriski, kuidas see Ameerika avastamine käis. Selgus, et vaene Christoph Kolumbus eksis 500 aastat tagasi rängalt. Tema otsis hoopis lühemat laevateed Euroopast Indiasse. Kuni oma elu lõpuni oligi ta veendunud, et Ameerika on India. Sellepärast nimetati ka Ameerika elanikke indiaanlasteks. Üldse purjetas Kolumbus Euroopa ja Ameerika vahet neli korda. Kahel esimesel retkel jõudis ta vaid saartele Ameerika rannikul. Kolumbuse esimene merereis Ameerikasse kestis peaaegu 5 kuud. Täpselt 12. oktoobril 1492 randusid kolm purjekat väikese saare rannikul. Tollele anti nimeks San Salvador, mis meie keeli oleks Püha Päästja. Eks saar tõepoolest päästiski vaesed mehed kuudepikkusest ookeanil loksumisest. Tollel reisil avastas Kolumbus veel Kuuba ja Haiiti saared.
a. piiskopiks Albert, kes seadis kindlaks eesmärgiks rajada Liivimaale kirikuriik. Selleks ta: Ø Pühendas kogu maa Neitsi Maarjale; Ø Alustas 1201.a. Riia linna rajamist, kuhu viis koheselt üle ka piiskopkonna keskuse; Ø Hakkas läänistama juba vallutatud alasid; Ø 1202. asutati Mõõgavendade ordu (alaliselt kohal viibiv eliitväeosa); Ø Juhtis ristisõda liivlaste, latgalite ja eestlaste vastu. Taanlaste retk Saaremaale 1206. aastal purjetas kuningas Valdemar II koos Lundi peapiiskopi Anders Suneseniga Saaremaale Hakkas seal ehitama linnust kättemaksuks saarlaste kolm aastat varem toimunud rüüsteretke eest Keegi taanlastest ei julgenud pärast peaväe lahkumist sinna jääda, kuningas oli sunnitud poolelioleva rajatise põlema süütama Sakslaste ja latgalite ning eestlaste võitlused Pärast liivlaste ja latgalite alistamist alustasid sakslased rünnakuid Lõuna Eestisse.
Keskaja tuntumad maadeavastajad on: Marco Polo, Vasco da Gama, Christoph Kolumbus, Amerigo Vespucci ja Fernao de Magalhaes. Järgnevalt ma neist räägingi. Marco Polo (15. september 1254 8. jaanuar 1324) Marco Polo oli Itaalia maadeuurija, kes sündis Veneetsia kaupmehe perekonnas. Aastatel 1271 1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19. sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta. Tänapäeval küll enamik ajaloolasi usub, et Polo jõudis Hiinasse, kuid on ka arvatud, et tema reisikirjeldused on ainult üks jutustamine kohtadest, kus ta ise pole kunagi käinud. Marco Polo reisid Marco polo külastas Hiinat esimest korda koos oma Venezia kaupmehest isaga
,,Odüsseus kükloopide maal, tuultejumala juures ja nõid Kirke saarel" Pärast Troojast lahkumist purjetas Odüsseus koos oma seltsilistega tagasi Ithakale. Tee peal maabusid Odüsseus oma kaaslastega kükloopide maale. Sinna jõudes nägid nad ühte koobast ja läksid sinna sisse. Hetk hiljem tuli koopasse ühe silmaga hiiglane, kelle nimi oli Polyphemos ja kes oli merejumal Poseidoni poeg. Hiiglane polnud kuigi sõbralik ja sõi paar Odüsseuse kaaslast ära. Kuna hiiglane oli koopasse sisenedes koopasuu ette suure kivi ette lükanud, ei saanud Odüsseus koos oma kaaslastega enam välja
inimesene Loodeväila laevaga nimega Gjoa. Amundsen lasi ehitada laeva nimega Fram, et sellega esimese inimesena põhjapoolusele sõita. Kuid pärast Frami kolmandat retke saabus talle uudis, et põhjapoolus olevat juba vallutatud, kuuldes seda uudist, hakkas ta kohe ja kiiresti plaanima retke lõunapoolusele. Kuuldes, et ka üks teine maadeavastaja nimega Rober Falcon Scott juba sõidab Lõunapoolusele, asus ta nii kiiresti kui võimalik teele. Augustis purjetas Amundsen lõunasse laeval Fram. Beringi väina läbimiseks pidid laevad tol ajal sõitma ümber Kap Hoorni. Seetõttu ei kahtlustanud keegi mingit plaanide muutust, kui Fram lõuna suunas minema kihutas. Oma sihtpunkti, Lõunapoolusele jõudis 14.detsembril 1911 ainus asi, mis tema ekspeditsiooni varjutas, oli Scotti surm. Enda kodumaale Norrasse tagasi jõudes, oli ta norra rahvuskangelane. Teenides Esimese maailmasõja ajal palju raha, lasi ta ehitada uue laeva nimega Maud, et oma hobisi
