võistlused katkestati esimesel päeval, alustatakse samade võistlejatega uuesti järgmisel päeval. Kui võistlused katkestati teisel päeval, jätkatakse neid järgmisel päeval selle alaga, mida ei saadud lõpetada. Mitmevõistluse jooksudistantsidel kõrvaldatakse võistleja pärast kolme, mitte kahte valelähet, nagu see on kehtiv tavalistes jooksudes. Kaugushüppes ja heidetes antakse igale võistlejale kolm katset. Mitmevõistluses hinnatakse võistlejate saavutatud tulemusi vastava punktitabeli alusel. Iga mitmevõistluse ala lõppedes peab arvutama ja teatavaks tegema iga võistleja punktide summa. Võitjaks osutub võistleja, kes saavutas kõigi alade pealt kokku kõige rohkem punkte. Võistleja, kes ei võistelnud kaasa ühel mitmevõistluse alal, langeb võistlejate hulgast välja. Võistleja, kes ebaõnnestumise eest mingil alal sai null punkti, ei lange võitlusest välja ja võib jätkata lõpuni. Lisaks niinimetatud klassikalistele mitmevõistlustele korraldatakse veel
* 110 m tõkkejooks * kettaheide * teivashüpe * odavise * 1500 m jooks Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kõige rohkem punkte saanud sportlane. Ajalugu Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20. sajandi algul rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, kui loodi tabelid, et paremini võrrelda saavutusi kümnel alal. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Neid tabeleid, mida on küll mitmel korral muudetud, kasutatakse praeguseni (praegune tabel kehtestati 1. aprillil 1985. aastal). Esimene olümpiakümnevõistlus kestis ootamatult suure osalejate arvu (29) tõttu kolm päeva. Hiljem on kümnevõistlus läbi viidud kahe päevaga. Kümnevõistlus oli esmakordselt kavas praegusel kujul Stockholmi olümpiamängudel 1912. aastal
seitsmevõistlust. Kümnevõistluse kavva kuuluvad esimesel päeval 100 m jooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 400 m jooks, teisel päeval 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks.Seitsmevõistluses on esimesel päeval on kavas 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 200 m jooks, teisel päeval kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks.tuleb startida kõigil aladel. Punkte ei pea saama, aga startida tuleb. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa.
kõigile võistlejatele.Võistleja, kes ei alusta võistlemist mõnel mitmevõistluse alal (ei soorita antud alal ühtegi katset), loetakse mitmevõistluse katkestanuks ega saa osaleda järgmistel mitmevõistluse aladel ning talle ei määrata kohta võistluste koondprotokollis.Võistleja, kes otsustab mitmevõistluse katkestada, peab sellest koheselt informeerima mitmevõistluse peakohtunikku.Peale iga ala lõppu tuleb punktiseis (st antud ala tulemusele vastavad punktid IAAF-i ametliku punktitabeli alusel ning punktide summa peale kõiki senilõppenud alasid) teatavaks teha kõigile võistlejatele. Mitmevõistluse võitja on suurima punktisumma kogunud võistleja. Võrdse punktisumma korral on võitjaks sportlane, kes suurimal arvul üksikaladel on saanud samale kohale konkureerivatest sportlastest suurema punktisumma. Eeltoodud näitaja võrdsuse korral on võitja see sportlane, kes mingil üksikalal on saanud konkurentidest suurema punktisumma.
