Seetõttu peavad põllumehed ja aednikud pidevalt tegelema umbrohutõrjega. Kasulikus seisneb aga selles et vegetatiivselt saab paljundada ja kultuurtaimi. Seda kasutavad oskuslikult sordiaretajad, aednikud ja põllumehed. Üha rohkem kasutatakse taimede vegetatiivsel paljundamisel koekultuurmeetodit. Paljundamiseks valitakse heade sorditunnustega ja haigusvaba taim. Uued taimed kasvatatakse mõnest väiksest taimeosast näiteks lehetükist, pungadega varretükist või tillukesest kasvukuhikust. Emataimest eraldatud taimeosa pannakse kasvama katseklaasidesse või kolbidesse mikroobivabale söötmele- Sellele lisatakse kasvuaineid, mis soodustavad taime tükkidest uute taimede arenemist. Väikesed taimed istutatakse mulda, kus nad edasi kasvavad. Neil on emataime tunnused. Koekultuurmeetod võimaldab kiiresti paljundada kindlate sorditunnustega taimi ja saada haigusvaba istutusmaterjali
Kahar tatralised Ühe või Põllud, seemnetega rohumaa kirburohi kaheaastane jäätmaad Rukkiluste kõrreline Ühe või Põllul seemnetega põld kaheaastane Põldsinep ristõieline Üheaastane Teeservad, seemnetega põld põllud Kaarkollakas ristõieline Üheaastane Põllud, aiad pungadega rohumaa Rukki- kõrreline Ühe või Põllud Seemnetega põld kastehein mitmeaastane
A. Pillak on Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat 2008. Kontsert toimus Kadrioru lossis ja minu nägemuse järgi ei oleks saanud imelisemat kohta valida. Barokkstiilis ehitatud loss oli justkui mõnest vanast romaanist välja astunud, ning tegi meeleolu ja elamuse tuhandeid kordi erilisemaks kui ta võibolla mõnes muus kohas toimununa oleks olnud.Esinejad paiknesid akende all ja aknede taga viirastus päikeseloojang ja just lahtiläinud pungadega puud, mis aitas ümbruse sarnanemisele muinasjutuga veel eriliselt kaasa. Ettekandmisele tulid esmalt paar kirglikku mustlaselugu, siis rändajist kõnelevad lood, samuti lood armastusest, mille lõpetasid lood muinasjuttudest. Kava tundub esmapilgul kirev, ent kõik lood kandsid eneses seda ühte ja sama teadmatust ja igatsust.Palad olid küll erinevad, ent nende järgnevus üksteisele oli ometi perfektne.
kenasti näha. Hiljem värvus kaob ja oksad muutuvad hallikaks. • Kahjustus esineb hõreda alustaimestikuga nõmmemännikutes. • Ohtlik on haigus taimlates. Kahjustunud taimi ei tohi kasutada metsakultuuri rajamisel. Võrsevähk • Põhjustab nii kuuse- kui ka männivõrsete kuivamist. • Erinevalt pudetõvest, kus kuivavad vaid okkad ja võrsed ning pungad jäävad terveks, siis võrsevähi korral kuivab võrse koos pungadega. • Levib nii vanematel mändidel kui ka noortel taimedel. • Hukkunud männid tunneb ära okaste alaspidise asetuse järgi. • Tõrjeks kasutatakse fungitsiide (Daconil, Tilt) • Haiged taimed tuleks välja korjata ja põletada. Punavöötaud • Punavöötaud on okaspuude okkaid kahjustav seenhaigus, mida põhjustab seen Mycosphaerella (Scirrhia) pini. • Peamisteks peremeestaimedeks on perekonna mänd Pinus liigid. • Haigust on leitud ka harilikul
· säsi-puutüve keskel paiknev pehme kude, mis lõpeb pungaga. · Maltspuit-(heledam välisosa) tüve elus osa ning selles toimub elutegevus, vedelike tõusvad voolud · lülipuit-(tumedam keskosa)koosneb surnud puidurakkudest, kirsipuu, tamm, jalaks jne. · aastarõngas- LÕIKED · kärpimislõige 1 aastase oksa lühendamine sobiva külgpunga pealt, sellega tagatakse oksa harunemine ja alumiste külgpungade puhkemine. Vastakute pungadega taime kärpimislõige tehakse risti oksaga (kui tahetakse vältida kahvelharude teket, võib näiteks vahtral ja hobu- kastanil sisemise punga ära murda · noorenduslõige- kärpimine külgoksani(jämedama oksa eemaldamine peenema küljest). · Harvenduslõige- võrast oksa välja lõikamine mööda oksaringi(tüveni),(peenema oksa eemaldamine jämedama küljest). IDANEMINE JA KASV · idujuur- on peajuure alge seemnes
