·Vabad radikaalid on puuduvaye elektonidega ained Miks Kiudained? ·Ööpäevas 15-35g ·aktieerivad soolestiku tööt ja seovad endaga toksilised ühenid ning viivad nad orgnismist välja. ·Jämesooles olevad bakterid lagundavad mmrof ossaliselt ja saadakse orgaanilisi happeid mida kasutavad elutegevuseks limaskesta rakud Lisaks kiudained ·kalorite vähesuse tõttu kaalukontroll ·väldivad hemoroididide teket e päraku veenide pundumist ensüüm töötamas ensüüm ,aktiivsus tsenter,selle külge kinnitub sahhariidi molekul probleemid raku keskkonnaga ·ensüümid võivad ka ise laguneda,kui rakusisene temp.üle 40*C ·Optimaalne pH jääb 6..8 vahel magu ·maonõre- eritub mao sisepinna limaskesta nöörmetsest ,sisaldav soolhapet ja ensüümi pepsiini, mis lagundab valke
raud(Fe), tekib sinise värvusega ühend. H2S + Fe = FeS + H2 Muna sisaldab valke, mis toimivad antifermendina- pidurdavad valkude omastamist organismi poolt. Vees lahustumatud aminohapped Rasvaga sarnane keemiline koostis; Sisaldab väävlit Maltoos C12H22O11 Glükoos C6H12O6 Tärklis C6H10O5 4. Tärklis koosneb (amüloos ja amülopektiin.) 5. Glükoosil on OH rühm (all) pool. 6. Tselluloos koosneb ( ) glükoosist, kus OH rühm on (üleval) pool. 7. kirjelda tselluloosi pundumist (vesi lükkab molekulid üksteisest eemale, pugedes neile vahele) 8. piimhappe tekkimine (glükoosist- glükoos läheb pooleks C3H6O3) 9. amiinide tunnused on? (-amiin liide lõpus, haiseb) 10. CH3CH2NH2 + HNO3 = CH3CH2NH3NO3 11. 2(CH3)2NH + H2SO4 = [CH3NH2]2SO4 12. (CH3)2NH + HPO4 = [(CH3)2NH2]3PO4 13. 4CH3CH2NH2 + H4SiO4 = (CH3CH2NH3)4SiO4 14. Aminohapped koosnevad (aminorühmast) ja ..hapetest 15. 2NH2CH2COOH + H2SO4 = (NH3CH2COOH)2 + SO4 16
Mikrotihedus on puitaine mass ühtse ehitusega anatoomilises elemendi ruumalaühikus (näiteks: kevadpuidu tihedus eraldi võetuna). 13. Kirjeldage tiheduse varieerumist sügis- ja kevadpuidus okaspuu näitel. Puiduliik KP SP SP/KP Kuusk 340 650 1.91 14. Milliseid mehaanilisi omadusi mõjutab puidu tiheduse suurenemine? Tugevust, kõvadust, kulumiskindlust, soojajuhtivust, kütteväärtust, pundumist ja kuivamiskahanemist. 15. Kuidas määratakse absoluutselt kuiva puidu tihedust? Kas absoluutselt kuiva puitu saab kasutada puittoodete valmistamisel? Absoluutselt kuiva puidu tihedus määratakse kaalutud katsekehi kuumutades termostaadis 103 +/- 2 °C juures kuni konstantse massini m o (tegelikult näidiste mass katse lõpul veidi kasvab, sest sel temperatuuril toimub juba puitaine mõningane oksüdatsioon. Konstantseks
või pimsskiviga, millele järgneb kreemitamine. Südame- ja vereringehäirete, veresoontehaiguste ja nahadefektide korral pidada enne jalavannide kasutamist nõu arstiga. 3.2.Sooda Sooda (naatriumkarbonaat, sodium karbonaat), valge vees lahustuv pulber reageerib leelisena. Sellega stabiliseerib ta jalanaha loomuliku pH taset. Jalanahk on nõrgalt leeliselises keskkonnas (vastupidiselt ülejäänud keha kergelt happelisele nahale). Meditsiinilises kasutamises soodustab sooda sarvnaha pundumist. Isegi tugevad sarvestumised, lõhed ja konnasilmad on pärast vanni pehmed ja siidised ja sarvnahk ei kasva nii kiiresti tagasi. 3.3.Vannitamine taimedega Soojus tõstab aromaatsete õlide toimet. Õlid on oma rasvusisaldavate omadustega nahasõbralikud. Looduslikud õlid nagu lavendel, rosmariin ja tüümian tugevdavad jalavanni toimet. Lavendliõli põhikoositsosaks on linalülatsetaat. Teraapias kasutatakse ainult