väravatega). Losside ümber polnud erinevaid linnu. Riigid sõdisid omavahel. Losside eesotsas kuningas ja sõjapealik. Kangelaseepika Kangelaslaulud- Heraklese vägiteod, Iasoni mereretk kuldvillaku järele, Teeba kuninga Oidipuse kurb saatus. Kõige kuulsamaks sai Trooja sõja lugu- Trooja kuninga poeg Paris võrgutas ja viis Sparta kuninga Menelaose naise Helena. Seepeale kogus Agamemnon kõigi kangelaste ühisväe ja purjetas Troojat vallutama. 10 aasta võitluse järel tappis Achilleus troojalaste Hectori, langedes ise Parise noolest tabatuna. Trooja suudeti vallutada alles Odysseuse soovitusel ehitatud puust hobune, mille troojalased ise oma linna vedasid. Arhailisel perioodil vormiti kangelaseeopseid. ,,Ilias"- Achilleuse ja Agamemnoni tüli sõjasaagi pärast, lõpeb Hectori tapmisega ja ,,Odüsseia" Arvatavaks autoriks loetakse Homerost. Tsivilisatsioonitõus 8.saj
Kristuse jumalikkuse -> vastuolu kirikuga -> ketserina surma Galileo Galilei enda valmistatud pikksilmaga avastas Jupiteri kaaslased, järeldas, et ka Maa pöörleb ümber oma telje ning ühtlasi tiirleb ümber Päikese. "Ta liigub siiski" Hendrique Meresõitja tema eestvõttel asuti piki Aafrika läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse. Jõudsid Bojadori neemeni. Bartolomeu Diaz portugali meresõitja, kes esimese eurooplasena purjetas ümber Aafrika lõunatipu, mis kuninga soovil nimetati Hea Lootuse neemeks. Tee India ookeani oli avatud. Christoph Kolumbus 3.08.1492 suundus kolme karavelliga Santa Maria, Pinta ja Nina Andaluusiast pikale mereteele.-> 12. okt Guanahani saareni Bahama saarestikus Vasco da Gama javastas meretee Indiasse, jätkas teekonda Hea Lootuse neemelt ja jõudis 20.mai 1498 Indiasse. Amerigo Vespucci ütles esimesena välja, et on avastatud uus manner -> Ameerika
Teisest küljest aga, Päikesejumal on seotud maoga (Ra sümboliks on maoga ümbritsetud päikeseketas). · Kuid mõni kord kujutati teda ka lootoseõiest tõusva lapsena. Paljudes müütides on Ra tulnud taeva ja maa sugulisest ühinemisest. Egiptlased uskusid, et päikesejumal sünnib iga päev uuesti. Alates neljandast dünastiast kannavad Egiptuse kuningad lisanime "Ra poeg". Egiptlastel oli mitu erinevat arusaama sellest, kuidas päike üle taevakaare rändas. Ühe variandi järgi purjetas Ra paadi või laevaga üle taevavete. Nii sõitis tõusev päike laevas nimega Manzet, kuid õhtuse päikese kandis loojumispaika laev Mesektet . Mõlemad nimed tähistavad allegooriliselt tõusvat ja loojuvat päikest. Ra muutumatu tee üle taevavõlvi oli loomise ajal paika pannud jumalanna Maat, kes kehastas õiglust ja korda. Rad abistas tema igapäevasel retkel grupp sõbralikke jumalusi, kes juhtisid tema laeva loojuva päikese asupaika.
Hertsog Alba- Hispaaniast Madalmaadesse rahutusi maha suruma tulnud (Felipe II) käsutäitja, kes lõi ,,rahutuste nõukogu" Henrique Meresõitja-Portugaaalia prints, kes organiseeris ja rahastas meretee otsimist piki Aafrika läänerannikut lõunasse. Vasco da Gama- avastas meretee Indiasse ümber Aafrika. Cristoph Kolumbus- esimene eurooplane, kes purjetas üle Atlandi Kesk-Ameerikasse. Magalhaes- esimene ümbermaailmareisi sooritaja. Amerigo Vespucci- Ameerikale nime andja. Uus Maailm- Ameerika Konkistadoor- seikluse- ja rikkuseotsija. Koloonia- üle mere asuv asumaa. Augsburgi usurahu- 1555. aastal Saksamaal välja kuulutatud kokkulepe, mille
a ka Saksa-Rooma riigi keisriks Karl IV nie all. Ta tunnustas osalismaade valitsejate kuninglikke eesõigusi ja Tsehhit iseseisva kuningriigina. Liitis Tsehhi Moraavia, Pfalzi, Saksamaa aladega. Pidas tähtsaks kaubanduse arengut, haridust. Asutas 1348. Praha ülikooli. Marco Polo - oli itaalia maadeuurija. Aastatel 12711274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19. sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta. Henrique Meresõitja 1444 jõudis I eurooplasena Aafrika läänetippu Roheneemeni ja Guinea lahte. Bartolomeu Diaz 1486-1487 jõudis Aafrikka lõunatippu Hea Lootuse neemeni ja tegi kindlaks, et sealtkaudu on ümber Aafrika mandri sõites võimalik Indiani jõuda.
annaabi.ee 