Melbourne'is. Mõistagi sai harjutamine Vladimir Zulini käe all nüüd konkreetsema eesmärgi. Eesmärgi selgus võib viia fantastilise tööni. Olgugi, et Aun oli 17-aastane, võis teda järgmise hooaja lõppedes võrrelda vabariigi tugevamate spordimeestega. Viievõistluse tulemusega ( 3247 punkti ) oli ta Heino Tiigi ja Uno Palu järel meie kõigi aegade kolmas ning kümnevõistluses sai Minskis Eesti '' Spartakit '' esindades 5319 punkti, praeguse punktitabeli järgi 6111 punkti. Meistersportlane aga olnuks ta hilisemat kümnevõistluse punktitabelit ja klassifikatsiooninõudeid rakendades juba 18-aastaselt. Uzgorodis 1959. a. Saavutatud Eesti noorterekord 6306 punkti võrdub kuuekümnendate aastate keskel maksma hakanud hindamis- skaala järgi 6817 punktiga. Aunal jätkus ülevoolavat energiat ja vaimustust kehaliseks rassimiseks. Kergejõustiku kõrval
võitja on suurima punktisumma kogunud võistleja. Võrdse punktisumma korral on võitjaks sportlane, kes suurimal arvul üksikaladel on saanud samale kohale konkureerivatest sportlastest suurema punktisumma Seitsmevõistluses on esimesel päeval · 100m tõkkejooks · kõrgushüpe · kuulitõuge · 200m jooks teisel päeval - · kaugushüpe · odavise · 800m jooks. Võistlejail tuleb startida kõigil aladel. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Kergejõustiku ajaloost Lihtsaid jooksu-, hüppe- ja viskevõistlusi korraldasid paljud rahvad juba mitu tuhat aastat tagasi. Kergejõustiku kui nüüdisaja spordiala ajalugu algab antiikaja esimeste olümpiamängudega. 776 eKr võisteldi ainult nn. ühe staadioni jooksus, hiljem lisandusid pikemad jooksud, viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, kiirjooks ja maadlus) ja
raskuskese asub selle all. Oda on ümmargune ja suurem ümbermõõt on tal käepideme kohal. Oda kaalub naistel 600 g ja on 220230 cm. Odavise loetakse määrustepäraseks juhul, kui esimesena maandub maapinnale oda terav ots. 800m jooks 800 m jookstakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. Võistlejail tuleb startida kõigil aladel. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Kasutatud materjal: Interneti otsing google 4
alast, mis peetakse kahel, üksteisele järgneval päeval kindlas järjekorras. Seitsmevõistlusest on kaks versiooni: välivõistlus naistele ja sisevõistlus meestele. Alad jagatakse kahele päevale. Seistmevõistluse punktide arvestamise süsteemi arendas välja Dr Karl Ulbrich. Võistlejail tuleb startida kõigil aladel. Punkte ei pea saama, aga startida tuleb. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Kergejõustiklase riietus peab olema sellisest materjalist, et see pärast märjaks saamist läbi ei paistaks.Spordijalatsitel ei tohi olla rohkem kui 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, välja arvatud kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm.
m jooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 400 m jooks, teisel päeval 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks. Seitsmevõistluses on esimesel päeval on kavas 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 200 m jooks, teisel päeval kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. Võistlejail tuleb startida kõigil aladel. Punkte ei pea saama, aga startida tuleb. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Kergej%C3%B5ustik, 22.04.2012 https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:Ujno- 8yH95IJ:www.ekjl.ee/est/juhendmaterjale/voistlusmaar used/iaafvoistlusmaarused2010est_lyhi3.pdf %3Fsess_admin %3Dbc2d24fc36b237044414a28b769850bb+&hl=et&g l=ee&pid=bl&srcid=ADGEESjI2syqUDZRKXABnSMwn 1Ky9JTlNQefwtIDTZkg3O2t75-
Siis aga läheb "kuumaks". Tekivad krambid jalgades. Kui muskulatuur on sealjuures hapnikupuuduses, kannatab sportlane päris põrgupiinades. Ent lõpuks selgub võitja. Ajalugu Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20. sajandi algul rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, kui loodi tabelid, et paremini võrrelda saavutusi kümnel alal. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Neid tabeleid, mida on küll mitmel korral muudetud, kasutatakse praeguseni (praegune tabel kehtestati 1. aprillil 1985. aastal). Esimene olümpiakümnevõistlus kestis ootamatult suure osalejate arvu (29) tõttu kolm päeva. Hiljem on kümnevõistlus läbi viidud kahe päevaga. Kümnevõistlus oli esmakordselt kavas praegusel kujul Stockholmi olümpiamängudel 1912. aastal