Kus seda nähtust praktiliselt kasutatakse? 11. Millel põhineb PAA kasutamine disperssete süsteemide stabiliseerimisel? Milles seisneb PAA pesemisvõime? 12. Millised on polümeeride lahustumise iseärasused? Millist protsessi nimetatakse pundumiseks? Millistel juhtudel esineb polümeeri piiratud ja piiramatu pundumine? Pundumine on mingi materjali (puit jne) mõõtmete suurenemine vee vm vedeliku või niiskuse imendumise tõttu. Eristatakse piiratud ja piiramatut pundumist. Piiratud pundumise korral kulgeb pundumine teatud astmeni ja siis lakkab. Enamikul juhtudel läheb polümeer sel juhul üle tarde seisundisse. Piiratud pundumine esineb sellisel juhul, kui makromolekulide ahelate vahel on sillad, mis ei lase ahelatel üksteisest eralduda. Teiselt poolt võib põhjuseks olla ka see, et kmü ja lahusti võivad seguneda piiratult. Piiratud pundumisel võib polümeerist ekstraheeruda suhteliselt madalmolekulaarne fraktsioon. See
Lisaks tarbitakse kiudainerikast toitu koguseliselt vähem. II Kõhukinnisuse ja -lahtisuse reguleerimine. Kõhukinnisust saab leevendada, kuna kiudained seovad ohtralt vett ja hoiavad seda sooles, muutes soolesisaldise veerikkaks. Kõhulahtisuse korral seovad punduvad kiudained protsessi põhjustava liigse vee. III Hemorroidide profülaktika. Kiudaine hoiab ära hemorroidide tekke, sest soolesisaldis on pehmem ja ei tekita alakõhus survet. Sellega välditakse päraku veenide pundumist. IV Pimesoolepõletiku riski vähendamine. Pehme soolesisaldis ei vigasta ussripikut ja seega ei saa bakterid tungida sooleseina ning põhjustada põletikku. V Käärsoole vähiriski vähendamine. Kiudaineterikas toit kiirendab toidukördi liikumist soolestikus, roojamine sageneb ja sellega väheneb toidus leiduvate kantserogeenide mõju. Osa kiudaineid seob pöördumatult sapikomponente ja need väljutatakse organismist. VI Vere lipiididesisalduse teatud reguleerimine
krõbe koorik muutub pehmeks. Selle vältimiseks on võimalik saia niisutada, panna kuuma ahju - tärklis seob uuesti vett ja mõneks ajaks on värske toode. Tärklise retrogradatsioon leiab aset ka külmutamisel. Tärklise hüdrolüüs toimub temperatuuri, hapete ensüümide toimel ning tekivad dekstriinid, maltoos, glükoos. Destruktsioon toimub ka tärklise kuivkuumutamisel t> 100° C juures (nt jahu passeerimine). Tagajärg: tekib dekstriine ja väheneb pundumist- ja kliisterdumisvõime. Tärklis laguneb, tekivad dekstriinid. Alfa-amülaas lõhub seda ahelat suvalisest punktist. Erineva pikkusega tärkiliseahelaid nimetatakse dekstriinideks. Dekstriinidele võib veel mõjuda glükoamülaas, mis võtab tükkide kaupa otstest. Kui võtab kahekaupa, nimetatakse maltaasiks. See ensüüm, mis lõhub hargnemisekohtades, on amüloglükosidaas. Kasutatakse käärimistööstuses. 15. Toidurasvade ehitus
Esialgu tekib lahusti lahus polümeeris. Seejärel hakkavad lahusti molekulid eradama polümeeri ahelat ja polümeeri molekulid saavad liikuvust juurde (polümeer hakkab lahustuma) ning lahustumine muutub kahesuunaliseks- polümeer pundub. Pundumine on iseloomulik kõrge M- massiga ühenditele. Pundumine võib lõppeda tõelise lahuse tekkega- piiramatu pundumine ( benseen + nat. kautzuk). Võib lõppeda ka polümeeri ahelate osalise lahustumisega ja tekib geel e. tarre - piiratud pundumine. Pundumist võib piirata polümeeri võrkstruktuur või halb lahusti. Võrkstruktuuriga polümeer on lahustumatu ja annab geeli, mille võrgus on lahusti, mis annab geelile elastsuse. Kui võrkstruktuur on väga tihe, siis lahusti ei pääse üldse süsteemi- näit. naturaalse kautzuki vulkaniseerimisel S (väävliga)-ga tekib polümeer -eboniit, mis on väga tugeva võrkstruktuuriga ja ei lahustu. Geel võib üle minna ka tõeliseks lahuseks : termopöörduv ja termopöördumatu geel.