· Pookimine (oksastamiseks, silmastamiseks) Jagamine : Juurevõsudega- tekivad juurtele olevatest lisapungadest nt . vaarikas Võsunditega- maasisesed ja maapealsed tekivad juurekaelal olevatest pungadest. Maapealsega paljundatakse maasikat Maasisesega paljundatakse kibuvitsa , sirelit Pistikutega paljundamine Pistik on emataimest eraldatud osa Eristatakse pistoksa ja haljaspistik Pistoks- Puitunud, hästi arenenud pungadega võrsed pistoksad lõigatakse sügisel peale lehtede langemist. ( september) või varakevadel (aprill) 12-15 cm pikkused Pistoksal vähemalt 3 punga. Alumine lõige kaldu. Ülemine risti. Paljundatakse sõstraid, kloonaluseid. Haljaspistik: on lehtedega ja lõigatakse juunis. Haljastuspistikutega paljundatakse karusmarju, sõstraid, kloonaluseid. Pistikute pikkus 5-10 cm. Juurduma pannakse kasvuhoonesse. Juurdub 2 nädalaga.
) tekitavad samuti juure- ja tüvemädanikku. Haiguse tunnusteks on rohke vaigujooks juurtel ja tüvel. Mädanevate juurte tõttu nõrgenenud puud ründavad kahjurputukad, põhjustades puu hukkumist. Külmaseened levivad sageli keskealistes ja vanemates kuusikutes. Epideemiliste puhangutena esinev võrsevähk, mida tekitavad seened Gremmeniella abietina ja Ascocalyx abietina, kahjustab kuuskede võrsete koorealuseid kudesid, mille tagajärjel võrse kuivab koos pungadega. Juureüraskid kahjustavad noorte kuuskede juurekaela ja peajuure kambiumi ning tihti ulatuvad kahjustused puitu. Suurimat kahju tekitavad kuusikutes aga need ürasklased, kes uuristavad käike koores või puidus. Kuusel esinevad peamiselt kuuse-kooreürask, harkkidane kooreürask, väike-kooreürask, harilik võraürask, niineüraskid jt. Eesti kuusikutes on nendest kõige sagedasem ja tavalisem kuuse-kooreürask, keda esineb eriti rohkelt põuastel aastatel või
) tekitavad samuti juure- ja tüvemädanikku. Haiguse tunnusteks on rohke vaigujooks juurtel ja tüvel. Mädanevate juurte tõttu nõrgenenud puud ründavad kahjurputukad, põhjustades puu hukkumist. Külmaseened levivad sageli keskealistes ja vanemates kuusikutes. Epideemiliste puhangutena esinev okaspuu-võrsevähk, mida tekitavad seened Gremmeniella abietina ja Ascocalyx abietina, kahjustab kuuskede võrsete koorealuseid kudesid, mille tagajärjel võrse kuivab koos pungadega. 1.9 Kahjurputukad Juureüraskid (Hylastes spp.) kahjustavad noorte kuuskede juurekaela ja peajuure kambiumi ning tihti ulatuvad kahjustused puitu. Suurimat kahju tekitavad kuusikutes aga need ürasklased, kes uuristavad käike koores või puidus. Kuusel esinevad peamiselt kuuse-kooreürask (Ips typographus), harkkidane kooreürask (Ips auplicatus), väike- kooreürask (Ips amitinus), harilik võraürask (Pityogenes chalcographus), niineüraskid (Polygraphus spp.) jt