teine päev: · 60m tõkkejooks · teivashüpe · 1000 m jooks Viievõistluste aladeks on: · kaugushüpe · odavise · 200m jooks · kettaheide · 1500m jooks Kümnevõistluse ajalugu Terminit decathlon kasutati esimest korda alles 20. sajandi algul rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, kui loodi tabelid, et paremini võrrelda saavutusi kümnel alal. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Neid tabeleid, mida on küll mitmel korral muudetud, kasutatakse praeguseni (praegune tabel kehtestati 1. aprillil 1985. aastal). Esimene olümpiakümnevõistlus kestis ootamatult suure osalejate arvu (29) tõttu kolm päeva. Hiljem on kümnevõistlus läbi viidud kahe päevaga. Kümnevõistlus oli esimest korda kavas praegusel kujul Stockholmi olümpiamängudel 1912. aastal
..................................................................................................................................................14 AJALUGU Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20.sajandi algul rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, kui loodi tabelid, et paremini võrrelda saavutusi kümnel alal. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Neid tabeleid, mida on küll mitmel korral muudetud, kasutatakse praeguseni (praegune tabel kehtestati 1. aprillil 1985. aastal). Esimene olümpiakümnevõistlus kestis ootamatult suure osalejate arvu (29) tõttu kolm päeva. Hiljem on kümnevõistlus läbi viidud kahe päevaga. Kümnevõistlus oli esmakordselt kavas praegusel kujul Stockholmi olümpiamängudel 1912. aastal
.............................11 KASUTATUD ALLIKAD.......................................................................................................14 AJALUGU Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20.sajandi algul rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, kui loodi tabelid, et paremini võrrelda saavutusi kümnel alal. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Neid tabeleid, mida on küll mitmel korral muudetud, kasutatakse praeguseni (praegune tabel kehtestati 1. aprillil 1985. aastal). Esimene olümpiakümnevõistlus kestis ootamatult suure osalejate arvu (29) tõttu kolm päeva. Hiljem on kümnevõistlus läbi viidud kahe päevaga. Kümnevõistlus oli esmakordselt kavas praegusel kujul Stockholmi olümpiamängudel 1912. aastal
Kümnevõistluse kavva kuuluvad esimesel päeval 100 m jooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 400 m jooks, teisel päeval 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks. Seitsmevõistluses on esimesel päeval on kavas 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 200 m jooks, teisel päeval kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. Võistlejail tuleb startida kõigil aladel. Punkte ei pea saama, aga startida tuleb. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Tähtsaimad võistlused Tähtsaimad rahvusvahelised kergejõustikuvõistlused on: Olümpiamängud Maailmameistrivõistlused Euroopa meistrivõistlused Veel peetakse järgmisi võistlusi: IAAF-i maailma karikavõistlused Euroopa karikavõistlused Sisemaailmameistrivõistlused Euroopa sisemeistrivõistlused IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused
Kümnevõistluse kavva kuuluvad esimesel päeval 100m jooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 400m jooks, teisel päeval 110m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500m jooks. Seitsmevõistluses on esimesel päeval 100m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 200m jooks, teisel päeval kaugushüpe, odavise ja 800m jooks. Võistlejail tuleb startida kõigil aladel. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Kergejõustiklased Martti Soosaar (sündis 3. detsembril 1977) on eesti kümnevõistleja. Ta õppis Tartu Ülikoolis ja treenis Tiina Toropi juhendamises. Seitsmevõistluses sai ta 2000. aastal 5194 punkti. Parim teivashüppe tulemus sisevõistlustel oli 4.40. Aastal 2000 kogus ta kümnevõistluses 7012 punkti. 110 m tõkkejooksus sai ta aja 15,45 Aastal 2001 kogus ta Tartus kümnevõistluses punktisumma 7031.