Okaspuidus sõltub sügispuidu osakaalust aastarõngastes. Lehtpuidus sõltub libriformikiudude suhtelisest seinapaksusest (seetähendab seinapaksuse ja üldise diameetri suhet). 21. Milliseid mehaanilisi omadusi mõjutab puidu tiheduse suurenemine? Kuidas mõjutab niiskus puidu tihedust? Puidu tiheduse kasv suurendab järgmisi omadusi: tugevust, kõvadust, kulumiskindlust, soojajuhtivust, kütteväärtust, pundumist/kahanemist. Tihedust mõjutab vaid seotud vesi kuni 30%-se sisalduseni. 22. Selgitage mõisteid: seotud niiskus, suhteline niiskus ja tasakaaluline niiskus. Milleks kasutatakse nomogrammi? Seotud ehk hügroskoopne niiskus asub rakuseintes. Adsorptsiooniniiskus on neeldunud elementaar- ja mikrofibrillide pinnal ja moodustab nende vahel pidevaid vahekihte. Niiskus on sel juhul seotud puidu ainega füüsikalis- keemiliste pinnajõududega
Lisaks tarbitakse kiudainerikast toitu koguseliselt vähem. II Kõhukinnisuse ja -lahtisuse reguleerimine. Kõhukinnisust saab leevendada, kuna kiudained seovad ohtralt vett ja hoiavad seda sooles, muutes soolesisaldise veerikkaks. Kõhulahtisuse korral seovad punduvad kiudained protsessi põhjustava liigse vee. III Hemorroidide profülaktika. Kiudaine hoiab ära hemorroidide tekke, sest soolesisaldis on pehmem ja ei tekita alakõhus survet. Sellega välditakse päraku veenide pundumist. IV Pimesoolepõletiku riski vähendamine. Pehme soolesisaldis ei vigasta ussripikut ja seega ei saa bakterid tungida sooleseina ning põhjustada põletikku. V Käärsoole vähiriski vähendamine. Kiudaineterikas toit kiirendab toidukördi liikumist soolestikus, roojamine sageneb ja sellega väheneb toidus leiduvate kantserogeenide mõju. Osa kiudaineid seob pöördumatult sapikomponente ja need väljutatakse organismist. VI Vere lipiididesisalduse teatud reguleerimine
vedeliku ja gaasi vahelisele piirpinnale tõmmatud puutuja ja tahke faasi vahele. Kui äärenurka ei moodustu, on tegemist täieliku märgumisega. Kui tahke aine pinnal on kaks vedelikku, siis nende märgumise järgi klassifits. tahked ained: l)hüdrofiilsed veega tugev vastastikmõju: aine märguvus ja lahustuvus on veega head, N:väikese molekulmassiga alkoholid, karboksüülhapped, amiinid; 2)hüdrofoobsed vastastikmõju veega puudub: ei toimu märgumist, pundumist ega vees lahustumist, N:süsivesinikud, eetrid, rasvad, kõrge molekulmassiga alkoholid ja karboksüülhapped. Kapillaarsus on nähtus, mis põhjust molekulaarjõudude mõju tasakaalus oleva või liikuva vedeliku vabale pinnale, mittesegunevate vedelike lahustuvus pinnale või taha ja vedela aine piirpinnale. Kapillaarsus seletub nähtusega: vedelike tõus või ringlus peenikestes torudes ja poorsetes kk-s olenevalt, kas vedelik märgab kapillaari või ei
koostise ka vee koostises leiduvad vabad ioonid. Naatriumi ioonide esinemisel on seotud vee hulk suurem kui näiteks kaltsiumi ioonide korral. Kuna vaba ja seotud vee ioonide kontsentratsioon on dünaamilises tasakaalus, siis kaltsiumi (näiteks lubja) lisamisel pinnasele toimub seotud vees ioonvahetus. Na ioonid tõrjutakse Ca ioonide poolt välja. Seejuures väheneb seotud vee hulk, suureneb pinnase tugevus ja veejuhtivus. K, H, Al ja Fe ioonid vähendavad oluliselt pinnase pundumist. Lubja lisamine on hästituntud võte savikate pinnasteede stabiliseerimiseks ja läbitavuse parandamiseks. Käesoleval ajal kasutatakse seda ka ehitusaluse pinnase süvastabiliseerimiseks. 2.7 Õhk pinnases Õhu (üldjuhul mingi gaasi) osatähtsus pinnase koostisosana on tunduvalt väiksem kui veel. Ta ei muuda pinnaseosakeste iseloomu. Teatud juhtudel ta võib aga mõjutada pinnase käitumist. Mõju sõltub gaasi esinemisvormist