· Okaspuude haljaspistikud ehk suvipistikud on sama aasta võrse 712 cm pikkused osad, mida iseloomustab okaste heleroheline värvus. · Okaspõõsaste (kadakas, elupuu) pistikud rebitakse enamasti suurema oksa küljest koos vanema puiduga. · Pistikute alumistelt otstelt okkad eemaldatakse. · Okaspuude haljaspistikute tegemise paremaks ajaks on 25 juuni kuni 15 juuli. 27.04.2016 Marje Kask 96 Haljaspistikute lõikamise tehnika · Vahelduvate pungadega võrse puhul tehakse alumine lõige poolviltu vastasküljele 1 - 2 mm kauguselt pungast. Alumine leht lõigatakse ära nii, et punga ei vigastata. · Vastakate pungadega võrse puhul tehakse lõige alumisest pungapaarist 1-2 mm kauguselt pungast risti võrsega. · Haljaspistikute tegemiseks vajalikud oksad lõigatakse varahommikul, mil taimes on veesisaldus kõige suurem. · Seejärel oksad pannakse jahedasse ja vette, et säilitada okste turgorit
Kui istutada taimed alles oktoobris, et nad ei jõua ära juurduda, siis järgmisel aastal saaki ei saa. 14 Taimi võib istutada ka kevadel, sel juhul hoitakse tütartaimed emataimede juures. Joonis 7. Juurestiku hooldus enne istutamist Istikute vigastatud juured eemaldada, ülejäänud kärpida kuni 15 cm-ni. Joonis 8.Taime istutamine Istutada taim niiviisi, et selle juured on täielikult mullaga kaetud, end mitte puistata seda uute pungadega lehtede jalamile, takistab nende arenemist. 6. Maasika istandiku hooldus Hooldus seisneb kastmiste, kobestamises ja umbrohu tõrjes ning võsundite eemaldamises kui tütartaimi ei vajata. Kasta 1-2 korda nädalas vastavalt vajadusele. Umbrohud hävitada. Maasikate vahele istutada küüslauku see aitab maasikatest kahjureid eemal hoida. Viimastel aastatel soovitatakse lehed maha niita, mis aitab taimi haigustest vabana hoida. Niita tuleks kohe pärast saagi koristust
Isasõied asuvad 5-6 cm pikkustes rippuvates urbades. Vili on piklik kahe tiivaga pähklike, ühes urvas võib neid olla kuni 500. Arukask õitseb mais-juunis, viljad valmivad augustis- septembris. Arukask elab kuni 150 aasta vanuseks. Meditsiinis tarvitatakse arukase pungi, lehti, koort, puitu, mahla ja fütopatoloogilist parasiitseent, elava kase tüvel tekkivat mügarlikku moodustist- kasekäsna. Kasepungi kogutakse talvise raie ajal või varakevadel pungade paisumise ajal. Pungadega oksad saetakse ära ja seotakse kimpudeks (luudadeks) ning kuivatatakse õhu käes või kuivatis temperatuuril 25-3 0°C. Kuivanud okstelt kolgitakse või roobitsetakse pungad maha. Kuivanud pungad peavad olema tumepruuni värvusega, läikiva pinna, meeldiva lõhnaja mõrkja maitsega. Noori lehti korjatakse kevadel (mais-juunis) kuiva ilmaga. Kuivatatakse varjualuses tavalisel viisil. Pungi ja lehti säilitatakse riide- või paberkottides 2 aastat.
5.2. Oksastamine. „Oksastamise põhireegel“: pookoksal ei tohi olla alanud vegetatsioon, alusel aga peaksid mahlad liikuma. Pookoksa pungad peavad olema hästi arenenud. ARUTLE: 1) Kas looduses esineb olukordi, et pookealusel on vegetatsioon alanud, aga taimel, millelt varutakse pookoksi veel mitte? 2) Kui sellist olukorda ei esine, siis kuidas toimida? Oksastatakse peamiselt varakevadel avamaal ja talvel kasvuhoones. Pookoksteks sobivad puitunud, hästi arenenud pungadega, peamiselt 1 – aastased võrsed. Pöögi, tamme, elupuu jt. liikide puhul kasutatakse erandina ka 2 – 3 aastasi oksi. Lehtpuude pookoksad varutakse hilissügisel või talvel, kuid kindlasti enne mahlade liikumise algust. Oksi säilitatakse jahedas keldris, väljas lumes või külmikus. Pookimise ajal lõigatakse oksast sobiva pikkusega lõik; selle pikkus oleneb pookimise viisist ja poogitavast kultuurist, kuid enamasti on oksa pikkuseks 3 … 12 cm millel on 2 … 4 punga.