sooritada sama jalaga (tavaliselt sooritatakse need tugevamaga), kolmas samm teise jalaga 4. KÜMNEVÕISTLUS 4.1. KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20. sajandi algul rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, kui loodi tabelid, et paremini võrrelda saavutusi kümnel alal. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Neid tabeleid, mida on küll mitmel korral muudetud, kasutatakse praeguseni (praegune tabel kehtestati 1. aprillil 1985. aastal). Esimene olümpiakümnevõistlus kestis ootamatult suure osalejate arvu (29) tõttu kolm päeva. Hiljem on kümnevõistlus läbi viidud kahe päevaga. Kümnevõistlus oli esmakordselt kavas praegusel kujul Stockholmi olümpiamängudel 1912. aastal
3.7 Mikk Pahapill 15 3.8 Uno Palu 15 4. Andmed 16 2 1. Ajalugu Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20.sajandi algul rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, kui loodi tabelid, et paremini võrrelda saavutusi kümnel alal. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Neid tabeleid, mida on küll mitmel korral muudetud, kasutatakse praeguseni (praegune tabel kehtestati 1. aprillil 1985. aastal). Esimene olümpiakümnevõistlus kestis ootamatult suure osalejate arvu (29) tõttu kolm päeva. Hiljem on kümnevõistlus läbi viidud kahe päevaga. Kümnevõistlus oli esmakordselt kavas praegusel kujul Stockholmi olümpiamängudel 1912. aastal
viinud. Rein jooksis välja oma elu tugevaima 1500 m aja 4.17,6 ning ootamatult katkestas kolmekordne Euroopa meister Vassili Kuznetsov. Uue Eesti rekordiga 7917 punkti saavutas Rein Aun Mihhail Storozenko järel teise koha ning sõidu olümpiamängudele. 4 Tokio olümpia Aun oli järsku tõusnud maailma eliitsportlaste hulka. Hooaja tabelis kuulus talle kuues koht, kuid uue punktitabeli järgi lausa viies koht. Nimelt soosis uus tabel ühtlasemate võimetega mehi. Uue tabeli järgi edestas Aun Storozenkot, andes Aunale 7813 punkti ja Storozenkole 7771 punkti endise 8014 punkti asemel. Tokio olümpia oli niisiis 24-aastasele Rein Aunale esimesed võistlused raja taga ning kohe ka kõige tähtsamad ja suurima vaatajaskonnaga. 19. oktoobril alustas Rein Aun võistlemist Tokio olümpial. 100 meetrit 10,9-ga läbinud Aun oli esimese ala järel Kuznetsoviga
4) Kõrgushüpe 5) 400 meetri jooks 2.päev 1) 110 meetri tõkkejooks 2) Kettaheide 3) Teivashüpe 4) Odavise 5) 1500 meetri jooks 16 Lisa 2 Heino Lipu isiklikud rekordid 100 m - 11,0 (1949) 400 m - 50,2 (1948) 1500 m - 4.35,0 (1948) 110 m tj - 15,0 (1949) kõrgus - 1.72 (1953) teivas - 3.40 (1948) kaugus - 6.53 (1949) oda - 61.96 (1948) kuuli 6x Euroopa rekord - 16.93 (1950) kümnevõistlus 7780 (uue punktitabeli alusel 7072) ketas 52.18 17 Lisa 3 Erki Noole isiklikud rekordid 60m 6.72(1996) 100m 10.43(1995) 200m 21.03(1995) 400m 46.23(2001) 1000m 2.36,62(1999) 1500m 4.29,32(2000) 110m tõkked 14.37(2000) Kaugushüpe 8.10(1995) Kõrgushüpe 2.05(1991) Teivashüpe 5.60(1998) Kettaheide 44.47(1999) Kuulitõuge 15.11(2000) Odavise 71.91(1998) Kümnevõistlus 8815(2001) Seitsmevõistlus 6374(1999)