53 g/cm3 20. Võrrelge tiheduse varieerumist lehtpuu ja okaspuu sügis- ja kevadpuidus. Puiduliik KP SP SP/KP Kuusk 340 650 1.91 Lehis 360 1040 2,89 Saar 569 753 1,32 21. Milliseid mehaanilisi omadusi mõjutab puidu tiheduse suurenemine? Kuidas mõjutab niiskus puidu tihedust? Tugevust, kõvadust, kulumiskindlust, soojajuhtivust, kütteväärtust, pundumist ja kuivamiskahanemist. Niiskus mõjutab tugevalt nii selle tihedust kui ka teisi puiduomadusi, seda eriti niiskuse langemisel alla kiuseina niiskuse küllastuspunkti, st alla 25...30%. Puit on seda tihedam, mida vähem on temas õõnsusi ehk poore. Oma poorse ehituse tõttu võib puit endasse imeda palju rohkem vett, kui on ta kuivaine mass. Maltspuidu niiskussisaldus võib ületada isegi 200%. 22. Selgitage mõisteid seotud niiskus, suhteline niiskus ja tasakaaluline niiskus. Milleks
Organism peaks kiudaine saama ennekõike toiduainetest, sest ainult vastavate toidulisandite kasutamisel võivad tekkida mitmete eriti oluliste minainete imendumishäired. Kiudainete osa tervislikus toitumises: *kiudainete poolest rikas toit on tõhus ka paljude tsivilisatsioonihaiguste ennetamiseks; *pimesoolepõletiku riski vähendam, kuna pehme soolesis ei vigasta ussripikut; *käärsooles liigub toit kiirelt ja väheneb vähi risk; *hoiab ära hemoroidide tekke ja välditakse veenide pundumist; *seovad endaga lipiidide metaboliite ja sapphappeid, eemaldades nad organismist; *seovad ohtralt vett ja hoiavad vee sooltes. Sportlase optimaalne kiudainesis on 25-30 g päevas. Kiuda esineb hernestes, ploomides, kuivatatud aprikoosides, nisukliides, värsketes puu-, kaun- ja juurviljades. Võistlusteks valmistumisel peab sportlane aga kiudainete kasutamisel ettevaatlik olema, kuna kiudained tekitavad täiskõhu tunde ja võivad põhjustada kehalisel pingutusel seedehäireid
2 kapillaari raadiusega h = g r -pindpinevus; -vedeliku tihedus . 2) Fadh < Fkoh , sel juhul on mittemärgav vedelik. Nt elavhõbe, mida saab kõige edukamalt korjata puhta vaskplaadiga. Kui tahke aine pinnal on kaks vedelikku, siis nende märgumise järgi klassifitseeritakse ained: 1) hüdrofiilsed veega tugev vastastikmõju: aine märguvus ja lahustuvus on veega head, nt amiinid. 2) hüdrofoobsed vastastikmõju veega puudub; ei toimu märgumist, pundumist ega vees lahustumist, nt süsivesikud, rasvad, eetrid. Kapillaarsus on nähtus, kus vedelik pindpinevuse tõttu tõuseb (või langeb) peenikestes torudes kapillaarides. Kui vedeliku molekulid tõmbuvad kapillaari seintega tugevamini kui teineteisega, siis vedelik märgab toru ja ronib toru seinu mööda üles. Paber märgub hästi ja paberi kiudude vahel on palju kitsaid vahesid, kuhu vesi sel viisil pugeda saab. Vedeliku tõusu kõrgus kapillaaris on
Pinnase poorides oleval veel on oluline mõju pinnase käitumisele. Vesi mõjutab pinnase mahuk aalu, tugevust ja vundamendi vajumise ajalist kulgu. Vundamendi rajamine allapoole pinnasevee taset suurendab kulutusi veetõrje tõttu. Vee külmumine põhjustab külmakerkeid. Paljudest vee mõjul toimuvatest nähtustest käsitletakse käesolevalt pinnase veejuhtivust, kapillaarsust, vee külmumisega seotud protsesse pinnases ja pinge jaotust pinnase osakeste ning vee vahel. Pinnase leondumist, pundumist, kuivamiskahanemist ja teisi veega seotud omadusi käsitatakse kursuse osades, kus nende mõju esineb konkreetsete ülesannete lahendamisel. Veejuhtivus on pinnase omadus lasta endast pooride kaudu vett läbi. Vee voolamine võib toimuda mitmesugustel põhjustel. Tähtsaim neist on gravitatsioonijõud, kuid teatud juhtudel võib see olla tingitud kapillaarjõust, temperatuuride vahest, osmootilisest rõhust vi mõnest muust tegurist.