resonantsomadustega kõlalaudu. Nähtust seletatakse hemitsellulooside lagunemisega kestval hoidmisel. 38. Millised välised mõjurid muudavad puidu värvust? Nimetage 3 Kliima: valgus, temperatuur, niiskus. 39. Kuidas ja millisest puidust peaks lõikama spooni, et saada salmilist tekstuuri? Höövelspoon lõigatakse ka sasisalmilisest puidust: Karjala kasest, pahkadest (puidurikked!), uinuvate pungadega ilmestatud vahtrapuidust “Linnusilm”. 40. Millised puiduliigid on väga vastupidavad korrosioonile õhus ja millised väikese vastupidavusega? Nimetage kummastki rühmast 2 liiki. Väga vastupidavad: jalakas, seeder, tamm, lehis, kastan jt; suhteliselt vastupidavad: saar, pöök, kuusk, mänd; väikese vastupanuvõimega: lepp, haab, kask, pärn, vaher, pappel. Teema 6 41. Milliste mõõtmete järgi liigitatakse lõikekuju järgi ümar-, ovaal- , pikk- ja tiiboksa?
protoplasma veekaotuse ja koaguleerumisega rakuvaheruumides moodustuvate jääkristallide tõttu, mis põhjustavad ka rakkude rebenemise. (Laas 1967) 7 Metsatsooni puu- ja põõsaliigid on hästi kaitstud talve karmide tingimuste vastu. Lehtpuude pungad ja okaspuude okkad ning pungad taluvad hästi talve kahjulikkust: pungi tatavad tihedalt kattesoomused, paljudel okaspuu liikidel on pungad kaetud vaigukorraga, avatud pungadega liikidel esineb tihe karvastus (lodjapuu jt.), mis vähendab talvist auramist jne. (Laas 1967) Kuid kõigele sellele vaatamata vigastab madal temp. puude ja põõsaste puhkeperioodil pungi, üheaastasi ja ka vanemaid võrseid, harvem tüve ja juuri. Lehtpuuliikidel paranevad vigastused üldiselt märksa paremini, nt ladvapunga või ka viimase aasta võrsete vigastamisel moodustuvad uued võrsed külg-või uinuvatest pungadest.
Seemnete põhiline bioloogiline funktsioon on anda algus uuele taimele, kaitsta idu ebasoodsate tingimuste eest ja kindlustada idanevale taimele toitainevarud. Tähtis on ka levila laiendamise funktsioon seemnete ja viljade kauglevi teel. Kõiki taimeosi, millest võib areneda uus taim, nimetatakse levisteks ehk diaspoorideks. Nendeks võivad olla seemned, viljad, vilikonnad, harvem taime suuremad osad koos viljadega, samuti taime vegetatiivsed osad koos pungadega. Diaspooride levimisviisidest tuleks nimetada eelkõige järgmisi: 1) autohooria ehk iselevi, kohastumused diaspooride levitamiseks viljumiskohast kaugemale puuduvad, seemned kukuvad maha emataime lähedusse, näiteks perekondades nurmenukk (Primula) või tulp (Tulipa); 2) anemohooria ehk tuullevi korral esinevad mitmesugused kohastumused levimiseks tuule abil, näiteks lendkarvad
sõõr-särjesilm, jõgi-särjesilm, kullerkupp, ängelhein Puittaimed talvises olekus: eristada pungadega oksa alusel järgmisi liike: ÕISTAIMEDE EHITUS 1. Õistaime organid ja nende ülesanded: emakas - õie keskne osa, taime emassuguorgan; tolmukas - taime isassuguorgan, milles valmivad tolmuterad; õis - õistaimede sugulise paljunemise organ; sigimik - taime emaka alumine osa, milles paiknevad seemnealgmed, millest pärast viljastumist areneb vili; vili - sigimik koos selles valminud seemnetega. • emakat ja tolmukaid kaitsevad kroonlehed ja tupplehed.