Kümnevõistluse kavva kuuluvad: · esimesel päeval 100m jooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 400m jooks, · teisel päeval 110m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500m jooks.(2) Seitsmevõistluses on: · esimesel päeval 100m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 200m jooks, · teisel päeval kaugushüpe, odavise ja 800m jooks.(2) Võistlejail tuleb startida kõigil aladel. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa.(2) Sellel alal soovitavaid norme pole antud, küll aga on seisuga 23. 08.2009 selle ala maailmarekordid: · meeste kümnevõistlus 9026 punkti, 2001 aastal · naiste seitsmevõistlus 7291 punkti 1988 aastal (2) 17 Kasutatud klirjandus 1. Carr, G Kergejõustiku alused Tallinn, Tänapäev 2001 Lk 293 2. http://et.wikipedia
11. Võistleja, kes ei alusta võistlemist mõnel mitmevõistluse alal (ei tee antud alal ühtegi võistluskatset) loetakse mitmevõistluse katkestanuks. Ta ei tohi osaleda järgmistel mitmevõistluse aladel ning talle ei määrata kohta üldises paremusjärjestuses. Võistleja, kes otsustab mitmevõistluse katkestada, peab sellest kohe teavitama mitmevõistluse peakohtunikku. 12. Peale iga ala lõppu tuleb punktiseis (st antud ala tulemusele vastavad punktid IAAF-i ametliku mitmevõistluse punktitabeli alusel ning punktide summa peale kõiki senilõppenud alasid) teatavaks teha kõigile võistlejatele. Mitmevõistluse võitja on suurima punktisumma kogunud võistleja. 13. Võrdse punktisumma korral rakendatakse kõikide paremusjärjestuse kohtade selgitamiseks järgnevaid võtteid: (a) Kõrgema koha saab sportlane, kes suuremal arvul üksikaladel on saanud samale kohale konkureerivatest sportlastest rohkem punkte; (b) Näitaja (a) võrdsuse
Kümnevõistluse kavva kuuluvad esimesel päeval 100 m jooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 400 m jooks, teisel päeval 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks. Seitsmevõistluses on esimesel päeval on kavas 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 200 m jooks, teisel päeval kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. Võistlejail tuleb startida kõigil aladel. Punkte ei pea saama, aga startida tuleb. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa 3. TÄHTSAMAD VÕISTLUSED Tähtsaimad rahvusvahelised kergejõustikuvõistlused on: · Olümpiamängud · Maailmameistrivõistlused · Euroopa meistrivõistlused Veel peetakse järgmisi võistlusi: · IAAF-i maailma karikavõistlused · Euroopa karikavõistlused · Sisemaailmameistrivõistlused · Euroopa sisemeistrivõistlused · IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused 3
kontrollimiseks kevad-suvisel ja sügis-talvisel perioodil. Tingimused: · test koosneb kolmest kehalisest harjutusest: · käte kõverdamine toenglamangus ( 2 minutit ); · tõus istesse selili lamangust (2 minutit); · 3200 m jooks; · harjutusi sooritatakse staadionil, võimlemislinnakus või selleks kohandatud kohas; · puhkepaus harjutuste sooritamise vahel 10 - 20 minutit; · testi tulemus arvestatakse välja punktitabeli alusel; · käte asend on sooritajale sobiva laiusega, jalad on koos või kuni õlgade laiuseni hargis; · käsi peab kõverdama, kuni õlavars on paralleelne tugipinnag; · läheteasend kõhulihaste harjutusele on selili lamang, puhkeasend on istudes; · harjutused sooritatakse spordiriietuses; · harjutuste järjekorda ei tohi muuta; · positiivse hinde saamiseks tuleb kõik kolm harjutust sooritada.
annaabi.ee 