Lisaks tarbitakse kiudainerikast toitu koguseliselt vähem. II Kõhukinnisuse ja -lahtisuse reguleerimine. Kõhukinnisust saab leevendada, kuna kiudained seovad ohtralt vett ja hoiavad seda sooles, muutes soolesisaldise veerikkaks. Kõhulahtisuse korral seovad punduvad kiudained protsessi põhjustava liigse vee. III Hemorroidide profülaktika. Kiudaine hoiab ära hemorroidide tekke, sest soolesisaldis on pehmem ja ei tekita alakõhus survet. Sellega välditakse päraku veenide pundumist. IV Pimesoolepõletiku riski vähendamine. Pehme soolesisaldis ei vigasta ussripikut ja seega ei saa bakterid tungida sooleseina ning põhjustada põletikku. V Käärsoole vähiriski vähendamine. Kiudaineterikas toit kiirendab toidukördi liikumist soolestikus, roojamine sageneb ja sellega väheneb toidus leiduvate kantserogeenide mõju. Osa kiudaineid seob pöördumatult sapikomponente ja need väljutatakse organismist. VI Vere lipiididesisalduse teatud reguleerimine
mingist punktist vedeliku ja gaasi vahelisele piirpinnale tõmmatud puutuja ja tahke faasi vahele. Kui äärenurka ei moodustu, on tegemist täieliku märgumisega. Kui tahke aine pinnal on kaks vedelikku, siis nende märgumise järgi klassifitseeritakse tahked ained: l)hüdrofiilsed veega tugev vastastikmõju: aine märguvus ja lahustuvus on veega head, Nt:väikese molekulmassiga alkoholid, karboksüülhapped, amiinid; 2)hüdrofoobsed vastastikmõju veega puudub: ei toimu märgumist, pundumist ega vees lahustumist, Nt:süsivesinikud, eetrid, rasvad, kõrge molekulmassiga alkoholid ja karboksüülhapped. Kapillaarsus: on nähtus, mis põhjustab molekulaarjõudude mõju tasakaalus oleva või liikuva vedeliku vabale pinnale, mittesegunevate vedelike lahustuvus pinnale või taha ja vedela aine piirpinnale. Kapillaarsus seletub nähtusega: vedelike tõus või ringlus peenikestes torudes ja poorsetes keskkondadess olenevalt, kas vedelik märgab kapillaari või ei. Märgava
Kui äärenurka ei moodustu, on tegemist täieliku märgumisega. Hüdrofiilsed - pind, mida vesi märgab paremini kui süsivesinik. Hüdrofoobne - pind, mida süsivesik märgab paremini kui vesi. hüdrofiilsed veega tugev vastastikmõju: aine märguvus ja lahustuvus on veega head, N:väikese molekulmassiga alkoholid, karboksüülhapped, amiinid; 2) hüdrofoobsed vastastikmõju veega puudub: ei toimu märgumist, pundumist ega vees lahustumist, N:süsivesinikud, eetrid, rasvad, kõrge molekulmassiga alkoholid ja karboksüülhapped. Kapillaarsus: on nähtus, mis põhjust molekulaarjõudude mõju tasakaalus oleva või liikuva vedeliku vabale pinnale, mittesegunevate vedelike lahustuvus pinnale või taha ja vedela aine piirpinnale. Kapillaarsus seletub nähtusega: vedelike tõus või ringlus peenikestes torudes ja poorsetes kk-s olenevalt, kas vedelik märgab kapillaari või ei