talluse osadeks jagunemisel ◦ Katteseemnetaimedel juure, varre ja lehe osade ja nende muudendite abil – risoomid, sibulad, mugulad, sigipungad, tütartaimed jne Vegetatiivne paljundamine põllumajanduses ◦ Mugulad: kartul, bataat, daalia ◦ Risoomid: iiris, floks ◦ Maapealsed võsundid: maasikas ◦ Sibulad: sibul, tulp ◦ Juurevõsundid: vaarikas, kirss Pistik on emataime küljest äralõigatud võsu, juure või lehe osa ◦ Talvised: pikad, lehtedeta, pungadega, 1-3 aastased ◦ Suvised: lühikesed, lehtedega, sama aasta võsud Pookimine on ühelt taimelt lõigatud punga või pookoksa kokku kasvatamine teise taimega ◦ Ligistamine ◦ oksastamine ◦ Silmastamine Eoseline paljunemine Spooridel e. eostel on kõva kest, levivad tuulega, tekivad sporangiumites e. eoslates; sugulise paljunemise spoorid – ei saa vahetult tekkida uut organismi Zoospoorid e. rändeostel puudub kõva kest, liiguvad viburite abil, tekivad zoosporangiumites e.
Haavataelikut esineb kõikjal. Väga harva leidub Eestis suhteliselt terveid vanemaid haavapuistuid. Tõrje. Hooldusraiete käigus peab välja raiuma eelkõige haavataeliku viljakehadega nooremad puud ning vältima koorevigastuste tekkimist kasvamajäävatel puudel. Okste ja võrsete haigused Võrsevähk (Gremmeniella abietina, Ascocalyx abietina) põhjustab nii männi- kuikuusevõrsete kuivamist. Haigus hävitab koorealused koed, mille tulemusena kuivab kogu võrse koos pungadega. Võrsevähk esineb puhangutena. Haigus levib nii vanemates männipuistutes, kus ta tekitab võrsehaavandeid puude võras, kui ka noortel taimedel. Eriti ohtlik on võrsevähk taimlates, kus ta põhjustab männiseemikute hukkumist. Võrsevähi iseloomulikuks tunnuseks hukkunud männitaimedel on kuivavate okste alaspidine asetus, mistõttu kogu taim omandab vihmavarju kuju.Võrsevähi vältimiseks pritsitakse taimlates okaspuutaimi profülaktika mõttes fungitsiididega.
Omajuursete istikute saamine on tülikas. Massiliselt saadakse neid meristeempaljunduslaborites. Sordisireli pistikutele juurte allaajamine nõuab erimenetlusi ja tulemus on ikkagi nigel. 27 HARILIK LIGUSTER Iseloomustus Harilik liguster (Ligustrum vulgare) (joonis 7) on 2-5 m kõrgune rohkesti hargnev heitleheline või pooligihaljas põõsas. Võrsed hallikaspruunid valkjate lõvedega ja ligihoiduvate vastakute pungadega. Lehed süstjad kuni lantsetjad, 4-6 cm pikad, 0,6-2 cm laiad, teravneva tipu ja kiilja alusega, pealt tumerohelised, alt helerohelised, nahkjad, allapoole rulluvate servadega, harva pealt piki pearoodu lühikarvased, lühirootsulised (0,3-1 cm). Lehed püsivad kaua põõsal ja on sageli kuni järgmise kevadeni, mis viitab liigi lähistroopilisele päritolule. Joonis 7. Harilik liguster (Ligustrum vulgare) 28 (http://www.skolka-kojice
kui sigimise ebaõnnestumine. Ka paljudel teistest isoleeritud sooleparasiitidel esineb selline sigimisviis, samuti paljudel taimedel. Mitmed taimed kasvatavad spetsiaalseid õisi, mis ei avane kunagi putukatest tolmendajatele ja jäävad sageli lehtede varju. Näiteks paljud kannikeseliigid õitsevad kevadel normaalsete õitega ja väldivad nii iseviljastumist, suvel aga kasvatavad iseviljastuvaid õisi, mis ei avanegi ja mis sarnanevad pungadega. Apomiksis: Sageli ei läbi taimede munärakud normaalset meioosi ja nende kromosoomistik jääb diploidseks. Vahest on sellise seemne arengüks vaja siiski seemnerakku (tolmutera), kuid viimane ei osale raku viljastamises vaid käivitab ainult arengu. Hea näide apomiktilisest liigist on harilik võilill, mille seemned arenevad täiesti normaalselt ka siis kui enne õitsemist taim teistest eraldada (laboris näiteks) ja lõigata ära tolmukad
annaabi.ee 