Mutsiinil on maos lisaks väga oluline maoseina funktsioon( nii füüsikaliste kui ka keemiliste mõjutuste eest), glükoproteiin ja kalduvus siduda endaga vitamiine( kaitseb maohapete eest, mis muidu neid lõhuks ja nad läheks lihtsalt niisama kaduma). Maomahla happeline reaktsioon on tingitud temas sisalduvast soolhappest, mille tähtsus on: 1.aktiveerib pepsinogeene; 2.põhjustab valkude denatureerumist ja pundumist, mis soodustab nende fermentatiivset lõhustumist; 3.soodustab piima kalgendumist, mis on vajalik selle seedumiseks 4.aktiveerib hormoon gastriini, mida produtseerib maolukuti(pülooruse) limaskest ja mis suurendab maomahla nõristust; 5.sattudes kaksteistsõrmiksoolde, võtab osa paljude hormoonide moodustumisest, mis reguleerivad mao, kõhunäärme ja maksa talitlust; 6.peatab roiskumisprotsesse maos; 7.soodustab mao motoorikat; 8
suuõõnes. Mutsiinil on maos lisaks väga oluline maoseina funktsioon( nii füüsikaliste kui ka keemiliste mõjutuste eest), glükoproteiin ja kalduvus siduda endaga vitamiine( kaitseb maohapete eest, mis muidu neid lõhuks ja nad läheks lihtsalt niisama kaduma). Maomahla happeline reaktsioon on tingitud temas sisalduvast soolhappest, mille tähtsus on: 1.ta aktiveerib pepsinogeene; 2.põhjustab valkude denatureerumist ja pundumist, mis soodustab nende fermentatiivset lõhustumist; 3.soodustab piima kalgendumist, mis on vajalik selle seedumiseks 4.aktiveerib hormoon gastriini, mida produtseerib maolukuti(pülooruse) limaskest ja mis suurendab maomahla nõristust; 5.sattudes kaksteistsõrmiksoolde, võtab osa paljude hormoonide moodustumisest, mis reguleerivad mao, kõhunäärme ja maksa talitlust; 6.peatab roiskumisprotsesse maos; 7.soodustab mao motoorikat; 8.osaleb toidumasside maost soolestikku ülemineku keerukas
ka vee koostises leiduvad vabad ioonid. Naatriumi ioonide esinemisel on seotud vee hulk suurem kui näiteks kaltsiumi ioonide korral. Kuna vaba ja seotud vee ioonide kontsentratsioon on dünaamilises tasakaalus, siis kaltsiumi (näiteks lubja) lisamisel pinnasele toimub seotud vees ioonvahetus. Na ioonid tõrjutakse Ca ioonide poolt välja. Seejuures väheneb seotud vee hulk, suureneb pinnase tugevus ja veejuhtivus. K, H, Al ja Fe ioonid vähendavad oluliselt pinnase pundumist. Lubja lisamine on hästituntud võte savikate pinnasteede stabiliseerimiseks ja läbitavuse parandamiseks. Käesoleval ajal kasutatakse seda ka ehitusaluse pinnase süvastabiliseerimiseks. 2.7 Õhk pinnases Õhu (üldjuhul mingi gaasi) osatähtsus pinnase koostisosana on tunduvalt väiksem kui veel. Ta ei muuda pinnaseosakeste iseloomu. Teatud juhtudel ta võib aga mõjutada pinnase käitumist
Sõmeralisest pinnasest aurub vesi aeglaselt, sest vee liikumine ühest sõmerast teise on mittekapillaarsetes poorides paiknevate õhukorkide tõttu raskendatud. Sõmeraline pinnas on paremini varustatud toitainetega kui üksikteraline 11 ja ta on kergemini haritav. Samuti ei ilmne sõmeralises kasvupinnases taimedele kahjulikku pundumist (paisumist) ega kahanemist. Kasvupinnase lõplik ehitus (struktuursus ja poorsus) ei kujune välja kohe vahetult pärast selle valmistamist. Agregaatstruktuuride ja pooride moodustumiseks peab kasvupinnas saama teatud aja jooksul „töötada“ ehk laagerduda. Selleks peavad mikroorganismid lagundama, ümber töötama ja teatavates piirides ümber paigutama kasvupinnasesse segatud orgaanilist materjali; seda peavad
annaabi.ee 
